Nahk 1.1 Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust. Nahk sisaldab endas umbes neljandiku kogu kehas paiknevast vedelikust. Ühe ruutsentimeetri suurune nahapind sisaldab endas 600 000 naharakku, 5000 sensoorset e. meelerakku, 4 meetrit närve, 100 higinääret, 1 meeter veresooni, 15 rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku. Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni kä...
Elva Gümnaasium ''Kosmeetiline keemia'' Referaat keemiast 9. D klass 2009 Sisukord 1. Nahk 1.1. Naha struktuur 1.2. Nahaniiskus 1.3. Abi kuiva naha vastu 1.4. Naha rasusus 1.5. Nahk ja ultarviolettkiirgus 1.6. Naha hooldamine 2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4
organismi staatusest jmt) vahemikus 20-40 mmol/l · Teiste elektrolüütide (K+ (peamine raku sisene elektrolüüt), Cl-, Mg+) vajadus ei ole täna üheselt teada Päevane veevajadus · Sõltub vanusest, soost, seisundist, kliimast, riietusest jmt · Meie regioonis ca 2..2.6l/päev · Vajalik kogus saadakse : 60% juues 30% toiduga 10% endogeenselt · Vesi eraldatakse (rahuolukorras): 60% uriinina 35% hingamine, väljaheited, nahaniiskus 5% higistamine Vee kaotus · 80% keha termoregulatsioonist füüsiliselt pigutusel tagatakse higistamise abil. Rahuolukorras ~0.1l higi päevas Füüsilisel tööl ~1.3l/tunnis (~3l/h; max 10l/päev) · Higi sisaldab suhteliselt vähe elektrolüüte, kuid tugeva ja pikaajalise higistamisega kaotab organism mõningase koguse naatriumit (tavaliselt töövõime eriti ei kannata) tekib hüponatreemia
annaabi.ee 
