"Carmen" Prosper Mérimée "Carmen" Tegevusaeg: 19. sajand (1830-1840) Tegevuskoht: Hispaania Ajastu: romantismi kõrgpunkt Carmen Mustlanna, endasõnu ka nõid Pikk, ilus, suurte silmade ja tumedate juustega Oskas inimesi enda jaoks tegutsema panna Tegeles pettustega ja röövis ka ise Oli väga ülemeelik ja naeris alatihti Sai alati oma tahtmise Kasutas mehi ära Jäi kindlaks oma põhimõtetele Naeruvääristas inimesi Jóse Navarro Noor, tugeva kehaehituse ja sünge pilguga mees Andaluusia kardetum röövel Pidas peategelast sõbraks ning üritas teda kaitsta Armus Carmenisse ning tegi tema jaoks kõike
2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes
1. kokkuvõte I teos: Prosper Mériée ,,Carmen" ,,Carmeni" ainestik pärineb autori sõnade kohaselt Montijo krahvinnalt ning raamat kuulub autori kõige küpsemasse loominguperioodi. Autor on enne raamatu kirjutamist tutvunud hoolega Pürenee poolsaarega ja sealsete rahvastega. Teos sisaladab kohati kõrvalepõikeid ajalukku ja keeleteadvusesse, samas räägib metsikutest kirgedest, mustlastest ja nõidustest, mille omavahel segamine tekitas minus raamatu lõpus suurema kaasahaaratuse tunde. Raamatu viimast, neljandat, peatükki lugedes tekkis tunne nagu ikstuksid loengusaalis ning kuulaksid loengut mustalste ja nende keele kohta. See oli küll huvitav, kuid jäi minu jaoks kuidagi raamatu tegevistikust välja ning tundus samaaegselt vajalikult ning ebavajaliku lisana. Raamatu peamine sõnum on see, et armastusel on suurepärane võime inimesel pea segi ajada.
Merimee läheb meestele vastu ja teatab neile, et Jose põgenes juba kahe tunni eest. Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas. Merimee aga pidi meestega kaasa minema oma passi näitama ja seletust andma. Kuid Antonio, Merimee giid, jäi Merimee peale viha kandma , kahtlustades, et Merimee oli see, kes teda raha saamast takistas. TEINE PEATÜKK Hiljem Cordobas kohtab Merimee Carmenit, kes on ilus mustlanna. Carmen on sissevõetud Merimee kellast. Natukene omavahel jutustades läheb Merimee Carmeni koju, et Carmen saaks talle tema tulevikku ennustada. Seda tehes suudab Carmen Merimeele muljet avaldada, enda tohutute teadmistega. Kuid neid segab Don Jose . Don Jose ja Carmen suhtlevad omavahel ning natukene peale seda, saadab Jose Merimee majast välja. Veidikene hiljem avastab aga Merimee, et tema kell on kadunud.
Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas
PROSPER MERIMEE CARMEN Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat. Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest.
kutsus lugejat talli aga ta tahtis magada. Lugejat häiris miski ja ta ärkas üles ja läks õue pingile magama. Hiljem kuulis ta kuidas Antonio askeldab tallis. Antonio hakkas põgenema, ta oli katnud hobuse kabjad riidega, et kapjade klõbin ei kostuks ja rääkis lugejale, et Don Jose on väga kuri ja kardetuim röövel. Ta palus seda mitte edasi rääkida aga siiski rääkis ta (lugeja) end Don Josele sisse ja Don Jose läks Antoniot otsima. TEINE PEATÜKK Jutustaja armub Carmenisse. Carmen on mustlanna. Nad lähevad jäätist sööma. ,,kui naine on ilus, siis peab teda saama kirjeldada 10 omadussõnaga” hakkasid pimedas tagasi jalutama. Jõudsid agulini. Poiss avas ukse ja mustlanna rääkis temaga midagi tundmatus keeles. Nad läksid majja suurde tuppa, kus olid väike laud, kaks taburetti ja kirst (lisaks suur savist veekann, sibulakimp ja apelsinihunnik). Mustlanna hakkas lugejale kaartidega ennustama. Peale seda astus ruumi üks mees pruuni mantliga ja ta oli tigedas tujus
kutsus lugejat talli aga ta tahtis magada. Lugejat häiris miski ja ta ärkas üles ja läks õue pingile magama. Hiljem kuulis ta kuidas Antonio askeldab tallis. Antonio hakkas põgenema, ta oli katnud hobuse kabjad riidega, et kapjade klõbin ei kostuks ja rääkis lugejale, et Don Jose on väga kuri ja kardetuim röövel. Ta palus seda mitte edasi rääkida aga siiski rääkis ta (lugeja) end Don Josele sisse ja Don Jose läks Antoniot otsima. TEINE PEATÜKK Jutustaja armub Carmenisse. Carmen on mustlanna. Nad lähevad jäätist sööma. ,,kui naine on ilus, siis peab teda saama kirjeldada 10 omadussõnaga” hakkasid pimedas tagasi jalutama. Jõudsid agulini. Poiss avas ukse ja mustlanna rääkis temaga midagi tundmatus keeles. Nad läksid majja suurde tuppa, kus olid väike laud, kaks taburetti ja kirst (lisaks suur savist veekann, sibulakimp ja apelsinihunnik). Mustlanna hakkas lugejale kaartidega ennustama. Peale seda astus ruumi üks mees pruuni mantliga ja ta oli tigedas tujus
Kõik kommentaarid