1961 "Väike sümfoonia" isetegevuslikele sümfooniaorkestritele 1962 "Kolm mul oli kaunist sõna" meeskoorile ja flöödile (Paul-Eerik Rummo) 1963 13 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming3.htm 14 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/teosed.htm 11 "Kodumaa sünnipäev", kantaat-epigraaf ja viis laulu ühendkooridele (Paul-Eerik Rummo) "Kolm laulu Paul-Eerik Rummo sõnadele" naiskoorile 1964 "Sügismaastikud", seitse laulu naiskoorile/segakoorile (Viivi Luik) - "Looduspildid III" "Tasase maa laul" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) "Ühtehoidmise laul" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) "Luigelend", kammerooper (libreto Osvald Toominga põhjal Enn Vetemaa, stsenaarium Kaarel Ird) 1965 "Hamleti laulud I, II" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) "Meestelaulud", kümme laulu baritonile ja meeskoorile (rahvaluule, seadnud Paul-Eerik Rummo)
Sümfoniett op 5 keelpilliorkestrile "Laul eidest ja taadist" segakoorile (Kalju Kass) 1985 "Kuri kuningatütar" op 6, pereooper (Lemme Krimmi libreto A. Kitzbergi järgi) Sümfoonia nr 1 op 7 "See kauge hääl" segakoorile ja klaverile (D. Vaarandi) 1986 "Neli etüüdi" op 8 segakoorile (Artur Alliksaar) "Kümme kildu" op 9 segakoorile (Hando Runnel) "Plejaadid" op 11, seitse muusikalist momenti klaverile "Tere, hommik" naiskoorile (Fr. R. Kreutzwald) "Tuisk" segakoorile (Juhan Viiding) 1987 "Tähistaeva tsükkel nr 1" ("Põhjataevas") op 10 klaverile "Vaba-armastus" op 12, kantaat tenorile, naiskoorile ja kammerorkestrile (A. Breton) "Triptühhon" op 13 sopranile, segakoorile ja kammerorkestrile (Juhan Viiding) "Veendumus" op 14 bassile ja klaverile (Artur Alliksaar) 1988 "Ühe valguse sees" op 15, kantaat metsosopranile, segakoorile, klaverile ja kammeransamblile (Agu Sisask)
modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on "Eesti Kalendrilaulud", mis koosneb viiest tsüklist: "Mardilaulud" meeskoorile, "Kadrilaulud" naiskoorile, "Vastlalaulud" meeskoorile, "Kiigelaulud" naiskoorile, "Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude matejaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulule tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutmatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari "Unustatud rahvad" segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli
tekkivad teoreetilised helid. · Tulemuseks sai viiehelilise rea(cis, d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas järgmistes teostes: 24 vaimuliks laulus koondnimega ,,Gloria Patri" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" · Kirjutas 4 missat. Neist kolmas alapelkirjaga ,,Eesti missa" on esimene eestikeelse tekstiga missa. K · Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. K Vokaalsümfoonilised teosed · ,,Pro Patricia" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus" milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pilli didgeridood. Alo Mattiisen 1961-1996
Vokaalsümfooniline muusika 1959 ''Meie aed'' kantaat lastekoorile ja sümfooniorkestrile 1968 ''Credo'' klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1984 '' Te Deum'' kolmele koorile, ettevalmistatud klaverile, keelpillidele ja helisalvestusele ''Wallfahrtslied/Pilgrims' Song'' meeskoorile ja keelpilliorkestrile 1991 ''Berliner Messe'' segakoorile ja keelpilliorkestrile 1994 ''Litany'' solistidele, segakoorile ja orkestrile 1998 ''Como cierva sedienta'' sopranile või naiskoorile orekstriga 1999 ''Cantique des degrés'' segakoorile ja orkestrile 2000 '' Cecilia, vergine romana'' segakoorile ja orkestrile 2003 '' In principio'' segakoorile ja orkestrile 2004 '' Da pacem Domine'' segakoorile ja orkestrile Instrumentaalne kammermuusika 1965 ''Quintettino''puhkpillikvintetile 1976 ''Pari intervallo'' neljale plokkflöödile 1977 ''Arbos'' plokkflöödile ja 3 trianglile; ''Fratres'' kammeransamblile; ''Fratres''
,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse koraali vastu, barokiajastu koorimuusika vastu. · Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" /K:/ Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. · Vokaalsümfoonilised teosed. ,,Pro patra" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele. · Orkestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus", milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pulli didgeridood. · Tuhala Nõia kaevu loits · Lõi hümni kõigile koolidele.
kuid kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati! Ta maeti ümber Metsakalmistule. Türnpu loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud. Erinevalt oma põlvkonnakaaslastest ta suurvorme luua ei üritanud. Tema loometöö jaguneb kaheks perioodiks. Varasem looming kuulub tema noorpõlva. Neist lauludest ta ise hiljem ei hoolinud. Need lood olid lüürilised, ka vaimulikud, mis olid algselt naiskoorile kirjutatud. Teine periood, küps periood sisaldab isamaalisi laule, loodustemaatilisi laulud.
zanriks, ta on neid kirjutanud rohkem kui ükski teine eesti helilooja. Üle 100 ,,Must lind"sünge soololaul, üksildust kajastav, tähendab surma. ,,Põhjavaim" üks tuntumaid koorilaule Aleksander Läte Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest proffesionaalne muusikakriitik. Ta kegi kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri ja orelisolitsina. Üks selle aja haritumaid mehi. LOOMING. Kooriteosed: soololaulud, naiskoorile, meeskoorile(,,Pilvedele", ,,Kuldrannake"), kantaadid, sümfoonilised teosed (ei ole tegija) kammerteosed. Cyrillus Kreek Eesti rahvusliku vokaalmuusika looja. Helolooja, pedagoog,... Peterburi konservatooriumis õppis ta algul trombooni, seejärel kompositsiooni. Ta kogus umbes 6000 rahvaviisi. Palju vaskpille loomingus, madal register. ,,Reekviem"
dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulud'' -hiidtsükkel ''Eesti kalendrilaulud'' koosneb 5 alltsüklist ''Mardilaulud''/ ''Kadrilaulud '' / ''Vastlalaulud'' / ''Kiigelaulud'' / ''Jaanilaulud'' (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul)
Kappeli järel Eesti Heategeva Seltsi koori. Pärast konservatooriumit täiendas ta end Berliinis ning tegi veel hiljemgi reise Saksamaale. Põhiosa tema loomingust moodustavad koorilaulud. Loomingu võib jagada kaheks: varasem periood ja hilisem. Varasema perioodi looming on enamasti lüürilised, lihtsakoelised, saksa mõjutustega. Koorilaulude hulgast võib leida ka saksakeelseid tekste, lisaks vaimulikke. Tuntuks on saanud ,,Kyrie" meeskoori esituses, kuigi algselt oli see naiskoorile kirjutatud. Tuntud on ka ,,Lauluke". Hilisem periood saabus 1916.a algul. Siin on dramaatilisi ja kontrastiderohkeid isamaalaule. Türnpu valis tekstid ärkamisaja poeetide luulest, nt Koidula, Jakobson ja Reinvalt. Tuntumad meistriteosed (,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Priiuse hommikul", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Mull' lapsepõlves rääkis" ja ,,Valvur") on pärit just selles hilisemast, küpsemast perioodist. Teistsugused on aga Türnpu
neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Tuntuimad humoorikad laulud on ,,Mind kutsuti pilma" ja ,,Näärisokk" Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna . Lüürilised laulud peamiselt naiskoorile ,,Sireli, kas mul õnne," ,,Sinu aknal tuvid," ,,Meelespea," ,,Kutse" Palju loodusteemalisi laule, nt "Rabamaastik," "Külm," "Päike vajus pärnapuule" Koorisüit(teos, milles on mitme erineva karakteriga osad) ,,Kuidas kalamehed elavad", sealt laul ,,Laine tõuseb, laine vaob" Väga tekstitundlik, valib, kelle teksti kasutab ja mängib pisidetailide peale. Nt Juhan Liiv, Kersti Merilaas, Juhan Smuul. Ooperitest tuntuim on ,,Tormide rand". Lisaks: ,,Püha järv," ,,Tule ristsed". Koomilised
"Seitse magnificati-antifooni" segakoorile (1988/1991) "Magnificat" segakoorile (1989) "Bogoroditse Djevo" segakoorile (1990) "And One of the Pharisees ..." kolmele häälele või kolmehäälsele koorile (1992) "I Am the True Vine" segakoorile (1996) "Dopo la vittoria" segakoorile (1996-98) "Kanon Pokajanen" segakoorile (1997) "Tribute to Caesar" segakoorile (1997) "The Woman with the Alabaster Box" segakoorile (1997) "Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998) "Which Was the Son of ..." segakoorile (2000) "Nunc dimittis" segakoorile (2001) "Peace upon you, Jerusalem" naiskoorile (2002) "Most Holy Mother of God" neljale häälele (2003) Orkestriteosed "Nekroloog" (1960) "Perpetuum mobile" (1963) 1. sümfoonia "Polüfooniline" (1963-64) "Collage B-A-C-H" (1964) "Pro et contra" (tsellokontsert, 1966) 2. sümfoonia (1966) 3. sümfoonia (1971) "Wenn Bach Bienen gezüchtet hätte..." klaverile, puhkpillikvintetile ja keelpillidele (1976/2001)
koorimuusikasse modernistliku helikeele. Tormis propageeris aastakümneid regivärsilist rahvalaulu ning rõhutas, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. Helilooja ise kasutas regilaulu väga palju ta tegi neist kooriseadeid. Üheks oluliseks näiteks regilaulu seadmisest koorile on ,,Eesti Kalendrilaulud". , mis koosneb viiest tsüklist: ,,Mardilaulud meeskoorile, ,,Kadrilaulud" naiskoorile, ,,Vastlalaulud" meeskoorile, ,,Kiigelaulud" naiskoorile, ,,Jaanilaulud" segakoorile. Kalendrilaulude materjaliks on tavandilaulud erinevatest eesti maakondadest. Ta püüab neis nagu ka teistes rahvalaulude tuginevates teostes kasutada rahvalaulu muutumatul kujul. Tormis kirjutas muusikat erinevates keeltes. Üks tema peateoseid on 1970-89 valminud sari ,,Unustatud rahvad" segakoorile. See tsükkel on pühendatud kuuele läänemeresoome keeli
"Bogoroditse Djevo" segakoorile (1990) "And One of the Pharisees ..." kolmele häälele või kolmehäälsele koorile (1992) "I Am the True Vine" segakoorile (1996) "Dopo la vittoria" segakoorile (1996-98) "Kanon Pokajanen" segakoorile (1997) "Tribute to Caesar" segakoorile (1997) 7 "The Woman with the Alabaster Box" segakoorile (1997) "Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998) "Which Was the Son of ..." segakoorile (2000) "Nunc dimittis" segakoorile (2001) "Peace upon you, Jerusalem" naiskoorile (2002) "Most Holy Mother of God" neljale häälele (2003) Orkestriteosed "Nekroloog" (1960) "Perpetuum mobile" (1963) 1. sümfoonia "Polüfooniline" (1963-64) "Collage B-A-C-H" (1964) "Annum per annum" orelile (1980) "Hymn to a Great City" 2 klaverile (1984/2000) "Psalom" keelpillikvartetile (1985/1997) "Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler" orelile (1989)
"Seitse magnificati-antifooni" segakoorile (1988/1991) "Magnificat" segakoorile (1989) "Bogoroditse Djevo" segakoorile (1990) "And One of the Pharisees ..." kolmele häälele või kolmehäälsele koorile (1992) "I Am the True Vine" segakoorile (1996) "Dopo la vittoria" segakoorile (1996-98) "Kanon Pokajanen" segakoorile (1997) "Tribute to Caesar" segakoorile (1997) "The Woman with the Alabaster Box" segakoorile (1997) "Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998) 7 "Which Was the Son of ..." segakoorile (2000) "Nunc dimittis" segakoorile (2001) "Peace upon you, Jerusalem" naiskoorile (2002) "Most Holy Mother of God" neljale häälele (2003) Orkestriteosed "Nekroloog" (1960) "Perpetuum mobile" (1963) 1. sümfoonia "Polüfooniline" (1963-64) "Collage B-A-C-H" (1964) "Pro et contra" (tsellokontsert, 1966) 2. sümfoonia (1966) 3. sümfoonia (1971)
helitöödes (,,Setu tants", ,,Küla moosekandid" orkestrile, ,,Eesti tantsud" viiulile ja klaverile", ,,Kangakudumise laul", ,,Suurt Marit ja Pisikest Peetrit" segakoorile jt.) Oja rahvaviisitöötlused on väga originaalsed, leidlikud ja humoorikad. Ta on lähtunud 4 rahvaviiside iseloomust ning lisanud neile omapärast harmooniat ja karakteersust. Oja kirjutas koorilaulu ,,Suurt Marit ja Pisikest Peetrit" (1929) esialgu naiskoorile a cappellas, hiljem seadis ta teose ümber naiskoorile ja kahele solistile koos väikese orkestriga, millisel kujul kõlas see esmakordselt Tartu Naislaulu Seltsi naiskoori 5. aastapäeva kontserdil 1. novembril 1933. aastal ,,Vanemuise" kontserdisaalis. Teos olevat ajalehes ilmunud arvustuse järgi osutunud kontserdi kõige menukamaks palaks. Antud analüüsi aluseks olev ,,Kägu kukub" (1941?) on vähetuntud segakoorilaul, mille kohta ei ole kahjuks palju andmeid teada
iseloom kui ei ole päris selge, kust nad tulevad või mis pill neid tekitab." Tema teostele on iseloomulik pidev muusikalise materjali muutumine. Teosed: ,,Saar" (1993) viiulile ja klaverile, ,,à travers" (1998) instrumentaalansamblile, ,,Sula" (1999) sümfooniaorkestrile ja didgeridoo`le, ,,lumineux/opaque" (2002) viiulile, tsellole, klaverile ja kolmele veiniklaasile, ,,Linjen" (2003) sopranile ja instrumentaalansamblile, ,,It Is Getting So Dark" (2004) kammerooper naiskoorile ja instrumentaalansamblile, ,,Reyah hadas `ala" (2005) vokaal- ja instrumentaalansamblile (vanamuusikapillid, tekst: Shalom Shabazi (heebrea keeles)), ,,Hõbevalge" (2008) viiulile ja keelpilliorkestrile, ,,Sool" (2011) sopranile ja löökpillidele, ,,Anastatica" (2011) sümfooniaorkestrile jt. Toivo Tulev (1958) Tulev lõpetas 1990. aastal Tallinna konservatooriumi prof. Eino Tambergi õpilasena, täiendas end
Francis Poulenc (1899- 1963) Sündis jõukas ravimitöösturi perekonnas, sai hea hariduse humanitaar ja reaalainetes. Ema pianist-> alustas klaveriõpinguid 5 aastaselt. 17. a muusikaõpingud Ricardo Vinesi juhendamisel, tänu kellele puutus kokku Prantsuse Kuuikuga. Õppis kompositsiooni Paul Vidali Ja Mauric Raveli juhendamisel. Eelistas väikevorme ning võluvalt sarmikat ja meloodilist väljenduslaadi. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" Paul Hindemith(1895-1963) 16. november 1895 Hanau 28. detsember 1963 Frankfurt, oli saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent. 1908 alustas viiuli- ja kompositsiooniõpinguid Frankfurdis. 1915-
Eesti esimene naishelilooja, kes tegutses aktiivselt organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema loomingu põhiosa moodustavad u 150 koorilaulu. Koorilaulud liigituvad temaatika poolest kolme suuremasse valdkonda Isamaalised koorilaulud (kõige arendatumad ja nõudlikud esitamise osas) ,,Meestelaul" meeskoorile. Lüürilised koorilaulud (enamik kirjutatud Anna Haava sõnadele) ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Ööbiku surm" kirjutatud naiskoorile, ,,Kui sa tuled, too mull' lilli" soololaulude tsükkel. Rahvalauluseaded ,,Tuljak", ,,Lauliku lapsepõli (rahvaviisi motiivid läbivad erinevaid hääli, samuti temaatiliselt arendatumad kui varem loodud). Gustav Ernesaks on Miina Härma loomingu kohta öelnud: ,,Härma andis rahvale tagasi rahvalaulu. Andis jõukohase ja suurepärase kooriloomingu kaudu." Lisaks on kirjutanud kantaadi ,,Kalev ja Linda ja laulumängu ,,Murueide tütar", mille
Tulen, tulen (Juhan Liiv) [2. var. 1954] Sügisel (Gustav Ernesaks) Põhjatalv (Gustav Ernesaks) 1934 Tuled on vaarade tipul (Henrik Visnapuu) Rändaja laul (Jaan Kärner) 1935 Ants ablas (Betti Alver) Harjulaste laul (E. Remmelgas) Hõi, karupojad (Henrik Visnapuu) Päike vajus pärnapuule (Eduard Visnapuu) Rabamaastik (August Alle) Rännakulaul (Sõduri lohutus) (J.W. Goethe, tlk. Marie Under) Langevate lehtede laul (E. Remmelgas) Merele (Henrik Visnapuu) Naiskoorile 1932 Koolist lahkudes (Gustav Ernesaks) Kella hääl (Varemeil) (Gustav Ernesaks) 1933 Punased kobarad (E. Tiidemann) Tuul jutustas (Gustav Ernesaks) Oli mul rikas ristiisa ("Vana kannel") Videviku viis (rahvaluule) 1934 Kevade laul (Gustav Suits) Neidised kirjukleidised (Hendrik Adamson) 1935 Aeg leinu lohutab (Mart Raud) Vihm päikeses (Eduard Visnapuu) Tuuled ju lähevad (Henrik Visnapuu) Õhtulaul (Eduard Visnapuu) Merele (Tere tuuled) (Henrik Visnapuu)
haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)- >koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulud'' -hiidtsükkel ''Eesti kalendrilaulud'' koosneb 5 alltsüklist ''Mardilaulud''/ ''Kadrilaulud '' / ''Vastlalaulud'' / ''Kiigelaulud'' / ''Jaanilaulud'' (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul)
ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Keeruliste, "lauldamatute" laulude looja pöördus oma küpsemas loomingus otsustavalt rahvalaulu poole, loobudes moodsast helikeelest. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Koorilaulud moodustavad kaalukaima osa Mart Saare loomingust. Neid on ta kirjutanud kogu elu: esimene teadaolev laul ("Kuu kelmus" naiskoorile) on pärit aastast 1902, viimased on kirjutatud vahetult enne surma 1963. a. Koorilaulude jaoks sai ta inspiratsiooni loodusest ja rahvaviisidest. Juba 1920.-1930. aastatel nägid avara mõtlemisega muusikud Saare kooriloomingus eesti rahvusliku muusikastiili etaloni, paremad linnakoorid olid tema loomingu ka üldiselt omaks võtnud. Mitmed koorijuhid eesotsas Tuudur Vettikuga pidasid oma südameasjaks Saare laule propageerida.
Sinna kuulub palju erinevaid palu, süite, tsükleid, nt. ,,Villageoises" (Külastseenid 1933) ja kaks sonaati klaveriansamblile. Kokku umbes 30 klaveriteost. · On kirjutanud 3 ooperit: ,,Les Mamelles de Tiresias" 1903, ,,La voix humaine" (Inimese hääl), 1958, ,,Dialogues des Carmelites" (Karmeliitide dialoogid), 1956. Poulenc vihkas jalutamist. Ta oli gei. On maetud Pere Lachaise surnuaeda. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" "Teiresiase tissid" (1947). Esimese ooperina valmis 1944. aastal koomiline buffonaad. Absurdihuumorist on kantud kogu ooperi sündmustik. Ooperi muusikas on palju virtuoosseid
koorilaulud sopranile, aldile, bassile a capella või sopranile ja aldile, klaveri või harmooniumi saatel. · ,,Segelfahrt" (Öhquist), ilma oopusenumbrita soololaul klaveri saatel. · ,,Sõua, sõua, sinikael" (Koskimies), laul klaveri saatel · Op.36 .Kuus laulu klaveri saatel. II.Sümfoonia.1902 · Op.38 , Viis laulu klaveri saatel ,, Õhtu vedandal " · Op.37, Viis laulu klaveri saatel - ,,Var det en dröm? " · Op.19, Imprompt naiskoorile ja orkestrile (Rydberg) · Op.32, ,,Tule sünd" baritonile, meeskoorile ja orkestrile (,,Kalevala") · ,,Kojuigatsus" kolmele naishäälele a capella (W.von Konow) · ,,Suur oled, Issand" hümn segakoorile a capella III.Sümfoonia.1907 · Op.35 Kaks laulu klaveri saatel ,,Jubal" IV.Sümfoonia.1911 · Op.65 Kaks laulu segakoorile a capella ,,Män fràn slätten och havet " (Knape) · Kantaat W.von Konowi sõnadele, naiskoor a capella
Austraalias. R.Eespere kooriloomingut on enim esitanud Jüüti kammerkoor ja Sonnelundi kammekoor Taanist, Uppsala meeskoor Orphei drängar , Atlanta Choraliens, Portlandi ülikooli segakoor ja Tokyo ülikooli segakoor ning Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor. Mõned teosed: · Lühiballett Inimene ja öö · ballettrituaal Kodalased · koreograafiline pilt Fuuriad · lastemuusikal Metsluiged · ooper Gurmaanid · Ärkamise aeg segakoorile (mees,naiskoorile ) ja klaverile (sümf.orkestrile) · Kojutulek segakoorile ja klaverile · Kontsert nr. 2 flöödile ja kammerorkestrile · Lastelaul Saanisõit · Kooriteos "Passiones" (1980/2000) · Kooriteos "Müsteerium" (1981) Eino Tamberg Sündis 27. Mail 1930 Tallinnas. Aastal 1953 lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi, kus õppis Eugen Kapi juhendusel kompositsiooni.
Kangro. Alo Põldmäe (1945). Üks tuntumaid teoseid on Prantsusmaa-reisist inspireeritud suit ,,Loire'i lossid''. Konservatooriumi lõputööna valimis teos ,,Atmosfäärid', Virumaa Noorteorkestri tellimusel kirjutatud tsükkel ,,Lahemaa eskiisid''. Olulisel kohal on ka tema kaks balletti ,,Merineitsi'' ja ,,Sõnni tund''. Tarmo Lepik (1946-2001). Looming pole kuigi mahukas, kuid kõik teosed on täpselt viimistletud ja mõttetihedad. Tuntumad teosed: ,,Viis haikut'' naiskoorile, ,,Kuus haikut''metsosopranile ja klaverile. Meeskooriteos - ,,Kolm Betti Alveri luuletust''. 1975 aastal ilmus kooriteos ´´Karjase maailm". Helilooja loomingusse kuuluvad veel kooripoeem meeskoorile ja solistidele ´´Mereväravas" (1983) , poeem ´´Igavene tuli" metsosopranile. Mati Kuulberg (1947-2001). Tema helikeeles on leidnud väljenduse tema intensiivne siseelu, vaevaga vaos hoitud temperament, mis annab ta teostele erilise aktiivsuse. Kuulbergi
ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. · Alates 1909. aastast õppis Süda Peterburi konservatooriumis ka kompositsiooni Ljadovi, Glazunovi ja Solovjovi juures. · Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid · Kantaadid: "Hommiku tulekul" segakoorile (K. E. Sööt; 1908); "Kosjasõit" sega- ja kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas naiskoorile (rhvl. aineil; 1933); "Õnne mälestus" segakoorile ja naiskvartetile (M. talle Debussy ja Skrjabini muusika. Heiberg; 1938) · Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, · Segakoorilaulud: "Mets kohiseb", "Suur kontsert algab koidu a'al", "Laula mulle
Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Teosed: Sümfooniline muusika "Masurka" (1908) ja "Poeem-prelüüd" (1908) sümfooniaorkestrile. Kantaadid "Hommiku tulekul" segakoorile (K. E. Sööt; 1908) "Kosjasõit" sega- ja naiskoorile (rhvl. aineil; 1933) "Õnne mälestus" segakoorile ja naiskvartetile (M. Heiberg; 1938) Segakoorilaulud "Mets kohiseb", "Suur kontsert algab koidu a'al", "Laula mulle unelaulu", "Oh kodumaa", "Luule, see ei tule tuulest" (A. Haava), "Kuidas juhtus" (M. Under) "Meie Leenikene tantsib", "Sügisene lillekene", "Vana aasta öösel", "Mis mulle meeldib", "Allik", "Pilvele", "Sina ja mina", "Koju", "Mälestus" (K. E. Sööt) "Koduta" (E. Aun) Meeskoorilaulud "Elagu elu", "Mehed" (G. Suits)
Konservatooriumi lõpetades kirjutas Eugen muusika lastenäidendile ,,Kuus venda". Järgnevalt loob ta muusika kahele Shakespeare`i näidendile - ,,Palju kära ei millestki", ,,Veneetsia kaupmees" ning Schilleri ,,Wilhelm Tell`ile". Eugen Kapi õnnestunumaks teoseks kujunes saatemuusika Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus" dramatiseeringule Tallinna töölisteatris. Eugeni koorimuusikast omandas suurema tähelepanu ,,Tütarlaste laul" naiskoorile ja 11 ,,Peiu" segakoorile. (Kõrvits 1964: 25-26) 1930. aastal lõpetades konservatooriumi jäi Eugen ilma tööta ning elatus juhuslikest klaveri- või teooriatundide andmisest. Kuus aastat hiljem avaldus Eugenil võimalus töötada konservatooriumi koori dirigendi käealusena, kuid aasta hiljem pakuti talle hoopis pedagoogi kohta teooriaõpetajana. Eesti Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu
annaabi.ee 
