Rütm – nähtuste korduvuse muster Meloodia – helide kaunikõlaline järjestus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber – helivärv Harmoonia – õpetus helide kooskõla homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest Faktuur - üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Mitmehäälsuse liigid: Heterofoonia – kõlavad ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia – ühe juhtiva meloodia kõlamine Polüfoonia – mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine Vanakreeka kultuuri peetakse Euroopa kultuuri hälliks. Klassikalise tragöödia rajajad olid Aischylos, Sophokles, Euripides. Instrumentideks olid näppekeelpillid ja puhkpillid. Keskaeg (5-15 saj) Iseloomulikuks oli usk, ühiskonnastruktuur – vaimulikud, aadlikud, talupojad, linnakodanikud), kirjaoskamtus. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal – üldnimetus liturgilistele tekstidele. Ühehäälne, saateta, vab...
...........Ühisgümnaasium Referaat Barokk muusika Koostas: ............. Õpetaja:............... 2011 Sisukord Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Jätkus vaimuliku koorimuus...
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva ...
Robert Schumann oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik. Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. sündis 8. juunil 1810 Zwickaus (Saksamaa) ja suri 29. juulil 1856 Endenich (Bonni lähedal) kodune õhkkond soodustas tulevase helilooja huvi kirjanduse vastu ta tutvus Haydni, Mozarti, Beethoveni, Weberi jt muusikaga pärast isa surma oli sunnitud õppima minema juurat Leipzingi ülikoolis tudengipäevil vaimustus Schubert muusikast ning hakkas võtma klaveritunde linna kuulsaimailt klaveriõpetajalt Friedrich Wieckilt, kelle tütre, Clara Wieckiga, ta hiljem abiellus õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis tutvus 1830. aastatel Itaalia ooperiga, kuulis Frankfurdis Paganinit avaldas sügavat muljet ja soovi pianistiks saada loomingus on põhilised zanrid klaveriteosed, vokaalmuusika ja hiljem orkestrimuusika väljapaistvama osa moodustavad soololaulud tähelepanu pälvib ääretult asjatundlik ja ...
Sissejuhatus Eesti muusikasse 26. jaanuar 2012. a. 12:07 · Folkloori ülestähendused on alles siis, kui vanarahvalaul on juba hääbumas. · Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine...
VANAAEG Vana-Kreeka, Vana-Rooma muusikakultuur 1.Nimeta muistseid riike , kus muusikakultuur oli kõrgelt arenenud Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas 2.Millise sajandiga võib tähistada Vanaaja algust ning mis sellega seostub? Vanaaeg algas umbes 10. sajandil eKr. kui kuningas Taavet rajas juudi templimuusika. 3.Kuidas suhtuti muusikasse ja muusikuisse Vanaajal? Muusikat peeti jumaliku algega ja sellele omistati võlujõudu. Muusikuid austati väga, sest neid arvati olevat jumalatega ühenduses. 4.Mida tähistasid mõisted MUUSIK ning MUSIKE vanaajal ? Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Musike oli lauldes ettekantud luule. 5.Milliste kunstiliikidega oli antiikmuusika lahutamatult seotud? Antiikajal oli muusika lahutamatuks osaks luule ja tants. 6
sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Liszt püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu sest ta oli välismaalane. Alustas koostööd ühe klavereid tootva firmaga. Üheks otsustavamaks asjaks Liszti loomingulisel kujunemisel sai kohtumine Paganiniga, kes sütitas helisloojas soovi saavutada klaveril sama mis Paganini viiulil. Pooldas prog muusikat. Ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, s.t. kõik temad lähtuvad ühest peateemast. Ta on loonud palju kalveriteoseid. Tõi sümfoonilisse muusikasse üheosalise sümf poeemi. ,,Tasso" ja ,,Dante". 7.Fryderyk Chopin- (1810-1849) Sündis Poolas Varssavi lähistel. Temast sai Pariisi üks hinnatumaid klaveripedagooge. Suri tuberkuloosi. Suuruselt teine klaverivirtuoos ja -komponist. Põimis muusikasse rahvaviise. Peamisel kohal klaverimuusika. Eelistatuteks zanrideks olid
5. 3 fakti Schuberti elust.-Sündis Viini lähistel, 6. Kirjelda Schuberti loomingut. 7. Nim. 3 Schuberti teost. 8. Kirjelda Schumanni loomingut. 9. Nim. 3 Schumanni teost. 10. Kes olid davidsbundlerid? 11. Kirjelda Chopini loomingut, nim. 2 kuulsamat klaveripala. 12. Masurka , poloneesi ja etüüdi mõiste. 13. 3 fakti F.Liszti elust; millise uue zanri tõi Liszt sümf. muusikasse? 14. Nim. 3 Liszti teost; 3 fakti Liszti loomingu iseloomustamiseks. 15. Chopini ja Liszti loomingu ja klaverimängustiili peamine erinevus. 16. Wagneri muusikalised ja vormilised ooperiuuendused. 17. Millest jutustavad ,,Niebelungide sõrmus", ,,Tannhäuser" ja ,,Lendav hollandlane"? 18. Nim. 6 Verdi kuulsamat ooperit, ,,Traviata", ,,Rigoletto" sisu. 19. 3 fakti Wagneri elust. 20. Millel põhinevad Verdi ooperite süzeed? 1
muusikat. Ja sellepärast ma järgnevas tekstis võrdlengi kolme vana kultuuri, et teada saada, kas kunagi oli ka muusika inimeste elus oluline. Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, egoistid ja erakordselt musikaalsed. Keldid ei pannud enda muusikat kirja ja laule anti edasi suust suhu. Kõige olulisem tunnus oli rütm, teine oli surmateema ja teispoolsuse tunnetus. Nad suhtusid oma muusikasse emotsionaalselt ja muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu. Hellenid (~8.saj. e.m.a-146 e.m.a) tulid Euroopasse samal ajal keltidega. Neilt pärineb sõna muusika (musike-muusade kunst, kreeka keeles). Muusika oli neile kõige tähtsam kunst ja nad suhtusid muusikasse nii emotsionaalselt kui ka ratsionaalselt. Neil oli ka noodikiri, aga palju ruumi jäeti inspiratsiooniks. Antiik-Kreeka koolis oli muusika kõige tähtsam õppeaine koos matemaatikaga
paljudelt õpetajatelt hariduse. 1556a. läks ta elama Saksamaale (lõuna Münchenisse) ja temast sai seal surmani õuekomponist ja õuekapelli juht. Teda hüüti Belgia Orpheuseks. Teda on võrreldud Mozartiga (16.saj. Mozart, oma aja imelaps). On hästi palju teoseid kirjutanud -üle 2000 igasuguse zanri. Lõi nii vaimulikke kui ilmalikke motette, madrigale. Ta oli suur renessansi aja kunstnik. Tõi ilmaliku ja rahvaliku muusika elemendid vaimulikku muusikasse. Vaimulikku muusikasse tuli ka elurõõmu. "Beatur Vir" (naiskoor, mitmehäälne, on ka kaanonit, suhteliselt kõrge, saateta), "Magnum Opus" (kõrge, väga lähedaste häältega, saateta, muutub rütmiliseks).
Liszt Chopin 1811-1886 1810-1849 kõigi aegade suurimaid klaverikunstnikke Poola päritolu sündis ungaris kandis muusikasse meeleolud ja tundetulva muusika: rahulik, helgelt mõtisklev muusika rahvuslike omapäradega- kasutas Ungari muusikas kirglikke protestipuhanguid, ülestõusu mustlaste muusikale omapäraseid rütme ja sütitavate meeleolude kajastusi, süngelt ärevaid viisikäände leinamõtteid lõi uue klaverimängustiili: oskas ühendada romantilise tundeküllase
Ta dirigeeris seal selle aja kaasaegseid teoseid jne.... 1861 kolis Rooma kus sõbrunes paavstiga. Mõtiskle vaimuliku elukutse üle aga ta ei olnud piisavalt usklik selle jaoks. 1867 aastast külastas igal aastal Ungarit ja oli üks Pudabesti muusikaakadeemia asutajaid. Jätkas kontsertturneesi ja koolitas uue pionistide koolkonna. Looming: Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ja ta sai inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tõi muusikasse monotematismi põhimitte. -Kõik teemad lähtuvad ühest peateemast. Lõi suure hulga klaveriteoseid, 2 klaverikontserti , umbes 400 transkriptsiooni.Sümfoonilsse muusikasse tõi uue zanri üheosalise sümfoonilise poeemi. Vaimuliku loomingusse kuuluvad: oratooriumid, kantaadid, missad, rekviem.
1Mida tähendab renessanss ja mida uut tõi see inimeste maailmavaatesse? 2Mis sai määravaks muusikas? 3Võrdle eelnevat kõlaideaali praegusega. 4Milline piirkond määras muusikakultuuri ja nimeta selle põhiesindajad. 5Millistes zanrites kirjutasid madalmaade heliloojad? 6Mida uut tõi muusikasse reformatsioon. 7Kirjelda luteri koraali ja võrdle seda gregooriuse koraaliga. 8Kuidas esitati ilmalikku laulu( 4 võimalikku viisi). 9Nimeta pille ,millel musitseeriti. 10Kes oli ars nova silmapaistvam esindaja. 11Mida võiks tähendada polüfoonia,too mõni näide? Renessanss-antiikaja taassünd, inimeste maailmavaates: haritud inimeste seas levis humanistlik mõtteviis, tekkis suur vastuseis kirikule. Määravaks muusikas: hakativäärtustama teose autori isikupära, tekkisid nö heliloojad
saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad. Sellele järgnes 1960. aastatel minimalism. II maailmasõja järgset muusikat kuni tänaseni nimetatakse nüüdismuusikaks. Impressionism Impressionism sai alguse prantsuse maalikunstist 19. sajandi viimasel kolmandikul. Uue mõtteviisiga kunstnikud püüdsid jäädvustada lõuendile oma muljet ümbritsevast loodusest, valguse ja varju värelusi, värvide muutusi päeva kulgedes ja hetkemeeleolu
250 laulu, orkestriteosed, instrumentaalkonsertid, kammermuusika laulutsükklid ''poeedi armastus'' 16 l , ''naise elu ja armastus'' 8l Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile ja sümf orkestrile, sonaat tsellole ja klaverile Ferenc Liszt (1811-1886)ungari pianist looming seotud Ungari rahvusmuusika ning mustlasmuusika omapäraste rütmide ja meloodiatega lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks programmilise muusika pooldaja ja arendaja
mitmekesisus. Ja heliloojad ei tegelenud ühe kindla muusikastiiliga, kuid kasutasid loomingus erinevaid stiile. 20.saj I poolel eristusid 4 muusikastiili: Hilisromantism, impressionism, ekspressionism, ning neoklassitsism. Romantism andis hoogu ka rahvustomantiliste koolkondade sünniks. Kuulsamad rahvus romantikud olid Jean Sibelius Soomes (1865 - 1957), ning Edvard Grieg Norras (1843 - 1907) Rahvus romandism levis 20. sajandil euroopas, kaasa arvatud Eestis. Muusikasse jõudis avangardism 20. sajandi keskel, millega kaasnes uudsed heliloomingu tehnikad. Teise maailmasõja järgset muusikat nimetatakse nüüdismuusikaks, ning seda ei saa konkreetse stiiliga määratleda. Jean Sibelius (1939) Edward Grieg (1888) 3 Hilisromantism Hilisromantism oli jätk 19. sajandil olnud romantismi stiilile. Hilis romantism sai alguse 19
religioosesse müstikasse. Alates 1830. a. tegeles muusikalise enesetäiendusega. Ta kohtus Paganiniga, kes sütitas temas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. a. armus ta krahvinnasse ja põgenes Itaaliasse. Neil oli 3 last. 1842. a. võttis vastu Weimari õukonna kapellimeistri koha.1848. a. elas koos vürstinna Carolyne`iga. 1801. a. kolis ta Rooma.Alates 1867. a. külastas ta Ungarit igal aastal, oli üks Budapesti Muusikaakadeemia asutajaid ja selle õppejõud. Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte ning oli tulihingeline programmimuusika pooldajaid. 5) Georges Bizet (1838-1875) - Isa oli juuksur ja parukategija, ema oli pianist. 9-aastaselt läks ta Pariisi konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu ja kompositsiooni. 1857. a. võitis ta Rooma preemia. 1863. a. esietendas Pariis Theatre-Lyrique`is Bizet ooper "Pärlipüüdjad". Ta oli klaverisaatja, teiste heliloojate teoste arranzeerija ning andis klaveritunde. 1875. a. esietendus ooper "Carmen". 1875. a
Muusikaga tegelemine arendab laste ja noorte silmaringi ning teadmisi. Muusikaga tegelevad noored tunnevad palju rohkem huvi kultuuri vmt vastu. 1.4 Muusika hindamine Noored, kes ise muusikaga otseselt ei tegele, peavad kõige olulisemaks muusika esituse kvaliteeti, seevastu aga muusikaga tegelevad noored peavad seda aspekti kõige vähem olulisemaks. Noortele on muusikahindamisel peamiseks mõjutajaks nende enda tunded, nad ei oska veel ,,muusikasse süveneda", vaid lasevad end juhtida emotsioonidel. Nad ei suhtu muusikasse kui kunsti. Muusika kuulamisel peetakse oluliseks sõnu ja tekstisisu. Samuti hinnatakse rütmi ning meloodia kaunidust. Süvenemist muusikasse näeb harva, varieerutakse oma meeleoludele. 1.5 Muusika hankimine ja kuulamine Varem oli noortel muusika hankimisega probleeme, näiteks ei saadud kõiki plaate, kassette võid DVD'sid, mida sooviti. Mõni aeg hiljem muusikapoodides valik laienes ning kel vähegi
Muusikaga tegelemine arendab laste ja noorte silmaringi ning teadmisi. Muusikaga tegelevad noored tunnevad palju rohkem huvi kultuuri vmt vastu. 1.4 Muusika hindamine Noored, kes ise muusikaga otseselt ei tegele, peavad kõige olulisemaks muusika esituse kvaliteeti, seevastu aga muusikaga tegelevad noored peavad seda aspekti kõige vähem olulisemaks. Noortele on muusikahindamisel peamiseks mõjutajaks nende enda tunded, nad ei oska veel „muusikasse süveneda“, vaid lasevad end juhtida emotsioonidel. Nad ei suhtu muusikasse kui kunsti. Muusika kuulamisel peetakse oluliseks sõnu ja tekstisisu. Samuti hinnatakse rütmi ning meloodia kaunidust. Süvenemist muusikasse näeb harva, varieerutakse oma meeleoludele. 1.5 Muusika hankimine ja kuulamine 4 Varem oli noortel muusika hankimisega probleeme, näiteks ei saadud kõiki plaate, kassette võid DVD'sid, mida sooviti
7) Mis on aleatoorika? Juhuslikkuse muusika. a)nagu "täringimäng"-visati noodijoontele tinti ja nii loodigi muusikat. b) muusika on valmis aga esitamis järjekord on juhuslik. 8) Seleta lahti performance'i ja happening'i erinevus. Perfomance- siis kui etendus on enam-vähem ette valmistatud Happening- improviseeritud muusika, mis hõlmab ühteaegu kujutava kunsti, muusika, sõnakunsti ja kehaplastika elemente 9) Mis on serialism ja kes tõi selle muusikasse? Pierre Boulez . Arenes välja dodekafooniast (on 12-helirida,kus teose aluseks on 12 heliline rida e seeria). Väga matemaatiline, täpne ja range. 10) Seleta lahti elektronmuusika mõiste. Kõla ja müraefektidega katsetamine ning arvutis nende kokku miksimine. Aluse panijaks Karlheinz Stockhausenja John Cage 11) Minimalism muusikas, nimeta tuntumad heliloojad.Minimalistlik muusika on muusika suund, milles muusikat tehakse väga väheste muusikaliste vahenditega.
liigutustest. Vaikne muusika kui varahommikune õrn, jahutav tuuleiil heliseb kõrvus: seda on vaevu kuulda. Tüdruk avab hinge ja otsib oma mina peegli abiga. Mis on tants, kas muusika saatel liikudes põgenemine reaalsuse eest või otsimine, avastamine end publikuga? Elu on tänapäeval närviline, terav ja siksakiline, lihtsam tundub põgenemine kuhugi, kus saab ennast hästi tunda. Tantsimisega justkui viiakse enda teadvus kuhugi mujale, keskendutakse millelegi muule. Muusikasse minnakse sügavuti koos kehaga, tuleb teha, mida ihu käsib mitte käituda mõistuse soovide järgi. Tants kui julgus vabaneda ühiskonna põhimõtetest ja mallidest, mis ei lange alati kokku meie omadega, annab privileegi osata näha inimese sisemusse ilma rääkimata. Tants on rohkemat kui üksteise järgi pandud liigutused, mida saadab muusika. Helitöö ei oma jalakeerutuse juures üldse olulist tähtsust. Meloodia täiendab tantsu, aitab rääkida lugu, aga see
kohal. Haritud kodan- lus asutas muusikaühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja tellima heliloo- jatelt teoseid. Kuulajaskond, kelle varem moodustas peamiselt õukond, oli nüüd palju laiem. Helilooja sai luua muusikat vastavalt oma isikupärale ja ei olnud enam seotud kitsa publiku maitsega. Järjest enam trükiti noote ja anti välja muusikaõpikuid. Suur osa heliloojate loo- mingust oli mõeldud kodus või salongis musitseerimiseks. Klassitsismiajastu tõi muusikasse mitmeid muutusi. Esikohale tõusis instrumentaalmuusika. Kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis ehk sümfooniaorkester, mis on kasutuses täna- seni. Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad, lähtudes õukonna muusikutest, kuid klassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühma moodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tšellod ja kontrabassid. Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott.
Iga kontserdiga kogus ta üha enam kuulsust.Järgnesid kontserdid Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldas teda. · 1861 aastal kolis ta Rooma, kus üritas reformida kirikumuusikat, see aga ei saanud teoks. · Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. · Liszt oli uuendaja harmoonias. Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte ning lõi täiesti uue klaverimängu stiili. Tema klaveriteostes on palju suuri akorde, kiireid passaaze, topeltoktaavide kaskaade, äkilisi kadentse. Ta on loonud suure hulga klaveriteoseid. · Sümfoonilisse muusikasse tõi Liszt uue zanri üheosalise sümfoonilise poeemi. Fryderyk Chopin 1810 1849 Tuntud Poola helilooja, sündis Varssavi lähistel. Tema muusikaline
Eesti rahva muusika viljelemine tänapäeval Allar Org 10.klass Eesti muusika on tänapäeval väga hästi vastu pidanud, sest Eesti rahva muusikasse on tulnud palju uusi ansambleid ja artiste, keda vanasti ei ole olnud võimalik kuulata. Eesti rahva muusikas on toimunud väga palju muutusi ja uuendusi. Juurde on tulnud uusi noote, pille, laule ja ka muusika tegijaid. Uus aeg tõi ka uued laulud. Need said mõjutusi kõrtsikultuurist, ilmselt ka luterlikust kirikulaulust. Üleminek vanalt laulult uuele ei toimunud ka ühe korraga, vaid pikkamisi, läbi iseloomulike vaheetappide. Vanasse stiili hakkasid sisse tulema lõppriim ja uued teemad.
ise.Tänapäeval toimuvad schubertiaadid mitmes Euroopa riigis.Need on muusikafestivalid ,kus esitatakse Schuberti loomingut. 9. Mis maa helilooja oli Ferenc Liszt ja kellena ta tegutses? Vastus:Ta sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas.Tegutses pianistina juba 9 a publiku ees. 10. Too välja 2 uut nähtust muusikas, millele pani aluse Liszt. Vastus:Liszot oli uuendaja harmoonias,ta kasutas väga julgelt dissonantse.Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte. 11. Nimeta Liszti tuntud muusikateos, mis on seotud Ungariga. Vastus: "Ungari tantsud" 12. Mis olid 2 tähtsamat žanrit Liszti loomingus? Vastus:Ta tõi sünfoonilisse muusikasse uue zanri - üheosaline sümfooniline poeem.Üheosaline sonaat. 13. Mis maa helilooja oli Fryderyk Chopin ja miks ta seal ei elanud? Vastus:Poola helilooja.sest tema maal oli sõda? 14. Mis on tema loomingu peamine žanr? Vastus:Valsid ja prelüüdid
Vene muusika 20. sajandil 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Ära võiks siinkohal märkida: · Ameerika, Aafrika ja Idamaade kunst ja muusika · Sõjad ja revolutsioonid · Moodsa arhitektuuri saavutused 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Vene muusika selle ajastu kolm tuntumat heliloojat on: · Igor Stravinski · Sergei Prokofjev · Dmitri Sostakovits Edaspidi on pikemalt juttu just kahest viimasest. Sergei Prokofjev (1891-1953) oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele.
Impressionism kui kuldne päike Impressionism on 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast tahtest. Vool sai nime Claude Monet’ maali „Impression, soleil levant“ („Impressioon. Tõusev päike“) järgi. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Sõna „impressioon“ tähendab muljet. Impressionistlikule stiilile on võõras romantismile omane kirglik eneseväljendus ja äärmuslikud meeleolud. Vastupidi tugevatele, intensiivsetele värvidele eelistatakse impressionismis peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Kirjanduses avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina – eelkõige prantsuse
pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid.Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja anti välja muusikaõpikud. Millised olid klassitsismiaja olulisemad instrumentaalizanrid? Kuidas on nendega seotud sonaadivorm? Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni.Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Sümfooniaorkestri välja kujunemine tõi muusikasse väga oluliseuue zanri sümfoonilise muusika. Kõige tähtsamaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga muusikalistteemat: peateema ja kõrvalteema.Uued zanrid, mis põhinesid sonaadivormil:SümfooniaSümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. Võrdle baroki- ja klassitsismiajastu instrumentaalkoosseis. Millised on erinevused? Mida uut t6i selles osas klassitsism? Eesikohale tõusis instrumentaalmuusika
Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks, ta oli neist uuendusmeelseim, eredaim, säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Seetõttu jäi pikemaks ajaks vaikseks ka kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. 1976. aastal tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud Tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige aastatel 1959-1979 ja alates 2005. Aastast samuti. Aastal 1980 emigreerus ta koos oma perekonnaga Eestist ja asus elama Viini, kust liikusid nad edasi Lääne-Berliini. 2005. Aastal naases helilooja kodumaale. 2 LOOMING
Griegi ja Sibeliuse võrdlus Sibelius Grieg · Soome helilooja. · Norra helilooja. · Pole kunagi kasutanud · SÜGAVALT rahvusliku audentset rahvalaulu, kuigi tema helikeelega, mis iseloomustab inspiratsioo-niallikateks on olnud suurepäraselt sealset rahvast. eepos, runolaul ja loodus. · Lemmikuteks väikevormid: · Loomingus valitsevad eeskätt laulud, klaveri- ja orkestripalad. suurvormid. · Rändava eluviisiga. · Teoseid mõjutasid valitsevate riigikordade muutused. · On loonud ka poeeme. Sarnasused · Ühed suurimad heliloojad oma kodumaades. · Rahvuslik looming. · Loomingus on tunda karget põhjamaist koloriiti. · On kirjutanud nii väikevorme, kui ka suurvorme. · Romantilise loomusega, armastasid...
langused karjääris, maised kired, mis samas vahelduvadreligioosse müstikaga kõik see kajastus ka Liszti loomingus. Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tema oligi Brahmsi vastasleeri eesotsas vaidlustes programmilise ja absoluutse muusika üle. Liszt oli uuendaja harmoonias, ta kasutas väga julgelt dissonantse, mis hakkasid juba hajutama tonaalsuse tunnetust. Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast, mis omakorda tõi kaasa muutused vormis tekkis üheosaline sonaat ja üheosaline kontsert. Liszt on loonud suure hulga klaveriteoseid, nende hulgas kogumikud (,,Transtsendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, ,,Poeetilised ja religioossed harmooniad"), kaks klaverikontserti, umbes 400 klaveritranskriptsiooni (tuntuim Berliozi ,,Fantastilisest sümfooniast") jm.
Katre Pohlak Vene muusika 20.sajandil 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Sergei Prokofjev oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest.
mõistuskesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Kaldus unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka õudused-müstika-surm. Romantilises kujutavas kunstis ja muusikas kajastub erilise valulikkusega linnainimese looduseihalus. 2. Romantismiajastu muusika uued jooned ja nähtused. Muutunud oli helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmus uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. 3. Mis on programmiline muusika? Instrumentaalmuusika süzeega. 4. Romantismi muusikažanrid Nimeta vanu, nn klassikalisi žanreid, mis olid jätkuvalt tähtsal kohal: sümfoonia, klaveriminiatuurid, romantiline soololaul, operett. Nimeta uusi žanreid, mis tulid muusikasse: programmiline
Henry Purcell Henry Purcell Sündis 10. september 1659 Suri 21. november 1695 Henry Purcell Oli barokiajastu suurim inglise helilooja. Ta ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente. Kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Perekond Henry Purcelli perekond elas Londonis, Westminsteris. Tema isa oli samuti muusik. Purcellil oli kaks venda Edward ja Daniel. Tegemised Henry Purcell läks 1664. aastal kooripoisiks. Sai aastal 1673 orelimeistri John Hingstoni abiliseks. Komponeeris teoseid juba 9-aastaselt.
lõpus. 1970.aastateks oli helitehnika arenenud juba nii kaugele, et salvestatud muusika kvaliteet oli parem kui elava muusika oma. Klubide omanikel oli kasulikum palgata üks diskor plaate keerutama, kui mitu muusikut mängima. Diskomuusika puhul on tähtis eelkõige selle tantsitavus. Nii nagu rockmuusika tervikuna oma olemuselt pärineb afro- ameerika muusikast, nii ka diskomuusika lähtub samast allikast. Diskomuusika tõi muusikasse ridamisi uusi võtteid, instrumente ja produtseerimistehnikaid, arendades eriti elektroonilist muusikat. Tüüpilised diskolood on 4/4 taktimõõdus ning rõhk 2. ja 4. taktiosal. Basstrumm ja basskitarr on põhilised pillid. Lisaks kasutatakse mitmeid klahvpille ja ka keel ning vaskpille. 70-ndatel aastatel oli diskomuusika gospelist ja soulist lähtuv mustade muusika. Peatselt hakkasid diskomuusika võimalused huvitama ka valgeid muusikuid. Pärast mõnede ameerika
teistele esinejatele laulude kirjutamise ja nende produtseerimisega. Kõige rohkem esitas neid laule siiski Mars ise. Marsi muusikat on ära märgitud paljude muusikastiilide ja mõjutuste ühitamise eest. Ta on töötanud koos paljudest stiilidest muusikutega ja nende koostööde mõju oma muusikale tunnistanud. Juba lapsepõlves mõjutasid teda artistid nagu Elvis Presley ja Michael Jackson, keda ta vahel jäljendas. Samuti lisab Mars oma muusikasse reggae'st ja Motown'ist inspireeritud helisid. Jon Caramanica ajalehest The New York Times viitas Marsile kui "väga mitmekülgsele ja avatud poplauljale". Laul ,,Uptown funk" tuli välja aaastal 2014. Laul võitis ka Grammy auhinna.
1936. aastal läks ta elama Nõukogude Liitu ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokofjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. Teda innustas Vladimir Majakovski luule ja futuristide kogu "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki. Mida uut tõi muusikasse- *Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. *Muusikalise materjali kasutamise.* Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid. *Tegelaste ja tüüpsituatsioonide iseloomustamiseks kasutab helilooja tervet juhtteemade kompleksi.* Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust.*Klassikalise helikeele stiliseerimise. Looming- 7 sümfooniat. 10 ooperit ("Kihlus kloostris", "Sõda ja rahu",Jutustus tõelisest inimesest","armastus kolme apelsini vastu")
Muusikat tarbime me igal pool. Näiteks metsas jalutades ning linnulaulu nautides või linnas liikudes ja inimeste poolt tekitatud helisid kuulates. Muusika annab meile igapäevaselt edasi emotsioone ning tundeid. Muusika kui üks iseseisev osa suurest meelelahutusemaailmast on oma koha leidnud filmide, mängude, raamatute ja muu kõrval tänu tehnoloogia arengule. Tänapäeval käivad inimesed tänavatel ning igal pool mujal ringi kõrvaklapid peas, vältides nende ümber olevat ning peitudes muusikasse. Nad tunnevad end hästi, sest nad saavad muusika abil luua enda ümber mulli, millesse teised ei pääse. Sarnast funktsiooni täidavad ka muusikaga seotud üritused, kuid nendesse kogunevad inimesed loovad kõik koos ühe mulli, milles neid ühendab ühine huvi kuulatava muusika vastu. Ma arvan, et meelelahutus muusika funktsioonina ongi see, kui kuulatav loob hea tunde ning lahutab meele igapäevamuredest ja -keskkonnast.
Võrdlus ·Mussorgski ja Borodin olid mõlemad vene heliloojad ·Mussorgski tahtis saada ohvitseriks, Borodin aga Keemikuks ·Mussorgski suri alkoholismi, Borodin suri südame rikkesse ·Borodin on inimesena mitmekülgsem kui Mussorgski. ·Mussorgskist jäi poolikukt mitu teost, Borodin kirjutas kõik lõpuni ·Mõlemad andsid suure panuse Vene rahvus muusikasse ·Borodin suri 54. aastasena, Mussorgski aga 42 aastaselt ·Mõlemad olid võimsa rühma Balakirevi liikmed ·Borodinil oli tütar nimega Liza Balaneva, kes oli adopteeritud, Mussorgskil lapsi polnud ·Borodin nägi välja selline: ·Mussorgski aga selline: Kokkuvõte Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin olid vaieldamatult andekad ja isikupärased heliloojad.
19.-20. sajandi vahetusel kirjutati vga erinevate anride esikteosed, suur osa neist Rudolf Tobiase poolt. Alates Tobiasest on meldud ka helikeele rahvuslikkusest - sellest, mille poolest eesti muusika viks teiste maade omast erineda ning kuidas seda saavutada. Rahvuslikkuse idee seostub eriti Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja Heino Elleri loominguga. Samal ajal tid uuendusmeelsed heliloojad (eriti Rudolf Tobias, Mart Saar ning Heino Eller) eesti muusikasse ka omaaegse euroopa muusika kaasaegseid vljendusvahendeid. 1919. aastal asutati Tallinnas ja Tartus krgemad muusikakoolid ning enamus selle plvkonna heliloojaid asus neis tle. Vljapaistvateks kompositsioonipetajateks, koolkondade rajajateks kujunesid 1920.-1930. aastatel Artur Kapp Tallinnas ja Heino Eller Tartus. Rudolf Tobias (1873-1918) Artur Kapp (1878-1952) Mihkel Ldig (1880-1958) Mart Saar (1882-1963) Peeter Sda (1883-1920) Artur Lemba (1885-1963) Heino Eller (1887-1970)
VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...
Ta muusika on enamasti sümfoonija ja oopermuusika. Tuntumad on: "Don Juan", "Nii kõneles Zaratusha" ja "salonme". IMPRESIONISM TEKKIS PARIISIS .MONET andis ühele maalile nimeks impresionism mis tähneadb muljet.tuntuim impresionism oli CLAUDE DEBUSSY "Fauni pärastlõunal" ja ta jätkas kammermuusika vallas. Ta kujundas uue klaverimängu stiili."Pelleas ja Melisande" Teine suurkuju oli MAURICE RAVEL oli kiindunud hispaania kultuuri ja muusikasse tema iseloomu jooneks oli selgete piirjoontega väljajoonistuv teema. Tihti kasutas ta hispaania tradirsioonilistes tandsudest rütme. tuntumad teose: "Daphnis ja Chole" ja Boolero"
Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja keerukam). Etüüd –
Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit)
2 1. Üldiseloomustus impressionismist Impressionism sai alguse 19.sajandil maalikunsti vooluna. Selle tekkimise alguseks võib pidada 1874. aastat, mil Pariisis toimus näitus, kus noor kunstnik Monet pani ühele oma maalile nime ,,Impressioon. Tõusev päike". Peagi oli kasutusele võetud stiilinimetus ,,impressionism", mis muutus kiirelt üldkasutatavaks. Impressionismi ideed levisid kiirelt kujutavast kunstist nii muusikasse kui ka kirjandusse, nii tekkisid muuhulgas ka mõisted ,,impressionism muusikas" ning ,,impressionism kirjanduses". Kuna sõna ,,impressioon" tähendab muljet, siis iseloomustavad impressionistlikku stiili kindlad tunnused, ümbritseva kujutamine ning sel teemal ,,muljetamine". Kui kunstis hakati kasutama tugevate ja intensiivsete värvide asemel peeneid nüansse ning õrnasid värvivarjundeid ning loobuti äärmuslikkusest ja kirglikkust eneseväljendusest, siis
1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Muusikast Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav, tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia,
ROMANTISM Muusikaajalugu 11. klass Katrin Aasmäe ROMANTISM Eugene Delacroix "Vabadus viib barrikaadidele" 19. sajandi kunstisuund, mis sai alguse kirjandusest Levis edasi kujutavasse kunsti ja muusikasse 19. sajandil sai "romantiline" tähenduse tundeline Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revolutsioonis Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle
karakterid. 9.3 schumanni teost-poeedi armastus, naise elu ja armastus, mirdid. 10. davidsbundlerid-schumanni sõbrad, chopin, liszt. 11. chopini looming-19 saj suurim klaverivirtuoos, tegi teoseid korduvalt ringi, tundlik, nõtke. 12. klaveriloomingu väikevormid. 13.3 fakti liszti elust-19. saj väljapaistvaim pianist, sündis ungari piirkonnas, 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Sümfooniline poeem. 14. 3 liszti teost, 3 fakti-programmilise muusika pooldaja, tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, lõi üheosalise poeemi, tasso, promethus, hamlet. 15. Chopin vs liszt-liszti huvitas pilli orkestraalne kõla, chopini peenekoeline tämbriline õhustik lähtub klaveri spetsiifikast.. 18. 6 verdi ooperit-oberto, nabucco, ernani, attila, maebeth, traviata. 19. 3 fakti wagner-sündis leipzigis, 1830 õppima leipzigi ülikooli, 1976 avati ooperimaja. 20. verdi ooperite süseed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel.
Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki Ta suri Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Looming Debussy tegi lõpu Sakslaste monopolile, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia salapäraste seostega" Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed:klaveripalad, üheosalised orkestriteosed ja romansid Suurteoseid lõi Debussy harva HELI ISELOOMUSTUS Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine)
alguse Chicagost 1980ndate alguses. Oma nimetuse on see saanud klubi Warehouse järgi, kus selline muusika esimest korda tekkis. House oli esimene ja tähtsaim disko järeltulija. House-muusikat iseloomustavad korduvad klaverikäigud, üles-alla voolav bass ning tihti ka vokaal. House'ile on ka iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. Kõige tüüpilisem kiirus on 4/4 rütm. House muusikasse on lisatud ka jazz'i ja soul'i iseloomulikke omadusi. Üheks house- muusika loojaks võib kindlasti pidada Frankie Knucklesit. Teda nimetatakse lausa house-muusika ristiisaks, sest just tema oli üks nendest, kes Chicago ööklubis Warehouse oma karjäärile aluse pani. House stiilid Ambient house Diva house Deep house Dream house Garage house Tribal house
annaabi.ee 
