Nahk Nahk on elund, mis katab inimese keha. Ülesasned: Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest. Aitab säilitada kehatemperatuuri. Meeleelund, naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritust. Sünteesitakse kehale vajalike ühendeid. Eritab jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Nahakihtide jaotus: Marrasnaha pindmine osa ehk sarvkiht, mis kaitseb organismi liigse veekaotuse ning kahjulike välistingimuste eest. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt nahapinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroskoobe.
Sigimiselundkonna- ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust Närvisüsteem- juhib kõiki organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega. Nahk- organ, mis katab inimese keha. Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigusttekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest.Aitab säilitada kehatemp. Nahk on meeleelund. Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, kõige olulisem vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniinni, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Nahk on ka eritusorgan Higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid peamiselt vett ja soolasid. Marrasnahk- naha välimine kiht. Naha värvus- mida rohkem ultraviolettkiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Pärisnahk- naha pealmine osa, milles paiknevad vere ja
Bioloogia Nahk kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitemsuguste haigustekitajate sissetungi eest. Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Kui nahk annab ära liigselt soojust siis veresooned laienevad ja nahale tekib puna. Nahk hoiab ära ka ülekuumenemist tänu higile. Nahk on ka eritusorgan, kuna higistades eritub nahalt jääkaineid. Enamasti vett ja soola. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajume valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad erinevad närvirakkude kogumid ja nende talitust soodustavad rakud. Nahas sünteestikase ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin Nahk toodab melaniini, et nahka kaitsta ultraviolettkiirguse eest ning samas annab see ka nahale ilusa pruuni jume. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk
Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Liigse soojuse äraandmiseks laienevad nahal veresooned ja nahka tungib rohkem verd. Seetõttu hajub väliskeskkonda rohkem soojust ning kehatemperatuur langeb. Lisaks sellele aitab keha ülekuumenemist vältida higistamine, sest higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. Külma korral aga veresooned ahenevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajuma valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. Inimese nahas sünteesitakse ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniini, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest.
BIOLOOGIA KT NR1 *Inimese rakud on ehituselt ja talituselt loomsed rakud. *Rakud on väikesaimaid organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Vt. Vih raku ehitus. *Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad KOE. *Inimkehas võime leida neli põhilist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi. *SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti. *LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes . *RASVKUDE on samuti sidekude. *Väga eriline sidekude on VERI. Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. *LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud. *SILELIHASKUDE paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. *VÖÖTLIHASKUDE koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest.
NAHK Koostas: Kristel Mäekask Nahk on inimese suurim elund. Naha ülesanded Kaitseb (väliste vigastuste; haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Meeleelund Eritusorgan Nahk kaitseb UV-kiirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin. Melaniin annab nahale värvuse ja takistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: · väsimus, luumurdude aeglane paranemine, kõri ja käte spasmid,
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes
ülesandeid. Näiteks: Süda, magu, neer Elundkond- Elundite kogum, mis täidab koos ühiseid ülesandeid. Näiteks: hingamiselnudkond, seedeelnudkond, erituselundkond. Naha läbilõike skeem: Naha ehitus ja talitlus: *Nahk kaitseb oranismi väliste vigastuste, ultroviolettkiirguse, liigse veekaotuse, mitmesuguste haigustetekitajate sissetungi ees. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. *Nahk on erituorgan, higistamisel eritab jääkaineid. *Inimese nahk on omalaadne erituelund, mille retseptoritega taipame valu, sooja, külma ja erinevaidpuuteärritusi. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokku surutus surnud rakkudest. Pärisnahk sialdab rohkesti elastseid kiude, on veniv, painduv, sitke. Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainetest. Luudes on mineraalaineid ja orgaanilisi aineid
Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone. 6. Naha ülesanded: kaitseb meid väliste vigastuste eest, ultraviolettkiirguse eest, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. 7. Naha värvus sõltub melaniini kogusest nahas. Sellest sõltub ka rasside nahavärvus. 8. Sest päikesekiirguse mõjul sünteesitakse meie nahas vitamiini D, mis rehuleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja on vajalik luustiku normaalseks arenguks. 9. Sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk, nahaaluskude. 10. Marrasnahk- selle alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab rohkest elastseid kiude, misõttu on veniv, painduv ja sitke. Selles on rohkesti vere- ja lümfisioone, väliskeskkonnast vastuvõtvaid retseptoreid, samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ja karvade juured. Erinevused: marrasnahk vahetub väga kiiresti ja sele tulemusena
1. Möisted Rakk need on väikseimad organismi ehitusosad, millel on köik elu tunnused. Kude selle moodustavad sarnase ehituse, talituse, päritoluga ja rakuvaheainega rakud. Elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest. Retseptor inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi. Melaniin see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri
Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Sidekudedele iseloomulikud tunnused. Erinevad sidekoed, nende ülesanded. Vastus: Seob organi tervikuks ja moodustab toese. Selle koe eripäraks on see, et tal on rohkesti rakuvaheainet. Inimese organismis on seda mitut tüüpi. Rasvkude, luukude, kõhrkude, veri. Rasvkude- seal talletuvad varurasvad, hoiab temperatuuri ja polsterdab mõningaid elundeid. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes ehk luustik. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab osa keha toesest. Veri- tal on nii toite- kui ka kaitseülesanne. 7. Lihaskudede tunnused. Erinevate lihaskudede paiknemine ja ülesanded. Vastus: Lihaskoe moodustuvad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu sellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolme tüüpi lihaskudet. Vöötlihaskude- moodustab skeletilihased
Rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, läbi mille toimub aine ja energiavahetus (va munarakk)Mitokondrid varustavad rake enengiaga, tsütoplasma täidab kogu raku ja seob raku ühtseks tervikuks. Raku keskne osa on rakutuum, mis juhib raku elutegevust ja paljunemist 5. Naha osad Marrasknahk - pindmine osa on sarvkiht, mis kaitseb organism veekaotuse, kahjulike mõjude eest. Sarvkohi rakud koorduvad pidevalt naha pinnalt maha, eralduvad ka pesemisel, kuivatamisel. Marrasnaha alumise osa moodustavad pidevalt uued rakud, selle tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti. Seal toodetakse ka melaniini. Pärisnahk marrasnaha all. On veniv sitke, painduv. On rohkesti vere ja lümfisooni, asuvad higi ja rasunäärmed ning karvade juured nahaaluskude on pärisnaha all olev rasvkoekiht. Kaitseb nahaaluseid elundeidrasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest ja annab kehale vormikuse. Ülesanded.
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ LK 6-31 1.INIMESE KEHA ÜLDEHITUS · Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200 · Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke
1) Tugi- ja liikumiselundkond 2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond 4) Hingamiselundkond 5) Erituselundkond 6) Sisenõrenäärmed 7) Suguelundkond 8) Närvisüsteem Nahk Nahk inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha. Naha ülesanded : o Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate jne. UV- kiirguse eest o Sünteesib erinevaid ühendeid o Säilitab kehatemp. o Meelelund o Eritusorgan Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin. Melaniin annab nahale värvuse ja takistab UV-kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumiseks, vere hüübimiseks, stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. Nahk kaitseb haigustekitajate eest. Nahal elab mitmesuguseid baktereid, inimese nahk on nn.
Tallinn 2011 Sisukord 1. Epidermise ehitus ja funktsioonid. 2. Pärisnaha ehitus ja ülesanded. 3. Alusnaha ehitus ja ülesanded. 4. Naha abielundid (karvatuped, näärmed) ja naha spetsiaalsed struktuurid. 2 Epidermise ehitus ja funktsioonid Epidermis (epidermis) ehk marrasknahk on kihistunud lameepiteel e. kattekude. Paksus on 75-150 mikromeetrit. Marrasnahk jaguneb omakorda keratiin e. sarvkiht, sõmerkiht stratum granulosum, ogakiht stratum spinosum ja basaalkiht stratum basale, mis on vastu basaalmembraani. Sarvkiht koosneb sarvestunud e. tuuma kaotanud rakkude kihtidest. Sarvkihi pindmised rakud vahetuvad pidevalt. Asemele nihkuvad alumised uued rakud. Samal ajal koguneb neisse väävlirikast valku keratiini. (Roosalu 2006 : 241). Epidermise uuenemine algab basaalkihist, kus toimub hulgaliselt mitoose. Edasi nihkuvad
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihas
d) Sidekude- rasvkude, luukude, kõhrkude, vesi Sidekoes on palju rakuvaheainet, lihaskoe rakkudel on omadus kokku tõmbuda Rakk-Kude-Elund-Elundkond-Organism 3. Mis reageerib erinavate elundite ja elundkondade tööd? Närvisüsteem ja hormoonid 4. Naha ülesanded *Kaitseb organismi väliste vigastuse, ultravioletkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetundi ja liigse veekaotuse eest *Eritamine. Kui inimene higistab eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid *Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, millest kõige olulisemad on D-vitamiin ja melaniin *Nahk on meeleelund. Naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritusi *Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri 5. Mis ülesanne on rasvkoel? Kaitseb külma eest, hoiab kehatemperatuuri, kaisteb teatuid elundeid 6. Millest sõltub naha värvus? Miks muutub päevitades nahk pruuniks? Melaniinist
NAHK -koosneb 2 kihist: *MARRASKNAHAST - v�limine kiht Marrasknaha pindmine osa on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest, kaitseb organismi liigse veekao ja ei lase l�bi haigusetekitajaid, tolmu jne. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis pidevalt jagunevad, selle t�ttu paranevad naha vigastused kiiresti. Moodustuvad uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Toodetakse MELANIINI. *P�RISNAHAST - koosneb elus rakkudest; veniv, painduv ja sitke P�risnahas on palju vere- ja l�mfisooni, �rritusi vastu v�tvaid retseptoreid, higi- ja rasun��rmed, karvade juured. P�risnaha all olev nahaaluskude �hendab p�risnahka lihaste v�i luuga ja kaitseb elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal.Et nahk oleks terve, tuleb s��a mitmekesist toitu ja juua palju vett, nahka puhastada. Mida en
- (Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melanin) - D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. (lühinägelikkus, väsimus, hammaste lagunemine, kuulmise nõrgenemine) · Säilitab kehatemperatuuri - Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare - Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad. · Meeleelund valu, soe, külm, puudutus · Eritusorgan läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Higistamine aitab säilitada kehatemp. ja väldib ülekuumenenimist Ehitus: sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk, nahaaluskude ( annab kehale kuju ja kaitseb põrutuste ja külma eest) 2. TUGIELUNDKOND · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Täiskasvanud inimese luustik koosneb enam kui 200 luust. LUUSTIK
ümber, mis on erilise sideme - ripsvöötmekese (Zinni sideme) abil ripskehakese külge fikseeritud. Ripskeha koosneb sidekoelisest osast ja pigmentepiteelist, sisaldab rohkesti veresooni ja tundenärve. Ripskehal paikneb ripslihas, mis osaleb akkomodatsioonil. Ripskeha produtseerib kambrivedelikku. c. pärissoonkest ehk soonmik Soonmik moodustab suurema osa silmamuna keskmisest kestast. Ta on ripskeha eesmise osa jätkuks ja koosneb sidekoest ning kolme eri läbimõõduga veresoonte kihist. Ta sisaldab kogu ulatuses pigmenti, mis kaitseb võrkkesta väljaspool pupilli piirkonda silma langeva valguse eest. Tema peaülesandeks on silma toitmine. 3. Sisemine kest ehk võrkkest (reetina) Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemine - klaaskehale. Võrkkesta tagumine suurem pärissoonkestaga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nim. optiline e. nägemisosa. Eesmises väiksemas ripskeha ja vikerkestaga
1) Tugi- ja liikumiselundkond 2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond 4) Hingamiselundkond 5) Erituselundkond 6) Sisenõrenäärmed 7) Suguelundkond 8) Närvisüsteem Nahk Nahk inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha. Naha ülesanded : o Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate jne. UV- kiirguse eest o Sünteesib erinevaid ühendeid o Säilitab kehatemp. o Meelelund o Eritusorgan Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin. Melaniin annab nahale värvuse ja takistab UV-kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini, mis on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumiseks, vere hüübimiseks, stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. Nahk kaitseb haigustekitajate eest. Nahal elab mitmesuguseid baktereid, inimese nahk on nn.
Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb põrutuse ja külma eest. Pärisnaha rakud annavad nahale elastususe. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedates surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Luustik: Luud koosnevad luukoest. Luuümbris on õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. -Katab luud -Moodustab uusi luurakke -Ühendab luid ümbritsevate kudedega -Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus on tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on käsnjas plinkollusest pehmem luukude, mis asub
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirkond 4. m
Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed), 4. Nahaaalune rasvkude. 1 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm Epidermis koosneb järgmistest kihtidest (joonis 2): 1. Sarvkiht (stratum corneum) 2. Sõmerkiht (stratum granulosum), 3. Ogakiht (stratum spinosum) 4. Basaalkiht (stratum basale) http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg Peamiseks rakutüübiks epidermises on keratinotsüüdid, mis moodustavad ligikaudu 85% marrasnaha rakkudest. Melanotsüüte on epidermises veidi alla 1% ja Langerhansi rakke 5% piires. Peale selle on dermas rohkelt Merkeli rakke. Epidermise põhiliseks struktuuriproteiiniks on keratiin. Ainus paljunemisvõimeline epidermise kiht on basaalkiht. Basaal- ja ogakiht moodustavad nn. Malpighi kihi. Normaalses epidermises jaguneb basaalne keratinotsüüt umbes 1 kord iga 13 päeva järel. Oma teekonnal basaalkihist stratum corneumi `i suunas muutuvad epidermaalsed
valu 3. taktiilsed (puudutus, surve, vibratsioon puutemeele koosseisu? Lihasmeele sensorid, mis annavad infot lihase pikkuse ja pinge kohta on lihasekääv ja Golgi 100. mida kujutab endast lihasmeel? kõõluseorgan. 101. kus asuvad lihase pikkuse Golgi kõõluseorganis muutust registreerivad retseptorid? 102. Millistest kihtidest koosneb 1. marrasnahk (epidermis) 2. pärisnahk (termis) 3. alusnahk (nahaaluskude) nahk? 103. Nimeta 3 erinevat naha 1. kaitseb naha sisemisi kudesid 2. termoregulatsioon 3. hingamine 4. eritus 5. D-vitamiini tootmine ülesannet! 6. veredepoo 104. Mille eest kaitseb epidermis Kaitseb väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste ja veekao eest organismi? 105. Kus asub melaniin? Marrasnaha basaalkihis
18. Mis põhjusel on mõõdukas päikesekiirgus inimestele soovituslik? Sest päikesekiirguse abil sünteesib meie nahk D-vitamiini, mida vajame luustiku arenguks. 19. Miks kirjutavad lastearstid sügisel ja talvel sündinud lastele välja D-vitamiini preparaate, mida tuleb tarbida kuni järgmise kevadeni? Sest sellel ajal paistab päikest vähem ja nahk sünteesib D-vitamiini vähem, mille puudus mõjub luustiku arengule. 20. Mis on nahatekised? Nahatekised moodustavad marrasnaha, nahatekised on nt. Karvad, juuksed ja küüned. 21. Miks on olulised nahal elavad bakterid? Kas naha täielik puhastamine bakteritest on mõtekas? Kui ei, siis miks? Naha puhastamine täielikult bakteritest ei ole kasulik, sest ,,head" bakterid, mis on inimesele kasulikud kattavad meie nahapinna ja ei lase nii meie nahale kahjulikke baktereid. 5
1. peaajunärv 7. ja 9 peaajunärv 77.Naha ehitus, kihid, nedmdes paikenvad elundid- Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) b) Pärisnahk - naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse
(liigse soojuse äraandmiseks laienevad naha veresooned ja nahka tungib rohkem verd.seetõttu hajub väliskeskonda rohkem soojust ning kehatmp. Langeb.lisaks sellele aitab keha ülekuuminemist vältida histamine, sest higi aurumine keha pinnalt jahtutab organismi.külma korral aga veresooned ahenevad,nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb) · Nahk on ka eritusorgan.higistades eritub läbi naha jääkaineid: vett ja soolasid · Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid , vitamiin D ja melaniin · Nahk on meeleelund mille retseptoritega tajume valgust,sooja,külma ja erinevaid puuteärritusi. LUUD Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest.keemilistest ühenditest on luude rakuvaheaines nii mineraalained(soolad)kui ka orgaanilisi ühendeid(valgud,rasvad).mineraalained annavad luudele kõvaduse,orgaanilised ühendid elastsuse. Luustiku ülenasnded: · Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid
sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. · Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti
sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal · aeglane areng
nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust. Nahk sisaldab endas umbes neljandiku kogu kehas paiknevast vedelikust. Ühe ruutsentimeetri suurune nahapind sisaldab endas 600 000 naharakku, 5000 sensoorset e. meelerakku, 4 meetrit närve, 100 higinääret, 1 meeter veresooni, 15 rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku. Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Suremisel muutuvad rakkudes muud valgud keratiiniks. Keratiin on kõva ja jäik, ta ei lahustu ega hüdrolüüsu ka kuumas vees ning on ensüümide vastu üsna püsiv
suunduvad. Spermatogeneesi ja ovogeneesi etapid 1. mitootiline jagunemine 2. kasvamine 3. meioos Küpsed sugurakud on kõik haploidsed. (kaks korda vähendatud kromosoomistikuga) Naistel: 22 autosoomi + xkromosoom (naised on homogameetsed) Meestel: 22 autosoomi+xkromosoom või 22 autosoomi ja y+kromosoom (heterogameetsed) gameetsugurakk Katteelundkond Katteelundkonna moodustab nahk. Naha ehitus 1. Marrasnahk tema pindmist kihti nimetatakse sarvkihiks. Koosneb surnud rakkudest, mis on tihedalt üksteise kõrval. Sarvkihi all asuvad epiteelkoe rakud, mis on võimelised jagunema. Marrasknahast moodustuvad karvad, küüned, ja juuksed. 2. Pärisnahk on sidekoerakkudest ja asub marrasknaha all. selles on rohkesti vere, ja lünfisooni, retseptoreid, higi ja rasunäärmeid ning karvanääpse. Naha funktsioonid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
