MINU 12 SAMMU ÕPETAJAKS KUJUNEMISEL Piia Kreitsman MINU SÜND 30.05.1984 MINU TÕRVA LASTEAED „MÕMMIK“ AEROOBIKA TRENN PATKÜLA PÕHIKOOL NAABRINAINE JA NENDE 5 LAST NÄITERING VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS LAOMAJANDUSE ERALA ROOTSIS LAPSEHOIDJA LAPSEHOIDJA AASTANE KOOLITUS EDASI ÕPPIMA ASUMINE MINU TOETAV ABIKAASA MINU ESIMENE TÖÖKOHT SIKUPILLI LASTEAED HETKEL TÖÖTAN LEPISTIKU LASTEAIAS EDASI ÕPPIMA TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Balthasar Russow aka Pall Rüsso- peategelane Annika Russow- Pallu vanem õde Siimon Rüsso- Pallu ja Annika isa Jakob- Siimoni noorem vend Tädi Kati- Jakobi naine Jürgen- Jakobi ja Kati poeg Meus Frolink- sakslasest kooliõpetaja, hiljem preester; naine Annika; nimi tähendab tõlkes rõõmus Tegelmeister- rektor Marsenkbmer Märten Bergkam- Pallu sõber, töötab vaenuajal laeval „Minerva” Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop Johan- Soome hertsog Hans Holstein- Suur Gildi esimees Beelholt- raehärra Dr. Matthias Friesner- Pastoraadimaja omanik, kus Pallu koos Meusi ja Annikaga elasid ning tuntud arst Katharina- doktori naine Epp- Jakobi sulane, kellega Pallul armulugu oli Härra Gotthart Kettler- koadjuutor
Näidendi valmimiseks kulus üle 60 aasta I osa valmis aastal 1806, ilmus aastal 1808 Kuulub valgustusajastusse Valgustusajastu Sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse ning hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast heal arvamusel Usub, et inimkond on teel hukatusse Sõlmib lepingu Issandaga Ilmub Fausti juurde puudlina Teenib Fausti "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb,
Koduste Rõõmude Ülem Teised Kodused Rõõmud (Rõõm-Heast-Käekäigust, Rõõm-Puhtast-Õhust, Rõõm-Armastada- Vanemaid, Rõõm-Sinisest-Taevast, Rõõm-Kevadest, Rõõm-Metsast, Rõõm- Päikesepaistelistest-Tundidest, Rõõm-Päikeseloojangust, Rõõm-Näha-Tähtede-Tõusu, Rõõm- Vihmast jt.) Suured Rõõmud (Rõõm-Olla-Õiglane, Rõõm-Olla-Hea, Rõõm-Lõpetatud-Tööst, Rõõm- Mõelda, Rõõm-Mõista, Rõõm-Näha-Seda-Mis-On-Ilus, Rõõm-Armastada jt.) Emaarmastus Naabrinaine Berlingot Tema tütar Esimene vaatus Esimene pilt (Puuraiduri hurtsik) Hurtsik on lihtne, talupoeglik, kuid mitte vilets. Toas magavad Koer ja Kass, Tyltyl ning Mytyl. Ema kohendab veel laste tekke ning läheb seejärel ise ka magama. Lapsed ärkavad valguse peale, mis läbi aknaluugipragude paistab. Nad räägivad , et sel aastal ei jõudnud nende ema Jõuluvanale kingisoove edastada. Tyltyl ja Myltyl vaatavad aknast rikaste naabrite pidu ning tunnevad sellest rõõmu
kui teen midagi, mis toob mulle kahju, kuid mida peab vältimatult tegema, et kellegi teise vastu hea olla? Võtame näiteks aususe. Situatsioonis, kus oled teinud midagi salaja: näiteks varjanud naabrinaise eest seda, et ta mees petab teda. Sina ise ju tahaksid teada, kui midagi sellist sinu seljataga toimub. Öeldakse küll, et sõnumitoojat maha ei lasta, kuid reaalselt ette mõeldes juhtub pärast naabrinaisele tõe väljarääkimist midagi sellist: naabrinaine ei räägi enam sinuga, jätab oma mehe maha ning tõenäoliselt jäävad lapsed isata. Sina oled käitunud hästi ja ausa inimese kombel, kuid sellest hoolimata on olukord toonud palju kahju kõigile osalistele. On väga raske tagajärgi ette ennustada, kuid elukogemuse kasvades peaks inimesel seda lihtsam teha olema. Minu jaoks peitub hea ja halva vahekord kirjaniku Jaan Krossi mõtteteras: ,,Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum
Sirelin Iiris Sammalpärg Tegevusaeg: 20. sajand Tegevuskohad: Rannaküla Ingeland Peipsi Toomalõuka Liinahamari Tegelased: Ekke Moor - meelitaja; hakkamist täis, aga laisk; sündinud loovestja Neenu Moor - kuri ja hell, tige ja pehme, vali ja nõrk Aat Elme - vähenõudlik, töökas, enamjaolt tumm Toomas Üüve - rikas, kitsi, tugev Eneken Üüve - kaunis, arg, naabrinaine Enge - uhke, upsakas Sander Mitrovski (mustlane) - salakaval, tüssaja, omakasupüüdlik Odja (praost) - jõukas, tugev, vihkab hädisejaid ja logardeid Veeliks Ekma (direktor) - napsulembeline, omakasupüüdlik, kulutaja Pille Riin - üksildane, kangekaelne, terav Iivan Sirota - habemes, pikk, värisev pea Jevdokia - laiapuusaline, kehakas, jõukas Aleksander Jundi - tugev, pikk, kraavihallide kuningas Vana Uutšö - kääbus, rangjalgne, kiilas
Üheks keele nähtuseks pean mina kirjalikku viisi. Olgu selleks raamat ,,Mees, kes teadis ussisõnu" või ajaleht ,,Postimees". Kirjalikku keelt on võimalik säilitada ning see pälvib kunagi ajaloolise väärtuse, nagu on teada vanim raamat Piibel. Kirjalikku keelt on ka parem tõestada. Hiljuti Pealtnägijas süüdi jäänud Kuusakoski, oli heausklik autovrakkide ostja, mis kokkuvõttes hargnes väga pikaks protsessiks ja lõpptulemus oli see, et süüdlane oli hoopis kannatanu naabrinaine. Keel kui nähtus ei piirdu ainult kirjalikul viisil, vaid on täitsa võimalik näha nii kehakeelt kui ka viipekeelt. Kurtidel on üheks põhiliseks suhtlemiseks viipekeel ehk nad kasutavad rääkimiseks käte abi. Viipekeele kaudu suhtlevad eriti sõjaväe missioonil olevad sõdurid. Nad saavad käte abil liigelda vaikselt ning ei pea lärmi tegema selleks. Keele üheks funktsiooniks on ka enda väljendamine emotsioonidega. Keele üheks väga tähtsaks komponendiks on sõnad
· "Kurja õied. Les Fleurs du mal" (Charles Baudelaire; 2000) · "Elu alles ees" (Romain Gary; 2001) Sel maal Päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert aga väljadelt põrkub tagasi ta võim ja et see kevad ka tänavu mitte ei sünni tulema ütleb naabrinaine kaevust vett vinnates ja seda kelgu peale piimanõudesse valades Ometi on õhtu täis lõhnavat ihku ja Lauka poolt läbi hämarusse sulavate metsade kostab öökulli huikeid kui sigaretiots kustub lumes ja vahtraladvas süttib esimene võbelev täht Luuletus "Sel maal" räägib suurest kevadeootusest
Tunne on kui taevas, kõik tundub ilus. Kuid Fausti armastuse siiruse rikkus ära salakaval kurat. Ta mõtles välja alatu vale, et Fausti ja Margaretat kokku viia. Samal ajal kui Margareta naabrinaisel Martal külas oli, läks Mefistoteles sinna halbu uudiseid viima. Ta valetas, et Marta mees on õnnetult surnud ning asja ametlikuks tegemiseks on vaja veel ühte tunnistajat, kelleks oleks Faust. Nii kohtusidki armunud uuesti, kuid selle läbi kannatas süütu naabrinaine, kelle mees oli ju tegelikult elus. Margareta unistas nüüd ainult Faustist, ta oli kurb, et ei saanud mehega koos olla. Neiut kurvastas veelgi külanaiste keelepeks teiste armunud tüdrukute üle, nende arvates oli see vale. Margareta teadis, et tema armastust ei kiidetaks kunagi heaks. Kuradi alatute nippide tõttu, millega ta mõjutas Fausti halvale teele, hukkus ka inimesi. Faust pidi tapma Margareta venna, kui viimane sai teada mehe plaanidest. Sellest sai alguse
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei
(1996), "Enne heinaaega ja hiljem" (2005). Sel maal Päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert aga väljadelt põrkub tagasi ta võim ja et see kevad ka tänavu mitte ei sünni tulema ütleb naabrinaine kaevust vett vinnates ja seda kelgu peale piimanõudesse valades Ometi on õhtu täis lõhnavat ihku ja Lauka poolt läbi hämarusse sulavate metsade kostab öökulli huikeid kui sigaretiots kustub lumes ja vahtraladvas süttib esimene võbelev täht
XVI - lk.194 - Juula tervis halb --> õpetaja juures ; Kusta ülestunnistus emale XVII - lk.203 - Juula surm ; Jürka ja tütar Riia suhted soojenevad XVIII - lk.212 - Jürka jutuajamine naabrimees Peetriga ; Ants tahab Malle Põrgupõhjale perenaiseks sokutada --> Mall tulebki Põrgupõhjale ; (kes kellega magab) XIX - lk.222 - Jürka viskab Malle välja ; Ants tahab Jürkat Põrgupõhjalt ära saada ; Riia valetab isale (naabrinaine) ; Jürka saab kaks kohtukutset ; Põrgupõhja oksjonile ; "lepingu" lõpetamine --> Jürka mõistab, et Ants polegi sõber XXI - lk.246 - Jürka paneb Põrgupõhja hoonetele tule otsa ; Antsul pea lõhki ; Antsu majapidamisele tuli otsa XXII - lk.257 - Jürka surm ; Riia Peetri ja Viiu juurde ; matused ; Vanapagan võtab kassi ära
kes rohkem renti maksis. 4. 2 korda õpetatakse romaanis valetama, kirjelda. Esimest korda õpetatakse romaanis valetama siis, kui politsei uuris Jürkalt võltsitud isikutunnistuse kohta. Ants käskis Jürkal valetada, et see on Venemaalt siia tulnud kirikuid otsima, ja et õndsaks saada, ostis isikutunnistuse juudi käest ja ei mäleta enamus asju, sest on kõva asjaga vastu pead saanud ning et Peetrus oli Venemaal mingi papp või sepp. Ja teine kord õpetatakse valetama, kui naabrinaine aitas Riial majapidamistöid teha ja palus, et tüdruk Jürkale ei räägiks. Riia tunnistas aga Jürkale selle üles ja Jürka ütles Riiale, et ärgu ta naabrinaisele öelgu, et Jürka teab. 5. Ants kardab Jürkat. Mida ? Ants kardab Jürkat, sest tema tegelikult usub, et Jürka on Vanapagan. Kui ta alguses pidas Jürkat tavaliseks ohmuks, kelle najal rikastuda, siis lõpuks hakkas ta uskuma, kui Jürkaga põrgu teemadel rääkisid, et Jürka ongi Vanapagan
Eriti meeldis mulle lugeda Arhipovi ja omavahelist suhtlust -kirjanik on loonud olukorra, kus koer vastab omanikule-nii koeral kui ka Arhipovil on omapärane huumorisoon. Näiteks kui Arhipov läheb Mashale külla palub ta Tintol telefonile vastata ja teatada et peremees läks raamatukokku ja sõnum üles kirjutada Tinto vastas, et saab aru ja teeb täpselt nagu vaja. Raamatu alguses saame teada, et Arhipovi naabriks on Lizaveta Grigorjevna Ogus.Naabrinaine astub Arhipovi juurde sisse ja on kindel et ,,kurjad jõud soovivad teda tappa",naine ise on oma saatusega leppinud aga muretseb oma kasutütre Maria Tjurina pärast. Lõpuks pressib ta Arhipovil välja lubaduse, et kui naisega midagi juhtub hoolitseb Arhipov Masha eest. Et tüütust naabrist vabaneda annab Arhipov lubaduse- järgmisel päeval saab ta teada et naabrinaine on surnud. Et oma lubadust täita läheb ta Masha juurde. Arhipovi üllatuseks pole Masha laps
inimesega. Kui linnainimene pöörab palju tähelepanu nii öelda välistele asjadele nagu ilus auto, uhke käekell, tuntud firma ülikond, siis maainimene pöörab pigem tähelepanu esmatarbekaupadele nagu söök, eluase, kütus. Erinevused on saanud alguse juba ajaloost. Nimelt on tänaseni säilinud maal elavate inimeste seas tavamajanduse mudel, mis tähendab seda, et inimesed vahetavad omavahel kaupu. Näiteks kasvatab naabrinaine Maali tomateid, minul kodus on aga kanad ja seega teeme vahetuse, kus tema annab mulle oma kasvatatud tomateid ja vastutasuks saab minult kanamune. Lisaks püüab maal elav inimene nii palju kui võimalik hakkama saada „omal jõul“, mis tähendab seda, et ta kasvatab oma peenral porgandeid, kartuleid, herneid, maasikaid, peab sigu ja lambaid, et saada liha jne. Ühesõnaga ostab maainimene asju poest nii vähe kui võimalik
aastane, kuid valimine ise toimus teisiti. Sellel ajal ei olnud pikka nimekirja, nagu seda on tänapäeval. Valimisi teostati protsentide nimel ning tavaliselt oligi seal vaid üks nimi, mida inimene pidi valima. Talle oli see juba pikalt pähe sisestatud, keda ta täpselt valima peaks. Sellel ajal oli esmakordne valimine ka midagi aukohast ning esmakordsed valijad said tavaliselt kingiks kas illekimbu või tordi. Number üks infoallikas tema tol ajal jaoks oli naabrinaine, sest info tihti vaid nii liikuski. Ajalehed ning raadiod pakatasid propagandast, perekond oli venemeelne ning muudmoodi infot ei saanudki. Naabrinaine või mõni muu tuttav teadis alati natukene rohkem, et teistele samuti infot edastada. Sellest tekkisid tihti ka kuulujutud ning külalegendid. Kodus aga sellest ei räägitud ning alati, kui tuli keegi külla juttu rääkima, saadeti lapsed teise tuppa, et nemad midagi asjast ei teaks
Alkeemia vennad Kadunud Ema Meie lugu toimub maailmas mida valitseb alkeemia. Täpsemalt räägime kahest vennast. Vanema nimi oli Sten ja noorema nimi Sikk. Nad olid kaotanud oma ema natuke aega tagasi ja isa oli nende juurest lahkunud, kui nad veel noored olid. Praegu valvab nende üle ainult naabrinaine. Nad olid juba väiksest peast alkeemiat õppinud ja üritasid seda täiustada kogu aeg. Lõpuks ühel päeval otsustasid nad teha midagi võimatut. Vennad otsustasid oma ema tagasi tuua. Sten oli just lõpetanud alkeemia ringi joonistamist, mis oli vajalik materjali transformeerumiseks. ''Ma olen valmis. Kas midagi on valesti?'' ''Ei.'' ''Ole Mureta, see on perfektne. Teeme ära.'' ''Nõus.'' Selle peale panid vennad käed ringi sisse ja valmistusid alkeemiaks
rukkisse. Seda kõike oli vaja ainult selleks, et oma naabriga vaidlema ja ärplema hakata. Kuid Andrest sinna kohale ei ilmunudki, tuli hoopis Krõõt laps süles. Kuna Krõõt oli rahulikuma meelega, kui Andres ja sõbralik inimene, kes ei tundnud mingisugust vajadust, kellegagi iga asja pärast vaidlema hakata. Ta lihtsalt läks ja kutsus oma sead heleda häälega rukkist koju. Pearu vaatas seesugust käitumist lausa suu ammuli, ta oli küll lootnud, et naabrinaine kutsub tema appi sigu rukkist välja ajama, aga et Krõõt lihtsalt sead heleda häälega koju kutusb seda ei osanud ta ette näha. See hetk süübib ka alatiseks Pearu mällu ja ka viimsel surmatunni tuleb talle see meelde. Sel hetkel Pearu justkui kiindus Andrese naisesse täielikult ja kahetses, et temal sellist väärt eite polnud. Tegelikult Pearu oligi selline tundeline inimene, ta võttis kõiki oma ebaõnnestumisis kohtus või narualuseks jäämist väga südamesse. Ka
raha kingitusi osta. Oma sünnipäeva päeval kui Kadri sai 14 loeti klassis ette tema kirjand. Seda võttis Kadri kui oma sünnipäevakingitust. Ta oli rõõmus selle üle. Koju tulles pakkus ta vanaemale välja, et and võiksid koos kooki teha. See lõppes, aga sellega, et munadja jahu kukkusid maha kuna Kadri tegi mõne liigutuse liiga kohmakalt. Vanaema oli kuri sellepeale ja Kadri hakkas nutma. Korraga koputati nende uksele ja ülevalt naabrinaine oli ostnud talle poest suure sünnipäeva tordi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Tädi Elsa kirjutas Kadrile,et püüa alati ja igal pool näha loomulikku head isegi siis kui see hea on ajutiselt millegi varjus . Võitle alati selle eest, et hea jääks peale. See oli tädi Elsa saladus elus hakkama saamisel: Võitle alati selle eest, et
Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse tõttu tükk aega söönud, võttis ta pika eitamise peale tüki leiba vastu, Anni tahtis leiba saata ka Jaani õdedele-vendadele.Anni käis koguaeg Jaani teadmata Jaani emale süüa viimas, ja Jaani ema valetas pidevalt Jaanile,et naabrinaine oli võlgu. Jaan ja Anni said salaja kokku, neil oli palju ühist, Annile meeldis kuulata kuidas Jaan loeb, neile mõlemale meeldisid loomad ja nad mõlemad meeldisid loomadele ka. Jaan kohtus Anniga esimest korda suvel aias jalutades ja käis öösiti Annile salaja raamatuid lugemas Üks öö ilmusid tema ukse taha poised kolmekesi ning ütlesid et tahavad peavarju ööseks, võtsid viina ka kaasa, et
9 KOKKUVÕTTEKS Diabeet on salakaval haigus, mis võib end enne avaldumist peita aastakümneid. Heaoluühiskonna vaevused annavad meile endast tegelikult märku üha sagedamini. Diabeedist räägitakse liiga vähe ja teavitustöö ei ole piisav. Enamus inimesi ei tea sellest haigusest kuni see pole puudutanud teda ennast või tema lähedastest kedagi. Aina rohkem haigestub sellesse haigusesse lapsi ja isegi koduloomi (nt koerad). Ka minu naabrinaine on II tüübi diabeetik. Ühiskonna areng on kiire, mis tähendab et ,,heaolutõved" arenevad samuti kiiresti ja nende ennetamisega peaks pidevalt tegelema. Eestis toimub teavitustöö süsteemselt vaid teatud haiguste puhul, kuid ka diabeeti tuleks senisest enam avalikkuses käsitleda. Palju informatsiooni ja materjali haiguse kohta on internetis, kuid arvestatav osa riskigruppi kuuluvatest ehk vanemad inimesed ilmselt sellega ei tutvu. Seepärast peaks ikkagi meedia
Inimsust nii iseendas kui ka teistes tuleb alati kohelda eesmärgina. Kanti moraali vastu eksib enesetapja, sest ta ei kohtle end eesmärgina iseeneses, vaid kui vahendit saavutamaks kindlat eesmärki jõuda seisundisse, milles pole enam elupiina. Seega eksib ta selles, et muudab oma inimsuse vahendiks. 3. KANTI EETIKA KRIITIKA Alati ei pruugi testimine kategoorilise imperatiiviga olla kooskõlas meie moraalse intuitsiooniga. Näiteks võtame olukorra, kus teie uksele koputab naabrinaine, kes palub, et teda vägivallatseva mehe eest varjaksite. Te peidate naabrinaise riidekappi. Siis murrab teie uksest sisse naise mees, kes küsib, kas naine on teie juures. Teil on alust arvata, et mees kavatseb oma naise tappa. Kanti järgi peaksite alati tõtt rääkima, sest tõerääkimine on kategoorilise imperatiiviga testitud absoluutne moraaliseadus. Kuid meie moraalne intuitsioon võib öelda, et naise elu tuleb kaitsta ning te ei peaks vägivaldsele mehele ütlema, kus naine on
kasutati juba üsna varastel aegadel aluspesu. Ja need kogused olid tihtipeale üsna suured, sest Mulgi talud olid 20.sajandi alguses üsna jõukad. · H. Laanmets (sünd 1917): ,,Üldiselt on aluspesu kogu aeg kantud. Ihupesu oli talvel hulgim. Põhiliselt valmistati ise. Ostma hakati juba 1920.-tel aastatel." · S. Nael: ,,Pesu oli ikka palju, igat liiki eraldi. Palju pesu, see oli peretütarde uhkus. Üks naabrinaine oli korra näidanud meie mammale (sünd 1890) oma kahe tütre kaasavara, seal olnud särgid kimbu kaupa kokku köidetud, igas kimbus olnud 12 särki ja neid kimpe olnud kümneid. Kõik pitsitud-satsitud-tikitud. Muidugi ega igal naisel pesu siis nii palju ei olnud...". (Uus, 2007) 5. PÕNEVAID FAKTE JA HUVITAVAT LISALUGEMIST 5.1. Üldlevinud arvamus mulgist
üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufo- lood, vampiirid. Pajatus: stiililt rahulik, tegevusaeg lähiminevik, tegelane konkreetne ja kuulajale tuttav Argijutud: argipäevased, pärimusrühma eetilisi norme kontrolliv ja loov, usundiga otsest seost ei ole. Juttude kaudu proovitakse mõista toimunut ja luuakse uusi teadmisi analoogilise olukorra kohta. Nt tõsielus kägu kukub ja naabrinaine sureb -> pärimuslik väide on, et käo kukkumine ennustab surma -> jutustaja, teades traditsiooni ja kogedes tõsielusündmusi, ühitab need oma jutus
lugedes mõte kaduma, sest vahepeal kirjeldatakse hoopis mingeid muid asju, mis ei ole omavahel seotud. Kuigi raamat algab sellest, et Christopher hakkab uurima koera mõrva, siis üsna varsti läheb see üle hoopis teisele teemale. Kui ma alustasun raamatu lugemist ma ei osanud arvatagi, et seal hakkavad sellised asjad aset leidma. Minu jaoks oli raamatu teine pool palju huvitavam ning kaasahaaravam. Minu jaoks oli natuke imelik see, et Christopheri isa selle koera ära tappis, sest nende naabrinaine ei vastanud tema tunnetele. See oli tõesti minu jaoks ,,ulme" ja ma arvan, et sellised asjad juhtuvad ainult filmides või raamatutes, sest tavaliselt inimesed teevad midagi teistsugust, näiteks löövad aknad sisse või levitavad kuulujutte sellest inimesest mitte ei lähe mullahargiga koera tapma. Minu meelest tõeline romaan hakkab pihta siis, kui Chris leiab ema kirjad, sest see on hetk, kus kõik hakkab muutuma ning ta elu pööratakse pea peale. Ma ei
VESI LAISALT KALLAST TAOB JÄRSKU RABANDUSE SAAN JÄRVEST TÕUSEB NÄKK - JA KAOB 10 11 KIVI TAGA, EEMAL VEIDI TEDA JÄLLE MÄRKAN TAAS KULDSEID JUUKSEID KAMMIB NEIDIS NAHK NII HELE, PILK ON MAAS KAUNID PUUSAD PAISTMAS VEEST, NÕTKED LIIGUTUSED RAUGED SAATUS ÕNNISTAND MIND MEEST ELUSTUNUD MÜÜDID KAUGED… MIS SA VAHID, MOLKUS – KUULED? LAUSUVAD SIIS NÄKI HUULED: PURJUS OLED SA VÕI KAINE? POLNDKI NÄKK, VAID NAABRINAINE. MÜÜR SIINPOOL MÜÜRI ELAS MEES SIIN TA ELAS JUBA AMMU OLI VALIND OMA TEE VAIKSELT LÄBI ELU SAMMUND SEALPOOL MÜÜRI ELAS NAINE SEAL TA ELAS JUBA AMMU POLNUD INGEL, OLI MAINE VAIKSELT LÄBI ELU SAMMUND PÄIKE LOOJUS, ISTUS MEES MÕTTEIS TREPIL, MAJA EES EHAKUMA AKNAL KÄIS NAISE PILK SEAL NUKRUST TÄIS KÕRVUTI, KUI MEEST JA NAIST NEID JUHTIS ELUTÜÜR EI OSAND KUMBKI ÖELDA NEIST MIKS JA MILLAL KERKIS MÜÜR 2000-09-20 RUTTU
elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufolood, vampiirid. Pajatus: stiililt rahulik, tegevusaeg lähiminevik, tegelane konkreetne ja kuulajale tuttav Argijutud: argipäevased, pärimusrühma eetilisi norme kontrolliv ja loov, usundiga otsest seost ei ole. 16 Juttude kaudu proovitakse mõista toimunut ja luuakse uusi teadmisi analoogilise olukorra kohta. Nt tõsielus kägu kukub ja naabrinaine sureb > pärimuslik väide on, et käo kukkumine ennustab surma > jutustaja, teades traditsiooni ja kogedes tõsielusündmusi, ühitab need oma jutus. 17
loomad võib ta Antsu karja jätta. Jürka polnud nõus ja siis ütles Ants, et ta peab sellisel juhul maksma Malle palga ja veel rendi ka. Jürka oli nõus. Kui Jürka kodust mujal tööd tegi, jäi 7-8 aastane Riia koju. Riia oli haruldaselt tubliks hakanud pani seale heina ette, pesi piimapütte, enda ja Jürka särke. Jürka sai aru, et Riia pole seda ise teinud ja siis tunnistas Riia üles, et naabrinaine seda kõike tegi, kuni tema ta titaga mängis, aga oli palunud, et ta Jürkale ei räägiks, kuna ta enda pere ka ei tea. Jürka ütles siis, et Riia perenaisele ei ütleks, et ta teab. Jürkale saabus kohtukutse. Kohtus kuulati ära Malle ja Ants ja siis Jürka ja otsustati, et Jürka peab maksma Mallele aastapalga ja Antsule rendi. Ants ütles küll, et Malle on nõus leppima teenitud palgaga, kui selle
vahendamine Varasemas folkloristikas seletati. Aga 70ndel tekkis küsimus, kas sellel on reaalne tähendus 1. kägu kukub naabri õuel Käo kukkumine ennustab surma Konkreetsed juhtumind, mis 2. Naabrinaine sureb kinnitavad või lükkavad ümber stereotüüpseid väiteid Traditsioon on kui gravitatsioon, see tuum, millega oma kogemust võrreldakse. Traditsioon ei ole valmistekstide kogum. Rahvatraditsioon ei ole selline pime ,kinnine, et on vaid nii mitte naa. On olemas mingi pagas, mille kaudu saab maailmas olevate asjadega suhestada.
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd
üle õnnelikud. 8. Kass juhatab lapsed öösel enda järel metsa, kus neid tahetakse ära tappa, kuna nende isa on tuhandetelt puudelt raidurina elu võtnud. Ainsad, mis seda takistavad, on koer Tylo ja Tyltyli nuga. Valgus tuleb lastele järele. 9. Lapsed ärkavad. Tyltyl hakkab unenäost vestlema, aga ise usub, et see juhtus päriselt. Vanemad arvavad, et lapsed on hulluks läinud. 10. Naabrinaine (meenutab välimuselt haldjat ja ka nimi on sarnane) kurdab, et tema tütar on haige. Ainus, mis teda päästaks, on Tyltyli tuvi. Tyltyl on nõus seda tüdrukule kinkima, aga kui ta läheb tuvi tooma, märkab ta, et tema hallist tuvist on saanud sinilind . "TÕDE JA ÕIGUS 1." A. H. Tammsaare 1) Kus ja millal? 19
üle õnnelikud. 8. Kass juhatab lapsed öösel enda järel metsa, kus neid tahetakse ära tappa, kuna nende isa on tuhandetelt puudelt raidurina elu võtnud. Ainsad, mis seda takistavad, on koer Tylo ja Tyltyli nuga. Valgus tuleb lastele järele. 9. Lapsed ärkavad. Tyltyl hakkab unenäost vestlema, aga ise usub, et see juhtus päriselt. Vanemad arvavad, et lapsed on hulluks läinud. 10. Naabrinaine (meenutab välimuselt haldjat ja ka nimi on sarnane) kurdab, et tema tütar on haige. Ainus, mis teda päästaks, on Tyltyli tuvi. Tyltyl on nõus seda tüdrukule kinkima, aga kui ta läheb tuvi tooma, märkab ta, et tema hallist tuvist on saanud sinilind . "TÕDE JA ÕIGUS 1." A. H. Tammsaare 1) Kus ja millal? 19
Elamuse väljaelamine, Sündmus või nähtus Stereotüüpne väide, seletus vahendamine Konkreetsed juhtumid, mis 1. Kägu kukub naabri õuel Käo kukkumine ennustab kas kinnitavad või lükkavad 2. Naabrinaine sureb surma ümber stereotüüpseid väiteid Traditsioon on kui gravitatsioon, millega oma kogemust võrreldakse. Rahvatraditsioonis pole asjad nii ega teisiti. Kõik toimub kommunikatsiooni tasemel.Tegemist on materjaliga, mille põhjal saab rääkida sellest, mis maailmas toimub ning nendega ennast suhestada. Näide tänapäeva muistendist: Helge Gerndt, ettekanne Ausburgis 2002
Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. Mida suurem on kasu, seda parem on tegu moraalses mõttes. 15. Kritiseerige teopõhiseid (deontilisi) eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kolmel viisil)? 1. Liigne ratsionaalsus ( D.. eetikal). Moraal põhineb loogilisel ja kiretul kalkulatsioonil, millel pole mingit seost moraalse motivatsiooniga. Kanti eetika heidab kõrvale emotsioonid ning tunded nagu sõprus, armastus, hool jms. 2. Uksele koputab naabrinaine, kes palub, et te teda vägivallatseva mehe eest varjaksite. Peidan naabrinaise riidekappi. Siis tuleb mees ja küsib kus naine on? Mul on alust arvata, et mees kavatseb oma naise tappa. Kanti järgi peaksin alati tõtt rääkima! moraalne intuitsioon võib öelda, et naise elu tuleb kaitsta ning ma ei peaks vägivaldsele mehele ütlema, kus naine on. Võib-olla mehe viha lahtub ja ta läheb hoopis minema. Kanti järgi kuima valetan ja mees teeb seepeale
saepuru ja laaste viima. Suvel lubasid poisid nisuleiva vastu oma leiba tuua aga ikkagi ei toonud. Kui Liisi ütles et ta enam neile laaste ei vii siis tõid poisid tüdrukutele odrakaraskit. Tüdrukud hkkasid uuesti saepuru viima. Kui Mari teada sai lubad ta Andresele mitte öelda. Mari ei lubanud eriti palju viia sest neil endalgi vaja XXVII Maril ja Andresel sündis järgmine poeg, Ants. Loomadega oli häda, sest nad surid üksteise järgi. Mari arvas et nende naabrinaine on nad ära nõidunud või posinud ja et too käib öösiti midagi nende loomadega tegemas. Eesperes hakati pidama varrusid. Varrudeks tehti veel saia, sepikut ja magushaput leiba. Õhtul hakkasid aga mehed vaidlema köstri kõne üle. Järgmisena juhtus juba nii et Pearu viskas rätsep Taarile tema tehtud püksid pähe ja käis palja tagumikuga ringi ning ütles et ta palkab endale uue rätsepa. Pearu käskis oma naisel koju pükste järgi minna
naiseks võtta. Kord räägib Riia Jürkale huvitavast nähtusest mis ta on tähelepannud, nimelt alati kui Malle läheb naabirte juurde on tal käed põlle all, kuid kui tagais tuleb on need põlle peal. Jürka hoidis ka silma leal tükk aega ja oma imestuseks leidis, et tütre tähelepanne on täpne. Üks öö kui Mall oli jälle minekul võttis Jürka ta vahele ja paljastas varga teolt. Vahetasid möirgeid ja Mall rääkis, et naabrinaine tikkip talle ilusaid pluuse toidupoolise eest, Jürka vaidles, et nad saaks kolm päeva söönuks sellest pekki tükkist mida too tahtis ära anda. Jürka käsis Mallele ära minna jalamaid ja Malle vastu, et Jürka talle palga välja maksaks. KuimAnts teada saab tuleb ta Jürka juurde ja neil toimub tõsine, oluline juttuajamine. Jürka pettumuseks ja arussamtuseks seletab Ants, et kuna Jürkal ei ole tunnistajaid siis on tal raske uskuda ja käituda selle
Andres vaevas enda pead kividega mis ikka ja jälle põllule ilmusid, olgugi et ta oli eelmisel aastal kõik puhtaks teinud aga nüüd olid jälle suured kivid põllul. Teine asi oli kraavidega. Neid tehti palju, vahepeal vajusid aga eelmised ummistusid ja vesi ei pääsenud läbi. XXVII Varrud Maril ja Andresel sündis järgmine poeg, Ants. Loomadega oli häda, sest nad surid üksteise järgi. Mari arvas et nende naabrinaine on nad ära nõidunud või posinud ja et too käib öösiti midagi nende loomadega tegemas. Andres ei teinud sellest väljagi ja ütles et ärgu pangu tähele ega mõelgu asju välja. Nii see asi sinnapaika jäigi ja sellest ei räägitud enam midagi. Eesperes hakati pidama varrusid. Selleks tuli muidugi palju õlu valmistada et ikka külaliste kurgud kuivama ei hakkaks. Andres valmistas seda väga hoolega, tahtis et kõik ikka korralik ja hea saaks
Andres vaevas enda pead kividega mis ikka ja jälle põllule ilmusid, olgugi et ta oli eelmisel aastal kõik puhtaks teinud aga nüüd olid jälle suured kivid põllul. Teine asi oli kraavidega. Neid tehti palju, vahepeal vajusid aga eelmised ummistusid ja vesi ei pääsenud läbi. XXVII Varrud Maril ja Andresel sündis järgmine poeg, Ants. Loomadega oli häda, sest nad surid üksteise järgi. Mari arvas et nende naabrinaine on nad ära nõidunud või posinud ja et too käib öösiti midagi nende loomadega tegemas. Andres ei teinud sellest väljagi ja ütles et ärgu pangu tähele ega mõelgu asju välja. Nii see asi sinnapaika jäigi ja sellest ei räägitud enam midagi. Eesperes hakati pidama varrusid. Selleks tuli muidugi palju õlu valmistada et ikka külaliste kurgud kuivama ei hakkaks. Andres valmistas seda väga hoolega, tahtis et kõik ikka korralik ja hea saaks. Varrudeks tuli ka loomi tappa et sülti ja
ristküsitlusel vahele. Lõpuks mõistis kohus talle kaheaastase vanglakaristuse. Oma viimases sõnas halvustas Rauf bravuurikalt prokuröri, kes ei tea kohtualuste kannatustest midagi. Vanglas sõbrunes Rauf noore ülevaatja Häsäniga, kellele ta jagas oma ,,elutarkust", saades sellest intellektuaalse rahulduse. Kui Rauf sai vabaks, et tema perekond oli pidanud salvi moosiks, selle ära söönud ja tublisti noorenenud. Naabrinaine oli saavutanud ebaseadusliku garaazi mahalõhkumise. Noorenenud perekond mängis hoovil naabersuvila elanikega jalgpalli ja võitis. Rauf ei teadnud, mida edasi teha. Ta ei olnud veel jõudnud oma edasise elu sissejuhatava osa kavandamisest kaugemale. Räsul Rza (1910-1981) Rahvapoeet, sündis 1910 Geoktsani linnas teenistuja perekonnas. Isa oli külakirjutaja, ema kirjaoskamatu rahvalaulik
sugulaste surma puhul või siis täiskasvanuna. Sellepärast, mattes oma vanemaid, talitavad nad nii nagu tuttavad, matmiskorraldaja või õpetaja soovitab. Maal on olukord veidi teistsugune, seal tunnevad kõik üksteist ning kui inimene sureb, räägib sellest kogu küla, meenutab lahkunut ja temaga koosoldud aegu jne. Tavaliselt viiakse matused läbi laste silmade all ja juba küpsemas eas nad mäletavad, kuidas näiteks nende naabrinaine tegi oma mehe matustel ja kui neil endil tuleb matuseid korraldada, siis nad jäljendavad noores eas nähtud. Samuti on matusekorraldamine külas tugeva sotsiaalse kontrolli all, toimib kollektiivne abistamine ja muu traditsioonilisest elukorraldusest tulenev. Ilmalik matusetseremoonia on tavaliselt usaldatud leinatalitajale, kes tuleb varakult kohale ja juhatab matuselisi, mõnikord eelistavad sugulased korraldata matused ise. Täiendades Peeter
annaabi.ee 
