Mimikri esmakirjeldaja entomoloog Henry Walter Bates. On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. Helikoniidid -Heliconidae Põualiblikaline-Pieridae [4],[5],[6] [7],[8],[9] Mülleri mimikri: ehk Mülleri konvergents. Nähtus, kus erineva evolutsioonilise arenguteega mittesöödavate või mürgiste liikide hoiatusvärvus on kujunenud sarnaseks. Tuntuim kolla-must tagakeha vööditus. Mesilane -Andrena sp Hiidpuiduherilane-Sirex gigas [10],[11],[12] Agressiivne mimikri: Nähtus kus röövloom jäljendab saaklooma välimust, või mõne liigi välimust, kes pole saakloomale ohtlik.
Kõik see juhtus peale matemaatilise analüüsi leiutamist ning pandi lõplikult paika Leonhard Euleri (1707–1783) poolt 18. sajandil. Tänu tema töödele läheneme me trigonomeetriale nii nagu me teeme seda tänapäeval. Kuni XVI sajandini oli osa matemaatikast, mida me tänapäeval kutsume trigonomeetriaks, osake astronoomiast. Alates XVI sajandist muutus trigonomeetria iseseisvaks uurimisobjektiks. Selle perioodi tähtsamaks trigonomeetriliseks tööks sai Johannes „Regiomontanus“ Mülleri (1436–1476) raamat „Igasugustest kolmnurkadest“. Raamat ise avaldati mitmeid kümnendeid hiljem. Kuigi Müller teadis kindlasti läbi araablaste tööde tangensfunktsiooni olemasolust, kasutas ta oma raamatus ainult siinust. Mülleri töös ei ole siinus ikka veel suhe vaid kindla pikkusega lõik nagu hindudel.[3] Oleme vaadelnud juba siinuse ja tangensi teket, aga kas on midagi teada koosinusest? Väga sageli kasutati nurga täiendusnurga siinust, st (vt. joonis 3.3)
Mari Nõlvak Türi Ühisgümnaasium 12R klass Füüsika vahearvestus. Aatomi-ja tuumafüüsika. Variant A: 1.Kirjeldage aatomi ehitust kasutades planetaarset aatomimudelit- Hilisemad uuringud lükkasid ümber selle mudeli kehtivuse ja 1911. aastal esitas teine inglise teadlane Ernest Rutherford oma aatomimudeli, mis põhineb aatomi ja päikesesüsteemi analoogial. Seetõttu nimetatakse seda planetaarseks aatomimudeliks. Päikesesüsteemi keskmeks on päike - aatomi keskmeks on aatomituum. Aatomituuma ümber, tuumast suurel kaugusel, liiguvad elektronid, päikese ümber tiirlevad planeedid. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda oma orbiite, mis on nagu kihid ümber päikese; samut...
Ioniseerivate osakeste registreerimiseks kasutatavad seadmed jaotatakse kahte rühma. Esimesse kuuluvad seadmed, mis reageerivad osakese läbilennufakti ja võimaldavad mõnel juhul määrata ka tema energiat. Teise rühma kuuluvad nn. jäljekambrid, s.o. seadmed, mis lasevad vaadelda jälgi aines. Registreerivate seadmete hulka kuuluvad ionisatsioonikambrid, proportsionaal ehk võrdelised loendurid ja Geigeri Mülleri loendurid. Laialdase kasutuse said ka Tserenkovi ja stsintillatsiooniloendurid. Aines liikuv laetud osake mitte ainult ei ioniseeri aatomeid, vaid ka ergastab neid. Siirdudes ergastatud olekust põhiolekusse, kiirgavad aatomid nähtavat valgust. Aineid, milles laetud osakesed ergastuvad märgatava välke (stsintillatsiooni), nimetatakse fosfoorideks. Fosfoore on orgaanilisi (benseen, naftaleen, antratseen jt.) ja anorgaanilisi.
Kiirguskaitse KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD öötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks ntrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. vakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, id nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika hedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära). eed ioniseeriva kiirguse doosid, mida patsient saab ravimisel haiglas, allu sellisele kontrollile, kuna kiirgus on patsiendi ravi osa. aitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud anda välist kiirgust või lahtine ja sattuda organismi, hjustades sisemist kiiritust. NISEERIVA KIIRGUSE KINDLAKSTEGEM riva kiirguse olemasolu saame kindlaks teha kassetti asetatud fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist enemine võrdeline saadu...
c) Missugusele 19. sajandi lõpu ajaloolisele romaanile saab aluseks Russowi kroonika? (Kui olete lugenud, siis palun kirjeldage ka, kuidas selles algteksti kasutatakse.) 3. Esimesed eestikeelsed tekstid. Lühidalt: mis aastatest pärinevad, miks kirjutati ja mida sisaldavad a) Kullamaa käsikiri, b) esimene eestikeelne raamat, c) Wanradt-Koelli katekismus, d) Georg Mülleri jutlused? 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-
1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 1637 ilmus esimene eestikeele grammatika 1637 ilmus esimene teadaolev eestikeelne luuletus- R. Brocmanni pulmalaul
suurest hulgast laetud õhkkondensaatoritest, mis on laetud sama pingeni. Kui sellest paketist lendab läbi osake, väheneb laeng neis kambrites, mida osake läbis. Triivkamber · Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger- Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. · http://www.youtube.com/watch?v=KIAGax2ffN Pooljuhtkamber · Pjk kujutab endast tuhandeid poojuhtdioode. · Pooljuhtdiood ehk diood on kahe elektroodiga pooljuhtseadis, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas. · Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks,
reformatsiooni. · Tekkis vajadus kirjakeelele, et inimesed piiblist aru saaks. · Esimesed tõlked olid ebakorrektsed, kuna puudusid keelereeglid. · Suur mõju saksa keelel 17.sajandi kirjakeel · Eesti kirjakeele arenguloos murranguline aeg. · Ilmusid esimesed eesti keele grammatikad · Pandi alus kirikukeelele · Töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis, vana kirjaviis · Toimus 2 piiblikonverentsi · Georg Mülleri 39 jutlust · Gutslaffi grammatikat peetakse omas ajas paremaks kui Stahli keeleõpetust. · 1660.a ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autoriks on Heinrich Göseken põhjalikum grammatikakäsitlus, sõnastik Valik alamsaksa laensõnadest eesti kirjakeeles · Haridus kool, salm, paber · Riietus jakk, krae · Usund leer, köster Heinrich Stahl (1600? 1657) · Heinrich Stahl 17. sajandi kirjakeele mõjukaim
KÄSNAD Koostajad:Vaiko Vaher,Mark- Andre Perve,Karel Hinno,Siim Vorobjev Juhendaja:Maarja Männiste Ehitus Ø Käsnad on veekogu põhjale kinnituvalt elavad,tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Ø Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Ø Käsnade läbimõõt on mõni mm,suurimad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Eluviis Ø Erinevalt enamikust loomadest on nad liikumatud.Nende elu möödub Kinnitatult substraadile. Ø Käsnad elavad vees. Elupaik Ø Käsnad elavad peamiselt soojades meredes.Magevetes on liike vähe. Ø Käsnad elavad vees taimedele,kividele,limuste kodadele ja teiste veealustele kehadele kinnitunult. Ø Eesti magevetest on leitud neli liiki käsni: järvekäsn,tavaline jõekäsn,Mülleri jõekäsn ja mageveekäsn. Harilik järvekäsn Toitumine Ø Käsna keha pinnal on arvukad ...
sajandi teisel poolel, peale Vene-Liivi sõda, toimusid suured muudatused Eesti alade territoriaaljaotuses. Põhja-Eesti jäi pooleks sajandik Rootsi võimu alla, Ida- Eesti aga Venemaa valdusesse, Saaremaa Taanile ning Lõuna-Eesti sai Poola, kus taastati katoliiklus. Protestantismi ja vastureformatsiooni omavaheline võitlus ja konkurents mõjusid soodsalt meie hariduselule. Protestantlikus kultuuris oli tavaline, et kõigi koolide õpilased pidid pühapäeviti kirkutes laulma. Pastor Georg Mülleri südameasjaks oli kirikulaulu olukorra parandamine, seetõttu asutas ta Pühavaimu kiriku juurde kooli (1600). Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva huvi ja arusaamist kirikulaulust. Kogu 17. sajandi esimese veerandi vältel jätkus eestikeelse hariduse arengut soodustav võitlus kahe kiriku vahel, keskendudes peamiselt Tartusse. 1585. aastal Tartusse rajatud jesuiidikolleegiumi näol oli loodud esimene kõrgem kool, kus
Tuum- kerataoline, suure tihedusega objekt ahelreaktsioon- reakt. Mis põhjustab iseenda aatomi keskmes. jätkumist- raskete tuumade lõhustumisel. Paljunemistegur: ahelreaktsiooni mõjutav Tuuma diameeter: 10astmes-15 m prooton- elektrilaeng +e : elementaarlaeng, tema neutoronite paljunemine arv määr. Keemilise elemendi kriitiline mass: vähim tuumkütuse kogus, milles laenguarv- prootonite arv tuumas, perioodilisuse tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina süsteemis elemendi järjenumbriks ülekriitiline mass: kõik tuumarelvad plahvatavad neutron- laeng puudub, neutraalne osake, mis ülekriitilise massi saavutamisel. suurendab tuuma massi ...
Selle kroonikaga algab ka didaktiline e õpetlik punkt eksisteerima. 3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele Piiblil on eesti vanemale kirjandusele väga suur mõju. Kõige esimesena hakati just usklikke tekste eesti keelde tõlkima. Sellega pannakse alus eesti kirjandusele. Piibli kaudu saadi kollektiiviks see toimis kui sotsiaalne sidustaja. Dialoog Piibliga viib kultuurinormi kinnistumiseni. Piiblilugudest said metatekstid. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Laulud ühendavad kogudust, laulud teevad koguduse jutluse osaliseks. Koos tegemine. Mülleri tekstist tuleb välja, et ta arvab, et kogudus ei mõista laule laulda nad lihtsalt ei saa selle sõnumist aru. Mülleri õilis ülesanne ongi usku rahvale lähemale tuua (peale suruda). Mülleri põhimõte oli selline, et jutlus peab olema emakeelne. Jutluse üldlaad: esimese osa jutlustes ei toimu mõtte liikumist, tõlgendatakse kirikulaule
ja natsionaalsotsialiste toetajate arv ei jõudnud tõusta väga kõrgele, mis siis soodustakski diktatuuri kehtestamist ning ettevõtete tegvuse täieliku kontrollimist riigi poolt. Saksamaal oli aga poliitiline olukord halvem. Majanduskriis kujunes seal samamoodi nagu ka teistes tööstuslikult arenenud riikides: tootmise langus, massiline tööpuudus, pankrotistumise laine, kriis põllumajanduses, sotsiaalkindlustussüsteemi ülekoormatus. Kuid kõik algas sellest, et Hremann Mülleri valitsus üritas läbi suruda seadust, millega oleks suurendatud töötute kindlustusfondi sissemakseid, kuid kaotas sellega Riigipäeva enamiku toetuse ja läks erru. Peale seda algasid Saksamaal Riigipäeva valimised ning siis presidendi valimised, mille võitis Hindenburg. Ta ei olnud Riigipäevaga rahul ning sellele järgnesid järjekordsed valimised. Valimisi oli toimumas liiga tihti ning inimestel tekkis umbusaldus eelmise valitsuse suhtes. Selest ajendatuna pääsesid võimule
kiiratakse nähtava valguse footoneid, mida siis CCD kaameratega saab jäädvustada. Kinnises anumas on gaas, silindriline katood ja juhe anoodiks. Anoodi ja katoodi vahele rakendatakse suur pinge ja kui röntgeni footon siseneb anumasse ja ioniseerib gaasi, tekib ioon ja elektron, mida väli kiirendab anoodi suunas. Kiirenev elektron põrkub teel veel teiste gaasi molekulidega ka neid ioniseerides. Nii tekib hetkeks vool ja neid vooluimpulsse Geiger- Mülleri loendur loendab. Kui anuma sisendava ette panna difraktsioonivõre, on võimalik loendurisse jõudvaid footoneid eraldada energia järgi. Röntgenkiirgusel on suur tähtsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva neelamisteguri tõttu on võimalike näha siseorganeid. Veel kasutatakse röntgenkiirgust ravis vähi vastu, proovides tugeva kiirgusega lõhkuda vähirakkude struktuuri. Röntgenkiirguse detekteerimisel on ka suur tähtsus radioaktiivsete ainete
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Elementaarosakesete füüsika Vastastikmõjud e. interaktsioonid on jõud, mis osakeste vahel valitsevad. Jagunevad gravitatsioonijõuks (kõige nõrgem, toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile, on nii nõrk, et üksikute osade juures pole tema toimet võimalik mõõta, mõjub kuitahes kaugele ning alati tõmbavalt), elektromagnetiliseks jõuks (omane kõigile elektriliselt laetud osakestele), tugevaks vastastikmõjuks (hoiab koos kvrake, väga lühikese mõjuraadiusega) ning nõrgaks vastastikmõjuks (lühikese mõjuraadiusega, ei toimi footonis, tingib raskemate osakeste lagunemise kergemateks). Mateeriaosakesed on fundamentaalosakeste põhiosa, jagunevad leptoniteks (saavad esineda ka vabade osakestena; elektronneutriino ve, elektron e-, müü-neutriino v, müüon , tau-neu...
Kui Y-kromosoomi ei ole, siis arenevad munasarjad. Sekundaarne soo determinatsioon on väliste sugutunnuste areng testistes või munasarjas toodetud hormoonide mõjul. Meestel arenevad peenis, munandid, seemnetorukesed, eesnääre. Naistel arenevad vagiina, kliitor, häbememokad, emakakael, munajuhad, piimanäärmed (rinnad). Välised tunnused, mis sugude vahel erinevad, võivad olla ka kehasuurus, häälepaelte ehitus, lihaseline ehitus. Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Mehe puhul Wolffi juha areneb, Mülleri juha degenereerub. Wolffi juhast arenevad munandimanus, seemnepõieke ja seemnejuha. Mülleri juhast arenevad munajuhad, vagiina ülaosa, emakas ja emakakael. Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Sekundaarsed emassuguorganid: emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbmemokad, piimanäärmed. Sekundaarsed isassuguorganid: peenis, skrootum
HOROPTERI KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kuidas nimetatakse reetinate korrespondeeruvate punktide ruumilist kaarti? Horopter. 2.Kuidas nimetatakse teisiti teoreetilist horopteri ringi? - Vieth-Mülleri ring või geomeetriline horopter. 3.Mida tähendab 0-disparaatsus? - 4. Mis on neli horopteri kriteeriumit, mida mõõtmisel hinnatakse? - Võrdne kaugus, ühena nägemine, maksimaalne stereoteravuse lävi, samasugune nägemissuund. 5.Millised on Horopteri mõõtmise tehnikad? - AFPP (võrdne kaugus), diploopia lävi tehnika, stereoteravuse horopter, nooniuse horopter. 6. Milline horopteri mõõtmismeetod on kõige täpsem? Kirjelda lühidalt. Nooniuse meetod, (sarnase nägemissuuna horopter). Hinnatakse kahe kepikese võrdlemise teel. Mõõdetakse polafiltriga, ülemise ja alumise kepikese poolkujutis peab ilmnema täpselt samal joonel ja teineteise kohal, nagu üks jätkuv kepike. Korrespondeeruvatest punktidest moodustunud kõver on horopter. 7.Missugust horopter...
barrikaadidele’’. Muusika -> dünaamika mitmekesisemaks, rütmilisi kontraste, tempolised leiud ja muutused, otsiti uusi kooskõlasi, soololaulud ja sümfooniline poeem. 2. Heliloojad 1) Franz Schubert (1797—1828) Pärit Austriast, Viinist. • esimene, kes hakkas oma laule koondama tsüklitesse — millel oli läbiv peategelane ja sündmustik: tuntuimad ‘’Ilus möldrineiu’’ 20 laulust koosnev ja ‘’Talvine teekond’’ 24 laulust koosnev. Wilhelm Mülleri sõnadele loodud • kammerlaulu enim esitav helilooja, esimene romantik • 1500 teost ja 9 sümfooniat — säilinud 8 • 600 soololaulu e. Lied-i, milledes on loodusteema põimunud armastus-, pettumus- või surmamotiiviga. Peamiselt Goethe, Schilleri jt tekstidele loodud • 8. sümfoonia on lõpetamata sümfoonia — täielikult romantiline. 2 osaline, sonaat-allegro vormis • 20 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati • loodusega ‘’Forell’’, ‘’Metshaldjas’’
rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eesti-saksakeelset kogumikku. Esimene, ,,Hand- und Hauszbuch für..." (,,Käsi- ja Koduraamat Eesti vürstkonna jaoks
Aatomimudelid Planetaarne aatomimudel Aatomi keskel paikneb positiivse laenguga aatomi tuum kuhu on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Aatomi tuuma ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid. Summaarne aatomi elektrilaeng on 0 ehk neutraalne. Negatiivses ioonis on negatiivsed osakesi ehk elektrone rohkem. Positiivne loovutab – elektrone vähem Aatomiehitus Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest Aatomituum Aatomituum koosneb lähestikku asetsevatest nukleoididest – positiivse elektrilaenguga prootonitest ja elektrilaenguta (neutraalsetest) neutronitest. Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) määrab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatom...
saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. Georg Mülleri jutlused Tähendusrikas on Tallinna Pühavaimu kiriku õpetajaks olnud Georg Mülleri 39 jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne). Isikupärase keele ja stiili ning mitmekülgsete teadmistega Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja
RUSSOW kroonika · Hilisem Poola Rootsi sõda on tänase päeva seisukohalt olulisemgi Eesti läks luterliku Rootsi võimu alla Luterluse ja katoliikluse võistlus · Reformatsioon ja vastureformatsioon andis olulise tõuke hariduse ja kultuuri arengule · 1525 a ilmus esimene teadaolev eestikeelne trükis- luterliku jumalateenistuse käsiraamat · 1535 ilmus eesti ja alamsaksakeelne nn Wanradt Koelli luterlik katekismus · Georg Mülleri 39 eestikeelset jutlust n o oluline tegur, mis arendasid eesti keelt · Vaeste koolipoiste institutsioon ( rahastu )Tallinna · Jesuiitide kolleegium ja gümnaasium Tartu Maarahva usund · linnades luterlus · maal külakatoliiklus · Talurahva usund põhines suuresti veel ürgsel VÄE- MÕISTEL · Pikkade sõja ja segadusaastate jooksul oli toimunud muistsete uskumuste teatav elustumine
ristiusu leviku ja levitamisega. Kroonikates kirjeldati, kuidas kulgesid sõjaretked, kellest said võitjad ning palju oli langenuid ja haavatuid, surma mainitigi esiti umbmääraste faktidena, arvudena. Üks esimesi kirjamehi, kes oma eesti keelsetes jutlustes surmast laiemalt kirjutas, on ristiusu levitaja, vaimulik Georg Müller. Kristliku filosoofia pooldajana seletas Müller surma just vastavast vaatevinklist. Mülleri alustab surma seletamist inimesest. Nimelt leidis ta, et inimene on nähtus, mille põhitunnuseks on paratamatus, et ta peab kunagi surema. Müller näis oma jutlustes surma ülimalt põlgavat, sest surm on kristlase kõige suurem vaenlane ja kristlase kohus on selle vastu võidelda. Müller samastas surma kuradi ja põrguhauaga ning leiab, et surmalt ei tohiks paluda armu vaid seda peab kindlasti põlgama.
koolikirjanduse osaks ja seejärel eestlate hariduse osaks. Piiblilugude tõlgendamine võimaldas lugejatel kanda oma elu üle lugude taustale ja võrrelda oma elu piiblimütoloogiaga. Piibli kooli- ja kantslitõlgendused jätkusid rahva enda dialoogiga teose üle, et aidata kristlikku eetikat juurduda. Piiblilugudest sai paljude teoste metatekst, eeskuju, raamistik, mille tegelased või motiivid muutusid tõlgendusaluseks või –vahenditeks kirjandusteostes. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Georg Müller (u 1570–1608) kirjutas jutlusi. Mülleri taust pole selge: on teada vaid, et tegutses Tallinna Pühavaimu kirikus. Ka ei teata, kust ta pärit on. Varem arvati, et on sakslane, aga näiteks U. Masing on seisukohal, et eestlane. Mülleri jutluste käsikiri publitseeris esmakordselt 1891 Willem Reimann. Selles teoses avaneb 16.–17.saj kirikumehe maailm, millega kaasneb sissejuhatus toonasesse vaimsusse
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULE...
eluajal ei avaldatud.Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse.Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost.Kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga".Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge.Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas.Ta on kirjutanud üle 600 laulu.Põhiliselt kasvavad tema laulud välja saksa rahvalaulust.Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme 3) Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja,
kirjapanekutest kuni aastani 1680) Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant, 1680-1843) Uus kirjaviis (soomepärane ja häälduspärane, 1843-tänapäevani) 6)Millised olulised tekstid eesti kirjakeele ajaloos pandi kirja/ilmusid nendel aastatel? 1224-1227- Hendriku “Liivimaa kroonika” 1524-1532- Kullamaa vakuraamat 1535- Simon Wanradti Johann Koelli luterlik katekismus 1600-1606- Georg Mülleri 39 jutlust 1637- Heinrich Sthali grammatika “Juhatus eesti keele juurde” 1686- lõunaeestikeelne uus testament “Wastne testament” tõlkijateks isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginus 1739- eestikeelse täispiibli ilmumine, Anton Thor Helle 1813-1832- ilmus J. H. Rosenplänteri ettevõttel 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja Beiträge 1821-1823,1825- O. W. Masingu Marahwa Näddala-Leht 1857- Perno Postimees 1913- J. V
Kiirgus kaitse IONISEERIVA KIIRGUSE OHUD Vastavalt ICRP praegu kehtivale ametlikule hinnangule tõstab 1 Sv doos (vastab ligikaudu doosile, mille said Jaapani aatomipommi plahvatuses ellujäänud) vähisurma tõenäosuse 25%-lt (mis vastab loomulikule vähisagedusele) kuni 30%- ni. Siin on tegemist inimese stohhastilise või tõenäolise vähki suremise riski ja 1 Sv doosist saadava 5%-se lisariski summaga, arvutatuna keskmise elaniku kohta. Kui lühikese ajavahemiku jooksul saadakse oluliselt kõrgemaid <;loose, ilmnevad mõne päeva või nädala pärast nn deterministlikud mõjud. Doosi puhul alla 1 Sv seisneb põhimõju suurenenud vähiriskis. Haigus võib avalduda mõne aja pärast ja kulgeb siis nagu tavaline samatüübiline vähk. Inimtegevusega kaasneb alati mingi oht ja nii on ICRP püüdnud leida võimalikku vastuvõetavat riskitaset, millest lähtuvalt fikseerida kiirgusdoosi piirmäärad. Nende määrade eesmärgiks on saavutada kindelohutuse tase, seejuures kiir...
alati 1. p + q + ....n = 1 67. Hardy Weinbergi seadus väidab, et Suures, juhuslikult ristuvas (panmiktilises) populatsioonis alleelide ja genotüüpide sagedused põlvkondade jooksul ei muutu. 68. mutatsiooni kiirus fenotüübi tekke tõenäosus 69. Bates´i mimikri On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. 70. Mülleri mimikri Mülleri konvergents. Nähtus, kus erineva evolutsioonilise arenguteega mittesöödavate või mürgiste liikide hoiatusvärvus on kujunenud sarnaseks. 71. molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal. Igal liigil tekivad mutatsioonid erineva sagedusega ja seda mutatsioonide tekkesagedust nimetataksegi molekulaarseks kellaks. Selle järgi saab kindlaks teha näiteks kui kaugel ajal minevikus on
Mõdriku 2014 AS Põltsamaa Felix kuulub rahvusvahelisse ettevõtete gruppi Orkla. Tänu sellele, et grupi toiduetevõtted asuvad lisaks Skandinaavia- ja Baltimaadele, Austrias, Venemaal ning Indias, moodustab eksport umbes 30 protsenti Põltsamaa Felixi müügist. Põltsamaa Felixis on 170 töötajat ning ta on üks Jõgevamaa suuremaid tööandjaid. Nimetan mõned tooted mida Põltsamaa Felix impordib Eestisse, nendeks on näiteks Abba,- Mülleri ja RisiFrutti tooted. Antud nimetatud tooted lähevad Rimisse, Maxima (xx:xxx) ja Selverisse. Antud ettevõttes on suur osatähtsus kvaliteedil, välja kujunenud arusaamine, et peamiseks teguriks, miks ettevõtte on edukas, on tema toodete ja teenuste kvaliteet, mis taotleb kliendi vajaduste või nõuete rahuldamist. Kvaliteet ise ei teki, teda peab juhtima. See peab hõlmama protessi kõiki osapooli ja seda tuleb rakendada läbi kogu organisatsiooni
Kuu aja pärast, kui lootel kõhus tekib rohkem ruumi, on sooled liikunud nabanöörist tagasi kõhuõõnde. Arenev närvisüsteem on juba nüüd ühenduses lihastega. (Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko) Kaheksandast nädalast alates hakatakse nimetama embrüod looteks. Hakkavad arenema välised suguelundid. Poisslapse gonaadidest eritub aineid, mis kutsuvad esile maskuliinse fenotüübi. Nendeks aineteks on interstitsiaalrakkude eristatav testosteroon ja Sertoli rakkudest erituv Mülleri juha atrofeeruv peptiid ehk MIS. Mõlemad mõjutavad ka munadite alla laskumist. Lootel on moodustunud kõik peamised siseorganid. Süda lööb korrapäraselt. Loode on umbes 4 sentimeetri pikkune. Üheksanda nädala lõpuks arenevad välja väliskõrvad. Praegu paiknevad kõrvad väga madalal, kuid pea kasvades nihkuvad kõrvad õigele kohale pea külgedel. Lapsel arenevad välja ka silmad. Põhiline optiline struktuur on juba paigas ja silmi, mis paiknevad ikka veel
AIY3310 Diskreetne matemaatika Lühikonspekt Käesolev lühikonspekt katab suure osa aines AIY3310 (endise koodiga LIY3310) loetavast. Samal ajal ei saa seda materjali vaadelda kui antud aine täiskonspekti, mille läbitöötamine garanteeriks hea eksamiresultaadi. Loengutes ja harjutustundides käsitletakse mitmeid probleeme tunduvalt põhjalikumalt. Sellest hoolimata usun, et antud kirjutisest on paljudele tudengitest lugejatele kasu valmistumisel kontrolltööks ja eksamiks. Margus Kruus HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki. Hulgateoreetilised operatsioonid · Hulkade ühend AB={x |(xA)V (xB)} · Hulkade ühisosa (lõige) AB={x |(xA)& (xB) · Hulga täiend A = { x | ( x I ) & ( x A ) }, kus I on n...
HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki. Hulgateoreetilised operatsioonid Hulkade ühend A B = { x ( x A) V ( x B ) } Hulkade ühisosa (lõige) A B = { x ( x A) & ( x B ) Hulga täiend A = { x ( x I ) & ( x A ) }, kus I on nn. universaalhulk. Hulkade vahe A B = { x ( x A) & ( x B ) } Hulkade sümmeetriline vahe A B = { x (( x A ) & ( x B )) V (( x A ) & ( x B )) } Hulga A astmehulgaks 2A nimetatakse hulga A kõigi alamhulkade hulka. Hulgateoreetiliste operatsioonide omadused Kommutatiivsusseadused A B = B A B = B Assotsiatiivsusseadused A ( B C ) = ( A B ) C A ( B C ) = ( A B ) C Distributiivsusseadused A ( B C ) = ...
reservuaarina nii neerule kui soolele. Täiskasvanud amfiibil, roomajal, linnul vabastatakse kloaagi kaudu „jäätmeid“, imetajatel ajutine. Imetajatel jaotab vahesein kloaagi kaheks: urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks. Urogenitaalsiinusest areneb nii kusepõis kui ka kusiti. Kusejuha siseneb algselt urogenitaalsiinusesse Wolffi juha kaudu. Hiljem kusejuha eraldub Wolffi juhast ja suubub moodustuva põie kaelapiirkonda. Emastel Wolffi juha degenereerub ning Mülleri juha ühineb emakaga ja isastel moodustab see seemnejuha, mis suubub kusitisse. Kusejuha ja kusepõie ühinemispiirkond on arenguliselt ülioluline. 86. Külgplaadi/lateraalplaadi mesoderm (ekstra- embrüonaalne mesoderm, somaatiline ja splanhiline mesoderm millised struktuurid sellest arenevad), kus paiknevad embrüos (kui mõelda ristlõigu peale) Külgplaadimesoderm – sellest kujunevad süda, veresooned, vererakud, kehaõõnte vooderdus, vaagna- ja jäsemeluud.
3. 17. sajandi kirikukirjanduse ja keele näiteid ( Heinrich Stahl, piiblitõlke probleeme jms) Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori paarikümneleheküljeline käsikiri sisaldab ristimise, laulatamise ja matmise sõnu ning pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne. Kultuurilooliselt huvipakkuvad on mõned jesuiitide käsikirjad ning trükis avaldatud katoliiklik kirikutalituse
eestikeelse albumi ilmumist põhjendas lauljanna "eesti keele ilu avastamisega" nooremas eas polnud ta arvanudki, et võiks kunagi eesti keeles taolist rütmimuusikat laulda, ema Novella lauldud laulud suunasid Hedvigi eestikeelse muusika juurde. Juhuse tõttu sattus see album plaadifirma Universal dzässi- ja klassikaosakonna juhi Wulf Mülleri kätte Londonis. Müller oli sellest vaimustuses ning tegi artistile ka kohe ettepaneku plaat samamoodi, nagu see on, Universal/Emarcy kaubamärgi all välja lasta. Hedvig aga otsustas teha uue plaadi. Selleks kulus aasta. Kohtumine oma lemmiku, dzässkitarrist Pat Methenyga inspireeris Hedvigit kirjutama plaadi lõpuloo "Pat's Lullaby", mille üks osa on Lõuna-Eesti rahvalaul. Tegu oli Eesti esimese dzässmuusikuga, kes sai rahvusvahelise lepingu nõnda suure plaadifirmaga
21. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. Üksikkäsitlusi leidub eesti keele ja kultuuri küsimustele pühendatud saksakeelses ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniß der Estnischen Sprache" (181332). Baltisaksa pastorite uurimuslikud artiklid, nt Jacob Johann Anton Hirschhausen Stahli kirikuraamatute kohta, Johann Heinrich Rosenplänter J. Rossihniuse kirikuraamatute kohta. Villem Reimani eestvõttel ÕESi toimetistes ilmunud G. Mülleri jutlused (1891) ja J. Rossihniuse kirikuraamat (1898). Lektor Johann Samuel Friedrich Boubrig (lektoriks 18261837): ühise kirjakeele vajaduse tõstatamine; eeskuju soome keelest ("Ueber die Dialecte der ehstnischen Sprache und ihre mögliche Vereinigung zu einer allgemeinen Schriftsprache" (1843). Lektor Dietrich Heinrich Jürgenson (esimene eestlasest lektor, töötas 18371841) loengud eesti kirjanduse ajaloost, k. a ülevaade varasemast kirjasõnast (ilmunud ÕESi toimetistes 184344)
munasarjaks gonaadi päritolu - nii emaste kui isaste gonaadid lahknevad ühisest eellasest e bipotentsiaalsest gonaadist 2) Kuidas toimub isasgonaadi e testise areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, munandiväädid, Sertoli ja Leydigi rakkude kujunemine, AMH, testosteroon; millised struktuurid tulevad Wolffi juhast ja mesonefrose torukestest, ning mis saab Mülleri juhast) a. Isasgonaadi ehk testise areng munaväädid - moodustuvad Sertoli rakkudest ja peritubulaarsetest müoidsetest rakkudest, mis ümbritsevad ürgseid idurakke b. Isasgonaadi e testise areng Sertoli ja Leydigi rakkude kujunemine - tsöloomi epiteelist ja gonaadi- mesonefrose piiri rakkudest tekivad Leydigi rakud, mis hakkavad tootma testosterooni; osa genitaalvalli rakkudest
lahenduse. Lüüriline sisu tehakse konkreetsemaks, mõjuvamaks uute jutustavate ja kirjeldavate elementide abil. Tekib sotsiaalne kriitika moment, mis "Talvises teekonnas" muutub kirglikuks protestiks ühiskondliku ülekohtu ja ebainimlikkuse vastu. Just Schubert osutus eeskujuks hilisematele laulutsüklitele (eriti Schumanni "Poeedi armastus", "Naise elu ja armastus" jt.). · Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge. Siin oli kõik, mida ta vajas - romantiline, pisut sentimentaalne armastuslugu, sügav humaansus ja kaastunne lihtsate "väikeste inimeste" vastu, ilusaid looduspilte, rahvapärane- isegi otseselt rahvaluulepärane- väljenduslaad. Ka Schuberti enda õnnetu armastus leidis siin vastukaja ja mõlemas tsüklis on palju autobiograafilist.
Domeen: Eukarüoodid (Päristuumsed) Riik: Loomad Hõimkond: Käsnad Klass: Päriskäsnad Selts: Haplosclerida Sugukond: Järvekäsnlased Perekond: Järvekäsn Liik: Harilik järvekäsn Perekond: Jõekäsn Liik: Harilik jõekäsn Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid. Eesti magevetest on leitud neli liiki käsni: järvekäsn (Spongilla lacustris), tavaline jõekäsn (Ephydatia fluviatilis), Mülleri jõekäsn (Ephydatia mülleri) ja mageveekäsn Eunapius fragilis. Harilik järvekäsn (Spongilla lacustris) on mageveekäsn järvekäsnlaste sugukonnast. Ta kasvab vees, kinnitununa taimevartele või muule, tavaliselt püstiste sõrmjate kollaste või roheliste harudena. Järvekäsn on Eestis tavaline. Harilik jõekäsn (Ephydatia fluviatilis) on järvekäsnlaste sugukonda kuuluv mageveekäsn. Harilik jõekäsn on üks levinumaid mageveekäsnasid, teda leidub ka Eestis.
terveks, Kropil aga amputeeritakse jalg kuni kubemeni ning ta tahab ennast maha lasta niipea, kui revolvri kätte saab. Tasapisi suutis ta siiski oma olukorraga leppida ning talle pandi protees. Pärast seda ei näinud nad Pauliga enam kunagi. Bäumer sai veidi kosumispuhkust, kuid oli peagi tagasi rindel. Järgmisena lahkus nende hulgast Detering, kes üritas Saksamaale põgeneda, kuid võeti kroonupolitseinike poolt kinni. Rohkem ei kuuldud temast midagi. Ei möödu palju aega, kui on kord Mülleri käes. Talle lasti üsna lähedalt valgustusrakett kõhtu. Ta elas veel pool tundi pärast tabamuse saamist, seejärel andis ta Paulile need samad säärikud, mille ta ise oli saanud Kemmerichi käest veidi enne tema hinge heitmist. Järgmisel rünnakul langevad nende kompaniiülem Bertinck ning Leer, kellel mürsukild puusa lõhki rebib. Ta jookseb kiiresti verest tühjaks ning keegi ei saa teda enam päästa. 9 sõbrast on järele jäänud veel vaid kaks Katczinsky ja Paul. 1918
Aatom koosneb elektronkattest ja tuumast. Keskmine aatomi läbimõõt on 10 -10m=1Å. Keskmine tuuma läbimõõt on 10-15m=1f(ferm). Kogu aatomimass on koondunud tuuma 99,95%. laengust st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuumajõud on tunduvalt tugevamad kui elektrilaengute vahelised. Jõudude ulatus e raadius on väga väike. Kaugemal, kui 5 fermi tuumajõud kaovad. Lähemal kui pool fermi muutuvad tõmbejõud tõukejõuks. Tuumajõud ei olene osakese elektri laengust, st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuum koosneb positiivselt laetud prootonitest ja laenguta neutronitest. Tuuma koostisosi nim nukleonideks. Laengu arv Z näitab prootonite arvu tuuma samas ka prootonite arvu ja ka elektronide arvu, tuumalaengut. Massiarv näitab tuuma massi ja prootonite ja neutronite arvu A=Z+N. Radioaktiivsuseks nim tuuma võimet kiirata. -lagunemine tekib, kui tuum on väga suur ja tuumajõud ei jõua seda koos hoida. ...
amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Emasgonaadi e
probleeme ("Inimsuse piirid" , koguteos "Luigelaul"). Paljud laulud on pühendatud kunsti põhiolemuse küsimusele ("Muusikale" , "Minu klaverile"). 4. Tekstid. Schubert oli suuteline looma laule igasugusele tekstile. Kõige rohkem armastas ta pisut sentimentaalseid, lüürilisi ja jutustavaid luuletusi, milledes avaldus linna väikekodanluse elu- olu ja mõttemaailm. Selles miljöös oli ta ka ise üles kasvanud. Sellepärast paljud tema kõige kaunimad laulud on loodud Mülleri ("Ilus möldrineiu" , "Talvine teekond" jt.), Rellstabi ja teiste tekstidele. Schubert oli sügavalt huvitatud kirjandusest ja tundis hästi maailma suuri kirjandusklassikuid. On iseloomulik, et ta on loonud üle 70 laulu Goethe tekstidele. Tema armastatumate autorite hulgas on ka Schiller (üle 50 laulu), Shakespeare (6 laulu) jne. Kahtlemata oleks temale kõige lähedasem olnud Heine, ent kahjuks suri Schubert liiga vara selleks, et põhjalikult tutvuda
Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees Seotud hormoond • Gonadoliberiin (GnRH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Luteiniseeriv hormoon (LH) • Androgeenid (testosteroon, DHEA, DHT) • Östrogeenid (östradiool, östroon, östriool) • Progesteroon • Aktiviin (A, AB ja B) • Inhibiin (A ja B) • Anti-Mülleri hormoon • Prolaktiin Hüpotaalamus-hüpofüüs-gonaadid telg Naised Mehed Endocrine Physiology, 4e, 2013 Testosteroon ja östradiool läbi elu Ober, C., Loisel, D.A., Gilad, Y., 2008, Nat Rev Hormoonide tase meestel ja naistel Mehed (18-50 a) Naised (18-50 a) Referentsvä Ühik Referentsvä Ühik ärtus ärtus Testosteroon 11,4–27,9 nmol/L Testostero 0,278–1,73 nmol/L SHBG ...
loengut), mida ei saagi vist lihtne olla lahti harutada. Mülleri mimikri on nähtus, mille puhul erinevad (ja sageli ka suguluses mitte olevad) mittesöödavad saakloomaliigid on sarnase hoiatusvärvusega. On ilmne, et liikide üksteisele sarnanemine on kasulik mõlema liigi isenditele. Seda seetõttu, et kui kiskja õpib vältima üht liiki, siis teise liigi isendite suremus langeb - ehk siis saakloomaliigid "jagavad omavahel kiskja väljaõpetamise kulud". Mülleri mimikri on väga levinud putukate hulgas (paljud kiskjale ebameeldivad putukad on musta-kollasetriibilised, mitmed muud läikivmust-punasetäpilised nagu verikireslased jms.). Mimikri on populaarne evolutsioonilis-ökoloogiliste uurimuste objekt, paljud uurimused keskenduvad Lõuna-Ameerika päevaliblikatele, kus mimikrinähtused on eriti sagedad ja keerulised (vt üht näidet geneetilise muutlikkuse säilimise loengus - positiivne sagedusest sõltuvus oli seal jutuks).
keela oma armuliku tahtmisega ära meie lihalik kuri tahtmine ..’ II Ebaühtlase kirjaviisiga kirikukirjanduse aeg 17. sajandil. Esimesed mahukamad ja laia levikuga kiriklikud trükised. Kirjaviis varieerub autoriti, on ülemsaksapärane. Sakslaste viljeldud eestikeelne juhuluule (Reiner Brocmann, Heinrich Göseken, Georg Salemann). Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: 1600–1606 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja Georg Mülleri 39 käsikirjalist jutlust. 1632–1638 Heinrich Stahli mõjuka kirikukäsiraamatu „Hand- vnd Haußbuch” neli osa. 1641–1649 Heinrich Stahli jutlustekogu „Leyen Spiegel” kaks osa. 1662–1667 Christoph Blume neli kiriklikku raamatut. Esimesed eesti keele grammatikad, mis olid mõeldud kirikuõpetajatele eesti keele tutvustamiseks: 1637 Heinrich Stahli „Anführung zu der Estnischen Sprach” – keeleõpetus koos väikese saksa-eesti sõnastikuga.
Ülevaade varasemast kirjasõnast tema teoses "Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani" (1898). Tutvustas kirjasõna ilmekate tekstinäidete kaudu, iseloomustas ka allikate keelekasutust. Käsitlenud ka nn Müncheni piiblitõlkekäsikirja, mis pärineb 1694. aastast. Lektor, hilisem professor Jaan Jõgever. Iseloomustanud nt Läti Henriku kroonikas kasutatud eestikeelseid sõnu ning koha- ja isikunimesid (1913), pidanud ülikoolis loengusarja eesti kirjakeele ajaloost ning Georg Mülleri jutluste keelest. Professor Andrus Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Koos A. R. Cederbergiga on A. Saareste avaldanud kogumiku "Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi" III
ja palju teisi Schuberti laulutsüklid · Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse · Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost · Kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga" Schuberti laulutsüklid · Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge · Siin oli kõik, mida ta vajas - romantiline, pisut sentimentaalne armastuslugu, sügav humaansus ja kaastunne lihtsate "väikeste inimeste" vastu, ilusaid looduspilte, rahvapärane väljenduslaad · Ka Schuberti enda õnnetu armastus leidis siin vastukaja ja mõlemas tsüklis on palju autobiograafilist. "Kaunis möldrineiu" (1823) - 20 laulu · on hoolimata tsükli traagilisest lõpust täis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
