Siit saab alguse Eesti maakoolide võrk. MITEMHÄÄLSE KOORILAULU TEKE JA ESIMESED LAULUPÄEVAD · Mitmehäälse laulu levikule aitas kaasa kihelkonnakoolides edenev muusikaõpetus · Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli 1804.a Kanepi kihelkonnakool. · Johannes Heinrich Rosenplänter esimene, kes pidas vajalikuks koolis kasutada klaverit. ESIMESED LAULUPÄEVAD · Eeskuju laulupäevade korraldamiseks saadi baltisakslastelt · Esimesed laulupäevad toimusid Põlvas (1858), Saaremaal Ausekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Hiiumaal (1867) · Lisaks laulukooridele asutati nn. Pillikoore · 19.saj keskpaiku tegutses 2 orkestrit Torma ja Väägvere · Koorilaulu ja pillimängu arengule aitas kaasa Valga koolmeistrite seminar. Seda juhatas lätlane Janis Cimze (1/4 oli seotud muusikaga) ESIMESED EESTIKEELSED MUUSIKAKIRJANDUSE VÄLJAANDED · Nooditrükiste hulgas olid olulisel kohal koraaliraamatud
laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine. Meeste osakaal suurem. 3. Mitmehäälsuse tekkimine eesti muusikas – 18. Sajand. Seotud vennastekoguduse tegevusega. Heal tasemel lauldi neljahäälselt Kanepi kihelkonnakoolis, ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. 4. Esimesed laulupäevad Eestimaal – baltisaksa laulupidude toimumine 1857. Ja 1866 aastal Tallinnas innustas ka eestlasi laulupäevi korraldama. Saaremaal juhatas heatasemelist koori Martin Körberg, kelle eestvedamisel 1863. Aastal toimus Ansekülas Sõrve laulupäev. Hiiumaa esimene laulupüha (Gustav Rinne). 5. Muusika elu 18. Sajand – muutub kohalikke sakslaste kultuurielu väga aktiivseks – baltisakslus. 1784 asutas A. Friedrich Kotzebue esimese teatri,
Lõi kaasa kõikides Eesti eluvaldkondades: kultuur, haridus, kirjandus, kool, ajalugu, poliitika, andis välja ajalehte Eesti Postimees, kirjastas raamatuid, noote, andis välja Laulu -ja mängulehte - kuukiri muusika teemal. Ta kogus rahvaviise ja harmoniseeris neid, on loonud üle 300 koorilaulu. Kuulsaimad neist on Kungla rahvas, Munamäel, Oh laula ja hõiska, Isamaa mälestus TEEMAD TÖÖS: Muusikaelu 17. sajandil, 18. sajandil 19. sajandil Rahvuslik ärkamine ja esimesed laulupäevad Esimene laulupidu Esimesed heliloojad Rahva looming: Vanem ja uuem rahvalaul
Jakobsoni surma. Põltsamaa kerkis esile tähtsa kultuurikeskusena. M. Wilbergi käe all saavutas Põltsamaa koor tolle aja kohta vägagi kõrge taseme koos solistide ja oreliga kanti 1856. aastal ette osi Haydni ,,Loomisest" ja Händeli ,,Messiasest". 5) Mida tead oma kodukoha kultuuri- ja muusikaelust 19.sajandil? Võimaluse korral tee sellest lühiülevaade. V: Ei tea eriti midagi. Küsimused lk 35 1) Kus, millal ja kelle eestvõttel toimusid esimesed laulupäevad Eestimaal? V: Esimesed laulupäevad Eestimaal toimusid Põlvas (a. 1858), Saaremaal Ansekülas (a. 1863), Jõhvis (1865), Pärnu lähedal Uulu mõisas (1867), Simunas (1866) ja Hiiumaal (1867), Martin Körberi eestvõttel. 2) Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid? Milline oli selles hernhuutlaste roll? V: Esimesed pillikoorid asutati 19. sajandi keskpaiku 1848 asutatud Torma pillikoor ja 1839 asutatud Väägvere pillikoor
I Üldlaulupidu · Esitati isegi Mozarti reekviemi Toimumise aeg 1869 (3päeva) Toimumise koht Tartu Peetri kiriku vastas Osavõtjad naiste keelamine, meeskoorid, pillikoorid , 51 meeskoori ja 4 Põltsamaa pasunakoori, ligikaudu 870 esinejat · Laulu harrastusi soosisid Hörschelmann ja Maurach Dirigendid Johan Voldemar Jannsen, Aleksander Saebelman, David Otto Wirkhaus · Hörschelmann,oli ka ise paari vaimuliku laulu autor, avaldas Repertuaar 12 vaimulikulaulu, 15 ilmalikulaulu, 1.päeval vaimulike 1847.aastal esimese eesti keelse ilmaliku laulukogu ,,Mönned laulude päev, 2 päev ilmalike laulude päev, 3. Päev võis...
noormeeste fuugat ja motette. See näitas, et eestlased on muusikaliselt väga arenguvõimelised.4. Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. Torma: A. Jakobson lõi laulukoori, ka pillikoori. Neljahäälset laulu viljeldi pea kõigis Torma kihelkonna koolides.Tema poeg C.R.Jakobson aitas kaasa kõrgele tasemele peale tema isa surma.Põltsamaa: Sealsed pastorid avaldasid esimese eestikeelse ilmaliku laulukogu. Kõrge tase kooridel. 1.Kus, millal ja kelle eestvõttel toimusid esimesed laulupäevad Eestimaal? Toimusid 1858 – 1867. Saaremaal oli koorilaulu eestvedajaks Martin Körber. Hiiumaa muusikaelu juhtis Gustav Felix Rinne. Põlvas juhatas koore Carl Gottfried Donner2. Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid? Milline oli selles hernuutlaste roll? Hakkasid kujunema 19. sajandi alguses. Hernuutlased hakkasid propageerima pillimängu. 3. Milline tähtsus on David Otto Wirkhausil eesti muusikaloos? Too näiteid.
aastast, meister G. Normanni töökojast. Simuna kihelkond on olnud territoriaalselt suurimaid Põhja-Eestis. lk 7 Hiljemalt 16. saj. eraldub sellest Väike-Maarja kihelkond(algselt abikiriku ala; kabel oli ka Paasveres), hiljem osi Laiuse kihelkonnast. 19. saj. vaimuelu tõus avaldub nendel aladel tugevalt köster Villem Normanni tegevuses kiriku laiendamine, köstrikool, laulupäevad, õpikute ja vaimulike raamatute kirjutamine. Sel sajandil võiks mainida märtrina kommunistide käe läbi surmatud.vaimulik.Walther Pauckerit (surn. 6.01.1919). Kogudusse kuulub enne II Maailmasõda ca. 11-12 tuhat hinge, 2006. aasta seisuga ca. 650 hinge ja 167 tegevliiget. Koguduses toimub pühapäevakool ja leerikool. Kuigi jumalateenistuslik elu keskendub kirikukülla, on kuulutuspunktide tegevust olnud ka Rakkes, Laekveres, Veneveres ja Kärus
Tänu Joosepile ja tema tegevusele kujunes Suure-Jaani üheks silmapaistvamaks muusikaelu keskuseks. Joosepi täisikka jõudnud lastest kaks pühendasid oma elu samuti muusikale. Artur Kapp veetis ühe perioodi oma elust Venemaal õppimas ja töötamas. Eesti Vabariigi ajal pöördus Artur oma sünnimaale, kus töötas pedagoogina Tallinnas. Hans Kapp jätkas oma isa Joosep Kapi elutööga Suure-Jaanis ja linn taaselustus. Hans Kapi eestvedamisel loodi Suure-Jaani laulupäevad ning Suure-Jaani kogus endale tuntust. Villem Kapp, kes õppis kodust eemal veetis oma vaba aega Suure-Jaanis, andes kontserte ja olles ka koorijuht. Eugen Kapp, sündinuna Astrahanis, pühendas oma loomingu eesti temaatikale. Eugeni tähtsaim roll oli 22 nõukogude ajal Eesti NSV Heliloojate Liidu esimehena. Suure Jaani muusikafestival loodi 1998. aastal Viljandimaa Muusikapäevadele toetudes.
60-ndate aasta lõpu kõige suuremaks, märgilisemaks ja tulevikku suunatud ettevõtmiseks saab üldlaulupeo korraldamine, mis kujuneb traditsiooniks. Mõte see üldlaulupidu korraldada, saab alguse sellest, et lähenes pärisorjuse kaotamise 50. aastapäev. Pakuti välja ka mitmesuguseid variante, kuidas keisrihärrat veelkord tänada. Ringkond, kes pidu pidada tahtis, oli seotud Jannseniga. 1857. aastal toimus Tallinnas esimene saksa linnade vaheline laulupidu (laulupäevad). See oli üsna palju tähelepanu saanud, 1861. aastal tegi samasugused laulupäevad Riia linn. Toona oli Jannsen võtnud neid ka oma Perno Postimehe veergudel näidata, seda ettevõtmist ka väga hindas. Ka 1860-ndate keskpaigas hakkas toimuma mitmel pool regionaalseid laulupäevi. Regionaalsetel laulupäevadel hakkasid üles astuma ka eesti koorid ja puhkpillikoorid. Võimalik, et siit sai ka Jannsen mõtte korraldada suurem
muutustele kohesel, reaalajas, mitte tagantjärgi. Rõhk impressionismil ja ekspressionismil alguses, hiljem mingi lääne trendidega kaasa. Väga oluliseks sai „Pallas” ja seal õppimine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Rahvas armastas rahvusromatikat, ajaloolisi romaane. Kriisiaastatel kuivas igasugune kultuuri tarbimine kokku. Kunstnikud, kirjanikud jm üritasid oma tegevusi populiseerida. Muusikal oli aga tugev seos rahvuskultuuriga. Jätkusid laulupeaod, laulupäevad. Muusikaelu mõjutajaks sai Riigi Ringhääling, eriti kui seal hakkas esinema koor „Estonia”. Teatris oli populaarne realistlik mängumaneer. Eelistati rahvatükke. Näideldi ka omaette rahvamajades. Igal parteil oli kindlasti oma häälekandja, ajaleht. 1930 paljud ajalehed muutsid oma suunda või pandi kinni. Sport oli väga popoulaarne ja ulatus väljapoole Eestit- erinevad võistlused, võidud jne. Aga ka male. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus;
annaabi.ee 
