Impressionistide naised ja naisimpressionistid Manet' maalid naistest on ebtüüpilised, sest tema käsitluses omandab meeste maalidel üsnatavaline naiste vaatamisviis kriitilise või mõnikord ka alternatiivse varjundi. Enamikul niisugustest maalidest, kus põhitemaatika on naised, on nad kujutatud spetsiifiliselt meheliku vaatlemise, meeste tähelepanu objektina ja rahuldavad niivisi meeste huve ning toidavad meeste ihasid, fantaasiaid ja hirme. Muidugi on ka meeste maale naistest, mis sellesse tüüpi ei kuulu, nagu näteks Pissarro maalid puhkavatest talunaistest. Aga väga paljude meeskunstnike , nende seas ka impressionistide maalides on naised olmselt meessoost vaatajatele objektiks, millele nad projitseerivad oma seksuaalsed ihad. Renoiri ,,Vihmavarjud" ,nagu me eelnevalt nägime, ergutab kindlasti meessoost vaatajaid tundma keelatud erootilist naudingut sellest juhslikust kohtumisest noore naisega, mis temale kui fl...
Naine mehe kõrval ,,Tõde ja Õigus" esimeses osas saab päris head ülevaadet, milline oli naise elu kunagi ja annab võrrelda tänapäeva naise eluga. Naise elu ei olnud sugugi kerge, võime võrdluseks kõrvale võtta tänapäeva naise elu. Alustades naise panust kodutöödesse oli väga võrdne mehe omadega, kui tänapäeval on mehele antud raskemad tööd nagu näiteks raskete asjade vedamine vms, siis kunagi pidi naine hoolitsema väga paljude asjade eest, nii loomade, laste, aiamaa, söögi tegemise ja muu keerukamate tööde eest , isegi kui naine oli rase, mis minu arust on absurdne. Raamat annab mõista, et mees ja naine oli võrdne ja töö on töö, kuid see võrdsus oli ainult tööde tegemisel, kui vaadata eraelu, siis see küll nii võrdne polnud. Mees käib pubides, saab sõpradega kokku, joovad, aga naine enamus ajast on kodune hoolitsedes laste eest ja ei käi niimoodi väljas, kui siis ainult suuremate tähtpäevade puhul, ...
* Kehtiv seadus näeb ette ema poolt oma vastsündinu tapmise eest kuni 5-aastase vangistuse (KarS § 116). Sama teo eest vanema lapse puhul on karistus juba kuni 15 aastat (KarS § 113) või isegi eluaegne vangistus (KarS § 114). Kas selline eristamine on Sinu hinnangul õiglane toetudes kahele näidisjuhtumile (vt. allpool)? Põhjenda. Miks on Sinu arvates selline erand kehtestatud just emale, mitte isale? Umbes 100 sõna. 1) Tartu maakohus tunnistas 32-aastase naise süüdi ühe oma lapse tapmises ja teise piinamises ning mõistis talle karistuseks 11 aastat vangistust. Süüdistuse järgi sulges naine 2001. aasta augustis padjaga oma 3,5-kuuse poja hingamisteed, põhjustades sellega lapse surma. 2004. aasta jaanuaris tarvitas naine vägivalda oma 6-kuuse poja suhtes. Joobeseisundis ema tekitas tahtliku piinamisega oma lapsele suurt valu. 2) Augustis 2011 karistas kohus 19-aastast Tamsalu neiut kaheksa kuuse tingimisi vangistusega 2-aastase katseaja...
1. Loe läbi ajakirjanik Barbi Pilvre kirjutis ,,Miks naised ei loo suurteoseid?" (,,Kirjanduse kõnetus" lk 61-62) 2. Mida peetakse B. Pilvre meelest tavavastuseks pealkirjas esitatud küsimusele? Mis on B. Pilvre (ja tänapäeva iseseisvate naiste) vastus sellele küsimusele? Missuguste näidete abil ajakirjanik oma väiteid selgitab? Missuguste artikli väidetega oled nõus, millistele vaidled vastu? Arutle loetud artikli probleemide üle (vastates ühtlasi eelpool toodud küsimustele) lühikirjandis (~200-300 sõna), mille pealkirja leiad ise. Mõtle laiemalt selle üle, missugused on stereotüüpsed ettekujutused naise ja mehe rollist, iseloomust, käitumisest, õigustest Eestis ja mujal maailmas ning kuidas need aja jooksul muutunud on. Too võimalikult palju konkreetseid näiteid. Naine tänapäeva maailmas Räägitakse, et naise roll on tänapäevaks palju muutunud. Kas ikka on? Naine on ikka see, kes hoi...
Kuidas aitas progress kaasa naiste emantsipatsioonile? 19. sajand möödus teaduse ja tehnika kiire arenguga ning seda nimetatakse progressiks ehk edasiminekuks. Viktoriaanlikul ajastul naiste osaks elus olid lapsed, kirik ja köök ning poliitilised õigused neil puudusid. Küll aga 19. sajandi lõpus saabus naiste rolli ümberhindamine ehk sotsiaalne iseseisvumine. Valisin selle teema, sest nõustun seisukohaga, et naistel peaksid olema samasugused õigused nagu seda on meestel. Samuti käitumine ja riietumine on iga naise enda asi ja peaks olema igaühele vabatahtlik ja soovidele vastav. Progressiga kaasnes naiste käitumises ja kõnes mitmeid muudatusi. Enne progressi oli naistel täpselt reglementeeritud käitumine ning kõne. Vesteldes tuli olla ülimalt kombekas ning vältida tuli kõike vähegi vulgaarset ja vulgaarseks peetavat. Progressiga aga kõik muutus mingilgi määral naiste kasuks lihtsamaks. Naistel ei olnud kohustust enne igat lauset läbi ...
Soorollid muutuvas maailmas Läbi aegade on kehtinud maailmas naiste ning meeste vaheline ebavõrdsus. Õpitudki ajaloos, et peamised tegijad oli mehed ning naistest pole erilist juttu kusagil. Kas tõesti on maailmas valitsenud selline ebavõrdsus? Seda kõike on muutnud aeg ning sotsiaalne ja majanduslik areng. Kuidas on õigused ning ebavõrdsus ajaga muutunud? Aegade alguses koheldi naisi kui alamklassi. Polnud neil mingeid õigusi võrreldes meestega. Naised olid abikaasade võimu all, pidid täitma vastassoo soove. Naise põhilisteks kohustusteks olid kodu korras hoidmine, laste saamine ja nende üleskasvatamine. Meestele pakkusid ka meelerahu lõbunaised, kasvõi vastu tahtmist. Naiste soovide ega tunnetega ei arvestanud keegi. Polnud mingit sõnaõigust, ainult meeste arvamus luges. Nad ei olnud küll rahul oma eluga, kuid ei saanud midagi ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur ning nad olid...
Maris Paas,090573 SPSin-1 Suhtlemispsühholoogia 24.novembri kodutöö Kodutöövormis kasutan paarisuhet (elavad koos), et kirjeldada järgmisi käitumise vorme: Positiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed. Negatiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatav ebameeldivuse ära jäämine. Karistus- Olukord, kus käitumissagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameel- div sündmus. Frustreeriv tasumatus- Olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ära jäämine. Sageli kooselu käigus inimeste iseloomujooned kui ka käitumise vormid hakkavad muutuma.Kui alguses,armumise perioodil, oleme me nii pimestatud inimesest endast, et ei suuda märgata partneri...
Eduard Vilde „Pisuhänd“ Kirjandusloost on teada, et E. Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad ajalehed ja brošüürid välja. Kõne, käitumine: Tiit Piibeleht on enesekindel ja kindla ütlemisega, rahulik ja tasakaalukas. Enda huvides ära kasutav, kaval ja ta on ka päris kergeusklik. Sööb üsna tihti päevalilleseemneid. Räägib murdesegases ja lakoonilises kõnes, vastab küsimustele enamasti hiljem, kui kü...
MAINORI KÕRGKOOL Isiksuse psühholoogia Piret Saar AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... .......................2 Agressiivsuse teooriad ............................... .............................................................................3 Sünnipärane agressiivsus .......................................................................................................3 Frustratsiooniagressiivsuse hüpotees ............................................ .......................................4 Agressiivsus kui õpitud abitus ..................................................................................
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud...
,,PERE VÄGIVALD" On teema millest räägitakse tänapäeval palju . Kuigi seda on ilmnenud alati. Varem tundus see teema tabu millest ei tahetud palju ja valjult rääkida . Koduse vägivalla puhul ilmneb kaks varianti- füüsiline ja psüühiline ( vaimne ) . Füüsiline terror võib ilmneda peres hooti aga vaimset vägivalda võib olla igapäevaselt . Mis siis on vägivald ! Sõnastaks niimoodi- ühe inimese poolt teisele tekitatud füüsiline või moraalne kahju , mis tekitab valu-ja alandustunnet . Väga palju ilmneb seda peres , kus tarbitakse palju alkoholi . See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu peret terrori all , siis lapsed olenevalt vanuseastmest tunnevad endal kohustust vastutada selle eest . Nad ei oska võtta seisukohta . Paljud lapsed arvavad , et süüdi on n...
Rüütellikkus Aegade jooksul on inimeste käitumine palju muutunud, noored ei austa vanemaid inimesi nii võrd kui paar kümmend aastat tagasi. Inimesed ei ole ka enam nii ennastohvertavad, kui olid keskajal rüütlid, kes kaitseid mitte aitnult oma, vaid ka sõbra naisi ja lapsi vere hinnaga. Kuid mina arvan, et igas tänapäeva inimeses on natuke rüütelikkust ja rüütellikkus on veel tänapäevagi maailmas olemas. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki – rüütel pidi olema ka rüütellik. Rüütelikku käitumist peetakse ideaalseks mehelikuks käitumisvormiks. Rüütellik mees on vapper, ennastohvertav, seilkushimulisi ja teisi, eriti naisi austav. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud kasutusel laiemalt, rüütellik oli see, kes ka lahinguväljal vaenlasele armu andis, kaitstes nõrgemaid. Rü...
Testosteroon Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka.Testosterooni nimetatakse ka ,,edukuse hormooniks". Teadlaste kinnitusel hävitab kehas olev liiga suur testosterooni hulk ajurakke. Testosteroon mängib rakkude arengus ja kasvamises tähtsat rolli ning seda hormooni leidub nii naiste kui ka meeste kehades, meestel on seda 20 protsenti rohkem ja naistel 10 protsenti vähem. Testosteroon tekib meestel munandites, naistel maunasarjades ja neerupealsetes. Mõjutab mehe suguelundite arenemist, stimuleerib sighting, suurendab karvakasvu, teeb hääle madalamaks ja kasvatab lihasmassi ning rasvkudet. Samuti parandab juuste kasvu, suurendab higi eritumist ja spermatsoidede tekkimist. Soodustab juuste väljalangemist, tugevndab viha ja agressiivsust, parandab füüsilist vastupidavust. Põhjustab ka eesnäärme liigset suurenemist, mis raskendab urineerimist. Kiirendab eesnä...
“Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab.“ (Woland, vaadates Pontius Pilatust) Mis asi see armastus üldse on? Minu jaoks see on segane nähtus... Minu jaoks eksisteerib üks armastuse definitsioon: „Armastus on lõpmatult sügav psühholoogiline sõltuvus.“ Selle lahkamiseks on kulunud aastasadu ja seda pole siiani suudetud lahti mõistetada. Armastus võib eksisteerida erinevatel tsanditel. Ema armstus lapse vastu pole samasugune kui mehe armastus naise vastu. Sõduri armastus kodumaa vastu pole sama kui koera piiramatu kiindumus peremehesse. Pealkirja võib mõistetada ka erinevatmoodi, see võib olla näiteks mehe ja naise vahel eksisteeriva armastuse suhet, kuid kui seda natuke teise nurga alt vaadata, siis see võib-olla ka kiindumus ligimese vastu. Igaüks ei saa omale armastust lubada, sest sellele peab täielikult pühenduma. Meie elus on palj...
SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut. Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks on ikka kasutanud vägivalda. Vägistamine on tahtlik kuritegu ja sellest tuleneb, et ka vägivalla kasutamine on tahtlik ja teadlik. Mees peab aru saama, et ta kasuta...
Soorollid: Sooroll on ühiskonna poolt heaks kiidetud käitumine mehele ja naisele. Sandra Bem jagab soorollid järgmiselt: 1) Feminiine naine-kultuurile vastavalt võib naine täita ainult naisele ettekirjutatud kohustusi. 2) Maskuliine mees-mehe roll on väga kindlalt ettekirjutatud 3) Androgyneos- Eesti nt. Mees kui naine täidavad oma rolle, aga rollide vahetus ei tekita mingeid probleeme. 4) Psühholoogiliselt paika panemata sooroll- kes paari suhtes on samasoolised. Kooselu vormid: 1) Vaba kooselu e. Vabaabielu 2) Abielu-sotsiaalse intitutsioon sugupoolte suhte korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides 3) Külalisabielu-eri kohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vabaaeg, vahel ka ühised lapsed 4) Kordusabielu-kord abielus olnud 5) Fiktiivabielu-Abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abiellumise kohta. (elamisloa saamine jne) 1) Mongaamia- ühe mehe ja nais...
1. Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17 Mehe suguelundid: Munandid- moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid Munandimanused- talletuvad valminud spermid Seemnejuhad- mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse. Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma Kusiti- juhib sperma välja Naise suguelundid: Emakas- areneb viljastatud munarakust loode Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone, kus valmib iga 28 päeva järel üks munarakk Munajuha- munarakk liigub emakasse, toimub munaraku viljastumine Tupp- selle kaudu väljub sündiv laps, algab ka spermide teekond munajuh...
Kas Mari saab mõista? Juba ajast aega on endast nõrgemaid ära kasutatud. Kui tunnetatakse, et teine isik jääb mingil moel alla, kasutatakse kohe võimalust. Nagu öeldakse, looduses sööb alati tugevam nõrgema. Nii juhtus ka Mäeküla taluperenaise Mariga. Teda kasutati ära. Mari käitumine oli aga tolleaegse naisterahva käitumisele mitteomane. Kas Mari käitumist saab mõista? Ammuses ajaloos on juurdunud kord, et meestel on naiste üle võim ja kontroll. Samuti oli ka Mari ja talumees Prillupiga. Peale Mari õe surma, kes oli ka ühtlasi Prillupi abikaasa, oli Mari kohustatud oma õe positsiooni üle võtma. Marist sai uus Prillupi abikaasa ning nende laste ema. Maril oli tolleaegsele naisterahvale mitteomane iseloom ehk talle ei meeldinud, et tema eest ostuseid langetati. Kuid kui ta pidi Prillupiga abielluma, siis tegi ta seda ikkagi oma soovist laste eest hoolitseda. Tal oli ka võimalus keelduda, aga ta ei teinud seda. Sellises olukorras tegi M...
Armastus ja traagika ,,Carmenis" Mustlasneiu Carmen ning kuulus röövel don Jose on justkui sattunud lõpmatule takistuste rajale. Neid on haaranud keeruline armastus ning metsikud kired, kuid nad on tegelevad liiga erinevate asjadega, et olla koos õnnelikud. Vastanduvad hea ja kuri ning kõike seob ebausk ning silmakirjalikkus. Carmen on metsiku iseloomuga ning don Jose ei suuda teda ohjata, kuna nende vahel on palju pettusi ja valelikkust. Mustlanna Carmen oli noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled ning valged hambad. Tema veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Ükski mees ei suudaks sellise naise suhtes ükskõikseks jääda ja nii ei suutnud ka don Jose. Ta armus tüdrukusse ning tundis, et just tema on see õige. Ei saa südant sundida armastama ning...
Naises on kõik saladus... Piibli järgi lõi Jumal naise mehe küljeluust, järelikult peaksid naised olema nagu mehe üks osa või siis ainult natukene teisiti arenenud.Kuid tegelikult arvab enamik või vähemalt naisterahvad ise enda kohta, et nad on meessoost targemad, paremad ja osavamad. Seda meie, mehed, ei mõista, kuna naised on nagu lõpmatu universum, kus on avastada veel väga palju. Naised on saladuslikud, kavalad ja erinevad üksteisest. Naised oskavad manipuleerida.Nad teevad seda nii, et teised sellest aru ei saagi. Kui naine palub mehel lambipirni ära vahetada, öeldes, et ta ise ei oska ja kui mees hakkab seda tegema, siis naine on just see isik, kes seisab mehe kõrval ja õpetab, kuhu poole ja kuidas peab keerama. Mehed on rohkem sallivamad. Neile isegi meeldib, kui saavad kasulikud olla. ,,Inimesed on loodud üksteise jaoks. Kas õpetama või taluma." (Marcus Aurelius) Naised arvavad, et kuigi nad ei oska...
Naine- rahu või rahutuse allikas? Ajaloost joonistub selgelt välja, et naissugu on enamasti jäänud tahaplaanile, kuid samas, seda ei saa vaidlustada. Kuid ei ole mitte ühtegi tsiviliseeritud riiki, kus ei ole olnud vähemalt ühte, väga tähtsat ja suuri tegusid teinud õrnema soo esindajat. Kas naine toob siia ilma siis pigem rahu või rahutust? Naise rolli ühiskonnas määrab tihtipeale sealne religioon. Piibel kirjutab, et Eeva on esimene inimene, kes on kõigis inimkonna hädades süüdi. Naine oli nõrk ja andis järele ahvatlusele ning sõi hea ja kurja tundmise vilja. Jumal määras talle karistuseks menstruatsiooni ja sünnitamine valu. Samas, Hiinas õpetati usule kohaselt naisi kuuletuma oma isadele, siis abikaasadele ja lõpuks abikaasade surma korral nende poegadele. Hindu kultuuris kuulutati naised mittesobivaks iseseisvuse jaoks, loomult nõrkadeks, kergelt valele teele juhitavaiks, patusteks ja rumalateks. Prantsuse kato...
Murdeiga Murdeiga algab poistel ja tüdrukultel erineval ajal. Näiteks kui tüdrukud on juba küpsed neiud, poisid aga veel lapse välimusega. Ka võib juhtuda, et neiud on siis poistest pikemad. Murdeiga algab poistel 9.-14.eluaatal.Nad koguvad kasvu juurde hiljem. Mehed on keskmiselt 12 cm naistest pikemad. Nende õlad muutuvad laiemaks ja suguelundid muutuvad suuremaks. Häälemuure algab kesmiselt 13 aasta vanuselt ja mehehääl kujuneb välja kahe aasta jooksul. Kätele, jalgadele, näole ja kehale kasvavad karvad. Vuntsid tekivad umbes aastaga.Näole, kaelale, rinnale ja seljale võivad tekkida vistrikud. Tekivad uued tunded, seletamatu ärevus ja erutus. Mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised. Poistel vastutavad soolise arengu eest peamiselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ja selle vahehormoon. Hormoonid aitavad tasakaalustada keha kasvamist, arengut ja kogu suguelundite süs...
Perevägivald Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4 Statistika......................................................................................4 Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. ..............................5 Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine..................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi p...
Kristina Kuldma 12c RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt l...
Aleksandra olesk RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loomingup...
Erika Koplimaa ST15KÕ2 ESSE Arvamus Mary Letourneau ja Vili Fualaau dokumentaalse jutustuse KEELATUD ARMASTUS kohta Mary ja Vili vahel juhtunu ja nende ühine jutustus sellest võib lugejas tekitada erinevaid ja vastakaid mõtteid olenevalt sellest, kes on lugeja ja millised on tema arusaamad kõlblusest ja moraalist. Süüdimõistvat otsust Mary kohta polnud raske teha neil, kes järgisid täpselt ja emotsioonideta Ameerika seadusi, küll aga oli väga raskes olukorras tema advokaat – kuidas mõista selle naise käitumist ja kuidas seda õigustada? Nii ei suutnudki ta Mary kaitseks välja tuua muud argumenti kui see, et Mary on haige ja vajab ravi. Ta jäi kohtus kaotajaks pooleks ega suutnud enda kaitsealust vangistusest päästa. Arvan, et kogu loos on peategelane ja vastutaja Mary kui täiskasvanu. Minu arvates on kaks võimalust. Es...
Berta T. mees 1. Iseloomusta Berta ja küla suhteid. Too näiteid. Berta ja külainimeste vahelised suhted olid erinevad. Võiks ehk öelda, et lausa kahepalgelised. Kui Berta mees metsavendade poolt tapeti, siis teadis sellest kogu külarahvas, ent mitte Berta ise. Oli inimesi, kes ei julgenud talle nii koledast loost rääkida aga ka neid, kes ei alustanudki suu pruukimisega, sest nii mõnelgi külainimesel oli metsavendade seas sõpru või omakesi. Berta omalt pooolt oli külarahva vastu lahke- pakkus enda tehtud sööki, andis külalistele kaasa korvitäie õunu, ning armastas jutustada oma mehest. Enne veel, kui Berta usk mehe tagasituleku suhtes lakkas, sai ta külainimestega hästi läbi ning elas iga päev lootuses veel enda armastatut näha. 2. Kirjelda, milliseks kujunes Berta saatus. Analüüsi, miks see selliseks kujunes. Selgita suure niinepuu sümboolset tähendust. Berta saatus kuju...
Berta T. mees 1. Iseloomusta Berta ja küla suhteid. Too näiteid. Berta ja külainimeste vahelised suhted olid erinevad. Võiks ehk öelda, et lausa kahepalgelised. Kui Berta mees metsavendade poolt tapeti, siis teadis sellest kogu külarahvas, ent mitte Berta ise. Oli inimesi, kes ei julgenud talle nii koledast loost rääkida aga ka neid, kes ei alustanudki suu pruukimisega, sest nii mõnelgi külainimesel oli metsavendade seas sõpru või omakesi. Berta omalt pooolt oli külarahva vastu lahke- pakkus enda tehtud sööki, andis külalistele kaasa korvitäie õunu, ning armastas jutustada oma mehest. Enne veel, kui Berta usk mehe tagasituleku suhtes lakkas, sai ta külainimestega hästi läbi ning elas iga päev lootuses veel enda armastatut näha. 2. Kirjelda, milliseks kujunes Berta saatus. Analüüsi, miks see selliseks kujunes. Selgita suure niinepuu sümboolset tähendust. Berta saatus kuju...
Etnoloogia Abielu ja soorollid Polügüünia - üks mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega; leitud ainult kuuest ühiskonnas Miks polügüünia? ühiskondades, kus meeste suremus on kõrgem, ohtlike tegevuste ja sõjategevusega seoses. Tööjõu küsimuses - naisi peetakse paljudes ühiskondades tähtsaks tööjõuks (aianduskultuur ja kõplapõllundus). Mitmenaisepidamine on moodus tõestada enda tähtsust, prestiizitunnus. Polüandria esineb rasketes elukeskkondadest, kus nt on raske leida süüa. On vaja sündimust kontrollida. Pole tõenäoline, et kõik saavad ellu jääda. Väga range kontroll rahvaarvu üle. Vähem hoolitsetakse tüdrukute eest - lastakse kergemini neil surra. Suurpere - elavad koos mitu tuumperekonda Leviraat - lesknaine abielub enda surnud mehe vennaga Sororaat - leskmees abielub enda surnud naise õega (naised ei saa enda bioloogilistest sidemetest vabaks) Seeriaabielu - võib abielluda mitme järjestikuse partnerig...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.......................................................................................................................8 kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Inimesi eristavaks tähtsamaks t...
Prosper Mérimée ,,Carmen" I rida 6) Garcia Ükssilm oli Carmeni mustlasest rom ehk mees. Don José sõnul osutus ta ,,kõige vastikumaks värdjaks, keda mustlaskond kunagi on maailmale andnud". Nimelt oli ta süda sama ,,must" kui tema nahavärv ning ta oli ehtne röövel ja kaabakas. Siiski oli Carmen piisavalt ustav, et teda sunnitöölt, kuhu ta määratud oli, päästa üritada, mis pärast kahte aastat õnnestuski. Kuid tema vabadus ei kestnud kaua, sest don José otsustas tekitada kaardimängus ettekäände, et võistlusse asuda ning ta tappa. Ta süüdistas teda sohis ning peagi võitlesid nad nugadega ja don José jäi peale. Oma tegu õigustas ta armastusega Carmeni vastu ning kättemaksuga Remendado eest. 7) Kindlasti käitub Carmen enda arvates õigesti, kui laseb don Josél end tappa, sest see oli tema teadlik valik. Ta oleks võinud põgeneda, kuid ei teinud seda, sest uskus saatusesse...
Frustratsiooni olukorrad Ülesanne: Kujutle situatsioon: naine lapsega kiirustab kauplusse ja näeb, et müüja sulgeb ust. Mis põhjustab frustratsiooni? Kellele? Frustratsiooni tekitab poe sulgemine lapsega naisele. Kuidas sulle tundub tema olukord?Halb, frustratsiooni tekitav. Kuidas tema asemel olles tegutseksid?Räägiksin ilusti müüjaga, kas oleks võimalik ruttu oma ostus ära teha. Ka ust sulgev inimene ärritub. Kuidas ja miks?Sest tema tööpäev on läbi ja ta tahab koju minna, aga kliendid soovivad veel oste teha ning tema peab seetõttu ületunde tegema. Kui oleksid tema asemel. Kuidas sulle olukord tunduks? Teenindaja asemel: olukord tunduks ärritav, kuid laseksin naisel oma ostud ära teha, kui on võimalik. Lapsega naise asemel: Ka ärritav. Sest arvatavasti tõi ta lapse lasteaiast ja soovis ruttu enne kojuminekut poest läbi käia, aga see ka suletakse. Kuidas saaks teenindaja käitumine vähendada ja suurendada klie...
Mis oli rüütellikkus? Termin "rüütel" tuleneb prantsusekeelsest sõnast chevalier-mees kes ratsutab hobusel. Turvistatud ratsasõdalasi hakati Prantsusmaal sedasi kutsuma 10. sajandi teisel poolel. Rüütlid said põhjaliku sõjalise väljaõppe, kallihinnalise sõjaratsu ning esmaklassilised relvad, see kõik eeldas suurt jõukust ja prestiizi. Rüütellikkus on suursugustele meestele omistatav käitumiskoodeks, mis eelkõige avaldub sügavas lugupidamises, suuremeelsuses, abivalmiduses kokkupuutel teise inimesega. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud laiem, rüütellik oli lahinguväljal vaenlasele armu anda, samuti vagadus ja aukartlikkus jumala ees. Enamasti assotsieerub terminiga keskaegse Euroopa rüütliseisus, siiski on sarnaseid koodekseid eri aegadel olnud pea kõigis kultuurides. 11. kuni 15. sajandil kasutasid mitmed k...
Unustatud väärtused Eri aegadel on inimestel erinevad väärtushinnangud. Näiteks vanasti peeti väärtuslikuks suuri hiiepuid, kuid tänapäeval ei huvita need puud enam kedagi. Heal juhul on sinna puu kõrvale pandud kiri ,,hiiepuu" ja parimal juhul hoiab mõni ajaloohuviline seda paikka ka puhtana. Seoses uute väärtuste tekkimisega, kiputakse vanu unustama. Oma kirjandiga juhin tähelepanu mõnele tänaseks suhteliselt unustusse vajunud väärtusele. Vanasti olid ühised söömaajad väga suure tähtsusega, kui mõni pereliige ei olnud veel mingil põhjusel laua äärde jõudnud, siis sööma ei hakatud. Enne toidu kallale asumist, loeti söögipalvet, millega tänati jumalat toidu eest. Söömise ajal ei räägitud, kuna see oli pühalik sündmus. Aja möödudes kujunes söögilauast koht, kus pere tuli kokku ja suhtles omavahel, seal arutleti erinevate asjade ja murede üle. Tänapäeval kui öelda mõnele sõbrale, ...
Igaühel on oma tõde? Elu Vargamäel ei olnud kerge. Tuli rinda pista külmade talvede, maa ning kohaliku rahvaga. Igaüks arvas, et just neil oli õigus. Andres, kes oli terve elu enda arvates elanud õiglaselt, leidis, et temaga ei käituta õiglaselt. Ta sõnus jumalat, käis naabrimehega kohtupinki nühkimas ning kõige lõpuks tahtsid tema lapsed Vargamäelt ära minna, kuid just nendele oli Andres Vargamäe loonud. Andres leidis ikka, et kui keegi annab midagi, peab keegi ka midagi vastu saama. Tema oli tulnud Vargamäele ja tahtnud luua seal kodu enda ja oma laste jaoks. Kohe avastas ta, et maa on liiga kivine ja märg, et sealt korralikku saaki saaks. Ta leidis, et maalt ei saa lihtsalt võtta, vaid tuleb ka vastu anda. Ta hakkas põllult kive välja kaevama ja maad kraavide abil kuivendama. Peagi sai talle selgeks, et töö ei ole ainus, mille peab andma. Pidi andma eluaegse pühendumuse. See ei olnud tema jaoks ...
Emile Zola “Thérèse Raquin” (1867) Naturalismi tunnused Argielu probleemide kirjeldamine Detailirikas sõnastus Mustema elu kujutamine: julmus, alatus, kuritegevus “Kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu” Ülevaade teose sisust Raamat kirjeldab Proua Raquini, ta poja Camille, vennatütre Thérèse ja Laurent’i tegemistest. Thérèse oli sülelapsena antud oma kaptenist isa poolt õele ning edasi elaski tütarlaps koos oma haige tädipoja ja ülehoolitseva tädiga. Peale seda, kui Thérèse abiellus oma tädipojaga, kolisid nad kolmekesi Pariisi Pont-Neufi passaži ning elatusid “Pudupoe” pidamisest. Iga neljapäev võtsid Raquinid vastu külalisi, joodi teed ning mängiti doominod kuni kella üheteistkümneni. Ühel päeval vedas Camille koju oma vana lapsepõlvesõbra Laurenti’i, kellega tekkis Thérèse’l hiljem ka salasuhe, mis kestis ilma probleemideta umbes 8 kuud, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tekkis salasuhtes ...
SÖÖMISHÄIRED JA EMOTSIOONID Söömishäired nagu paljud teisedki psüühikahäired on mitme-teguriga haigused. Haigused arenevad erilise isiksuse, tema tunnetuse, emotsionaalse ja bioloogilise olemuse, tema kogemuste ja teatud sotsiaalse korraldusega seotud kandepinna baasil. Selle grupi haiguste puhul on tõsiseks probleemiks see, et söömishäirete all kannatavad inimesed jätavad probleemi enese teada või isegi eitavad seda. Näiteks tegi seda ka Grete- Liis Arro, Eesti üks lootustandvamaid triatleete, kes ka endale alguses probleemi ei tunnistanud ning varjas seda. Kõik algas sellest, et ta hakkas toitu piirama- alguses jäid ära hommikusöögid, edaspidi ka koolilõunad. Selle noore naise olukorra tegi veel tõsisemaks see, et ta käis igapäev trennis ja võttis osa erinevadest võistlustest. Seetõttu peaksid vanemad ja samahästi õpetajad olema tähelepanelikud ja sellest haigusest teadlikud. Enamasti on õpilaste käit...
Kertu retsensioon Õpilane:Grete Vendel Õpetaja:Erina Küüra Kuressaare Vanalinna Kool Inimesed on võrdsed, miks siis selles filmis võrdväärset õiglust pole? „Kertu“ on Ilmar Raagi poolt lavastatud draama,mis leiab aset Saaremaal,Mustjala vallas.Jaanipäeval kaob 30 aastane Kertu(Ursula Ratasepp) märkamatult koos Villuga(Mait Malmsten).Terve naise perekond satub paanikasse ning alustavad otsinguid,sest Kertut peetakse tagasihoidliku ja kinnise iseloomu pärast ullikeseks.Villu on aga ilusa välimuse, kuid allakäinud alkoholilembeline naistemees.Pärast pikki otsinguid leitakse Kertu Villu juurest,tema ema(Külliki Saldre) ja õe(Piret Laurimaa) poolt.Neid nähes jookseb Kertu voodi alla peitu ja Villu ema(Leila Säälik) pakub, et räägib naisega.Kodus ootab Kertut isa(Peeter Tammearu) meeletu raev.Tasapisi lahtirulliv tõde jahmatab tervet külarahvast. Üks esimesi tähelepanekuid filmi vaadates,on nutikas tegevuse ...
Mina sain loosiga endale referaadi teemaks lapse murdeea tutvustamise. Nii, et ma siis üritan selles kajastada kõiki muutusi, mis toimuvad inimese kehas seoses murdeeaga. Murdeiga on periood, mis kestab 12-nendast elusaastast 16-nenda eluaastani. See on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg. Murdeea psüühilised probleemid ja eneseotsing. Murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21-aastaselt. Kui päris väike laps mõtleb harva oma sisemiste omaduste üle, tema tähelepanu on keskendunud välismaailmale ja tema energia avaldub peamiselt tegevuses, siis murdeealisega on asi teisiti. Kiire füüsiline kasv ja suguküpsuse algus muudavad märgatavalt tema välimust ja sisemaailma, tekitades suurt huvi enda vastu. Kilpnäärme intensiivne tegevus kutsub esile suurema ärritatavuse, mis on ka üheks põhjuseks pidevale agressiivsusele ning tülidele. Murdeealise füüsilise ja psüühilise palge vahel valits...
Mäeküla piimamees. E.Vilde kirjutas romaani "Mäeküla piimamees" 1916. aastal, ajaliselt just enne Eesti Vabariigi välja kuulutamist. Nagu ka paljud tema eelmised teosed, nii kritiseerib ka see kodanlust tollel ajaperioodil. Raamatu põhikonfliktiks on naine Mari, kellesse on armunud mõisnik Kremer, kuid kes on abiellus talupoeg Tõnu Prillupiga. Prillupil on aga egoistlikud kavatsused Mari suhtes ja seetõttu üritab ta Mari sundida mõisnikuga vahekorda astuma, mida naine ka lõpuks teeb. Selles kirjandis ma proovingi selgitada Mari motiive seda sammu astudes. Mari ole tolle aja kohta päris kena väljanägemisega ja küllaltki huvitava iseloomuga. Ta oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Tolle aja perekonnas oli mees naise üle valitseja. Mari teadis seda, kuid hakkas sellele vastu. Esimest korda võib Mari sellist iseloomu märgata juba tema esimesel kohtumise Kremeriga, kui Mari mõisas aknaid pesi. Kremeri kü...
Saladin ja Lõvisüda Seitsmeteistkümnendal veebruaril külastasin ma Otsakooli ja K. Sillamaa Noorteteatri ühistööl valminud etenust. Algas õhtul kell seitse ning toimus Salme Kultuurikeskuses. Peamiseks külastamis põhjuseks oli see, et klassiõde Julia lõi seal kaasa ning kutsus. Kohale jõudes asusin ma piletit ostma. Tänu sellele, et eelnevalt ennem mind ostsid kaks noormeest pileteid, kuulsin ma nende juttu. Tänu sellele, et nende tuttav osales etenduses, siis saadi ka soodustust. Kui järg jõudis minuni, siis ütlesin, et ka minul on tuttav ning koguni päris palju tuttavaid. Seega sain ma soodustust 55% ja hea istekoha. Näitlejateks olid noored inimesed. Tegevusajaks oli 13. sajand. Etendus meeldis mulle väga, sest see sisaldas palju huumorit ning kestis mõistlikult kaua. Mu lemmik näitlejateks olid kaks pisikest tüdrukut. Nad olid umbes kümnesed ja mängisid poiste rolle. Algul...
Raamatu kaardistamine 1. Pealkiri, autor - ´´Carmen``, Prosper Mérimée. 2. Peategelased Carmen, don Jose ja arheoloog, kes oli mina-tegelane. 3. Tegevuskoht Hispaanias. 4. Sündmustik Tegevuse esimene pingeline koht oli siis, kui arheoloogi juurde tuli võõras mees. Arheoloog ei teadnud, kes see oli ning kui ta temaga kaasa läks kasvas pinge pidevalt. Kulminatsioon oli siis, kui ta teada sai, et tema ongi see röövel, kellest kõik rääkisid ning pingelangus tekkis siis, kui ta don Josele ära rääkis, et tema teejuht, Antonio, läheb ja kavatseb don Jose ülesse anda. Sellele järgnes konflikti lahendus ehk siis arheoloog läks röövliga kaasa. Teine tegevuse pingestumine toimus siis, kui don Jose arheoloogile jutustas oma vangi sattumise põhjuseid. Ning kui ta jõudis kohani, kus ta ütles Carmenile, et ta tapab ta ära, kui ta temaga koos ära ei sõida. Ning kulminatsiooniks on see, kui ta teatas, et ta lõi Car...
Armastuse valu Tavaliselt inimesed ei mõtle ise oma elu põhjuste ja mõtte üle, kuid see oli Fausti jaoks peamine probleem. Ta oli väga tark mees, tuntud teadlane, kellel oli palju õpilasi. Ta leidis, et see ei ole üldse tähtis ning otsustas asuda oma elumõtte otsingule. Tema ,,abiliseks" oli kurat Mefistoteles, kes sõlmis jumalaga kihlveo, et suudab viia Fausti hinge halvale teele. Kurat andis Faustile võlujooki, mis muutis ta nooruslikumaks ning selle tõttu võrgutas Faust ära noore neiu, kes sai tunda nii armastuse võlu kui ka valu. Margareta oli väga nooruke neiu, kui Faust teda tänaval kohtas. Mehele meeldis tüdruku vooruslikkus, puna huultel ning sära silmis. Isegi Margareta nipsakus ei häirinud teda vaid hoopis vastupidi. Faust käskis Mefistotelesel see tüdruk temani toimetada. Peale võlujoogi joomist oli Faust hoopis teine inimene, ta tahtis igat tüdrukut, keda nägi. Naiivse Margar...
Naised ja mehed erinevad ootused ja lootused On juba ammu tuntud fakt, et meestel ja naistel on üksteise suhtes erinevad ootused ja lootused. Leidub küll ühise mõtlemisega naisi ja mehi, kelle mõtlemine soodsates tingimustes võib põimuda, selliseid inimesi võib lugeda hingesugulasteks. Ega see ei tähenda seda, et mehed ja naised mõtlevad omasoolistega absoluutselt ühtemoodi. Terve inimrass on üksteisest erinev nii seesmiselt kui ka väliselt, kuid suuremaid erinevusi saab paremini lugeda just vastassooliste ootustest ja lootustest. Lähtuvalt oma teadmistest ja uurimustest toon ma välja naiste ja meeste peamised erinevused nende ootustest ja lootustest. Naistel ja meestel on erinevad prioriteedid materiaalsetes väärtustes. Naine tahab enamasti kindlustada oma tulevikku, seega on esikohale seatud kodu ja sellega kaasnevad esemed. Meestel on tihtipeale vaja jätta endast rikka ja kuulsa mehe mulje, sellepäras...
1. David Fincheri film “Gone Girl“ Metaandmed: Pealkir: Gone girl Osatäitjad: Ben Affleck , Rosamund Pike, Neil Patrick Harris, Tyler Perry, Kim Dickens, Missy Pyle, Patrick Fugit, Sela Ward, Scoot McNairy Lavastaja: David Fincher Stsenaariumi autor: Gillian Flynn Tootja: 20th Century Fox Žanr: Draama, thriller, mystery Levitaja: Estonian Theatrical Distribution OÜ Kirjeldus: 149 minutit Ilmuimisandmed: 3.10.2014 USA-‐s Informatsioon: Päeval, mil nad oleks pidanud tähistama oma viiendat pulma-‐aastapäeva, annab Nick Dunne teada oma kauni abikaasa Amy ootamatust kadumisest. Juhtumi ümber kihama lööv meediatsirkus ja üha kahtlustavam s...
Raamatu „Armastus! Tead, see on olemas!“ analüüs Raamat „Armastus! Tead, see on olemas!“ on Rootsi kooliõpetajatele mõeldud lisamaterjal. Raamatu eesmärk on anda ülevaade, kuidas seksuaal- ja suhetealast kasvatust läbi viia ning anda juhtnööre, kuidas see praktikas võiks toimuda (Centerwall 1996: 7). Raamatus öeldakse, et koolis ei ole ühtegi teist nii hella teemat, kui seksuaalsus ja isiklikud suhted. Nende teemade käsitlemisel tuleb olla väga delikaatne ja taktitundeline. Huvitav oli lugeda, et juba selle raamatu ilmumise ajal kutsuti Rootsit mutikultuurseks ühiskonnaks. Praeguseks ajahetkeks on elu väga kiiresti edasi arenenud ja kultuuride mitmekesisus on oluliselt suurenenud. Kultuurilised erinevused on jõudnud tänu pagulaskvootidele ka Eestisse. Sellest tulenevalt on raamatus käsitletud teema kultuurilistest erinevustest ja eetikaküsimustest väga aktuaalne ka tänapäeval. Raamatus tõdetakse, et seksuaalsusega seonduvad teemad o...
Lendas üle käopesa Randall McMurphy (Jack Nicholson) meelest on puhkus osariigi vaimuhaiglas hea vaheldus vangisistumisele. Tema veri vemmeldab ja ta pole suu peale kukkunud. Randall teeskleb vaimuhaiget ja pääseb "rahutute" osakonda. Oma metsiku loomuse tõttu satub ta kohe vastuollu haigla sisekorraga. Arvan, et Randall oli osalt nende haigetega tegutsedes nõnda entusiastlik, sest tal tekkis haigete vastu ja kogu osakonna vastu isiklik huvi. Tema suurimaks ,,miinuseks" haigla õdede poolt vaadatuna oli see, et ta suhtles patsientidega kui normaalne inimene. Randall hakkas nn kurt-tumma indiaanlasega rääkima. Hiljem tuli välja et indiaanlane osaks küll rääkida, lihtsalt teda oldi ,,peetud" kurt-tummaks. Ka näiteks noor, kellel oli foobia naiste ees, sai peale naise tundmist tänu Randallile foobiast üle. Arvan, et see oligi üks selle filmi põhimõtteid, et olukord ja keskkond muudab meid vastavalt enda sarnaseks. Filmi haripunktis tuli ...
Mida eestlane väärtustab? Mis on elu mõte? Seda ei tea me keegi. Väidetakse, et oma eluajal ei suuda inimene seda leida. Elu saab aga väärtustada. Elu väärtused jagunevad. On näiteks sellised, mida hindad sina, või teised, mida väärtustavad isikud sinu ümber. Kuid kuna arusaam elust on igaühel erinev, on suur tõenäosus, et tekivad konfliktid, sest mõlemad pooled tahavad oma arvamust tähtsamaks teha. Kuid kuna arusaam asjadest on erinev, pole olemas ei õiget ega valet vastust. Kuna kõik algab kodust, rajab tee edukaks tulevikuks õnnelik pere-elu. Elul on varuks veel kõiksugu keerdkäike. Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi paik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Arvan, et õige eest...
Dekameron Raamatus on kokku 100 novelli, kuid isegi neist kümne lugemisel tekkis mul päris hea ülevaade tolleaegsest elust ja olust. Teosest võib järeldada, et üldiselt on levinud igasugused salatsemised, petmised ja vassimised. Peteti oma abikaasasi ja veedeti armukestega koos mõnusalt aega. Autor näitab, et inimeste iseloom ja käitumine ei käi alati kaasas tema staatusega. Autor kirjeldab oma novellides põhiliselt kahte liiki tegelasi, ühed on kõik väga omakasupüüdlikud ja suure võimuga, teised, aga olid targad, kavalad ja oskasid oma tarkust kasutades igasuguseid probleeme lahendada. Viimastest rääkis autor kui positiivsetest tegelastest. Tegelasi tabavad kohati igasugused erinevad saatuselöögid, millest mõnikord just kõige ausamal ja paremal viisil just välja ei tulda. Näiteks ühes novellis olnud Isand Ciappelletto ei olnud seda kuidagi ära teeninud, et teda hiljem ülistama hakati, sest ...
A. H Tammsaar ,,Tõde ja õigus" Andres ja Krõõt Füüsikaline seadus ütleb, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad. Liikumas on ka mõttelend, et abielupaar läheb aastatega ühte nägu ja tegu. Kui mõtestada eelnevalt nimetatud füüsikaline seadus inimellu ja lisada fakt, et koos elavad paarid muutuvad ühtseks, siis leiame nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel. Enne ühte heitmist leidus kahe noore vahel märgatavat erinevust, kuid ka siduvat sarnasust. Krõõt oli tuna isakodus tuntud kui rõõmsameelne ja tragi, sihvakas ning peene kondiga neiu, kellel oli ka tagasihoidlik ja malbe pool. Andres seevastu oli kogu aeg tõsine ja kindla sihiga, kes väärtustas töökust ning Piibli käske-keelde. Oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tihti tõe ja keskend...
annaabi.ee 
