ÜLANE (Anemone) Kuulub tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda Ülaseperekonda kuulub umbes 150 erinevat liiki, mis looduslikult kasvavad kogu maakeral, peamiselt aga põhjapoolkeral Ülaseidvõib jaotada kahte suurde rühma: mugulsibulatega paljunevad risoomidega paljunevad. Eestis looduses kasvavad ülased on risoomülased Eestiskasvab looduslikult kolm liiki: võsaülane (Anemone nemorosa), kollane ülane (A. ranunculoides) metsülane (A. sylvestris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Rahvapärane nimetus: lumelill, külmalill, lumekelluke, valge lill, varesjalg Valgete õitega, rohelise südamikuga Kollane ülane (Anemone ranunculoides) Rahvapärased nimed: kollane varesjalg, kollalill, külmalill, sarapuunaat Kollaste õitega, rohelise südamikuga ÜHISED TUNNUSED VÕSA JA KOLLASEL ÜLASEL: Õitseb aprillis- mais Õied on mõlemasugulised Valguslembesed kasvavad enamast...
Liis Roose 7. klass Võsaülane (Anemone nemorosa) Referaat Juhendaja õpetaja Kristi Adosson Tartu 2010 Sisukord Teen referaadi võsaülase kohta, kuna see taim on väga levinud. Ülast leidub peaaegu igas metsas, ning võsas, nagu nimi ütleb. Ülased on tavaliselt valged, kuid ma arvan, et on ka teisi värve, selle ma hakkangi vastust otsima. Ülane on ka silmale ilus vaadata, tema valged õielehed paistavad esimese asjana silma. Kuid selleks, et ülane ikka ilusti kasvaks, on vaja teada tema kõiki vajadusi, ning eripärasusi kasvamiseks. Näiteks palju vajab ta valgust, toitained ja vett. Kuidas ülane paljuneb või levib, missugusel aastaajal ta kasvab ja kui kaua. ...
Harilik vaher läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras Vaher on ühekojaline lehtpuu. Ta kasvab kuni 30m kõrguseks ja ta elab umbes 150-300 aastat. Vars on noorelt punakaspruun, nõrgalt läikiv, sile ja vanemas eas kattub tumehalli peenerõmelise korbaga. Vahtra lehed on suvel tuhmrohelised, aga sügisel muutuvad need värviliseks. Lehed on umbes 5-25cm pikad ja vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osadel neist puudub emakas. Õied kasvavad tavaliselt kobarates ja neid on hästi näha ning nad on kollakat ja rohekat värvi. Vaher õitseb kevadel enne lehtimist ja ta on putuktolmleja. Vahtral on jaguvili, mis peale valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks. Ta kannab vilja pea aegu igal aastal ja seemned varisevad kohe pärast valmimist sügisel kuni talve alguseni. Vaher paljuneb seemnetega, mis idanevad väga kergesti. Vahtral on sammaljuurestik ning pea juur ei ole sügaval, kuid külg...
Kildu Põhikool Mürgised marjad Referaat Koostaja: Sirle Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Sissejuhatus Suur hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
HARILIK VAHER 2018 KASVUKOHT Harilik vaher kasvab Kesk- ja Ida-Euroopas, Türgi põhjarannikul, Taga-Kaukaasias ja Kaspia mere lõunarannikul Eestis tavaline ega kuulu kaitstavate liikide hulka vahtra perekonda kuulub ligi 200 liiki: Euroopas kasvab umbes 30 vaher kasvab leht- ja segametsades ning parkides koos tamme ja saarega, enamasti alumises puurindes vaher on sisse viidud Põhja-Ameerikasse, kus on metsistunud Euroopas ei moodusta vaher puhaspuistut, küll aga võib seda teha Põhja- Ameerikas KASVUKOHT Harilik vaher on üks väheseid Euroopast toodud liike, mis suudab elama asuda Põhja-Ameerika ürgmetsa ja seal kohalikud liigid välja tõrjuda Põhja-Ameerikas kasvavad kohalikud rohttaimed ja umbrohud hariliku vahtra all halvasti Eestis ei ole vaher nii konkurentsivõimeline vaher kasvab esimestel eluaastatel kiiresti, aga siis kasv aeglustub vaher ei suuda kasvada metsa kõrgeimak...
Nimetus: Põldosi Kuulub sugukonda osjalised, klassi kidad, hõimkonda sõnajalgtaimed, perekonda osi. Juur: risoom, juured kinnituvad üksikult risoomi sõlmedele. Vars: üheaastane, lüliline, sõlmevahed õõnsad, välimisel pinnal soonte ja sügavate vagudega, milles õhulõhed. Leht: Väikesed, kasvavad männasena silinderjalt ümber varre tupena kokku. Paljunemisviis: Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket: elateeri. Tuullevijad. Paljuneb aga peamiselt vegetatiivselt risoomi abil. http://raulpage.org/ ravimtaimed/poldo Tunnus: Kevadel pikk helepruun või kollakas vars, mille tipus suur ,,õis", suvel roheline, ülespoole harunev taim. Nimetus: Harilik palusammal Kuulub sugukonda ulmikulised, klassi lehtsamblad,...
Elav ja elutu meie ümber Bioloogia on teadus elusolendite ehitusest, talitusest ning vastastikusest suhtest keskkonnaga. Lihtsalt ja lühidalt öeldes on bioloogia eluteadus. Loodus jaguneb kolmeks: 1. elusloodus (taimed, loomad, inimesed, bakterid, seened) 2. elus- ja elutaloodus (veekogud, metsad, sood, niidud) 3. elutaloodus (vesi, õhk, kivimid) Eluslooduse tunnused: 1. koosnevad rakkudest 2. paljunevad 3. ainevahetus 4. kasv ja areng 5. reageerivad keskkonna tingimustele Süstemaatika Süstemaatika paigutab organismide rühmad kindlasse järjestusse alustades kõige lihtsamatest ja lõpetades järjest keerukamatega. Liik on pärilikult sarnaste organismide kogum, kes võivad omavahel ristuda. Selle tulemusel moodustuvad vilj...
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
Kõrrelised KALLE TARK 10B Kõrrelised · Üheidu lehelised · Silindrikujulised varred · Õied hüpogeensed ning ilmetud · Tuultolmlejad · Välisehituselt sarnased lõikheinalistega · Seest tühi · Tolmukad hästi näha · Emakas karvase kaelaga speltanisu Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili. Speltanisust on aretatud harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum L.). Speltanisu on vahepealsest unustusest jälle moodi läinud, sest sisaldab rohkelt vitamiine ning mineraale. Speltanisust valmistatud tooted on kergelt seeditavad; nende maitse meenutab pähklit. orashein Ta on üks tavalisemaid ja · Orasheina õisik on tihe, tülikamaid umbrohtusid. lapik ja küllaltki pikk. Suurtel põldudel · Ta koosneb lapikutest ...
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Harilik nurmenukk (Primula veris) Referaat 04.04.2001 Harilik nurmenukk (Primula veris) Sugukond nurmenukulised, perekond nurmenukk. Viltuse risoomiga, paljude nöörjate juurtega mitmeaastane lühikarvane rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel, loopealsetel, metsaservadel. Rahvaseas tuntud nimede all nagu kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks nurmenukku. See taim on meie rahva hulgas nii armastatud ja tuntud, et talle on antud üle kahesaja nime ilmselt rohkem kui ühelegi teisele meie taimele. Enamik neist nimedest iseloomustavad nurmenuku õhulisi torujaid kuni kellukakujulisi õietuppesid või siis kollaseid säravaid õisi. Paljud nurmenuku nimedest on hell...
Täpiline surmaputk, Conium maculatum Sugukond: Sarikõielised, Umbelliferae Inimese jaoks ohtlikud, kõrvetavad ja mürgise mahlaga karuputked tunneb kõigepealt ära nende suure kasvu järgi, nad võivad olla isegi kõrgemad kui kolm meetrit. Mürgiseid karuputki kasvab Eestis teadaolevalt teede ääres, näiteks Tartu ja Viljandi maantee ääres on neid palju; Keila kandis; Rapla maakonnas; Kaareperes; Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmap...
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Ulvi Klemmer, Lilian Joosing EKL-3kõ Referaat Korvõielised Juhendaja: Kaspar Vulla Tallinn 2010 2 Sisukord 1. Sugukonna süstemaatiline kuuluvus....................................................................................3 1.1. Hõimkond.....................................................................................................................3 1.2. Klass: kaheidulehelised................................................................................................3 1.3. Sugukond: korvõielised................................................................................................3 2. Sugukonna mitmekesisus....................................................................................
Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast. Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid. Mitoosi faasid: 1. Interfaas → selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid → DNA replikatsioon → tsentrisoomid kahekordistuvad → suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv → ATP süntees 2. profaas (ettevalmistav faas) → on näha kromosoomid (kee...
TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. M...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate 3 näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Leh...
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anth...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Botaanika loeng 04.09 Botaanikat võib jagada: · Taime morfoloogia · Taime anatoomia · Taime füsioloogia · Taime geneetika · Taime embrüloogia · Taime ökoloogia · Taime geograafia Roheliste autotroofsete taimede põhiülesanne on fotosüntees(orgaanilise aine tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2...
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus ...
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võ...
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
annaabi.ee 
