19. SAJANDI LÕPP. ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt) Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876- 1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aas...
Saksamaa muusika Arabella Saaliste Angelina Dolgopolaja Olivia Niin Georg- Eric Kurus Andreas Õun Saksamaa Saksamaa Liitvabariik on üks Kesk- Euroopa suurriike, mida piirab Lääne- ja Põhjameri. Saksamaa pealinn on Berliin. Saksamaa kultuur Saksamaa kultuur on mõjutanud kogu Euroopa kultuure. Sakslaste keel ja kultuur on jätnud jälje ka Eesti muusika- ja kultuurilukku. Laul ,,Mu isamaa armas'' on üle võetud sakslastelt. Saksa rahvalaul Saksa rahvalaul on ühehäälne ja duur- helilaadis. Rahvalaulud on enamasti rahulikus tempos. Lauldi mitmekesi ja improviseeriti viisihäälele juurde lisahääli. Tantsu- ja pillimuusika 16. sajandist hakkas üha rohkem populaarsust võitma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti viiulit, lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ning tantsudest said populaarseks naabermaadest pärit ...
FREE FUNK Evelin Kuslap Maria Grinkevits FREE FUNK kujunenud välja Free Jazz ja Funk-ist; Tekkis 1970ndatel Ameerika Ühendriikides; Zanri väljakujunemise juhid on Ornette Coleman, Ronald Shannon Jackson ja Jamaaladeen Tacuma. PILLID Saksofon Kitarr Basskitarr trummid ORNET TE COLEMAN USA dzäss-saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja helilooja; üks free jazz'i eestvedajaid; muusika on väga klastrirohke ja kiire. https:// www.youtube.com/watch?v=M O7rPupQbRM&list=PLT7ieFKg Fdgopit2HsPIv6AxYbgokUAOw DOUG HAMMOND Sündis 26. detsember 1942; Helilooja, luuletaja, produtsent, trummar. https:// www.youtube.com/watch? v=zAPvwIjB0RY HUMAN ARTS ENSEMBLE Muusikakollektiiv; Algas tegutsema 1971. https:// www.youtube.com/watc h?v=fC-zBjHwwCY&list =PLtLlUc8WoDhxzq0Cis NvGnmyxiaDEUXt8 AITÄH KUULAMAST!
Eesti Realism · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluu...
vastu;masurka(58),valss(17),polonees(16),nokturn(21),prelüüd(26),etüüd(27),ekspromt(4),klaverisona at(3),skertso(4),kontsert klaveri ja sümf.orkestrile(2),laul(17). R.Wagner(181383)saksa helilooja,romantik,dirigent,ooperiuuendaja,muusikateoreetik/kriitik/kirjanik,poliitikategelane,avaldas mõju 20saj muusikutele;isa politseiametnik;Beethoveni sümf.inspiratsioon;õppis kompositsiooni,töötas ooperiteatris muusikajuhina,abiellus. Ooper"Haldjas","Armastuse keeld","Rienz",avaldas raamatu muusikutest,ooperireformile,reformooper"Tristan ja Isolde",kontsertid Venemaal. F.Liszt(181186)ungari pianist,helilooja,ungari rahv.koolkonna rajaja muusikas;loetakse üheks 19saj suurimaks klaverivirtuoosiks,sümfoonilise poeemi loojaks;oma aja parimaid pianiste;kirj.palju klaverimuusikat;arendas klaverimäng.tehnikad seades uued standardid tuleviku jaoks;abivalmis teiste heliloojate vastu;sündis Sporoni linna lähedal,isa lambakarjus;9a
saksofon) Ajalugu Bebop loodi 1940. aastal noorte mustanahaliste muusikute poolt. Selle eesmärk oli olla vastukaaluks Swingi kommertslikule stiilile. Noorte eesmärk oli taaselustada New Orelans´i stiili. Stiili taaselustus 1970. aastate lõpul. Bebop´ist loetakse modernse jazz´i alguseks. Bebopi ansamblisse tavaliselt kuuluvad: Saksofon Trompet Klaver Kontrabass Ja löökpillid Bebop´i rajaja oli trompetist Dizzy Gillespie, muusikutest on tuntumad veel saksofonist Charlie Parker, pianist Thelonius Monk, trompetist Miles Davis. Näited: https:// www.youtube.com/watch?v=oslMFOeFo LI https:// www.youtube.com/watch?v=1MCGweQ 8Oso Tänan kuulamast!!
Tuntumad esindajad: Buddy Bolden (nim.ka esimeseks jazzimeheks), Jelly Roll Morton, James Reese Europe, Eubie Blake, W.C.Handy. 1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt. 1920 saab jazzi keskuseks Chicago. Kollektiivselt mängitakse alguses ja lõpus, loo keskel eraldi improviseeritud soolod. Silmapaistvamat orkestrit juhatab kornetist Joe King Oliver (18851938), jääb aga peagi Luis Armstrongi (19001971) varju. Valgetest muusikutest tõuseb esile kornetist Bix Beiderbecke (19031931). Sel perioodil alustab tegevust ka Duke Ellington´i (18991931) orkester, mis kujuneb üheks kõige omapärasemaks ja loomingulisemaks kollektiiviks järgnevail aastakümneil. Jazzi arenguetapid New Orleansi jazz Bebop Cool jazz ja Dixieland Swing
..". Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist oikumeenilist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistidena esinesid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor, mis koosneb erinevatest kiriku kooridest. Kantaadi esiettekandel osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Collegium Consonante on noortest muusikutest koosnev projektiorkester. Dirigent Lehari Kaustel lõpetas 2008. aastal EMTA magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal. Zanriliselt oli teost keeruline liigitada. Helilooja Mart Siimer ise on öelnud, et "heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium". Mingis mõttes oli see palve muusika. Rõhku oli pandud muusika kõrval ka kirjandusele, täpsemalt eesti luulele. Seal oli Indrek Hirve ja Doris Kareva poolt teose jaoks kirjutatud luuletusi
pääle...", mis oli esmaettekanne. Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistid olid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor ja see oratooriumikoor koosneb erinevatest kiriku kooridest.Osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Collegium Consonante on noortest muusikutest koosnev projektiorkester. Zanriliselt ei suutnud ma seda teost eriti liigitada.. Helilooja Mart Siimer ise on öelnud, et "heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium". See tundus mulle olevat mõnes mõttes palve muusika. Palju oli rõhutatud muusika kõrval ka kirjandust, täpsemalt eesti luulet. Seal oli näiteks Indrek Hirve ja Doris Kareva poolt teose jaoks kirjutatud luuletusi. Teos oli pühendatud lastele, kes on surnud enne sündi või sündinud ja siis surnud.Minu
Tihti iseloomustab kantrilauljat veidi ,,läbi-nina-hääl". banjomängufänn on näiteks Stiv Martin Country&western muusikaüks alaliik on bluegrass-stiil, mida iseloomustab väga meisterlik ja kiire banjomäng ning lauludel on üldse erksam kõla. Teistest alaliikidest on tuntumad cajun, hillbilly ja honky tonk. Kuulsamatest kantrilauljatest tuleb ära märkida JOHNNY CASH, KENNY ROGERS, HANK WILLIAMS, DOLLY PARTON. Eesti muusikutest on kantrimuusikat teinud ansambel JUSTAMENT ja KUKERPILLID. Johnny Cash Kenny Rodgers Hank Williams -,,man in black" Dolly Parton ans.Justament KUKERPILLID KAUBOID ,,METSIKUS LÄÄNES"
,,TRUE MUSIC MUST REPEAT THE THOUGHT AND INSPIRATIONS OF THE PEOPLE AND THE TIME. MY PEOPLE ARE AMERICANS AND MY TIME IS TODAY!" Kas nõustud Gershwini sõnadega või ei? Põhjenda oma arvamust! Nõustun, sest kui su muusika ei puuduta kuidagi inimesi ja aega, milles nad elavad, siis miks peaksid nad su muusikat kuulama? Samuti tahavad kuulajad kuidagi oma tundeid ja mõtteid läbi laulu ja sõnade edasi anda. Kelle kohta Eesti muusikutest võiks see ütlemine kehtida? Miks? Arvo Pärt, sest ta on loonud muusikat, mida iga eestlane austada ja ülistada suudab. Andrew Lloyd Webber (22.märts 1948) on tänapäeva tuntuim muusikalilooja. Tema tähelend sai alguse 1971 .a rock-ooperiga ,,Jesus Christ Superstar" Tema muusikale: ,,Kassid" (1981), ,,Evita" (1976), ,,Ütle mulle pühapäeval" (1979/2003), ,, The Likes of Us" (1965) Webberi edu põhjused: 1) Oskab end hästi reklaamida.................................................
Tema loomingusse kuuluvad veel "Rongse sõitis", "Näärisokk", "Kuidas kalamehed elavad?", "Ühte laulu tahaks laulda", "Tulge kaasa", "Kevade laul", "Muusikale", "Mehed". Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema" Publitsikud teosed Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks erinevaid raamatut. Enamasti kirjutas ta Eesti kultuurist. "Suu laulab, süda muretseb" "Nii ajaratas ringi käib" Jutustab mälestused ja meenutused kaasaegsetest muusikutest, kirjanikest ja kultuuriinimestest, kellega ta oma eluteel kohtus. "Kutse" -Annab ettekujutuse tema lapsepõlvekodust, õpingukaaslastest, õpetajatest, aga ka sellest, kuidas noormehe hinges hakkas üha võimukamalt helisema muusika. "Laine tõuseb"- Hõlmab tema töö- ja loomeaastaid Suure Isamaasõja päevist kuni tänaseni. "Laul, ava tiivad" -Laulupeolugudega liituvad ka muud kooride elu ja tegevust käsitlevad artiklid, ülevaated, sõnavõtud ja mõtteavaldused.
Vana-Kreekas tekkis kaks kunsti vormi: komöödia ja tragöödia. Tuntumad tragöödia autorid: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Roomas tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e. glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides Egiptus (Babüloonia, Assüüria), Inda, Hiina, Süüria, Palestiina. *Just Dionysose auks peetud pidustustest kujunes välja muusika. Muusikutest arvati, et kui ta mängis pilli , siis toetasid neid jumala käed. Vanaaja mõistes oli muusik üheaegselt nii laulja, pillimess, helilooja, dirigent kui ka luuletaja, tantsija. Iga antiikrahva muusika oli omapärnae. Nt. Egiptuse templites armastati suursugust rõhutatult värika rütmiga laulu (löökpillidel oli väga suur osa), mida saatsid flöödid ja muusika harfid. Süürias aga eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andis terava kõlalised, kahe toruga oboed.
Riietuses kajastus selgelt tema võim orkestri üle, kuid samas ei varjanud ka tema naiselikku ilu. Oli ilus vaadata, kuidas naine juhatab nõnda võimsalt kõige kaunimalt kõlavat ja mitmekesiseimat orkestrit. Kahjuks oli küll pool orkestrist minu jaks praktiliselt variatud, sest istekoht lihtsalt ei võimaldanud rohkem, kui kogemus oli sellegi poolest võimas. Orkestriks oligi siis Põhjamaade Sümfooniaorkester, mis koosneb 15 Euroopa riigi muusikutest. Need muusikud on kokku saanud eesmärgiga esitada kaks romantilise ajastu suurteost. Nimelt on selles orkestris esindatud nii Läti minister, kui ka Andreas Lend, kes on üks Eesti parimaid tšello mängijaid. Dirigendiks, ja samuti ka selle orkestri asutajaks ongi naine, kes juhendas ka sellel kondserdil orkestrit ehk siis Anu Tali. Kontsert jättis mulle väga mõnusa tunde sisse, sest argipäeva, kus mind vaevas väike palavik, sobis see väga hästi
koosseisu. Tunnustuse muusikuna saavutas ka tema poeg Siegfried Wagner. Esimene loominuperiood Oma esimesel loominguperioodil (1833- 1842) kirjutas Wagner umbes 4-5 teost. Tema kõige esimeseks teoseks oli ooper ''Haldjas''. Teine loominguperiood Teise loominguperioodi(1842- 1854) kuulsaimaks teoseks oli ''Lendav hollandlane'', samuti kirjutas ta veel ooperi ''Tannhäuser''. Lisaks ooperitele avaldas Wagner kaks raamatut: ''Kunst ja revolutsioon'', mis räägib muusikutest ning ''Ooper ja draama,'' mis kõneleb ooperireformist. Kolmas loominguperiood Wagneri kuulsaim teos ''Tristian ja Isolde'' ilmus kolmandal loominguperioodil(1854- 1882). Ta kirjutas veel ooperid nagu ''Nibelungi sõrmus'', ''Nürnbergi meeslauljad'' ning ''Parsifal''. Wagner andis palju kontserte Venemaal, kus tal oli suur menu. Kuulamine http://www.youtube.com/watch?v=-QR8YqWL7Ow http://www.youtube.com/watch?v=MSEoZcntdNU
algstaadiumis. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld. 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Teine loominguperiood (18421854) Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 1841. aastal valmis ooper Lendav Hollandlane. 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Romert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Kolmas loominguperiood (18541882) 1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1862 andis Wagner kontserte Peterburgis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1882
1911 . - , 1913 . , . . , , . , . 1932 . «-». . , . 1945-1963 . « », 6 . 1965 . . 14 1968 ., . , , . 20 -- « », (« », 1945; « », 1955; « », 1957; « », 1959; « », 1960; « », 1963). · "Jääminek", 1948 · "Suvepäevad ja teisi novelle", 1957 · "Valitud teosed", 1966 · "Soe leib ja teisi muinasjutte", 1979 · "Pillikeel: jutte muusikast ja muusikutest", 1983 · "Kulunud sineliga vanamees" 1988 - 20- . . . 1965- . . . , · , , . , , , . , , , , . ? , , : , , . , . ? -- «, » · . · , , , . · , , , , . .. 22 1975 , " .. ", " .. " 1992 - " ". 30 2013 . " ..". - , 2005 . 1934 .
Kontserdiarvustus-Led R Suure rokkmuusika austajana kuulangi enamusjaolt seda.10.novembril oligi mul suur rm nautida maarjamaa bndi Led R loomingut,kes tsi kll,enamus jaolt teeb Led Zeppelini covereid.Sattusin sinna selle tttu ,et kohas kus bnd esines ,kin mina iga ndalavahetus taskuraha teenimas. Bnd koosneb eestis vga tuntud ja hinnatutest muusikutest : Indrek Patte,Jaanus Ngisto,Priit Kuulberg,Igor Garshnek, Andrus Lillepea.Liikmed on tasemel nad teavad tepoolest mida nad teevad ja nad teavad,et see on hea. Muusika on neil peaaegu sama hea kui Led Z-l.Kik esitatud lood olid limalt head nagu Zeppelinil ikka,kuid leidus ka muidugi bndi enda loomingut.Esitati nii tempokamaid lugusi kui ka aeglasemaid.Lemmik oli Stairway to heaven ,mis tuli peale poole tunnist suureprast kriiskamist,see klas nii rahustavana ent mtleva panevana
ja muusik Robert Jürjendal, kes ise ka nendega vahel lavalaudadele astub. Grupi kasutatud kvinthäälestusega kitarridel oli täiesti omanäoline ja huvitav, aga kuna olen ka ise kitarri õppind ja sellega tutvust teinud, ei tundunud see enam nii hämmastav. Kontsert oli ülesehitatud enamjaolt R.Jürjendali ja triloiikmete autoriloomingust ning sekka mängiti ka tuntuimate pärimusmuusika arranzeeringuid. Vahele räägiti ka oma tegevustest, muusikutest ja ka niisma suusoojaks juttu. Kontsert oli väga vabaloomuline. Kontserdi põhipaladeks olid kitarrilood, mille VGT liikmed ühiselt ja sujuvalt ette kandsid. Teoste zanr oli pärimusmuusika, mis oli ümbertehtud omanäolisemaks ja isikupärasemaks. Paljud palad olid üldvaates kokkusobimatud, esitati nii pikki, lühikesi, kiireid ja aeglasi, kuid just see oligi nüanss, mis ei muutnud seda kontserti tavapäraseks.
Teine loominguperiood (18421854) Teine loominguperiood oli nii-öelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. 1841. aastal valmis ooperLendav Hollandlane. See jõudisDresdenis lavale 1843. ning Wagner töötas selle ümber 1853. 1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi. 1845 etendus 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest. 1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Kolmas loominguperiood (18541882) 1859. valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1861. kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval. See võeti seal väga halvasti vastu: saalist segati vilistamise ja hõikamisega, mille algatasid Pariisi elitaarse Jockey Club'i liikmed. 1862
küsimus veidi teistsuguse värvingu kas ja kuidas saab inimese muusikalisi võimeid täpselt ja objektiivselt mõõta. Tänapäeva hariduspoliitika üks eesmärke peaks olema element. muusikalise kirjaoskuse pakkumine kõigile inimestele sõltumata nende muusikalistest võimetest. Tähtis on, et keskkond, milles laps selles elueas peamiselt viibib, oleks muusikahelidega piisaval määral küllustatud. Siit ka põhjus, miks nt absoluudne kuulmine sageli (kuid mitte alati) areneb välja muusikutest vanemate lastel. Sünnipärased anded võivad eduka karjääri kujunemisel mängida tähtsamat rolli, kui on meie tuntud helilooja Tsaikovski oletanud. Olen endalt mitmeid kordi küsinud, nagu oli kirjas, et kas mu pillimäng tuleb hästi välja sp, et mul on selleks sünnipäraselt head eeldused, või sp, et ma pidevalt harjutan? Ma arvan, et need on omavahel tasakaalus, ehk siis, kui ma oleks lõpetanud harjutamise, ei areneks ma edasi. Võin veel öelda, et eduka karjääri puhul mängib
Rahvakultuuri kaotused aastatel 1940 1955 Ümberkorraldused · Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse · 1941.a Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused · Mobiliseeriti NSVL armeesse (1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, kuhu koondati suurem osa Venemaale sattunud heliloojatest / muusikutest /nt:/G.Ernesaks, E.Kapp jt) · Kodumaale jääjad. Saksa okupatsiooni ajal püüti jätkata elavat kultuurielu. Jätkus laulupäevade traditsioon. · Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Minejate seas olid /nt:/ Eduard Tubin, pianist Peeter-Paul Lüding, lauljatar Meliza Korjus, kontrabassivirtuoos Ludvig Juht. Siinsed sündmused · 9.märts Estonia maja pommitamine · 1950.a I Nõukogude laulupidu (pidanuks olema XIII laulupidu). Eesti kooriklassika
Rahvakultuur- Ümberkorraldused: 1940 Tartu Kõrgem muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse 1941. Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused... Mobiliseeriti Nõukogude armeesse .(1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest) Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek ,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus Gustav Ernesaks 1908-1993 Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas
Ta isegi lisab, et tal on ebameeldiv elada sellises riigis ja jõhkra rahva keskel. Kui ta saaks siis ta paluks tal oma kohalt taanduda. Vonneguti arust pole Bush maailma päästmise jaoks kompetentne. Talle oli õnn elada Franklin Roosevelt ajal, sest ta hoolis teistest. Kõige kehvem president oli tema arust Georg Bush. Kurt kirjeldas teda konkurentsitu, asjatundmatu ja ajaloost mitte midagi tundva inimesena. Tema lemmikmuusika on praktiliselt kõik, peale räpi. Tal on palju muusikutest sõpru, tema sõpradele meeldib kõige rohkem Bach. Bach tegi orel peal kõikvõimalikke katseid, mida teised hiljem võtsid kasutusele. Kurt Vonneguti tavaline päev on selline, et ta ärkab umbes kell neli hommikul. Kaks tundi ta saab kirjutada. Ning läheb tagasi magama, ja ärkab uuesti kell seitse või kaheksa, joob kohvi ja sööb meesaia. New-Yorgis talle ri tundu nagu ta oleks kodus, tema koduks jääb ikka Indianapolis, kus ta oli üheksa-aastasena. Ta arvab, et
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · 1845 esietendusDresdeni Fifth level Hoftheateris · 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja · revolutsioon mis kirjutab muusikutest. · 1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Click to edit Master text styles Second level Third level Kolmas loominguperiood(1854-1822) Fourth level
Retsensioon Laupäeval, 24.oktoobril külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontserdit. Kontserdil esitati nii Rein Rannapi uuemat kui ka karjääri varasemast perioodist pärit loomingut. Sai kuulda ka esiettekandeid. Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim.
puudutab. Sellest saime meiegi inspiratsiooni praktilise töö ideeks. Teema on meile endale südamelähedane ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on alati muusikat austatud. Leiame, et õigeid väärtushinnanguid ja traditsioone peab jätkama. Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna proovile õpilaste muusikalised teadmised ning loomingulisus. Samuti oli soovisime juhtida tähelepanu ka kooli nimekatele muusikutest vilistlastele, nende loomingule ning tutvustada neid kui andekaid inimesi kogu kooliperele. Muusikanädal toimus 26. jaanuar kuni 2. veebruar. Nädal algas esmaspäeva hommikul avakõne, projekti tutvustamise ning koori esinemisega. Teisipäevaks kaunistasime kooli seinad vilistlasi tutvustavate plakatitega ning kooliraadios mängiti vaid nende loomingut. Kolmandal päeval toimus põhikooli klassidele suunatud viktoriin. Viktoriin toimus kahes osas
Blake, W.C.Handy. 1917.a ilmub I jazzplaat Original Dixieland Jazz Band poolt. Buddy Bolden band 1920 saab jazzi keskuseks Chicago. Kollektiivselt mängitakse alguses ja lõpus, loo keskel eraldi improviseeritud soolod. Silmapaistvamat orkestrit juhatab kornetist Joe King Oliver (18851938), jääb aga peagi Luis Armstrongi (19001971) varju. Valgetest muusikutest tõuseb esile kornetist Bix Beiderbecke (19031931). Sel perioodil alustab tegevust ka Duke Ellington´i (18991931) orkester, mis kujuneb üheks kõige omapärasemaks ja loomingulisemaks kollektiiviks järgnevail aastakümneil. Jazzmuusika Eestis Dixieland stiil sai alguse ......................................................................... Mida tõid valged muusikud uut jazzmuusikasse ? ......................................... .........................................
Retsensioon ''Noored muusikas'' 12.novembril kell 19.00 käisin vaatamas Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri kontserti. See kontsert leidis aset Vanemuise kontserdisaalis. Sümfooniaorkester koosnes noortest muusikutest, nagu ka nimi ütleb ning seda juhatas Mikk Murdvee. Oli nii soliste, kes esitasid teoseid orkestri saatel, aga oli ka ainult palasid, mida esitas kogu orkester. Kontserdi eesmärgiks oli see, et näidata teistele noortele, et on ka muid tegevusi kui ainult näiteks linna peal hängimine või arvuti taga mängimine ja taheti näidata et suudetakse, kui seda ise ainult tahad. Esitati väga erineva sisu ja karakteriga palu ning mitmekesisust oli palju. Aga kõige
Tallinna Reaalkool Charlie Parker Referaat Tallinn 2011 Charlie Parker, õige nimega Charles Parker Jr., oli USA dzäss-saksofinist ja helilooja. Samuti on ta tuntud nimede all Bird või Yardbird. Parker on üks muusikutest, kes on laialdaselt mõjutanud dzässmuusikat. Ta oli üks bebopi rajajatest. Tema mängustiil on tugevalt mõjutanud tänapäevast dzässi. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aastal sai ta postuumselt Grammy elutööpreemia laureaadiks. Elulugu Charlie Parker on sündinud 29. augustil 1920 aastal Kansas Citys. Tema vanemad olid Charles ja Addie Parker ning ta oli oma pere ainukene laps
Kontserdi retsensioon 5. oktoobril avanes mul võimalus käia Vanemuise kontserdimajas kuulamas ja vaatamas noorteorkestri Reaalmazoor hooaja avakontserti ,,Reaamazoor ja sõbrad III". Etteaste eesmärgiks oli näidata tartlastele seda andekatest noortest muusikutest koosnevat orkestrit, mis muidu tegutseb enamasti Tallinnas. Orkester sai alguse kahe Tallinna Reaalkooli poisi, Rasmus Puur´i ja Edmar Tuul´i, mõttest teha ise ja midagi täiesti uut. Alguses oli neil muidugi raske ja huvilisi oli vähe kuid nüüd on koosseisus juba umbes 40 noort, kes kõik püüdlevad oma unistuste poole. Esitlusele kuulus paljude tuntud Eesti ja välismaa heliloojate nt. Andrew Lloyd Webberi ja Don Blacki(briti) ning Olav Ehala ja Jaan Tätte (eesti)laule
juba orkestrimuusikana. Klaveribluusi eriliigina on tuntud boogie- woogie (levis ka samanimeline tants), mida iseloomustab pidev kaheksandiknootides liikumine vasakus käes (tihti punkteeritult). Hiljem levis see võte instrumentaalsesse jazzi. Tänapäeva bluusis on põhiliseks soolopilliks elektri- või poolakustiline kitarr. Enne kasutati suupilli, saksofoni, flööti ja akustilist kitarri. Mõned mustanahalistest mängisid ka banjot või viiulit. Tuntumatest bluusi muusikutest võiks mainida BB Kingi (Riley B. King), kes mängis oma kuulsat kitarri Lucille ja ka laulis. Tuntumad laulud on “Blues Man”, “Let the Good Times Roll”, “Lucille” jt. Veel üks tuntud tegelane oli Jimi Hendrix. Tema tuntud laulud on näiteks “All Around the Watchtower” ja “Purple Haze”. Teised bluusi muusikud on veel näiteks Eric Johnson, Steve Vai, Gary Moore jne. Üldiselt, mida bluusi kohta võiks öelda on see, et seda on igal pool. Seda on laulnud
Antonio Lucio Vivaldi (1678-1741) Sisukord:________________________________ - Kes oli Antonio Vivaldi - Biograafia - Tema looming - Allikad Kes oli A.Vivaldi? Antonio vivaldi on sündinud 1678 veneetsias ning oli itaallasest muusik, viiulimängija ja preester. Ta oli üks euroopa parimatest barokk aja muusikutest ning teda teatakse eelkõige viiulikontsertide, ooperite ja oma ühe kuulsama viiulikontserdi aastaajad järgi. Biograafia Ta sündis 1678 veneetsias ning ta ristiti kohe pärast sündi mitteametlikult tõenäoliselt maavärina tõttu mis tabas tema linna samal päeval. Ametlikult ristiti vivaldi paari kuu pärast. Vivaldi vanemateks olid giovanni battista ja camilla calicchio. Tal oli viis venda-õde.
Beethoveni 5. sümfoonia Ma vaatasin YouTube’ist Beethoveni 5. sümfooniat, mida esitas West-Eastern Divan Orchestra Royal Albert Hall’is, 23. juulil aastal 2012. Dirigendiks oli Daniel Barenboim. West-Eastern Divan Orchestra asub Sevillas, Hispaanias. See koosneb Lähis-Ida riikide muusikutest, kes on Egiptuse, Iraani, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Palestiina, Süüria ja Hispaania päritolu. Selle asutas 1999. aastal dirigent Daniel Barenboim, kes ka selles sümfoonias oli nende dirigent. Daniel Barenboim ise on sündinud Argentiinas, kuid on Hispaania kodanik. Barenboim on saanud palju auhindu, sealhulgas seitse Grammy auhinda ja mitmeid teenetemärke. Royal Albert Hall on kontserdisaal Londonis, Lõuna-Kensingtoni põhja servas. See on üks
19.sajandil polnud Eestis korralikku kooli, mis oleks muusika süvaõppega. Selle pärast on enamikud eesti muusikud õppinud muusikat Peterburi Konservatooriumis, kas Louise Homeliuse oreliklassis või Rimski-Korsakovi komposisatsiooniklassis. Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas komposisatsiooniklassi 1920.aastal). Artur Kapp ja Heino Eller olid 20.sajandil ühes esimestest professionaalsetest muusikutest, olles eesti muusika teerajajad, see-eest erinedes suuresti oma väljenduslaadidelt. Heino Ellerit loomingus sündis klassikalis- romantilist traditsiooni ühendav rahvuslik helikeel. Teda peetakse perfektsionistiks, viimistledes oma teoseid detailselt peenekoelisteks. Üldiselt on tema looming väljendusrikka harmooniaga, siiski eraldatakse sellest kolme järku.. Loomingu esimeses järgus oli esiplaanil lüürilisus, rahulik
· Urania oli astronoomia muusa. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad titaan Mnemosyne (Mälu) jaZeusi tütred, kõigi kunstide ning teaduste jumalannad andnud inimestele muusika, tantsu ja laulu. Muusikat kirjeldati kui kunsti, mis kannab sügavat jõudu ja avaldab selle läbi inimestele mõju. Kindlad muusikalised stiilid seostati kindlate inimeste või jumalustega; näiteks lüürat kunstide ja ettekuulutuste jumala Apolloniga. Vana-Kreekamüütilistest muusikutest kõige tähtsam oli Orpheus, kelle muusika pani elutud asjad liikuma ning võis mõjutada isegi Hadese jõudusid. Muusade elupaik ja müüdid Muusadega oli seotud neli mäge: · Helikon · Olümpos · Parnassosos Traakia · Pieros Pieriamaal · Nende viies elupaik asus hüperborealaste juures Muusad sündisid ja elasid algselt Pierias, Olümpose lähedal asuvas maakohas, kus Zeus nad Mnemosynega oli sigitanud
siiski teistele kurja tehes. Oluline on säilitada mõõdukus ja mitte olla liialt võimuahne. Vahel aga minnakse üle piiri. Kui on teatud staatus saavutatud, võivad väärtushinnangud inimeses muutuda. Kõik, mille nimel töötati, jätab teisejärguliseks selle, mis oli varem tähtis. Edu võib mõjutada inimese mõttemaailma nii, et ühel hetkel unustab ta oma sõbrad ja käitub üleolevalt kõigi teistega. Näiteid sellistest olukordadest võib tuua modellindusest, poliitikast, muusikutest, näitlejatest ja veel mitmetest valdkondadest, mis on seotud võimu, edu ja kuulsusega. Muidugi peab olema oma saavutuste üle uhke, aga kunagi ei tohiks hõistata enne õhtut, sest iialgi ei tea, millal see kõik lõppeda võib. C.Olson on öelnud: ,,Elu- mis on puhas, süda- mis on aus ja endast kõige andmine- see ongi edu." Kõige tähtsamad siin elus ongi õiged väärtushinnangud, mis on kõige aluseks. Kui inimesel
Populaarsemad spordialad on tennis, golf, ujumine, sõudmine, purjetamine ja veesuusatamine. Osariigis on 180 avalikku ja eragolfiväljakut. Tuntumad inimesed: Virginias on sündinud kaheksa Usa presidenti: George Washington, Thomas Jefferson, James Madison, James Monroe, William Henry Harrison, John Tyler, Zachary Taylor ja Woodrow Wilson. Näitlejatest on tuntuimad Warren Beatty, Shirley MacLaine ja Sandra Bullock ning muusikutest June Carter ja Ella Fitzgerald. Sportlastst nimekaim on Arthur Ashe, esimine mustanahaline meestennisist, kes võitis wimbledonis üksikmängu. Pühad: uusaasta, M. L. Kingi sünnipäev, G. Washingtoni sünnipäev, mälestuspäev, tööpüha, iseseisvuspäev.
siiski teistele kurja tehes. Oluline on säilitada mõõdukus ja mitte olla liialt võimuahne. Vahel aga minnakse üle piiri. Kui on teatud staatus saavutatud, võivad väärtushinnangud inimeses muutuda. Kõik, mille nimel töötati, jätab teisejärguliseks selle, mis oli varem tähtis. Edu võib mõjutada inimese mõttemaailma nii, et ühel hetkel unustab ta oma sõbrad ja käitub üleolevalt kõigi teistega. Näiteid sellistest olukordadest võib tuua modellindusest, poliitikast, muusikutest, näitlejatest ja veel mitmetest valdkondadest, mis on seotud võimu, edu ja kuulsusega. Muidugi peab olema oma saavutuste üle uhke, aga kunagi ei tohiks hõistata enne õhtut, sest iialgi ei tea, millal see kõik lõppeda võib. C.Olson on öelnud: ,,Elu- mis on puhas, süda- mis on aus ja endast kõige andmine- see ongi edu." Kõige tähtsamad siin elus ongi õiged väärtushinnangud, mis on kõige aluseks. Kui inimesel
Rohkem levis see nooremate põlvkondade hulgas. Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda. 1940.-1950 See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, kuulutati halvaks ja suruti maha. Jazz muusikutl tuli hakata tegutsema nö põranda all ning rock ‘n’ rolli areng Eestis oi mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1959. aastal
Kammerzanritest viljeles ta kõige paremini keelpillikvartetti. Haydnit seostatakse 18. sajandi vararomantiliste vooludega ning oma hilisemates teostes jõudis ta 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljenduslaadini. Wolfgang Amadeus Mozart. Tema on lääne muusikaloo üks säravamaid tähti. Teda on nimetatud isegi imelapseks. Lapsepõlves kirjapandu pole muidugi võrreldav küpsete teostega, ent keerukuse kujunduslikkuse poolest ei erine ta teistest klassitsismi muusikutest. Esimesi palu mängis ta õe noodivihikust juba nelja- aastaselt. Hiljem, tuntumana, reisis ta ringi Pariisis, Londonis ja Itaalias. Teda saatis edu ning kuulsus aina kasvas. Siiski ei kaasnenud sellega erilist rikkust nimi vahete- vahel tuli raha hoolega kokku hoida. Zanritest hakkas ta keskenduma rohkem ooperile, mis teda kõige enam huvitas. Vaimulikest teostest oli kindlasti tähtsaim Reekviem. Legend räägib salapärasest võõrast, kes ennast tutvustamata olevat
enam seotud kitsa publiku maitsega. Järjest enam trükiti noote ja anti välja muusikaõpikuid. Suur osa heliloojate loo- mingust oli mõeldud kodus või salongis musitseerimiseks. Klassitsismiajastu tõi muusikasse mitmeid muutusi. Esikohale tõusis instrumentaalmuusika. Kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis ehk sümfooniaorkester, mis on kasutuses täna- seni. Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad, lähtudes õukonna muusikutest, kuid klassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühma moodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tšellod ja kontrabassid. Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpuhkpillidest on klassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid. Barokile nii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia. Muudatused toimusi ka teistes instrumentaalkoosseisudes
kodutänavast ning pilab väikelinna provintslikkust. Osariigist on pärit veel teinegi kuulus kirjanik. Francis Scott Key Fitzgerald (1896-1940), kellele ta katoliiklastest vanemad andsid eesnime USA hümni ,,Tähed ja triibud" autori Francis Scott Key järgi. Tema tuntuimad teosed on ,,Suur Gatsby" (1925) ja ,,Sume on öö" (1934). Melvin Calvin pälvis 1961. aastal Nobeli keemiapreemia. Näitlejatest on nimekaimad Judy Garland (Õieti Frances Gumm; 1922- 1969) ja Jessica Lange (1949) ning muusikutest Bob Dylan (õieti Robert Allen Zimmerman; 1941) ja Prince (Prince Rogers Nelson; 1958). Kunstnik Charles Schulz (1922) on populaarse koomiksisarja ,,Peanuits" (ilmub aastast 1950) looja. 5 Kasutatud kirjandus: ,,Ameerika Ühendriigid" lk. 173-175 6
Mimi ning Oliver Kuusik Rodolfo osas. See ooper mulle tuttav pole, kuid esitus oli sellegipoolest väga kena. Ma ei tea miks, kuid kuidagi on jäänud mul emotsioonid selle aaria juures neutraalseks. Peab ilmselt süüdistama minu vähest ooperitetundmist. Esitusele tuli Carl Orffi kantaadi "Carmina Burana" kuulsaim, ülivõimas osa: O Fortuna. Olles seda just hiljuti kuulanud, oli väga huvitav kuulata, kuidas noored muusikud toime tulevad. O Fortuna jaoks täitus kogu lava muusikutest: pillimängijatest ja lauljatest. Tuleb öelda, et esitus oli täiesti perfektne. Lihtsalt super! Pean lisama ka seda, et just selle esituse pealt tegin ma otsuse, et nad ei jää tegelikult millegipoolest professionaalidele alla vähemalt minu kõrvus. Jäänud oli veel kaks teost: Cyrillus Kreegi Reekviem c-moll: Domine Jesu ning ning kontserdi lõpetav Joogilaul ooperist "Traviata". Pean kahjuks ütlema, et kontserdi lõpus varjutas Verdi teos Kreegi oma täielikult
Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 1841. aastal valmis ooper Lendav hollandlane. See jõudis Dresdenis lavale 1843 ning Wagner töötas selle ümber 1853. 1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi. 1845 etendus 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest. 1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Libreto sai valmis 1845, partituur 1848. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Looming: Kolmas loominguperiood (18541882) 1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde.
kolleegidega vastuollu tunnetas kõigi poolt sõbralikkust ja sarm. Aina rohkem võidab omale sõpru juurde. Lähemateks sõpradeks said R.Schumann, F.Chopin, F.Liszt, H.Berlist. Mendelssoni tööpaikadeksolid >berliin, Köln, Leipzig. Üle euroopaliseks kultuurisündmuseks sai mendelssoni eestvedamisel avatud natside konservatoorium aastal 1843. Õppeasutuse asutamise tingis suur puudus kõrgprofessionaalsest muusikutest. Kool hakkab koolitama muusikuid kogu euroopast silmas pidades olemasolu ja väga suurt pedakoogide kõrgkvalifikatsiooni. Üheks õpetajaks sai Robert Schumann. Esimese asutuse rekstorik saab Mendelsson, Mõne aja pärast annab selle üle. Mendelssoni teeneks oli ka Gewandhans orkestri asutamine 1844. 1 dirigendiks tema ise. Orkester tegeleb tänini.. Uuendusena võttis kasutusele dirigendikepikese. Mendelssonil oli eriline koht saksa kultuuriloos. Selle tingis tema laialdane
Ta esines ka ajakirjanduses, dirigendina ja pedagoogina 1950. aastatel sai ta ülemaailmselt tuntuks. Juba 1948. aastal oli Honeggerile omistatud Zürichi Ülikooli doktor honoris causa kraad. Ta valiti ka Prantsuse Akadeemia auliikmeks. Mitmetel istungitel kuulus talle nn "väljapaistva välismaalase" tool, sama tooli kasutamise au kuulus kunagi ka Haydnile. 1950. aastatel lõpetas Honegger ka vestluse vormis koostatud raamatu Je suis compositeur (Mina helilooja), kus tutvustab mõtteid muusikutest ja muusikast, endast ja oma loomingust, kunstist, kirjanikest, luuletajatest, elust ja ümbritsevast maailmast. Honeggeri huvitasid alati kõrged moraalsed ja ohvrimeelsust puudutavad teemad, ta rõhutas üldinimlikke külgi mitmetes suurvormides. Näiteks: Le Roi David (Kuningas Taavet, 1921), Judith (1927), Jeanne d'Arc au bûcher (Jeanne d'Arc tuleriidal, 1935), Nicolas de Flue (1939). Pessimistlikud meeleolud kajastuvad osaliselt tema loomingus
esmakordselt kõlasid tervikuna Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ( ,,Kaunimad laulud" , ,,Minge üles mägedele" , ,,Sind surmani", "Isamaa ilu hoieldes" , "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ) Öölaulupeole registreerus üle 40 kooriga kokku umbes tuhat lauljat. Teiste hulgas astusid üles Tartu Ülikooli meeskoor, Tartu 7 Ülikooli kammerkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor ja Emajõe Laulikud. Muusikutest esinesid muuhulgas Lenna Kuurmaa, Siiri Sisask, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Ott Lepland ja Riho Sibul, ansamblitest The Sun, Ultima Thule, Pantokraator, Justament, Jäääär, Singer Vinger ja Jääboiler. "Järjepidevuse" programm oli üles ehitatud muusikalisele järjepidevusele: tuntud Eesti laule esitati kõrvuti algupärasel kujul ja uues seades noorte lauljate esituses. Lauluöö kavas oli laule
Haydni muusika on enamasti niisama päikeseline ja vastuoludeta, nagu oli ta elugi. Tähtsamad teosed: sümfooniad(104), tsellokontserdid(2), keelpillikvartetid(83), klaveritriod(32), klaverisonaadid(62), ooperid(24), missad(12), oratooriumid(4). "Lahkumissümfoonia" Vürsti suvelossi, Esterhazasse, muusikute pereliikmeid kaasa võtta ei lubatud, kuna kõigile ei jätkunud seal ruumi. 1772.a. sügisel viivitas vürst linnasõiduga ja muusikud hakkasid nurisema. Haydnil hakkas muusikutest kahju ja solidaarsuse märgiks kirjutas ta "Lahkumissümfoonia". Vürst võis olla üllatunud, kui kuulis sümfoonia neljale osale järgnevat veel üht ja seda aeglases tempos. Muusika jätkudes kustutasid mängijad üksteise järel küünlad ning lahkusid vaikselt lavalt, esiteks puhk- ja seejärel keelpillid, kuni ainult kaks viiulit jäi sümfooniat vaikselt lõpetama ja siis lahkusid ka nemad. Vürst sai vihjest aru. Järgmisel päeval pakkis õukond asjad ning
Lõpetanud G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli 1981. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1986. aastal. Samast aastast alates tegutsenud muusikuna, peamiselt jazz- ja maailmamuusika vallas. Andnud kontserte paljude Eesti jazzfestivalide raames ning esinenud festivalidel väljaspool Eestit, muuhulgas Pori International Jazz, Dahlsbruk Jazz, Kaunase rahvusvaheline jazzfestival jne. Ta on kogunud enda ümber tuntud Eesti muusikutest koosneva happy jazz'i mängiva Tiit Kalluste Jump Band'i, millega on esinenud Baltimaades ja Skandinaavia festivalidel. Muusikuna kaastegev olnud paljudes projektides. Tema mängupartneriteks on erinevates koosseisudes olnud USA-s elav jazzpianist Mika Pohjola, Etioopia päritolu löökpillimängija Abdissa "Mamba" Assefa, saksofonist Petras Vyshniauskas (Leedu), lauljad Debbie Cameron (Taani), Laima Vaikule (Läti), Marie N (Läti), suupillimängija
annaabi.ee 
