Dendroloogia OKASPUUD Sandra Kaasik Siberi/ euroopa seedermänd 5 kaupa, karvadega Siberi seedermänd makedooniamänd Must mänd • 2 kaupa mägimänd • 2 kaupa keerdmänd • 2 kaupa Torkav kuusk Torkav kuusk Kanada kuusk Harilik kuusk Harilik kuusk Must kuusk Must kuusk Ajaani kuusk Ajaani kuusk Glehni kuusk Kanada kuusk Kalifornia ebaküpress Nutka ebaküpress mägiebaüpress Mägi-ebaküpress Mägi ebaküpress Harilik elupuu Kalifornia elupuu Korea elupuu Korea elupuu Hiigel elupuu Harilik kadakas Sabiina kadakas Sabiina kadakas Virgiinia kadakas Harilik kadakas Roomav kadakas Korea nulg
Puude rühmad: 1. ülikõrged puud -üle 50m (harilik ebatsuuga, ranniksekvoia, sitka kuusk) 2. kõrged puud -36-50m ( harilik kuusk, harilik mänd) 3. keskmise kõrgusega puud -26-35m ( harilik haab, harilik tamm, arukask) 4. madalad puud -16-25m (sookask, hall lepp, harilik elupuu) 5. väga madalad puud -6-15m (harilik toomingas, harilik kadakas, harilik pihlakas) Põõsaste rühmad : 1. ülikõrged põõsad -5-7m (mägimänd, harilik sarapuu) 2. kõrged põõsas 3-5m (harilik türnpuu, harilik sirel) 3. keskmised põõsad -1,5-3m ( madal kask, harilik kuslapuu) 4. madalad põõsad -0.5-1,5m (sabiina kadakas, vaevakask) 5. väga madalad põõsad 0,05-0,5m (roomav kadakas, harilik mustikas) Külmataluvuse järgi võib puittaimed jagada järgmisteks rühmadeks: 1. väga pakasekindlad - taluvad -45....-55oC (harilik kadakas, siberi lehis, harilik mänd) 2. pakasekindlad- taluvad -35...
Kasvab põõsana Punased marikäbid Okkad lamedad, ühekaupa Mürgine taim Peamiselt Saare- ja Hiiumaal Jäänuktaim II kategooria kaitsealune liik Harilik kadakas Kahekojaline taim Kasvab põõsana Mustjassinised marikäbid Okkad kolmekaupa kimpudes Okaste eluiga 4 aastat Juurestik maapinnalähedane Lepib kehva pinnasega Levinud põhiliselt Lääne Eestis ja saartel Võõramaised okaspuud Nulg Torkav kuusk Mägimänd Seedermänd Ebatsuuga Elupuu Siberi nulg Lehis Lehis – suvehaljas okaspuu Okkad pehmed ja vähe kaitstud külma eest Talveks varisevad okkad maha Okaspuude tähtsus looduses Rikastavad õhku hapnikuga Mõjutavad mulla omadusi Reguleerivad veerežiimi Kasvavad karmimas kliimas, kui lehtpuud Elupaik paljudele loomadele Seemned loomadele toiduks Okaspuude tähtsus inimese elus
*happeline pinnas *narmsjuurestik sisset palseemt: redis,naeris (aeroobsed bakt ei lagunda *enamasti sulgroodsed lehis,elupuu,nulg, *umbrohud-sinepid, org massi huumuseks) või sõrmroodsed ebatsuuga,mägimänd rõikad,tõlkjas kasut inimese poolt: *juhtkimbud varres *sööda/õlit-sööda *brikett korrapärase ringina kapsas,skaalikas,
................................................................20 Acer ginnala Maxim ................................................................................................................. 21 Ginnala vaher .......................................................................................................................... 21 Pinus mugo ............................................................................................................................... 23 Mägimänd ........................................................................................................................23 2 Prunus ....................................................................................................................................... 26 Kirsipuu ........................................................
Okkad püsivad olenevalt liigist 1,5...40 aastat. Kui võsu kahjustatakse (näiteks mõni loom sööb seda), siis kahjustusest vahetult allpool paiknevatest okkakimpudest kasvab välja pung, mis asendab kaotsiläinud osa. Okaste arv kimbus on üks männiliike eristav tunnus. Viie okkaga on näiteks: · Valge mänd · alpi seedermänd Kolme okkaga on näiteks: · pigimänd. Kahe okkaga on näiteks: · Must mänd · Harilik mänd · mägimänd · Hall mänd · keerdmänd Käbid Männid on enamasti ühekojalised: isas- ja emaskäbid on samal puul. Mõned liigid on siiski subdiöötsilised: ühel puul on valdavalt, kuid mitte eranditult ühest soost käbid. Isaskäbid on väikesed, tavaliselt 1...5 cm pikkused. Nad on puu küljes lühikest aega (tavaliselt kevadel, mõnel liigil ka sügisel) ning kukuvad alla, niipea kui nad on õietolmust lahti saanud. Emaskäbidel läheb pärast tolmnemist tavaliselt 1,5..
LEHTPUUD LEHTPÕÕSAD PUUD harilik kuldvihm Acer ginnala Picea abies Berberis vulgaris Ligustrum Ginnala vaher Harilik H. kukerpuu vulgare H. Li- kuusk guster Elaeagnus Buxus commutata Pinus mugo sempervirens Physocarpus Läikiv hõbepuu Mägimänd harilik pukspuu opulifolius Lodjap- Magnolia Taxus Caragana põisenelas Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu
19. kloon ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond 20. klorofüll taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi 21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22. kromoplast taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu 23. ksüleem taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes 24. kultuurtaim kasvatamise eesmärgil tahtlikult sissetoodud liik (nt hobukastan, mägimänd) 25. kutiikula lehti kattev lipiidne kest, kust vesi ega CO2 ei saa läbi 26. lehtpuud igihaljad puittaimed õistaimede hõimkonnast(nt kask, saar) 27. leukoplast taimeraku värvitu, pigmendita organell 28. levis seemned, viljad, eosed või sigipungad, mis võivad kanduda edasi tuule või veevooluga 29. makroelemendid 6 elusaine peamise osa moodustavat elementi - CHNOPS 30. meristeem e. algkude; kude, milles rakud püsivalt poolduvad 31
linna- ning tööstuspiirkondade tingimustele - tolmule, vingugaasile, tänavasoolale ning sellest õhku paiskuvatele aerosoolidele jm., millest pargikeskkond on vaba. Vaid küllalt vähesed okaspuud suudavad vastu pidada linnatingimustes. Sellisteks liikideks on torkav kuusk (Picea pungens), serbia kuusk (Picea omorika), sabiina kadakas (Juniperus sabina) ja selle sordid, harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja selle sordid, mägimänd (Pinus mugo). Suhteliselt vastupidavateks võib pidada ka jugapuid ja nende sorte (Taxus spp), lehiseid (Larix spp) ning teisi männiliike. Tundlikud linnatingimuste suhtes on nulud (Abies spp) ning enamik kuuseliike (välja arvatud eelpool nimetatud liigid). Liikide valikul linna- ja asulahaljastusse tuleb silmas pidada ka asjaolu, et valdavalt on seal tegemist suurte korrapäraselt istutatavate taimemassiividega, kus ,,soleerimine" ei ole kohane või ei pääse mõjule. Seega on sobivate
Väga madalad puud- 6...15m n harilik kadakas, harilik pihlakas Puude rühmitamine eluea pikkuse alusel Väga pikaealised- vanus 500 ja enam aastat, n harilik tamm, suurelehine pärn Pikaealised- vanus 200...500 aastat, n harilik kuusk, harilik pärn Keskmise elueaga- vanus 100...200 aastat, n arukask, harilik hobukastan Lühiealised- vanus 50...100 aastat n, keerdmänd, harilik pihlakas Põõsaste rühmitamine eluea pikkuse alusel Pikaealised- 50 aastat ja vanemad, n mägimänd, viirpuud Keskmise elueaga- 25...50 aastat, n punane leeder, harilik sarapuu Lühiealised- kuni 25 aastat, n enelad, deutsiad Talvekahjustused Külmalõhed- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Külmalaigud- põhjustavad sagedased temperatuuri kõikumised Talvine kuivamine- põhjustavad päike,tuul ja temperatuur, esineb igihaljastel taimedel Kevadine hiliskülm Sügisene varakülm Külmakohrutus Puittaimede külmakindluse klassid
kiirekasvulised. Seetõttu omavad ebatsuugad suurt majanduslikku tähtsust. Meil on katsetatud juba umbes sadakond aastat hariliku ebatsuuga kasvatamist nii pargipuuna, kui ka metsakultuurides. Biootilised mõjurid on: seened (mükoriisaseened, puidusaprotroofid jne), loomastik (fauna) (tolmeldajad, levitajad, fütofaagid) ning konkurenttaimed (rohttaimed, samblad, sama või erineva liigi puittaimed). Pilet 13 Pinus mugo subsp. mugo mägimänd Koor mustjas. Okkad kahekaupa, sirged, tumerohelised, kinnituvad võrsetele tihedalt, 3... 6 (8) cm pikad ja püsivad põõsal 3...6 aastat. Pungad munajad, pruunikasoranzide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk. Käbid 2,5...4 cm pikad, munajad kuni ümmargused, valminult läikivad, kastanpruunid. Apofüüs asub kilbi keskel või ülemises osas. Kasvab madala hargneva või maapinnal laiuva põõsana. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes 900-2600 m kõrgusel
pärast viljasutmist seeme Paljunemine Click to edit Master text styles Second level Third level Suguline paljunemine Fourth level Sugulise paljunemise Fifth level organid asuvad käbides Tuultolmlejad http://www.youtube.com/watch?v=D9byVQxvMXs Süstemaatiline kuuluvus Sugukond männilised Perekond mänd Mägimänd Harilik mänd Siberi seedermänd Alpi seedermänd Perekond kuusk Kanada kuusk Torkav kuusk Harilik kuusk Perekond lehis Vene lehis Euroopa lehis Perekond nulg Hall nulg Euroopa nulg Palsaminul Siberi nulg Perekond ebatsuuga Harilik ebatsuuga Sugukond küpressilised Perekond kadakas Harilik kadakas Sabiina kadakas Perekond elupuu Harilik elupuu Sugukond jugapuulised Perekond jugapuu Harilik jugapuu Kohalikud okaspuud Mänd Kuusk Kadakas Jugapuu
See on seotud piiride tähtsuse vähenemise ja suurenenud liiklemisega. Pärismaisteks-ehk looduslikeks liikideks nimetatakse liike, mis on antud alale asunud inimese otsese kaasabita ja kasvavad ses paigas juba ammu. Näiteks: Sambalaliigid. Sissetoodud liigid- kultuurtaimed, tulnukad, metsistunud ja naturaliseerunud liigid. · Kultuurtaimed- kasvatamise eesmärgil tahtlikult sisse toodud liigid ja sordid. Näiteks hobusekastan ja mägimänd. · Tulnukad- tahtmatult võõrsilt sissetoodd liigid. Umbrohtude hulgas. Näiteks: tuulekaer, tõlkjas, lõhnav kummel, vesikatk. · Metsistunud taksonid- kultuurtaimed, mis võivad vahel kasvada ka väljaspool ala, kuhu nad on istutatud või külvatud, kuid iseseisvalt looduslikus koosluses ei paljune. Näiteks: lehis, sirel · Naturaliseerinud liigid- tulnukad või kultuuraimed, mis on levinud ka looduslikesse
....................70 TAIMERÜHMADE JAOTUS 5 LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD Elaeagnus commutata Läikiv Picea abies Harilik Buxus sempervirens Harilik hõbepuu kuusk pukspuu Lonicera Kuslapuu Pinus mugo Caragana arborescens Suur Malus Iluõunapuu Mägimänd läätspuu Prunus cerasus Harilik Taxus Jugapuu Cornus alba Siberi kontpuu kirsipuu Thuja Elupuu Cotoneaster scandinavicus Prunus domestica Harilik Harilik tuhkpuu ploomipuu Deutzia gracilis Kaunis deutsia Padus avium Harilik Deutzia scabra Kare deutsia toomingas Forsythia x intermedia
.........................................12 5.3 Kasutamine...............................................................................................................................12 6. Picea abies - harilik kuusk..............................................................................................................13 6.1 Hooldus.....................................................................................................................................14 7. Pinus mugo - mägimänd.................................................................................................................15 7.1 Liigikirjeldus............................................................................................................................15 7.2 Hooldusvõtted...........................................................................................................................16 8. Prunus - perekond ploomipuu...........................................................
sinakasrohelised. *Pung oranz-pruun ja vaigune. *Käbi hall-pruun. Näha ainult seemnesoomuseid, kattesoomused puudvad. Seemnesoomusel apofüüs. Suur lennutiib (haarab seemet 2 harulise ,,kahvliga"). 18) Pinus contorta keerdmänd *Võrse rohekaspruun kuni punakaspruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, keerdunud, teravatipulised, saagja servaga. *Pung hästi pikk, silinderjas, tumepruun. *Käbi ebasümmeetriline, apofüüsi tipp nõeljas, helepruun. 19) Pinus mugo subsp. Mugo mägimänd *Okkad 2 kaupa kimbus, sirged/kõverdunud, tumerohelised kinnituvad võrsele tihedalt. *Pung pruunikas- oranzid, munajas, tugevalt vaigused (valge)! *Käbi(2,5-4) sümmeetriline, apofüüsi tipp pole terav. 20) Pinus peuce makedoonia mänd *Võrse paljas, sügisel rohkekas, tavlel pruunikas. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, okkakimpude all pikad pruunid soomused, saagja servaga. *Käbi SUUR, rohekas-kollane, pruun(maas seisnud), suure lennutiivaga suured seemned.
· seemnesoomuste tipul rombjas laik (apofüüs) Pinus contorta - keerdmänd · noored võrsed rohekas- või punakaspruunid · pungad tume- või punakaspruunid, suured · pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes · okkad 3-9cm pikad, kollakas- või tumerohelised, saagja servaga, nõrgalt keerdunud, kinnituvad võrsele väga tihedalt · käbi läikiv heleroheline, apofüüsi tipp nõelterav Pinus mugo subsp. mugo - mägimänd · noored võrsed rohekaspruunid, hiljem pruunid · pungad oranzikaspruunid, suured, kaetud rohke vaiguga · pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes · okkad tumerohelised ja jäigad, nõrgalt keerdunud, 3-8 cm pikad, kinnituvad võrsele väga tihedalt · käbi munajas, tumedam pruun kui hariliku männi käbid, 2-6 cm pikad · apofüüs ei ole terav Pinus peuce - Makedoonia mänd · võrse karvadeta
L - taluvad leeliselist mullasegu (sobivad istutada paekividele lähedale) V - on nõus kasvama varjulisemas kohas K - eelistavad eriti kuiva kasvukohta (kivipragudes) Alpiaeda sobivad ka mitmesugused kääbuskasvulised okaspuud ja lehtpõõsad. Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · hiina kadakas ja selle sordid · hariliku kadakas ja selle sordid · sabiina kadakas ja selle sordid · virgiinia kadakas · hariliku kuuse sordid · mägimänd ja selle sordid · harilik jugapuu ja selle sordid · kanada tsuuga · hariliku elupuu sordid KIVIKTAIMLA EHITUSE SKEEMID: HOOLDAMINE: · Rohimine · Kobestamine · Kastmine põua ajal · Äraõitsenud õite kõrvaldamine · Taimede kärpimine · Laiutavate taimede piiramine · Taimede katmine talveks · Igihaljaste taimede kevadine varjutamine Hoolitsetud kiviktaimla on kaunis, laokilejäetu aga erilist silmailu ei paku! Võimaluse
Eriti ilusad on igihaljad puud ja põõsad: · ebaküdoonia · hiina kadakas ja selle sordid · laiuv tuhkpuu · hariliku kadakas ja selle sordid · sabiina kadakas ja selle sordid · Dammeri tuhkpuu sordid · virgiinia kadakas · Thunbergi kukerpuu madalad sordid · hariliku kuuse sordid · jaapani enela sordid · mägimänd ja selle sordid · harilik jugapuu ja selle sordid · põõsasmarana sordid · kanada tsuuga · magesõstra madalad sordid jne. · hariliku elupuu sordid 45 46 Näiteid tänapäeva kiviktaimla Kiviktaimla hooldus
ravimtaimedena meditsiinis Mürktaimed-~10000 liiki Mürkainete põhirühmad: 1. alkaloidid- kahjustavad närvisüsteemi ( sinine käoking, surmaputk) 2. glükosiidid kahjustavad südant (näsiniin, maikelluke) 3. eeterlikud õlid ärritavad nahka (jugapuu, sookail) BIOINVASIOON võõrliikide sissetung mingile alale. 1. Pärismaised e looduslikud liigid kasvavad antud alal inimese abita. 2. Sissetoodud liigid: a) Kultuurtaimed kasvatamise eesmärgil sissetoodud (mägimänd) b) Tulnukad tahtmatult sissetoodud liigid (lõhnav kummel, sosnovski karuputk) c) Metsistunud kultuurtaimed kasvavad vahel metsikult, kuid ei paljune looduslikes kooslustes (sirel, lehis) d) Naturaliseerunud liigid levinud looduslikesse kooslustesse ja paljunevad iseseisvalt.
euroopa lehis jt) III Keskmise kõrgusega puud, h = 26 35 m (siberi nulg, serbia kuusk, keerdmänd, siberi seedermänd jt) IV Madalad puud, h = 16 25 m (torkav kuusk, kanada ja must kuusk, kanada tsuuga, palsaminulg, makedoonia (rumeelia) mänd, harilik elupuu jt) V Väga madalad puud, h = 6 15 m (harilik kadakas, harilik jugapuu (Eestis) jt). Põõsaid võib kõrguse järgi rühmitada alljärgnevalt: I Kõrged põõsad, h =2 5 m (mägimänd, harilik elupuu, hiibapuu jt) II Keskmised põõsad, h = 1 2 m (hariliku kuuse, hariliku elupuu, mägimänni kääbusvormid jt) III Madalad põõsad, h < 1 m (sabiina kadakas, mitmed okaspuude kääbus- ja padjandvormid). Maailma kõrgeimad puud tänapäeval on ranniksekvoiad (Sequoia sempervirens), mis kasvavad USA California osariigi loodeosas. Kõrgeima puu kõrgus on 112,5 m ja tüvediameeter 7,68 m (2004). Kõige kõrgem
kaitsealused käpalised ning harilik võipätakas). Valtri kaev on inimtekkeline allikas. Infotahvli juurest üle tee asub Oostriku suurallikas, mis on alguseks Oostriku jõele. Metsanurga puhkekoht Metsanurga puhkekohast jääb Metsanurga allikateni ~1,2 km. Oostriku jões asuvad Metsanurga allikad (13 tk) on looduses raskesti leitavad. Need paiknevad 500 meetri pikkusel lõigul jõe põhjas ja mõlemal pool jõge. Puhkekohas on kasvama jäänud mägimänd. Rigimetsa Majandamise Keskus. Endla Looduskaitseala [http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/endla-looduskaitseala] (16.10.10) 14 Pildid Vaatetorn Laudtee läbi raba Otto. Travel. Estonia.Endla Nature reserve [http://www.7is7.com/otto/estonia/endla.html] 15 Kasutatud kirjandus
Pinus contorta keerdmänd ( okkaid kimbus 2, okas on keerdunud, värvuselt roheline väikeste kollaste plekikestega, punga värvus on oranzikaspruun ja pung on hästi suur ja kaetud valge vaiguga). Käbid (kui käbi on varisenud siis on tumepruun ja avanenud, kui pole varisenud siis non kinnine ja helepruun, ebasümmeetriline, apofüüsi tipp on sageli nõeljas terav) Pinus mugo subsp. mugo mägimänd ( okkaid kimbus 2 , okkad pole keerdunud, värvuselt tumerohelised, pungad suured ja pruunikasoranzid ja kaetud valge vaiguga) Käbid (sageli sümmeertilised, apofüüsi tipus nõeljat teraviku pole, tumedam pruun värvus, ümaramad) Pinus peuce makedoonia ehk rumeelia mänd (okkaid 5 lõhivõrsed kimbus, pikkvõrse värvus on heleroheline ja karvateta, värvuselt eredam roheline) Käbid (hästi suured, helepruunid)
kasvavad. Seemned varustatud lennutiivaga. Harilik mänd on väga oluline puuliik hügieeni seisukohast, eritades õhku rikkalikult kahjulikke mikroobe tapvaid fütontsiide (kopsuhaigete taastusravikeskused on rajatud männimetsadesse). 9 Haljastuses omab harilik mänd tähtsust eeskätt puuliigina, milline suudab kasvada väheviljakatel liivadel, kinnistada liivaluiteid jne. 10. Mägimänd ja keerdmänd Mägimänd (Pinus múgo Turra) Mugo Mägimänni nimetus Itaalias Alpide lõunaosas. Nagu nimetus eeldab, on tegemist Kesk- ja Lõuna- Euroopa mäestikes kasvava põõsasja 3...7 m kõrguseks kasvava tõusvate okstega männiliigiga. Võrsed: noorelt helerohelised, hiljem tumepruunid, paljad. Pungad: piklikmunajad teritunud tipuga, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 2...8 cm pikad, jäigad, sirged või veidi sirpjalt kõverdunud, peensaagja servaga, 2-
kattesoomuseid pole näha, valminud käbidel hästi laialihoiduvad. · Võrsed läikivad, õlgkollased · Puit väga heade mehaaniliste omadustega, ületab selles suhtes teisi lehiseliike. 11. Perekond mänd (Pinus) ja harilik mänd (Pinus sylvestris) Pinus - Perekonna esindajad on ühekojalised, tuultolmlejad peamiselt suured, kõrged puud (vähem esineb madalaid puid ja põõsaid). Männi perekonda kuulub ligi 100 liiki nt harilik mänd (Pinus sylvestris), mägimänd (Pinus mugo subsp. mugo), keerdmänd (Pinus contorta), makedoonia mänd (Pinus peuce), valge mänd (Pinus strobus), siberi seedermänd (Pinus cembra subsp. sibirica). Eestis kasvab looduslikult neist vaid üks, introdutseerituna kasvatatakse aga üle 15 liigi. Paljudele männiliikidele on iseloomulik suur valgusenõudlikus ja vähene nõudlikus mullastiku suhtes. · Okkad on pikad, kitsaslineaalsed, lameda ja kumera küljega (2- ja 3-okkalised) või
Taanis. Kodumaine liik. Kõrgus oleneb kasvukohast, rabas paar meetrit, viljakal kasvukohal 30m. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes vähenõudlik, väga valgusenõudlik. Okkad 4-7cm, kahekaupa, teravatipulised, rohelised, nõrgalt keerdunud. Pungad piklikmunajad, oranžpruunid, vaigused. Käbid 3-7cm pikad, pruunid, puised. Puit helepruun, väga heade tehniliste omadustega. Pehme ja kerge. Kasutatakse ehitusmaterjali ja mööbli valmistamiseks. Õitseb mai lõpus või juuni alguses. 12. Mägimänd ja keerdmänd Mägimänd: Pinus mugo subsp. mugo Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 0,5-3m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, talub ka varju. Okkad sirged, tumerohelised, 3-6cm. Pungad munajad, pruunikasoranžid, vaigused, 2cm. Käbid 2-4cm pikad. Koor mustjas. Puit tugev ja raskesti töödeldav. Puit kohalikult kasutusel küttepuuna. Populaarne ilupõõsas, kasutatakse ka mäenõlvade kindlustamiseks.
1720 Harilik sireli istutamine koos kasvumullaga 4 jm 0,90 8,06 12,48 83 1721 Värdforsüütia 4 tk 3,3 3 26 1722 Puude istutamine 24 tk 4,90 24,54 64,87 2146 1723 Kääbus mägimänd 24 tk 0,80 19,1 10,4 708 1724 Põõsasmaran 84 tk 3,52 296 1725 Jaapani enelas 80 tk 3,52 282 1726 Põõsaste istutamine 164 tk 0,30 4,1 3,9 1312
harilik sarapuu, harilik paakspuu, mitmed viirpuud, enamik sireleid. Keskmise kõrgusega põõsad: · kõrgus 1-2,5 m. · Siia kuulub enamik sõstraliike, enelad, kuslapuud, kurdlehine roos jt. Kääbuspõõsad ehk puhmad · kõrgus kuni 0,5 m. · Näiteks kanarbik, sinikas, sookail jt. Põõsaste rühmitamine eluea järgi: · Pikaealised: · 50 aastat ja vanemad, · näit. viirpuud, sabiina kadakas, harilik sirel, mägimänd jt. Keskmise elueaga: · 25 50 a. Näit. must leeder, harilik ja villane lodjapuu, harilik sarapuu, kuldvihm jt. Lühiealised: · kuni 25 a. Näit. punane leeder, enamik enelaliike, lumimari jt.
haljastuspuudena 460-560 kg/m3; pehme, deodara) Euroopa kergesti töödeldav. Neist lõuna-,lääne- ja tehtud tooted vastupidavad. keskosas. Harilik mänd (Pinus sylvestris); Mägimänd (Pinus Puit on tumeda lülipuduga, mis põhjapoolkeral u 72 mugo); Keerdmänd (Pinus contorta); Valge tekib harilikult peale Valgusnõudlikud, kuivataluvad, laiuskraadist kuni mänd (Pinus strobus); Makedoonia e. rumeelia 40
kahjulikke mikroobe tapvaid fütontsiide (kopsuhaigete taastusravikeskused on rajatud männimetsadesse). Haljastuses omab harilik mänd tähtsust eeskätt puuliigina, milline suudab kasvada väheviljakatel liivadel, kinnistada liivaluiteid jne. Sordid: 'Albyns'; 'Aurea'; 'Beuvronensis'; 'Edwin Hillier'; 'Fastigiata'; 'Gold Coin'; 'Glauca'; 'Globosa Viridis'; 'Moseri'; 'Nana Hibernica'; 'Typ Norwegen' ('Norske Typ'); 'Variegata'; 'Watereri' ('Waterer') 10. Mägimänd ja keerdmänd Mägimänd (Pinus múgo Turra) Mugo Mägimänni nimetus Itaalias Alpide lõunaosas. Nagu nimetus eeldab, on tegemist Kesk- ja Lõuna- Euroopa mäestikes kasvava põõsasja 3...7 m kõrguseks kasvava tõusvate okstega männiliigiga. Tsoon II. 1779. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt helerohelised, hiljem tumepruunid, paljad. Pungad: piklikmunajad teritunud tipuga, pruunid, tugevalt vaigused. Okkad: 2...8 cm pikad, jäigad, sirged või veidi sirpjalt kõverdunud, peensaagja servaga, 2-
tolmlemist ja viljastamist arenevad seemned. Vihmaga langevad tolmuterad maha. Pärast tolmlemist isaskäbid kuivavad. Emaskäbidel sulguvad soomused ning nad jätkavad kasvamist ja arenemist. Kevadel hakkavad seemned idanema. Tõusmed ilmuvad 20 päeva pärast ja nad on pehme idulehega taimed. Paljasseemnetaimed on ühe- ja kahekojalised. Eestis kasvab ainult neli kohalikku okaspuud: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu. Eestisse sisse toodud okaspuud: nulg, lehis, elupuu, seeder, mägimänd, ebatsuuga, kanada kuusk. 19. ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Õistaimede hõimkond on kõige liigirikkam. Nad on kõige täiuslikuma ehitusega taimed. Neist ligi 80% on putuktolmlejad. Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Neil on vedelike transportimiseks erilised sooned juhtsooned ehk trahheed. Enamik õistaimi on heitlehised või suvehaljad, st nende lehed varisevad igal aastal
Nad ei talu tavaliselt liigset niiskust, sest kannatavad siis mulla halva õhustatavuse tõttu, veepuudusel aga kahjustab neid põud. Neil puuduvad kasvukohast tingitud silmatorkavad morfoloogilised iseärasused. Siia kuulub suurem osa metsapuid ja -põõsaid (Ta, Va, Ja, Pä, Hb, arukask, sarapuu, Ku, Nu, Ts., Lh) 3) kserofüüdid - on kohastunud mulla ja õhu kestva kuivusega - harilik mänd (on üldse väga laia ökoloogilise amplituudiga), mägimänd, kadakad, hõbepuu, aprikoos, saksauul. Kserofüütide juurestik on hästi arenenud, enamusel neist on võimas sammasjuur, osal liikidel on hästi arenenud pindmisem juurestik ning nad on võimelised kasutama ka raskesti omastatavat vett. Kserofüüdid on hästi kohastunud - nad on suutelised reguleerima auramist, veekaotuse järel taastavad kiiresti turgori, nende rakumahla osmootne rõhk on kõrge, rakuplasma on väga kuumakindel. jne. Nad lepivad ajutise liigkuivusega
Vesi võib voolata tiiki või isegi veebasseini läbi bambustoru, mis teda puhastab. Teisendatud bambustoru, mis täitub veega ja paugub vastu kivi või puutükki puutudes, kasutatakse tavaliselt selleks, et peletada aiast eemale hirvi või metssigu. Vesi sümboliseerib yi'd ehk yin'i - terviklikkust, naiselikkust või vaimu. Taimedest, kui neid seal esineb, kasutatakse jaapani aias väikesi puid, nagu jaapani vaher, hinoki küpress, hõbekask, hõlmikpuu, mägimänd, rannamänd, aprikoos, kirss, lääne punane seeder, kadakas või krüptomeeria. Põõsastes on kõige levinumad kikkapuu, jaapani nõiapuu, pieris, granaatõun, mahoonia, bambus, asalea ning iileks jt. Kõige vähem on jaapani aias õitsvaid taimi. Kui neid üldse kasutatakse, siis lühiajalisi, nagu iiris, asalea, wisteria. Eriline koht jaapani aias on kirsiõitel, mis said kogu maailmas tuttavaks ooperi "Madam Butterfly" kaudu. Muidu aga
annaabi.ee 
