Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Näidis - Puhkeavaldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
allkiri, töötaja, soovitav, isapuhkus, tööandja, puhkuseavaldus, põhipuhkus, lisapuhkus, õppepuhkus, rasedus, lapsehoolduspuhkussaada rahas. Perepuhkused Perepuhkused: ei ole seotud töötaja tööalase panusega; ei ole tasustatavad tööandja poolt, vaid nende eest maksab töötajale riik või ei tasustata seda üldse; kui need langevad rahvuspühale või riigipühadele, siis neid päevi ei arvata TLS § 54 lg 3 kohaselt perepuhkuse hulgast välja; neid antakse TLS § 54 lg 2 kohaselt üldjuhul töötaja tööpäeval, v.a rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsendajapuhkus ja lapsepuhkus. Perepuhkused (2) Perepuhkused on järgmised: rasedus- ja sünnituspuhkus - 140 kalendripäeva rasedus- ja sünnituspuhkust ning sellele võib jääda 70 päeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva. isapuhkus isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. lapsendaja puhkus alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus
ÕIGUSTEADUS ÖÖTÖÖ ja RIIGIPÜHAD Öötöö- ajavahemik kell 22:00-06:00 Hüvitatakse 1,25-kordses töötasus RIIGIPÜHAL töötamise eest hüvitatakse 2-kordses tasus PUHKEAEG IGAPÄEVANE PUHKEAEG- kahe tööpäeva vahel vähemalt 11 tundi TÖÖPÄEVASISENE PUHKEAEG- vähemalt 30 minutit IGANÄDALANE PUHKEAEG- vähemalt 48 järjestikust tundi TÖÖTAMINE ENNE RIIGIPÜHI Uusaastale Eesti Vabariigi aastapäevale Võidupühale Jõululaupäevale Eelnevalt tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra VAHETULT eelnevat tööpäeva!!!! PUHKUSED Tööpuhkus e. Põhipuhkus Vanemapuhkus Palgata puhkus Kollektiivpuhkus Õppepuhkus PUHKUSE ANDMISE JA KASUTAMISE PÕHIMÕTTED 1. Puhkust antakse kalendriaasta eest 2. Puhkust antakse kalendripäevades 3. Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik 4. Puhku
Õppepuhkus Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted põhipuhkuse kohta 1. Puhkust antakse kalendriaasta eest 2. Puhkus antakse kalendripäevades 3. Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik 4. Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult 5. Puhkuse kasutamise aja määrab tööandja 6. Puhkus on tasuline Puhkust võib nõuda, kui on töötatud vähemalt 6 kuud Vanemapuhkuste liigid: Rasedus- ja sünnituspuhkus antakse naistele 140 kalendripäeva Isapuhkus isal õigus saada kokku 10 tööpäeva 2 kuu jooksul enne ja 2 kuu jooksul pärast lapse sündi Lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva, kui lapsendatakse alla 10a. Laps Lapsehoolduspuhkus kasutab lapse ema või isa kuni lapse 3a. Saamiseni Tasustamata lapsepuhkus emal ja isal on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust, kui kasvatatakse kuni 14.a last või kuni 18.a puudega last
seaduslikke korraldusi; d) osaleb oma tööalaste teadmiste ja kokkuleppel v.a juhul, kui seaduses sätestatud korras peab oskuste arendamiseks koolitusel; e) hoidub tegudest, mis tööandja töötaja nõudel talle seda võimaldama. Liigid: a) takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema põhipuhkus; b) vanemapuhkus ( rasedus- ja sünnituspuhkus, või teiste isikute elu, tervist või vara; f) teeb tööülesannete isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, täitmiseks koostööd teiste töötajatega; g) teatab viivitamata lapsepuhkus); c) õppepuhkus. tööandjale töötakistusest; h) teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest; i) hoidub Põhipuhkus. Põhipuhkus vähemalt 28 kalendripäeva. tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet; j) teatab tööandjale Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Vähemalt 14
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja
Öötöö: •22:00 kuni 06:00 Puhkus Kui pole kokkulepitud teisiti, siis: •28 kalendripäeva aastas •Puhkuse katkestamine: nii töötaja kui ka tööandja õigus •Puhkusetasu: makstakse enne puhkust (kui pole kokkulepitud teisti) Õppepuhkus Koolitustel osalemiseks: •20 kalendripäeva keskmise tasuga •10 kalendripäeva tasustamata Koolituse lõpetamiseks: •15 kaledripäeva min. tasuga Lapsevanemad ja rasedad • Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva • Isapuhkus 10 tööpäeva • Lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva • Lapsehoolduspuhkus, kuni lapse 3. eluaastani • Lapsepuhkus 3-6 tööpäeva Lapsevanemad ja rasedad • Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks • Lisavaheajad lapse toitmiseks 30min iga 3 tunni järel • Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal Alaealised • Lühendatud tööaeg, sõltuvalt vanusest ja koolikohustuslikkusest • Keelatud teha ületunnitööd
ainult poolte kokkuleppel. • Mõlemal poolel nii tööandjal kui ka töövõtjal on kohustuse, millest peab kinni pidama. • § 15. Töötaja kohustused • § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest • § 43. Tööaeg • § 44. Ületunnitöö • Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5- kordset töötasu. • § 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine • § 59. Rasedus- ja sünnituspuhkus • § 60. Isapuhkus • § 62. Lapsehoolduspuhkus • § 63. Lapsepuhkus • § 64. Tasustamata lapsepuhkus • Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. • § 67. Õppepuhkus • § 71. Kasutamata puhkuse hüvitamine • Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Akadeemiline puhkus TTK-s
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Tööseadusandluse alused Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Puhkused § 55. Põhipuhkus Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. § 60. Isapuhkus Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. § 62. Lapsehoolduspuhkus
osaleda. Koolitusel osalemise ajal makstakse töötajale tema keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Rasedus- ja sünnituspuhkus – seda puhkust on õigus saada naisel 140 kalendripäeva ulatuses ning see muutub sissenõutavaks vähemalt 70 päeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ravikindlustuse seadusele kohaselt Isapuhkus – isal on õigus saada 10 päeva puhkust kahe kuu jooksul enne ja kahe kuu jooksul pärast arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem kui kolmekordne Eesti kesmine brutokuupalk. Lapsendaja puhkus – alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada 70 päeva puhkust alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Seda
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010] (3) Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra. [RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010] (4) Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ravikindlustuse seadusele kohaselt. § 60. Isapuhkus Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. [RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010] [RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.01.2013 - vastavalt § 190 lõikele 3 jõustub teine lause 1.01.2013.] § 61. Lapsendaja puhkus Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva
vastavalt riiklike peretoetuste seadusele. Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisest on täitunud 575 päeva. Täiendav lapsepuhkus Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal 3 tööpäeva lapsepuhkust, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last. Kui emal või isal on 3 või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3- aastane laps, on tal õigus saada 6 tööpäeva lapsepuhkust. Nimetatud puhkusele on õigus ka lapse eestkostjal. Täiendava lapsepuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse
Puhkuse mõiste Puhkus tähendab töölepingu peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkuse liigid Puhkuse liigid on: · põhipuhkus, sealhulgas pikendatud puhkus · lisapuhkus Milline periood on puhkuse andmise aluseks? Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani. Kui selles ajavahemikus on perioode, mida tööaasta hulka ei arvata, lükkub tööaasta lõpp vastava arvu tööpäevade võrra edasi. Tööaastast lühema aja eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Põhipuhkuse kestuse üldnorm Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva Kas töötajal on õigus puhkusest loobuda? Tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Kas lisapuhkus liidetakse põhipuhkusega või antakse sellest eraldi? Lisapuhkus liidetakse põhipuhkuse
(1) Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemat eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust (2) töötaja kellele ei makstud puhkusetasu ettenähtud ajal võib nõuda puhkuse pikkendamist puhkuse tasu maksmisega viivitatud aja võrra §27 Rasedus- ja sünnituspuhkus (1) Naisele anntakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendri päeva (2) Mittmikute sünni või tüsistusega sünituse korral antakse rasedus- ja sünnitus puhkust 154 kalendripäeva §30 Täiendav lapsepuhkus (2) Emale või isale antakse tema soovil igal töö aastal täiendavat lapsepuhkust: 1) 3 kalendripäeva(1-2 last alla 14 a.) 2) 6 kalendripäeva(3- enam alla 14 a. või 1 alla 3 a. laps)
elukohajärgses tööinspektsioonis. Kui ei töötaja jaoks tagajärgi pole, FIE-le haldustrahv. §55 TÖÖLEPINGU PEATUMINE T on ajutiselt vabastatud kohustusest teha tööd ja TA on vabanenud kohustusest kindlustada töötaja tööga, kusjuures TL ei lõpetata ja see jääb kehtima selles ette nähtud tingimustel. 1. puhkus 2. palgata puhkus poolte kokkuleppel (NT 1a välismaale tööle TR-sse) 3. lapsepuhkus ei kajastata TL ega TR-s 4. haigus 5. kaitseväe tegevteenistus - TR-sse, jne 5 Vormistatakse TL-s, kui töötaja soovib, TR-s, kui kestab kauem kui 3 kuud ja §55 p 1: kui on nii TL-s või KL-s ette nähtud 3 juhtu kui TR-sse. (NT hooajatööd annab kindluse töökohale: määramata TL kokkulepe, et hooajaperioodil palgata puhkus peatunud)
Töötajale makstakse selle aja eest hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele või lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele. Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisest on täitunud 575 päeva. Täiendav lapsepuhkus Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal 3 tööpäeva lapsepuhkust, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last. Kui emal või isal on 3 või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps, on tal õigus saada 6 tööpäeva lapsepuhkust. Nimetatud puhkusele on õigus ka lapse eestkostjal. Täiendava lapsepuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Isapuhkus
Kooli nimi Krupp,kursus,klass Oma nimi Vormindamine Referaat Juhendaja Tartu 2009 PUHKUS Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. Lapsehoolduspuhkus emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks
Töötasu maksmisega viivitamine. Viivise määraks on euribor+7% aastas. Euribori avaldab Eesti pank. Puhkus on periood, mille jooksul töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Tasustatavaks ja tasustamatuks puhkus. Tasustatav puhkus jaotub põhipuhkuseks, mida andakse töö eest ja töötajast tulenevalt nõudest. Puhkuse liigid on 1) Põhipuhkus 2) Vanemapuhkus a. Rasudus ja sünnituspuhkus b. Isapuhkus c. Lapsendajauhkus d. Lapsehoolduspuhkus e. Lapsepuhkus 3) Õppepuhkus Töötajal õigus kasutada puhkust vastavalt oma ära nägemisele ja põhipuhkust andakse kalendripäevades. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. TLS ettenähtud isa puhkus, lapsepuhkust ja tasutamata lapsepuhkust andkase tööpäevades. Töötaja tööpäev on iga kalendripäev, mil ta täidab tööülesandeid. Tööpäeva pikkus ei loe. Kui üks töövahetus
tuleks anda sellisele vanemale lapse koolivaheajal. Puhkust tuleb anda alaealistele koolivaheajal. Puhkus on tasuline. Eelviimasel tööpäeval peab saama raha kätte. Puhkuseraha tuleb viimasel võimalusel maksta päeval mil töötaja tuleb puhkuselt tagasi. 6 kuud tuleb tööd teha, siis on alles õigus töötajal õigus nõuda puhkust. Siis saab töötaja nõuda uhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Vanema puhkused: · Rasedus ja sünnituspuhkus (140 kalendripäeva) · Isapuhkus (tasustamata puhkus) isal on saada puhkust 10 tööpäeva puhkust 2 kuu jooksul enne lapse sündi või 2 kuu jooksul pärast sündi. · Lapsendaja puhkus, ettenähtud lapsendajale (emale või isale) ette nähtud 70 kalendripäeva, õigus kasutada ainult siis kui lapsendatakse kuni 10aasta vanuse lapse puhul. · Lapsehoolduspuhkus, kasutada saab seda kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Seda saab kasutada kas ema või isa.
Põhipuhkuse andmise aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse aja hulka ei lähe, st. nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse (nt põhipuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus jne). Tööle asumise kalendriaastal on töötajal õigus puhkusele võrdeliselt töötatud ajaga. Tööle minnes ei saa töötaja siiski koheselt puhkust välja nõuda. Tööle asumise aastal tekib puhkuse nõudeõigus pärast kuuekuulist töötamist. Pooltevahelisel kokkulepel või tööandja ühepoolsel otsusl võib puhkuse ka varasemaks kasutamiseks anda. Puhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, mistõttu on puhkuse arvestamise perioodiks kalendriaasta
iganädalane puhkeaeg seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega Puhkus Tasustatavat puhkust saab töötaja nõuda seaduses sätestatud korras Tasustamata puhkust saab poolte kokkuleppel v.a juhul, kui seaduses sätestatud korras peab tööandja töötaja nõudel talle seda võimaldama põhipuhkus vanemapuhkus ( rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus) õppepuhkus Põhipuhkus vähemalt 28 kalendripäeva Põhipuhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul Vähemalt 14 kp järjest Õigus puhkusele, kui on töötatud tööandja juures vähemalt 6 kuud Tööandja õigus puhkust katkestada või edasi lükata. Vanemapuhkus: · Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kp · Isapuhkus 10 kp · Lapsendaja puhkus 70 kp · Lapsehoolduspuhkus kuni lapse 3 a
2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale. Tööandja on kohustatud maksma töö eest kokkulepitud tasu. Töötajaks on füüsiline isik, tööandjaks füüsiline või juriidiline isik.
Töötajale makstakse selle aja eest hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele või lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele. Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisest on täitunud 575 päeva. Täiendav lapsepuhkus Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal 3 tööpäeva lapsepuhkust, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last. Kui emal või isal on 3 või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps, on tal õigus saada 6 tööpäeva lapsepuhkust. Nimetatud puhkusele on õigus ka lapse eestkostjal. Lapsepuhkus tuleb ära kasutada kalendriaasta lõppedes, muidu lapsepuhkus aegub. Täiendava lapsepuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava
Töölepingu (TL) osad. · TL nr. kuupäev. · TL pooled - Tööandja, töövõtja. Kõik andmed jne. tööandja registrikood, asukoht. · TL kestvus - Kas määratud ajaks, või määramata. Määratud aeg kuni 5 aastat. Kui tahad lebingut lõpetada siis peab 2 nädalat ette ütlema.. · Katseag - 4 kuud. Tööandja võib öelda viimasel päeval, et ei ole katseaeg ei ole läbitud. Seda ei saa vaidlustada. · Töötamis asukoht - Tallin, Harjumaa jne.. · Töösisu - Täpselt kirja tööülesanded, kellele allud ( kes sind kontrollib, uusi ülesandeid annab jne) Nt meister. · Tööaeg - Mis kellast, mis kellani. Millal lõuna ja pausid. · Palk - Kuupalk, Tunnipalkpalk, Tükipalk, Preemia.. Palga maksmise kindel kuupäev.
Puhkus on ajavahemik, mille jooksul on töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Puhkuse on jaotatud erinevateks liikideks: 1) Põhipuhkus; 2) vanemapuhkus 3) õppepuhkus. Põhipuhkus jaotatakse veel omakorda neljaks: 1) Tavalise töötaja põhipuhkuseks; 2) Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkuseks; 3) Alaealise põhipuhkuseks; 4) Haridus-ja teadustöötaja põhipuhkuseks. Vanemapuhkus jaotatakse omakorda kuueks: 1) Rasedus- ja sünnituspuhkus 2) Isapuhkus 3) Lapsendaja puhkus 4) Lapsehoolduspuhkus 5) Lapsepuhkus 6) Tasustamata lapsepuhkus Töötajal on õigus saada puhkusetasu, mille suuruseks on tema keskmine töötasu. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti. Tühine on kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval samuti kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või
ja järjepidevus. • Kaugtöökeskused, kelle juht: - reklaamib keskuse võimalusi ettevõtetele; - vastutab kohapeal tööohutuse eest ; - tagab hea tehnilise varustuse ja turvalisuse. Vanemapuhkus • Võimalus olla töölt eemal lapsega seotud põhjustel. • Vanemapuhkused: – rasedus- ja sünnituspuhkus; – lapsendaja puhkus; – lapsehoolduspuhkus; – lapsepuhkus; – tasustamata lapsepuhkus. Rasedus- ja sünnituspuhkus • Kestab 140 kalendripäeva. • Makstakse hüvitisena keskmine palk. Lapseandja puhkus • Alla 10-aastase lapsendajale - 70 kalendripäeva. Lapsehoolduspuhkus • Lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval. • Võib lõpetada ka varem. • Ei anta, kui laps elab hooldekandeasutuses. • Selle ajaks on tööleping peatunud. Täiendav lapsepuhkus
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus.
· · c.) Õppepuhkus Tööandja peab maksma puhkuse tasu. Tööandjal ei ole õigus uhkust kompenseerida muude hüvedega. Töötajal ei ole õigust puhkusest keelduda. Põhipuhkuse kestus-28 kalendripäeva. Põhipuhkuse osadeks jagamine: a.) Kokkuleppel võib jagada selle osadeks. b.) c.) Tööandja koostab puhkuse ajakava üldjuhul märtsi lõpuks. Puhkuse ajakava peab sisaldama · Põhipuhkus · Poolte kokkuleppel muud puhkused N isapuhkus,.. Ajakava võib muuta poolte kokkuleppel. (TLS p.69 lg.4) Puhkuste ajakavasse märkimata puhkusi on töötajal õigus kasutada 14-kalendripäevase etteteatamisega (TLS p.69 lg.3) Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal: · Naisel vahetult enne ja pärast rasedus-ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust · Mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus-ja sünnituspuhkuse ajal · Vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tööleping
9/27/2009 ESITLUS Agu Vahuri raamatust „Tõhus värbamine“ leiab mitmeid põnevaid mõtteid värbamisest. Nii ärijuhtimine kui psühholoogia on teaduse mõistes sotsiaalteadused, mille ennustav väärtus on hüpoteetiline ehk enamikel järeldustel on tõenäosuslikud piirangud. Värbamine oleks justkui kaunite kunstide hulka kuuluv valdkond, kus otsuseid tehakse „maagilise klaaskuuli“ pealt ennustades. Püüame ette näha, kuidas käitub võimalik uus töötaja tulevikus. Me võime leida kõikidele meie eeldustele vastavad isikud, kuid reaalselt mõjutavad isikut peale tema loomupärase suundumuse ka mitmed teised asjaolud töökeskkonnas. Sellepärast on värbamisetappide kvaliteetne ja hoolikas täitmine oluline, vältimaks vigu vale inimese värbamisel ettevõttesse, mis võib ka materiaalselt väga kulukaks osutuda. __ Tegemist on fantaasiaettevõttega KOV ehk kohaliku omavalitsuse alla kuuluva
osalise tööajaga töötamise võimalusest ja vastupidi. Üldjuhul ei tohi osalise tööajaga töötajaga suhtes kohaldada töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi täistööajaga töötajatega võrreldes, samuti tuleb võrdselt kohelda osalise tööajaga ja tähtajalise töölepinguga töötajaid. 20. Mis on puhkus ja milline on põhipuhkuse kestus? Puhkus- Ajavahemik, mille jooksul töötaja ei pea tegema tööd, ehk tal on õigus keelduda tegemast tööd. (iga aastane puhkus, vanemapuhkus, isapuhkus, lapsenduspuhkus, õppepuhkus). Töötajate iga-aastane põhipuhkus on 28 päeva, kui töötaja ja tööandja pole kokku leppinud erinevat tööaega. Alaealise põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva, kui tööandja ja töötaja pole kokku leppinud teisiti. Haridus- ja teadustöötajate põhipuhkus on kuni 56 kalendripäeva. 21. Kuidas toimub põhipuhkuse andmine ja kellele on tööandja kohustatud andma puhkust töötajale sobival ajal?
Puhkusetasu võib poolte kokkuleppel maksta ka puhkusele järgneval esimesel palgapäeval, kokkuleppe puudumisel puhkusele eelneval eelviimasel tööpäeval (§ 70 lg 2). - Töölepingu kestuse ajal ei või puhkust hüvitada rahas (§ 70 lg 3). - Töölepingu lõppemisel hüvitatakse kasutamata ja aegumata puhkus rahas (§ 71). Perepuhkused. - Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 klp (§ 59). Hüvitis ravikindlustuse seaduse kohaselt. - Isapuhkus 10 tööpäeva (§ 60). Alates 01.01.2013 tasustatakse keskmise töötasu alusel. - Lapsendaja puhkus 70 klp (§ 61). - Lapsehoolduspuhkus ühele vanemale korraga kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (§ 62). Puhkusele jäämisest ja puhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 klp ette. Hüvitis vastavalt vanemahüvitise seadusele. - Lapsepuhkus (§ 63). 3 tööpäeva, kui on üks või kaks alla 14-aastast last;
Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui pooled ei lepi kokku teisiti. viimasel juhul tuleb puhkusetasu maksta hiljemalt puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Töölepingu lõppemisel peab tööandja hüvitama kasutamata jäänud aegumata puhkuse rahas. Puhkuse nõue aegub 1 aa jooksul al selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. 9. Vanemapuhkused: rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus; ja nende andmise kord Rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkuseks 140 kalendripäeva ning seda võib võtta alates 70. kalendripäevast enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Kui naine hakkab rasedus- ja sünnituspuhkust kasutama vähem kui 30 kalendripäeva enne eeldatavat tähtaega, lüheneb puhkus selle aja võrra. Isapuhkuse nõudeõigus isal, kelle perre on sündimas või sündinud laps. Enne lapse sündi saab isa
annaabi.ee 
