1. Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Juhuslikud märkmed vanades kroonikatest, harvades säilinud dokumentides, Taani ajaloolase kroonikast, Läti Henriku kroonikast2. Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? Ristiusustamise-tekkisid kirikud, kabelid, kloostrid. Jumalateenistustel lauldi. Koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vaja...
Kordamisküsimused kontrolltööks - Renessanss 10 klass Millal oli renessanss muusikas? 15.-16. sajand Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessansiga? Miks Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg, sest sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhetes? Tugevnes muusika seos tekstiga. Õpiti väljendama samu hingeseisundeid. Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Mitmehäälne ilmalik laul Kuidas saab esitada renesanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? -Kõiki hääli võib laulda -Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel -Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel -Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? Kõlaideaal, mille aluseks sai...
· Ühehäälne Gregoriuse koraal, mis on rahvalaulude sarnane · Kuni reformatsioonini vähe kirjalikke allikaid · 1172 a. Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikas ,,Gesta Danorum" kirjeldus eestlastest julgustasid lauluga võitlusteks · 1329 a. varaseim teada kirikus olnud orelist (Paistus ja Helmes) · Pärast jumalateenistusi peeti kirmeseid (pühakute päeva auks peetud pidustused) · Alates 1521. aastast palgalised linnamuusikud · Algul olid pillideks flööt, trompet ja trumm, hiljem lisandusid lauto ja viiulilaadsed pillid · Organiseeriti koole, kus õpetati kirikulaulu · Dominiiklaste ordu kõneles maarahvakeeli, organiseeris koole (hariduse võisid saada ka mõned eesti poisid) · Kõrgseltskonna lugemisvaraks oli Läti Henriku kroonika · Ilmalikku muusikat tegid rändmoosekandid ja rüütlilaulikud
13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegium 1632 rajasid rootslased Tartusse ülikooli, mille nimi oli Akadeemia Custaviana. See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal. See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule. Ilmus esimene protestantlik lauluraamat. 1684 asutati Tartu lähistele seminar, mis valmistas ette köstrid, koolmeistrid, õpetajaid Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17
Kordamisküsimused muusikaloo arvestuseks! Eellugu, keskaeg 1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? (Kirjuta natuke pikemalt!) V: Muusika tekkis, et väljendada seda mida sõnadega ei saa ning selleks vajas ka inimene muusikat. Muusikat kasutati rituaalideks, ajaviiteks, lugude jutustamiseks, julguseks, suhtlemiseks, eneseväljenduseks. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, sest levis selline arusaam, et muusikal on salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. 2. Millised on tänapäeval muusika peamised funktsioonid? (too min 3 näidet) V:Meelelahutus, inspiratsioon, raha, liitev funktsioon, motivatsioon, igavuse peletus. 3. Muusika väljendusvahendid nimeta 5-6 peamist! V:Meloodia; rütm; dünaamika; tempo; tämber; harmoonia; vorm; faktuur. 4. Milline sündmus tähistab meie aja ...
Kordamisküsimused muusikaloo arvestuseks! EELLUGU, KESKAEG 1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? Sest tänu muusikale on jõutud sinna, kuhu sõnadega ei jõua. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, taeva and. Muusikale omistati sageli salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Muusika kaudu suheldi ka vaimude maailmaga. Inimene vajas muusikat, sest see oli keel kui suhtlusvahend. 2. Kust saame teateid vana maailma muusika kohta? Mida me selle aja muusikast teame: milliseid pille kasutati, kus kõlas muusika, milliseid toiminguid see saatis? Oletused kalju- ja muude jooniste põhjal-arheoloogilised leiud. Vanimad löökpillid; hiljem flöödi ja sarvelaadsed pillid; Vanas Egiptuses otseflööt ja harf; sumeritel lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpillid. See saatis rituaale, kultusega seotud toimun...
Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? Algul esinesid rändmuusikud vaid väljaspool linna, hiljem said nad linnaloa ja hakkasid ka seal esinema. Algul esines väljaspool kirikut, hiljem ka kirikus. Algselt levis vaid suust suhu, hiljem hakati laulutekste kirja panemaaktiivsete noorte ja vaimulike poolt *rändmuusikud- n.ö lindpriid, Turbekirja saanud rändmuusikud elavdasid linna muusikaelu tantsu, marsi, ja piduliku tornimuusikaga. *linnamuusikud- esinesid rae jootudel, kodanike pulmades, muudel pidudel, rongkäikudel 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel? Mõlemad olid instrumentaallood Lihtsam tekstikesksem osa ilmalikust laulust on eesti vanimale rahvalaulule e regilalulule väga lähedal 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Koolid rajati kirikute juurde
7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine? Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pillide kasutamise levik maarahva hulgas? Vennastekogudus 10. Mis liiki (sisuliselt) mängisid linnamuusikud? Ilmalikku 11. Amet, mis andis õiguse oma kodulinnas tasu eest musitseerida (u 13.-19. Saj) Tsunfti kuuluv linnamuusik 12. Tallinna muusikaharidust edendas 17. Sajandil Gustav Adolfi Gümnaasiumi kantor J. V. Meder. 13. Millises Tallinna gümnaasiumis tegutses 17. Sajandil muusikahariduse edendajana kantor J. V. Meder? GAGis 14. Kes korraldasid esimese laulupeo Eestimaal? Baltisakslased 15
Juba 1329. Aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati oreleid Paistu ja Helme kirikutes. Aktiivselt tegutses Eestimaal Dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ristiusk välja ei tõrjunud, vaid need kultuurid hakkasid segunema – seda näeme näiteks Eesti rahvakalendri ja kalendrilaulude puhul. Euroopa muusikakultuur elas alates 13. sajandist ka siinsetes orudulossides ja linnades. Linnamuusikud, kes koondusid oma tsunfidesse, tegutsesid Eesti linnades alates 15. sajandist. Nad töötasid linna teenistuses ja neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sealhulgas perekondlikel pidustustel. 1523. aastal jõudis Eestisse Lutheri usureform, millega kaasnesid suured muutused kirikutes ja koolides. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jagati Eesti alad Rootsi, Taani ja Poola vahel,
Martin in the Fields. Võidu tõid talle tema klaverikontsert ning "Pettus" tenorsaksofonile, timpanile ja klaverile. Võit tõi kaasa ka tellimuse sellelt orkestrilt - Kaumann kirjutas tellimustööna teose "Nihilissimus Acutus". 1997. aastal toimus Kaumanni esimene autorikontsert, kus Tallinna Kammerorkestrit juhatas Tõnu Kaljuste. Hooajal 1999/2000 oli Kaumann "NYYD Ensemble'i" juures resideeriv helilooja. Ta on tegutsenud ka lauljana erinevates ansamblites, nagu "LinnaMuusikud" ja "Heinavanker"; praegu laulab ta keskaegsele vokaalmuusikale pühendunud ansamblis "Vox clamantis". Looming: 1990. aastatel debüteerinud eesti heliloojate seas on Tõnis Kaumanni käekiri silmatorkavalt omapärane. Tema stiili alus on eesti muusikas juba varasematel aegadel sügavalt juurdunud neoklassitsism. Samuti nagu neoklassitsistlikus muusikas, nii kuuleme ka Kaumanni teostes sageli elavat ja aktiivselt pulseerivat rütmi. Tema
õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli kirikulaul. 3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? V: Rändmuusikud olid lindpriid. Linnamuusikud aga olid palgatöölised. Neil oli kindel aastapalk, millele lisandusid tulud pulmades ja pidustustel mängimise eest. Linnamuusikute sisekord oli tsunftilik: peamuusikul oli tavaliselt 4-5 selli ja kuni 3 õpipoissi. Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuse järel ilmalikke pidustusi, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 4) Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?
Tallinnas aga on hiljemalt 1341. aastal ametis olnud linnaorganist. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema - seda näeme näiteks eesti rahvakalendri ja kalendrilaulude puhul. Euroopa muusikakultuur elas alates 13. sajandist ka siinsetes ordulossides ja linnades. Linnamuusikud, kes koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid eesti linnades hiljemalt 15. sajandist alates. Nad töötasid linna teenistuses ja neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sealhulgas perekondlikel pidustustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jagati Eesti alad Rootsi, Taani ja Poola vahel,
kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu. 1585.andsid nad välja eestikeelse
Klaverikontsert a-moll. MK Mäekuninga koopas Solveigi laul Ase surm Eesti muusikaelu 13-18 saj Esimest korda mainiti laulmist kuskil kroonikas 1172. Henriku Liivimaa kroonikas on kirjas Eesti muusikas ja palju on kirjas ka Russovi kroonikas. Esimene pill, mis kasutusele tuli oli orel, kuid seda kastutati algul vähe. Muusikalembusega paistis silma dominiiklaste ordu. 16. sajandist on teada juba Tallinnas palgalised linnamuusikud. 16. sajandi lõpul levis ka eestisse luterikirikureform. Kui katoliku kiriku teenistusel mängis munkade koor, siis luterlus püüdis koguduse kaasa laulma panna. 17 saj ilmusid esimesed lauluraamatud. Linnakoolides õppisid ka eestlased muusikat. Johann Meder- 17. Saj tuntuim linnamuusik 1720 hakkasid tegutsema vennastekogudused ehk hernhuutlased. Usuliikumine, mis rõhus kõikide inimeste võrdsust ja erilist tähelepanu pöörati muusikale, edendasid rahva haridust.
ametiõppimine. Keerulisema käsitöömeistriks saadi vaid pikkade õpipoisi- ja selliaastate järel, kusjuures viimastega võis seostuda ringirändamine. Kirikutes lauldi gregooriuse koraale, mis tundusid eestlastele väga uudsetena. XIV sajandist peale hakati kasutama kirikuis orelit, mis pidi muljet avaldama. Eestlased võtsid omaks torupilli. Peale kirikumuusika levis Eestisse ka ilmalik lihtrahvamuusika, mida kandsid palgalised linnamuusikud ja läbirändavad moosekandid. Varrastel kudumine on Eestis tuntud juba 14. sajandil. See oskus pärineb idamaadest ja pole võimatu, et kudumise tõi Baltimaadesse Saksa ordu. 3. Reformatsiooni mõju eestlase haridusele Reformatsioon e. usupuhastus algas 1517. aastal Saksamaal, mille ajendiks oli Martin Lutheri ülesastumine Wittenbergis oma 95 teesiga. 16. sajandil veeres usupuhastus mässulise liikumisena üle suurema osa Euroopast. Selle
annaabi.ee 
