täpselt, kui matemaatiline kombinatsioon. Fry järgi kunstifenomenidele (artefaktidele) on ühine just iidne vorm ja kunst mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid (arhetüüpseid) mälestusi. Richardsi arvates vastab teadus küsimusele "kuidas?", kuid ei vasta küsimusele "miks?". Luule peab olema talle religiooni aseaine, peab asendama teaduslike avastuste toel taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U . Uuskriitika ja lähilugemise meetod juba eemalduvad sellest formalismist -- poeem on objekt iseeneses -- pole reaalsusega tegemist. Kuid säilis luule religioonilaadsus . Formalism ühelt poolt ekslik -- otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel -- postimpressionismil (Gauguin, Van Goch, Cezanne),
Selgita lähemalt. - Sontag mõistis hukka igasugused katsed tõlgendada kunstiteose teksti, st pakkuda erinevatele kujunditele erinevaid tähendusi vastavalt erinevatele teooriatele. Sontag väitis, et kõik ongi nii, nagu me näeme ja loeme. Mis on teooria? - Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. R. Barthes ``Mütoloogiad``. - Mütoloogiad on otsustavaks etapiks Barthes'i kui semioloogi väljakujunemisel, sest ideologiseeritud kodanlike nähtuste paljastamise käigus, tähenduse vargusele (le vol de sens) osutamise praktika käigus, tunneb ta vajadust oma tööd formaliseerida. Konkreetset ühiskonnanähtust nimetab ta müüdiks. Esiteks mõistab Barthes müüdi all allegoorilist figuuri. Seda tendentsi iseloomustavad esseed kätshist, fotograafiast, filmikunstist. Müüt on siin sümboli
impressionismile. Sümbolismi mõjutas: romantismi poeetilisus ja nägemuslikkus, prerefaeliitne igatsus mineviku järele. Kunsti ülesanne ei ole nähtava maailma peegeldus või tõe otsimine elulistes nähtustes Kunsti peab olema müsteerium, väljendama kõrgemaid tõdesid. Inspiratsioon unistustemaaimast, kaugete maade usunditest ja kunstist, hävinud kultuurid, muinasjutud, mütoloogiad, spiritism, piibel, Nietzsche ja schopenhaueri tööd 1886 J.Moreas' manifest andis voolule nimetuse. Sümbolismi prohvetiks kuulutati Baudelaire'i, kelle ,,Kurja lilled" olid üheks põhiteoseks. Sümbolismi taotlus: objekiviseerida subjektiivset, süzee pidi olema mitmetähenduslik Loomingus oluline naise kuju ühelt poolt saatuslik, hukatuslik(Helena, Salome, sfinks), teiselt poolt väärikas, vooruslik ja ideaalne.
maakohtades püsivad need tänapäevani. Muinaspõhja usku on taaselustatud või taasleiutatud germaani uuspaganlusena. Mütoloogia on ka inspiratsiooniks kirjandusele, lavateostele ja filmidele. omab mitmeid omadusi, mis seovad seda teiste soomeugri mütoloogiatega, nagu eesti mütoloogiaga, kuid ka teiste naabruses olevate mütoloogiatega, näiteks balti rahvaste ja skandinaavlaste mütoloogiaga. Soome ja teiste läänemeresoome rahvaste mütoloogiad on seotud teise soomeugri rahvaste, nagu saamide mütoloogiatega. Soome mütoloogia elemendid säilisid läbi suulise traditsiooni ning folkloori 18. sajandini. Peajumal Ukko (vana mees) oli algupäraselt loodushing nagu teisedki jumalused. Kõige pühamaks loomaks oli karu. Karu nähti eelkäijate kehastusena ning seetõttu kutsuti teda eufemismidega nagu mesikämmen, otso ja kontio. Esimesena mainis soomlaste uskumisi piiskop Mikael Agricola oma Uue Testamendi tõlke eessõnas
sarnasusi. Osaliselt on kahtlemata tegemist strukuralismi otseste mõjutustega, mis on eelnevas tekstis juba vihjamisi välja toodud (vt. Sügisballi ja Öös on asju analüüs). Kuna meie üheksakümnendate eurovaimustus ning tarbimisühiskonna poole liikumise õhin meenutab üsna levinud arvamuse, näiteks Ants Juske kohaselt lääneriikide kuuekümnendaid aastaid ja kuna Undi argimüüdid on praegu sama akuutsed kui Barthes'i Mütoloogiad "revolutsioonieelsel" Prantsusmaal, siis võib neid kenasti kõrvutada. Strukturalistlik maailma- ja ühiskonnakäsitlus, ideekunsti võidukäik ning algjärgus olev tarbimisühiskonna, meedia ja reklaami analüüs iseloomustavad nimetatud perioodil Euroopas ja Ameerika Ühendriikides levinud trende ning Eesti ühiskondliku mõtte praeguseid juhtmotiive, mainstream'i. Strukturalism püüab teatavasti defineerida inimest ümbritsevaid asju
Eri ajastutel, eri piirkondades võib olla kõigil oma popkultur. 1. Kultuuriuurimine ' Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34 Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43 Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pär...
Huvi selle valdkonna vastu ei ole midagi uut, inimesed on ammustest aegadest saadik üritanud teha enda elu lihtsamaks, leiutades selle jaoks igasuguseid abistavaid esemeid. Robotite ajalugu saab aga täpsemalt alguse e.m.a., iidsete tsivilisatsioonide ajast. Neist välja paistvamad on muistne Hiina, Vana-Kreeka ja Ptolemaioste Egiptus, kus teadlased üritasid ehitada ise-opereerivaid masinaid, millest osad sarnanesid ka loomadele või inimestele. Paljud iidsed mütoloogiad ja modernsed religioonid sisaldavad tehis inimesi, seostuvalt on ka palju legende, näiteks Kreeka jumala Hephaestuse ehitatud mehhaanilised teenrid, savi gigandid ja golemid ning ka müstiline Pygmalioni kuju, mis väidetavalt ellu ärkas. Kuid alles paarsada aastat e.m.a. sai see teadus tõsisema tähelepanu, insenerid üle maailma hakkasid enda teadmisi rakendama ja nii ärkasid ellu esimesed automatiseeritud masinad nagu valamu, mille
Rooma jumalused Ajalugu Jael Kotkas 10 A Tallinna 21. Kool Sisukord Rooma jumalused........................................................................................................................1 Ajalugu........................................................................................................................................1 Jael Kotkas.................................................................................................................................. 1 10 A.............................................................................................................................................1 Tallinna 21. Kool........................................................................................................................ 1 Sisukord..................................................................
usupidamised. Filosoofia (humanism, tänapäevane filosoofia jne) Teater (draama, tragöödia, komöödia) Sport (Olümpiamängud, maraton, kettaheide, odavise jne) Teadused (matemaatika, meditsiin, ajalookirjandus (Herodotos), politoloogia; hariduse areng Euroopas baseerub meditsiini arengul ja matemaatikavalemite juurde tulemisel) Poliitika (aristokraatia, demokraatia) Kirjandus (alfabeet, lüürika, eeposed, mütoloogiad, seadustikud) Kunst (mütoloogia as in täiuslike inimeste ja valitsejate kujutamine, skultuuris tasakaal, arhitektuur (korintose, joonia ja dooria sambad) 2. Ida- ja Lääneprovintsid Roomas (linn, käsitöö, kaubandus) Ida Lääs (Bütsants) Linnad Linnad olid juba välja arenenud Linnad olid alles arenemas.
Pärnu Hansagümnaasium Liis Kaljuvee 10. b klass KAKSTEIST OLÜPLAST-TAEVALIK PEREKOND Referaat Juhendaja: I.Kukk Pärnu 2009 Sissejuhatus Kreeklased uskusid väga paljudesse jumalatesse. Kuid mõned olid teistest tähtsamad neid kutsuti Olümpose jumalateks. Kreeklased pidasid jumalaid surematuteks ja kõikvõimsateks. Kuid siiski ei olnud jumaladki muredest vabad, sest nende üle valitses vältimatu saatus nagu ka inimeste üle. Kreeka jumaltel on väga omane ka omasooihaldus. Peajumalaid kutsuti olümplasteks, sest nad elasid Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olümpose sissepääs kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus (Jup...
surmahirmu " (Gallia Gallia Sõjad, Raamat VI). Mõned, kes niimoodi unelma ja maise elu ''vahepealsele ja vahele'' pääsesid pääsesid, ei saanud või ei tahtnud tagasi tulla tulla. Vähesed, kes naasid oma rahva heaks, kutsuti kui Ollam, ''meister-poeedid'' poeedid'', võrdseks kuningates ning hüüti omanäoliseks Keldiks, Tarkuse Lõheks (kala). Teised mütoloogiad austavad naasvaid initsaatoreid kui Päikese Pojad, Jumalikud Kuningad, Elupuud ja Kalamehed. Millised nad olid, need hiilgavad Tuatha De Danann, kes elasid saartel maailma Põhjas õppides maagiat, druidismi, nõidust ja tarkust ning kes tulid, oli öeldud, läbi taeva pimedates pilvedes, mis varjasid päikese valguse, et maha astuda Conmaicne Rein'i mäel? Mõned usuvad, et nad olid eelajaloolise ajastu võimsad ehitajad ja maagid, kes
Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat. Igas kunstiteoses on tähenduslik vorm, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Püütakse kunsti idealistlikult puhastada, nädata et kunst toimib sama selgelt ja täpselt kui matemaatiline kombinatsioon. Luule on harmooniline ja tervik, on ilus(mis ongi saavutatud idealistliku puhastamise teel), suudab ta edastada psühhoteraapia positiivseid impulsse. Luule peab olema religiooni aseaine, asendades taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Kunst ja kultuur asetuvad enneolematult tähtsale kohale. *Eliot uskus et religiooni asendumine kunstiga mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid mälestusi. *Arnold lootis, et kirjandus võtab üle religiooni koha. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. Pessimistlik ellusuhtumine. Me elame kõige halvemas võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, lakkaks ta olemast. Iga inimese elu on tervikuna tragöödia, kuid üksikasjades komöödia
Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat. Igas kunstiteoses on tähenduslik vorm, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Püütakse kunsti idealistlikult puhastada, nädata et kunst toimib sama selgelt ja täpselt kui matemaatiline kombinatsioon. Luule on harmooniline ja tervik, on ilus(mis ongi saavutatud idealistliku puhastamise teel), suudab ta edastada psühhoteraapia positiivseid impulsse. Luule peab olema religiooni aseaine, asendades taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Kunst ja kultuur asetuvad enneolematult tähtsale kohale. *Eliot uskus et religiooni asendumine kunstiga mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid mälestusi. *Arnold – lootis, et kirjandus võtab üle religiooni koha. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. Pessimistlik ellusuhtumine. Me elame kõige halvemas võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, lakkaks ta olemast. Iga inimese elu on tervikuna tragöödia, kuid üksikasjades komöödia. Iga
Filosoofia esitab küsimusi, nagu *Kas universumil on üldse mõtet? *Kuidas peaksime elama? *Kas looduses valitseb korrapära Filosoofia teke Vana-Kreekas: Aksioloogilised probleemid olid ka teistes kultuurides olemas, kuid klassikaline filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia
3. Geoloogia kivistisi uurides näeme, kuidas maailm on oma kuju võtnud Strukturaalne analüüs lähtub eeldusest, et tähenduslikud ei ole mitte üksikud elemendid, vaid nendevahelistest suhetest moodustunud struktuurid. Nii nagu strukturalistlik keeleteadus analüüsib fonoloogilised kooslused foneemideks, mille kombinatsioonid moodustavad tähenduslikke sõnu, võib Lévi-Straussi arvates analüüsida ka mütoloogiad müteemideks, mille kombinatsioonid moodustavad tähenduslikke müüte. Müüdikäsitlus: Kas müüdid alluvad mingile kindlale struktuuritüübile? Kui me sellest aru saame, alles siis saame öelda midagi täpsemat müütide kohta. Üksikus avalduses on müüdid väga heterogeensed (mitmeplaanilised). Kas müüdis on mingit homogeensust (struktuurilt ühetaoline)? Eristas müütide sees teatavat binaarset opositsiooni (vastand paarid nt. mees ja naine, must ja valge)
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
põhjapõder, kes kujunes peamiseks toidu- ja nahaallikaks, aga ka põhiliseks veoloomaks. Ameerika Kaug-Põhja rahvad on alati küttinud ulukpõhjapõtru ja indiaanlased ning eskimod pole neid kunagi kodustanud. 9 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS Iga rahvuse geograafilist paiknevust peetakse tema mütoloogia eripära üheks algpõhjuseks. Kuigi kõik rahvuslikud mütoloogiad jutustavad tegelikult ühest ja samast asjast:maailma loomisest, antud rahvuse kujunemisest ja mütoloogiliste kangelaste vägitegudest, on nad reeglina antud edasi tollele piirkonnale iseloomulike kujundite märksüsteemiks. Nii kehtib see ka koolasaamide puhul, kus keskseks tegelaseks on Mendash, (pool-inimene, pool-põhjapõder). Jutustused Mendash- põhjapõdrast moodustavad kõige algsema ja varajasema osa koolasaami mütoloogiast
SEMIOOTIKA AJALUGU II Strukturalism. Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Erinevad humanitaarsed uurimused, mis valivad oma uurimisobjektiks invariantsete suhete (struktuuride) kogumi erinevate süsteemide dünaamikas. Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele: 1. Totaalsus (totalité): elemendid on allutatud tervikule ja viimasest sõltumatud. 2. Transformatsioon ehk ühe allstruktuuri korrastatud üleminek teiseks kindlate reeglite alusel. 3. Eneseregulatsioon (autoréglage) ehk süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Levi-Strauss:...
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle o...
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...
metslaskultuuride imelikkusest ja nende väärikusest. Levi-Straussi mõju - lääne üldkehtivate normide ja nende eelispositsiooni murendamine. Ülejäänud kultuurid seni kui madalam arenguaste - nüüd kas mitte Lääne kultuur pole hälve (vohav kasvaja)? Levi-Straussi nägemuses inimese areng põhineb ühel allikal - keelel. (vrd Marx - majandus; Ferud - mitteteadvus). Roland Barthes (1915-1980) Mütoloogiad (1957): meie rituaalid ja vaated on mütoloogiad. Uurib peaasjalikult massikommunikatsiooni keelt (aga samal ajal loob müüti kodanlasest kui müütide kütkes olevast...) }=> Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on.
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjut...
element tasakaalustab kahte poolust. Maa ja taeva vahel on katus või korsten. Müüdiahelaid korrastavad erinevad geograafilised koodid. Telg: ida-lääs; kosmogoonilised koodid: mägi, org, jõgi, taevas ja maa; sotsiaalsed koodid: ema- ja isapoolsed sugulased; tehno-ökoloogilised koodid: nälg, iha, esmased füsioloogilised tegevused ja vajadused. Levi-Strauss uurib algseid kultuure. Roland Barthes uuris aga strukturalistlike meetoditega tänapäeva kultuuri. Kirja nullaste 1953, Mütoloogiad 1957, Moe süsteem 1967, S/Z 1970, Armunute diskursus 1977, Camera lucida 1980. Leidis, et igasuguse igapäevase tegevuse aluseks on kultuurisüsteemid/koodid. Barthes näitas, et paar tähistaja-tähistatav moodustab märgi, mille materiaalne külg on tähistaja ja mõtet väljendab tähistatav. See, mis on loomulikus keeles märgiks, saab mütoloogilises keeles tähistajaks ja see omandab uue tähistatava. Barthes uurib ideoloogilisi tähendusi. Tänapäeva müüdid kasutavad oma
kunsti idealistlikult puhastada, näidata, et kunst toimib sama selgelt ja täpselt, kui matemaatiline kombinatsioon. Fry järgi kunstifenomenidele (artefaktidele) on ühine just iidne vorm ja kunst mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid (arhetüüpseid) mälestusi. Richardsi arvates vastab teadus küsimusele "kuidas?", kuid ei vasta küsimusele "miks?". Luule peab olema talle religiooni aseaine, peab asendama teaduslike avastuste toel taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U . Uuskriitika ja lähilugemise meetod juba eemalduvad sellest formalismist poeem on objekt iseeneses pole reaalsusega tegemist. Kuid säilis luule religioonilaadsus . Formalism ühelt poolt ekslik otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel
Viimane asjaolu oli peamiseks põhjuseks, miks Egiptuse kultuur arenes aeglaselt ja püsis pikka aega muutumatuna. Vana Egiptuse kultuuri arengut võib jälgida umbes 3. aastatuhandist alates kuni meie ajaarvamise alguseni, see ulatub läbi Vana riigi ( 3000 - umbes 2300 a. eKr. ) ja Keskmise riigi ( 21. saj. eKr. - 18. saj. algus eKr ) Uue riigi ( 16. saj. eKr. - 11 saj. eKr.) ja hilis Egiptuse ( 1. at. eKr. ). Iidsetel aegadel välja kujunenud egiptuse usund ja mütoloogiad käsitlevad maailma loomist, jumalate üleolekut inimestest, hea ja kurja vahelist võitlust. Maailma loojaks peeti päikesejumal Re - d, kellest sündisid teised jumalad ja inimesed. Jumalate panteon on suur, nende hierarhia täpselt määratletud. Heaks armastatumaks jumalaks oli Osiris, keda austati maa, vee ja taimkatte jumalana. Tema surmas ja ülestõusmises peegeldusid põhilised põlluharimistsüklid ( surm ja ülestõusmine annavad paralleeli ka kristlusega ). Jumalatena
Jääaja lõpul muutus ka taimestik Maal kui seni olid valdavaiks okaspuud, siis jääaja lõpus tekkisid arukasepuistud ka lõuna pool (st kliima soojenes). VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS Keskmisel kiviajal (mesoliitikumis) u 12...5 tuhat a tagasi e.Kr tekkisid jahipidamise ja koriluse kõrvale karjakasvatus ja põllundus, arenesid tööriistad ning inimese sõltuvus loodusest vähenes. Animismi asemele tulid uued keerukamad mütoloogiad, kunst muutus skemaatilisemaks ja looduskaugeks - ei osatud enam otseselt kujutada uusi tekkinud mütoloogilisi sümboleid. Ometi areneti ka kunstis, õpiti tajuma proportsioone, sümmeetriat, rütmi jms, levis geomeetriline ornamentika. Pronksiajal tekkisid esimesed näited k i vi a r h i t e k t u u r i s t . Primitiivne inimene vajas juba maastiku märgistamist, ta asetas oma märgi maastikku, rajades kunstlikke kõrgendikke või paigutades kive ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
