Käisin 27. novebril kell 18.00 kuulamas Alfred Schnittke 75 juubeli kontserdil Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis. Enne kontserdi algust oli veel ettekanne Alfred Schnittke loomingust ja eluloost, mida esitas üks muusikateaduse üliõpilane Aleksandra Dolgopolova. Ettekanne oli vägagi sisukas ja materjal oli hoolega valitud. Ettekande miinuseks oli nõrk hääl ja faktide rohkus, tekkis raskusi jälgimisega. Iseenest tundus huvitav olema tema elulugu ja vaated. Ettekande lõppedes läks kontserdiks. Esitamisele tuli kaks teost: Klaverikvintett ja Süit vanas stiilis. Need teosed jagunesid ka omakorda osadeks. Esimest pala esitasid Ida Teppo ja Karolina Normak viiulil, Laur Eensalu vioolal, Silvia Ilves tsellol, Maksim Stsura klaveril. Süit vanas Stiilis kandsid ette Eva-Maria Sumera viilulil ja Jaan Ots klaveril. Klaverikintett jagunes viieks osaks, mille vahel oli väike paus ning toimus sujuv üleminek. I osa moderato oli alguses veidi sünge...
Carl Orff 10.07.1895-29.03.1982 20.sajandi saksa helilooja Carl Orff sündis Baieris sõjaväelase peres. Alustas 5 aastaselt klaveri õppimist. Sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast muusikaakadeemia lõpetamist töötas Müncheni väikeses teatris kontertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda : Alice Solscher (1920- 1925),Alice Willert (1939-1953),Luise Rinder (1954-1959) ja Liselotte Schmitz (1960) Ainus laps Godela,tema esimesest abielust. Alates 1925.aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika-ja tantsukoolis. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile,koorile
Tõnu Kõrvits Juula Reinumägi MGH 12c 2012 Elulugu *Sündis 1969. aastal Tallinnas *1987. a astal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe *1994. aastal Eesti Muusikaakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi *1994-1997 õppis ta Muusikaakadeemia magistrantuuris Jaan Räätsa juhendamisel *Levimuusika arranzeerija ja orkestreerija *2001. aastast õpetab ta Eesti Muusikaakadeemias orkestratsiooni *Aastaid on ta teinud saateid Klassikaraadiole Elulugu * Eesti Heliloojate Liidu liige. *2003/2004 aasta hooajal oli ta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) resideeriv helilooja Looming *Algselt oli tema looming lihtsas helikeeles (1990) Sellel ajal üks hinnatumaid helitöid on "Concerto semplice" *Hiljem on Kõrvitsa käekiri muutunud keerukamaks, kuid alles on jäänud muusika südamlik tundetoon ja hingestatus
J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a
JEAN SIBELIUS (1865-1957) · Esimene Soome helilooja, kes viis oma rahvusliku heliloomingu maailmatasemele · 6-a esimesed loomingukatsetused · 15-a esimesed ülesastumised pianistina · Haridus: õppis Helsingi ülikoolis õigusteaduse ja Helsingi muusikaakadeemias viiulit ja kompositsiooni · LOOMING: 1890-ndatel saavutas maailmakuulsuse o Töötas õppejõuna Helsingi muusikaakadeemias o 1900 loobus pedagoogitööst Helsingi muusikaakadeemias ja pühendus täielikult loomingule o 20.saj. algus loomingu kõrgperiood · 1899 organiseeriti soome kultuuriõhtu. Selle puhul kirjutas Sibelius patriootilise eteneuse ,,Ajaloolised stseenid". Siin kõlas esmakordselt sümf. poeem ,,Finlandia" · 1904 lahkus Helsingist Järvenpääle. Nimetas selle koha oma naise järgi ,,Ainolaks" EDVARD GRIEG (1843-1907) · Esimene Norra helilooja, kes sai maailmakuulsaks · Sündis Bergenis
(1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste traditsioonidega riikides elamine on temast teinud kosmopoliidi, mistõttu leidub tema muusikas eesti
Kokkuvõttes oli 20.saj I pool aeg, mil Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas jätkus rahvuslike muusikakoolkondade väljakujunemine. Bela Bartok (1881-1945) Oli helilooja, pianist ja mitmekülgne muusikafolklorist. Bartoki loomingustiil on sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikatest. Elu Noorpõlv möödus Austria-Ungaris sageli elupaiku vahetades. Muusikat hakkas Bartok õppima juba lapsena. Muusikalise kõrghariduse omandas Budapesti muusikaakadeemias kahel erialal korraga kompositsiooni ja klaveri erialal. Tema fenomenaalne andekus väljendus esmalt pianistina ning muusikaakadeemias ei pidanud ta seetõttu sooritama klaveri eriala lõpueksamit. Heliloojana olid talle eeskujuks Wagner ja Brahms, keda ta oma algsetes kompositsioonides mõnevõrra jäljendas, ent tema esimeses suurvomis on tunda rohkem Richard Straussi mõju. Looming 3 perioodi.
J.Alperten, "XX saj. Orkester"-dir. Erki Pehk, Pärnu Linnaorkester - dir. Erki Pehk, Eesti Kaitseväe Orkester - dir. Peeter Saan, Kaartin Soitokunta - dir.Elias Seppälä, ERSO - dir.N.Aleksejev). Sealhulgas esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil (G.Mahleri VIII sümfoonia jm). 2007a kevadel esines ta Türi Kevadfestivalil barokkansambli solistina. A. Pillak on Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat 2008. Jaanika Rand-Sirp õppis Eesti Muusikaakadeemias prof. Laine Metsa klaveriklassis, mille lõpetas 1996. a. solisti ja kammeransamblistina. 2002. a. kaitses J. RandSirp magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias saateklassi erialal prof. Vilma Mallene ja dots. Helin Kapteni juhendamisel. J. Rand Sirp on täiendanud end prof. Arbo Valdma, prof. Klaus Schilde ja prof. Hartmut Hölli meistriklassides. 1994. a. saavutas ta diplomi rahvusvahelisel pianistide konkursil Kil´is. 2003. a. omistati talle Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu
Kaspar Kalluste Kaspar Kalluste (sündinud 28. aprillil 1988[1]) on eesti muusik. Ta on lõpetanud Nõmme Muusikakooli klaveri erialal, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop-jazz osakonna löökpilli erialal. Täiendanud ennast Malmö muusikaakadeemias ja lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadiga. Tema värskeimal loomingulisel kollektiivil Kaspar Kalluste triol ilmus 2014 aastal heliplaat "Koletise tagasitulek". Popmuusika vallas on Kaspar Kallustel ette näidata pikk rida kontserte, stuudiosalvestusi ja heliplaate. Hetkel figureerib ta kõige aktiivsemalt Ott Leplandi saatebändis, kellele ta on kirjutanud muusikat ja laulutekste ning produtseerinud mitmeid heliplaate. Ta on olnud mitmetes
avada oma loovat poolt, väljendada valu, kurbust,armastust samas unustmamata rõõmu ja huumorit. Õhtu Straussiga eesmärk oli, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse... Õhtu Straussiga solistid : Karmen Puis ( lõpetanud Heino Helleri nimelise muusikakooli, Eesti Muusikaakadeemia Tiiu Levandi lauluklassi ning omandas Muusikaakadeemias Jakko Ryhäneni juures magistrikraadi (cum laude) ). Väga hea kõla ning tugeva häälega laulja. Väga ilmekas ning elas oma rolli sisse, ta teadis millest laulab ja kuidas emotsioone väljendada. Pirjo Püvi ( omandas 2009.a. Magistrikraadi ooperilaulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dosent Nadja Kuremi lauluklassis). Väga armas ja tore laulja . Tal oli väga hea ja tugev hääl, mis oli selgelt kõlav . Ta elas oma rolli sisse ning näitas tegelaskuju emotsioone
Muusikakooli (1997) Aino Kõivu lauluklassis ja Eesti Muusikaakadeemia (2002) Pille Lille ja Tamara Novitsenko juhendamisel. 2000. aastal sai ta Socratese Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (Maria Venuti klassis) ja 2001 jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 1994. aastal võitis Helen Lokuta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, oli Eesti noorte muusikute konkursi ,,Con Brio" finalist (2002) ja sai Vilniuses Leedu Teatri ja Muusikaakadeemias rahvusvahelisel vokalistide konkursil II preemia ning lisapreemia Kuldar Singi ,,Me armastus", esituse eest (2005 Helen Lokuta töötab aastast 2001 vabakutselise solistina, alates 2006 solistina Rahvusooperis Estonia ning alates 2004. aastast osaleb Tõnu Kaljuste projektiteatris Nargen Opera. Hooajal 2002/2003 töötas ta Badeni Riigiteatri ooperistuudios Karlsruhes ning Karlsruhe Riigiteatri ooperistuudios 2005. aastal pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute
Carl Orff ( 1895 - 1982 ) Elulugu : Sündinud Münchenis kunstilembelise ohvitseri perekonnas . Juba lapsena puutus kokku Baieri rahvalike laulumängude ja tänavaetendustega. Tema muusikaline haridustee sai alguse kodusest ansamblimängusgt. Kaks aastat õppis Orff Müncheni Muusikaakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist, kuid lahkus siis, kuna õppejõud ei jaganud tema teatrikiindumust. Aastast 1915 sai Orffist Müncheni draamateatri Kammerspiele kapellmeiste, jiljem töötas aga mitmes Mannheimi ja Darmstadti teatris. 1924.a astuas ta koos tuntud koreograafiga Muusika-ja Tantsukooli ning töötas väljas uut tüüpi orkestri - nn kõlaorkestri, kus domineerivad löökpillid. Looming : Orffi looming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest.
EFK on tuntuim eesti muusikakollektiiv maailmas ning kuulub maailma kooride top 5 hulka. Koor on asutatud aastal 1981. Senini on neil läinud väga edukalt, esinetud on pea kõikjal maailmas, palju kontserte on antud mitmetes kuulsates saalides koos väljapaistvate orkestritega ning neil on juba välja antud kokku 27 CD-plaati. Praegune EFK dirigent on 27-aastane Risto Joost, kes on ka laulja. Ta on mõlemat ala õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. 18- aastaselt asutas Risto Kammerkoori Voces Musicales. Nüüdseks on ta juhatanud kõiki olulisemaid Eesti koore ja orkestreid. Lisaks dirigeerimisele esineb Risto ka lauljana. Ta on kaks aastat laulnud EFK-s. Vabariigi aastapäeva puhul mängitud kontsert oli sisult väga huvitav ja mitmekülgne. Koori sissetulek oli juba väga erakordne ja meeldejääv. Solistid, viimne kui üks, esitasid oma osasid väga hästi ja kõlavalt
Peeter Vähi Leon Kann 11.B Peeter Vähi on sündinud 18. mail 1955 Tartus ja on eesti helilooja. Tema helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline. Elulugu Nooruses õppis Peeter Vähi akordionit, kontrabassi ja muusikateadus t. Aastal 1974 alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemias professor Eino Tambergi käe all ning 1980. aastal omandas heliloojadiplomi. Töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis, tegutsenud vabakutselisena, õpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Praegu on ta ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht Looming Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib
Erich Krieger 14. juulil 1961. aastal sündis kaugel Alma-Atas poisslaps, keda täna tunneb kogu eesti rahvas. Ta on isa poolt sakslane ja emalt pärineb kange saare veri. Ta on õppinud Eesti Muusikaakadeemias ja saanud sealt diplomi laulu erialal. Kuigi klassikalise lauluga pole ta loorbereid lõiganud, teab pea kogu Eestimaa tema lauldud "Põhjanaela", "Hulle naisi" ja "Sõbra laulu". Tema fännklubi sai tugevat täiendust pärast tõsieluseriaali "Dunglistaar", kus selgus, et karmi ja veidi edeva koore all on peidus hell süda ning sõbralik ja abivalmis hing. See vastuoluline mees on Erich Krieger. Muusikuteed alustas ansamblis "Kulgur" /1977/, 1979-81 Tallinna Tuletõrjemaja
konservatooriumis (19801984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrocki ansambli "In spe", mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsultandina (19831985) ja teatri "Vanalinnastuudio" muusikajuhina (19871999). Aastail 19931995 õpetas ta kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias. Alates aastast 1995 on Tüür vabakutseline helilooja, kelle tööd jõuavad sageli enne kodupublikut maailma lavadele. Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. Erkki-Sven Tüür on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia
rahvale kättesaadavaks. · Kollektiiv toetub gregooriuse laulule ja varasele mitmehäälsusele. Kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve Jaan-Eik Tulve · Jaan-Eik Tulve lõpetas aastal 1991 Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhina. · 1993 lõpetas Pariisi Rahvusliku Kõrgema Muusika ja Tantsu Konservatooriumi gregoriaani koori dirigeerimise erialal. · Alates aastast 1996 on Jaan-Eik Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias · Esimest korda esineti avalikkuse ees 2006 a. Tallinna katoliku kirikus esimese advendipühapäeva missal. · 1998. aastal valmis esimene CD ,,Hæc dies". · Kokku on neil ilmunud 6 heliplaati. · Osaletakse iga kolme aasta tagant toimuval Watou rahvusvahelisel gregoriaanifestivalil Belgias. · 2000. aastal käidi kontsertreisil Liibanonis. · 2001. astuti Prantsusmaal ja Portugalis üles Arvo Pärdi gregoriaani kavaga ,,Annum per annum".
Ooperilaulja elulugu: Lauri Vasar Lauri Vasar on sündinud 17. oktoobril 1970. aastal Tallinnas. Haridus: Ta on õppinud Tallinna Muusikaülikoolis, Muusikaakadeemias ning Grazi ja Salzburgi muusikaülikoolides, saades hästi selgeks nii pillide mängimise kui ka laulmise. Perest: Lauri pole ainuke, kes on muusikast huvitatud: Lauri ema, Ülla Millistfer, tegeleb samuti muusikaga. Lauri ema on olnud Estonia teatri kauane kontsertmeister, praegu aga Rahvusooper Estonia opereti kontsertmeister. Ka Lauri kasuisa, Jüri, võib seostada muusikaga - tema on klarnetist. Lauri
" 2004 võitis Helena Tulve orkestriteos Sula UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi. Selles teoses mängib vahepeal didgeridoo, mis teeb imelikku põrinat ja on jämeda häälega. Veel on seal harf, klaver mis mängib peeneid ja kõrgeid helisid ja keelpillid. Helena Tulve Helena Tulve on sündinud 28. Aprillil 1972 Tartus. Ta on Eesti helilooja. Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud.
Tallinna Muusikakooli vilistlane, kus ta alguses õppis klassikalises osakonnas viiulit, kuid hiljem läks pop-jazz laulule üle. Sellel erialal ta ka lõpetas. Heli Karu on muusikaõpetaja Raasiku Põhikoolis, Alavere põhikoolis ja solfedzo- ning laulustuudio õpetaja Kehra Kunstidekoolis. Heli on õppinud klaverit Kehra Kunstidekoolis. On G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli vilistlane koorimuusika erialal ning omandanud magistrikraadi koolimuusika erialal Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias.(Endine Tallinna Konservatoorium). Kontserdist jäi mulle kõige enam meelde Hannahi laul Sel Talveööl. Kuna see oli esitatud väga emotsionaalselt ning tundus, et Sandra mängis rohkem oma häälega kui Hannah. Ja see oli piisav. Ka dünaamika oli paigas ning oli väga meeldiv kuulata. Kontsert oli väga hästi seotud lugude vahepeal loeti erinevate inimeste mõtteid, mis olid kogutud kokku enne kontserti.
Alates 1990. aastast on ta ERKI õppejõud, alates aastast 1995 professor. 19921998 õppejõud Helsingi kunstikoolis "Maa", 19931996 kooli juhtkonna liige. 1994. aastal oli ta Helsingi Tehnoloogiainstituudi külalisprofessor. Aastail 19951997, 20032005Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali esimees. 19912003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja. 1997, 2002, 2005 külalisprofessor Eesti Muusikaakadeemias. 19982001 Tallinna linna kunstinõukogu juhataja. 20012002 a. oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Väljaanded ja Kogukonnad Leonhard Lapin on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1977 ja Eesti Arhitektide Liidu liige aastast 1982. Avaldanud Albert Trapeezi nime all luulekogud "Armastades" (2012), "Võta suhu sõna" (2011), "Kaunimad laulud: luulet möödunud sajandist" (2000), "Sitased seitsmekümnendad: ebatsensuurset luulet. "19691977" (1993) jpm. Teosed
varajasele mitmehäälsusele. Ansambli pea kõikides programmides kõlab ka kaasaegne muusika, selle väga laialdastes väljendusvormides. Nende eesmärk ongi ühendada vana ja uus muusika ning esitada seda rahvale. Ansambli kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning hiljem ka Pariisi Rahvusliku Kõrgema Muusika ja Tantsu Konservatooriumi, koori dirigeerimise erialal. Alates 1996 aastat on Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias. Jaan-Eik Tulve on kahel korral pälvinud ka Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna ning talle on omistatud EV Valgetähe teenetemärk, Belgia Kuningriigi Leopoldi orden ning Prantsuse Vabariigi Kunstide ja Kirjanduse orden. Kokku on ansamblis 15 lauljat. Vox Clamantisele on kirjutanud teoseid paljud eesti heliloojad, teiste seas ka Arvo Pärt ja isegi tuneesia helilooja ja laulja Dhafer Youssef. 1998. aastal valmis neil esimene plaat. Kokku on neil ilmunud 4 plaati.
aktused, kus kuulajateni on toodud nii maailmaklassika kullafondi kuuluvat kui ka eesti uuemat muusikat. Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester tegutseb 1987. aastast. Orkestris mängivad 9.12. klassi õpilased. Orkester annab aastas 56 täiskavaga kontserti, kus kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming. Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias ja täiendanud end Viini Kaunite Kunstide ja Muusika Ülikoolis. Ta on juhatanud mitmeid orkestreid nagu näiteks Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Noorteorkester, Põhjamaade Kammerorkester ning on seisnud dirigendina ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ees. Alates sügisest 2006 on Risto Joost just Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Esimene neist on lõpetanud Georg Otsa
ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte.
Kui talle tehakse ettepanek laulda Viini Ooperiteatris, lendab ta hoopis Fääri saartele, vanaisa-vanaema juurde, kus laupäeva õhtuti ikka koos lauldakse. Kasutas kontserdil erinevaid pille, näitaks trumm, kitarr jms. 4 Villu Veski Villu Veski (sündinud 19. jaanuaril 1962 Hellamaa külas Muhus) on eesti saksofonist ja helilooja. 1980. aastal lõpetas Orissaare Keskkooli, õppis Eesti Muusikaakadeemias ja sai esimese saksofonistina klassikalise muusikahariduse, täiendades end sel alal ka Prantsusmaal. Dzässmuusikuna on Villu Veski loonud ansamblid: Villu Veski kvartett (1985), Avicenna (1987), Saxappeal Band (1992),Tallinna saksofonikvarteti liige alates 1983. Põhjamaist etnodzässi mängiv muusikaprojekt "Põhjala Saarte Hääled" sai alguse 1998. Villu Veski JazzGroup alates 2006. Kontsertreisid on nende aastate jooksul toimunud pea
Inglismaalt tagasipöördudes jätkas ta õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ning peale seda Moskva Riiklikus Konservatooriumis. Heino Sepp õppis ka Heino Elleri kompositsiooniklassis. Kurb saatus Heino Elleri arust oli Heljo Sepp andekas ning soovitas tal osa võtta Londoni rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil ning võitis. See oli 1938. aastal ühteistkümnendal mail. Ta sai Briti Muusikanõukogu auhinna ning kolmeaastase stipendiumi õpinguteks Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias. Ta sai ennast täiendada Vivian Langrishi käe all. Kahjuks algas teine maailma sõda ning ta pidi oma õpingud pooleli jätma. Tegevus Ta töötab õppejõuna Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias juba aastast 1952. Peale selle on ta veel Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 1962. Saavutused Ta on läbiaegade olnud üks eesti armastatumaid pianiste. Enda repertuaaris on tal eriline rõhk Heino Elleri loomingu propageerimisel. Ta on saanud ENSV teenelise kunstniku nimetuse. Ta
§ Kunsti õppinud ENSV Riiklikus Fifth level Kunstiinstituudis (ERKIs) Elukäik Lõpetas Räpina Keskkooli 1965.a Õppis 19661971.a ERKIs arhitektuuri eriala 19711974.a töötas arhitektina 1990.aastast ERKI õppejõud,1995.aastast ka professor 19912003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja Olnud külalisprofessor nii Helsingi ülikoolides kui ka Eesti Muusikaakadeemias Looming Alustas loomist 1960ndatel Avangardismi valdkonnas Liitus Tõnis Vindi kunstigrupi ANKga,mille kaudu ta tutvus avangardismiga Toetus suprematismi(eimiski ehk kõige tipp) ja konstruktivismi (mõtlemise ja kogemuste koosmõju)traditsoonidele ning arendas geomeetrilist kunsti On loonud : Maale,skulptuure,arhitektoone,luuletusi, raamatuid Lapini kontseptsioon ruumist ja tühjusest on olnud aastaid tema ideede väljenduseks
Raivo Tafenau (sündinud 20. novembril 1963 Mustlas) on eesti dzäss-saksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. Siim Aimla (sündinud 1.novembril 1974) on eesti muusik, koorijuht ja muusikapedagoog. Siima Aimla õppis 1982- 1993 Tallinna Muusikakeskkoolis ja 1993- 1995 Eesti Muusikaakadeemias. Kõik lood olid jazzi stiilis ning need oli ansambli liikmete enda kirjutatud. Kava oli oma ülesehituselt väga huvitav ning laulud olid väga värvirikkad. Lugudes oli kuulda sellist rütmilisust, kiirust, värvikust ja ka originaalsust. Kontsert mulle väga meeldis kuigi ma väga suur dzässisõber just ei ole. Esituses oli neli laulu milleks olid: Siima Aimla Soundsystem, Jürmo Eespere Carne Tremula, Raivo Tafenau Karu jälg sipelgapesas ja Siim Aimla Ballaad.
abielus kuninga peaministriga. Oma naise ja kuninga armastusest teada saades soovis peaminister kätte maksta ning otsustas kuninga tappa. Amelia osa laulis külalisesinejana Aile Asszonyi. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal ning jätkas õpinguid Madalmaade Ooperistuudios. Samuti on täiendanud end Itaalias. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Don Giovanni", "Fidelio", "La traviata". Kuningat mängis Mart Madiste, kes on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end prof. Virgilijus Noreika juures. 1999. aastast on ta Rahvusooper "Estonia" solist. Temagi on kaasa teinud mitmetes ooperites: "La traviata", "Lõbus lesk", "Carmen". Esimene vaatus algas avamänguga, mis tekitas publikus ootusärevuse eelseisva etenduse ees. Eesriide avanedes, tuli nähtavale esialgu veidi hirmutav suuremõõtmeline mask, mis keskelt pooleks läks ja paljastas samasuguse kullatud näo. Esimene stseen leidis aset kuningapalees
Muusika Ibseni draamale ,,Peer Gynt": jutustav norra külapoisi seiklustest, Peer arvas, et kodus ei saa olla õnnelik ja asus laia ilma õnne otsima. Vana mehena naastes mõistis, et otsitud õnne ei oleks lnud tarvis kaugelt otsida. ; kirjutas sololaule ja klaveri- ja orekstripalaade; sündis Bergenis, kus nüüd toimuvad koorifestivalid. Jean Sibelius (1865-1957)- soome helilooja, kes viis rahvusliku muusika laia maailma; helsingis ülikoolis õpis- õigusteadust ja helsingi muusikaakadeemias kompositsiooni ja viiulit); 20.saj algul protestiks venestuspoliitika vastu organiseeris soome kultuuriõhtu, mille tarbeks kirj. Selle teose ,,Filandia"; kirj. Arvukalt sümfooniaid. Vene romatikud- kunstimuusika jõudis Venemaale õukonna kutsel läbi Lääne; tol ajal hõlmas Vene professionaalne helilooming vaid vaimulikku koorimuusikat, pillidel mängiti rahvamuusikat; Venemaa esimesed konservatooriumid avati Peterburis 1862 ja Moskvas 1866.
Käisin Kadri Voorand Trio kontsertil ,,Sina ja mina", mis leidis aset 4. jaanuaril Viljandi Pärimusmuusika aidas. Ansambel, koosseisus Virgo Sillamaa kitarril, Taavo Remmel kontrabassil ja Kadri Voorand häälepaeltel, esitas muusikute koostööl heliteosteks saanud erisugust eesti luulet. Omavahelist klappi selgitasid nad just eesti luule armastamise ja reeglite eiramise sooviga. Kadri Voorand on õppinud dzässlaulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Improviseerinud on Voorand terve oma elu, juba noorena rahvamuusikaansamblis oli tema ülesandeks viiulil mängides meloodia esitamise asemel improviseerida. Koos Jussi Kannaste, Mihkel Mälgandi, Eno Kollomi ja Jürmo Eesperega andis Voorand 2009. aastal välja enda loodud lugudest koosneva CD-plaadi ,,Tunde kaja". Virgo Sillamaa on õppinud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis, hiljem täiendanud end Soomes ,,Stadias" ning Hollandis Amsterdami Konservatooriumis. Ta on mänginud koos
Lauljatar ei ole sugugi eestlastele võõras, nimelt võitis ta 2008.aastal auhinna ''Noor Jazzitalent 2008''. Samuti on ta kuulsust kogunud ka välismaal, kus on samuti pälvinud auhindu. Kadri muusikaõpingud algasid juba noores eas, nimelt õppis ta klaverit, folk-viiulit ja käis ka oma ema juhitud rahvaansamblis laulmas. Jazz-laulu juurde leidis Kadri oma tee hiljem, mil asus õppima Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias. Nüüdseks aga jätkab ta oma õpinguid juba Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Tema muusika on suhteliselt varieeruv ja ulatub kaasaegsest jazzist kuni pop/latin-jazzini välja. Kuressaares sai kuulda Kadri Voorandi enda loomingut, mille tegi eriliseks lauljatari omapärane hääl. Kui nooruke artist kontserdit sissejuhatas, ei osanud arvatagi, et laudes võib temast välja tulla selline ootamatu hääl. Tema hääles oli tunda palju enesekindlust ning tugevust, lisaks oli see ka veel ka madal ja selge, mis on jazz-lauljatele üsnagi
abikaasa Katariina I auks. Kontserdi kavas olid aariad ja duetid Mozarti, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi,Tšaikovski ooperitest ning Rahmaninovi laulud, esitajateks kolm noort muusikut: kaks lauljat ja pianist. Naislaulja oli sopran Tatjana Romanova, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia Anu Kaalu klassis. Praegu töötab Soome Rahvusooperis. Meeslaulja oli bariton Andrejs Krutojs , kes on sündinud Riias, muusikahariduse sai aga samuti Eesti Muusikaakadeemias Mati Palmi klassis, lisaks Saksamaal Trossingeni Muusika Kõrgkoolis, praegu töötab Saksamaal. Pianist Naily Saripova lõpetas Eesti Muusikaakadeemiat klaveri erialal. Ta on rahvusvaheliste Concerteum (Kreeka) ja Val Tidone ( Itaalia) konkursside laureaat. Muusikud olid riietanud end pidulikult, mees kandis ülikonda ja naised olid sädelevates kleitides, mis sobis suurepäraselt lossi atmosfääri. Kontsert oli kahjuks suunatud pigem venekeelsele publikule, ka kava oli ainult vene keeles,
Béla Bartók (1881 Lõuna-Ungari 1945 New York) Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikast. Õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903. aastal klaverit ja kompositsiooni. Kujunemisajal tähtsamad eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks. Selles vallas tegi koostööd helilooja Zoltán Kodályga. 1940
Ta sündis 18.juulil 1958. aastal Tallinnas. 1980. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja kompositsiooni erialal ning 1990. aastal Tallinna konservatrooiumis Eino Tambergi kompositsiooniklassi. Hiljem, 1991.aastal, täiendas ta enda teadmiste pagasit ka Stockholmi Kõrgemas Muusikakooli, Sven- David Sandströmi juures. 1996. aastal läbis Toivo elektroakustilise muusika stuudiumi Kõlnis ning aastatel 1995-1998 õppis noor helilooja magistriõppes Eesti Muusikaakadeemias. Aastal 2000 asub mees end veelgi täiendab Eesti Muusikaakadeemia doktoratuuris olles samaaegselt ise ka kompositsiooniõppejõud. Õpingute kõrvalt tegi Toivo Tulev ka tööd. 1981-1998 töötas ta lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris, hiljem erinevates vokaalgruppides nagu "Vox clamantis", Le Choeur Grégorien de Paris, "Heinavanker". Ta on ka ansambli "Scandicus" rajaja ja kunstiline juht. Tallinna Muusikakoolis on ta õpetanud ka muusikateoreetilisi aineid,
Viies sümfoonia". Kontserdil oli kavas : Sergei Prokofjev. Klaverikontsert nr 3 , C-duur Ludvig van Beethoven. Sümfoonia nr 5, C-moll Kontserdil esinesid : Vladimir Mistsuk (klaver, Venemaa) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Nikolai Aleksejev Vladimir Mistsuk pianist Sündis 13.jaanuaril 1968.aastal Leningradis, õppis 1975-86 St.Peterburgi muusikakoolis, 1986-91 St.Peterburgi Konservatooriumis ja Sibelise nimelises Akadeemias Soomes. 1992-93 Madriidi Muusikaakadeemias, 1989.aastal sai esimese preemia ülevenemaalisel klaverimängijate konkursil, Tsaikovski-nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Vladimir Mistsuk on maailmas aktiivselt tegev kontsertpianist ning Peterburi konservatooriumi professor. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) peadirigent Nikolai Aleksejev Praegu kuulub ERSO-sse 100 muusikut ning orkester annab hooajal umbes 60 kontserti. ERSO esineb nii Eesti kui ka rahvusvahelistel muusikafestivalidel, 2003
„Jõulusümfoonia“ ● „Ubu Rex“ (esietendus 1991 Münchenis) ● „Utrenja“ (1970/1971) (1980) ● „Cosmogony“ (1970) Györgi Ligeti 1923-2006 • Sündis Kolosvàri lähedal Transilvaanias • muusikaõpingud katkestas II maailmasõda • Jätkas oma muusikaõpinguid Budapesti Muusikaakadeemias 1945-1949 • Pärast lõpetamist alustas seal oma pedagoogilist karjääri • 1956 põgenes Viini ning alles pärast seda sai heliloojana tuult tiibadesse • Asus tööle Kölni Raadio elektrimuusika stuudios Looming • 1959 orkestriteos • 1962 „Aventures“ „Apparitions“ • 1965 „Nouvelles aventures“ • Mikropolüfoonia- • 1965 lõpetas Reekviemi
Erkki-Sven Tüür(16.10.1959) Helilooja Erkki-Sven Tüür sündis ning kasvas Kärdlas. Tüür lõpetas Tallinna muusikakoolis flöödi eriala, kuid õppis ka löökpille ja kompositsiooni. Erkki-Sven Tüür astus Tallinna konservatooriumi ansamblile ,,In Spe" kirjutatud lugudega. Pärast konservatooriumi lõpetamist täiendas helilooja end Lepo Sumera juures, hiljem ka Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud ,,Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana ning õpetanud Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni. Alates 1992.aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991.aastal oli Tüür festivali ,,NYYD" üks asutajatest, ka tänapäeval on ,,NYYD" üks muusikaelu tähtsamamaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud üks selle ürituse kunstiline juht läbi aastate. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga Eesti enim mängitud helilooja maailmas. Teda on pärjatud mitmete preemiatega, nende hulgas UNESCO, Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning Baltsi Assamblee kunstipreemia.
aastal ansambliks ,,In Spe". Tüür oli 1979- 1983 selle ansambli juht, erinevvate flöötide ja klahvpillide mängija ja helilooja. Tüür astus 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töödanud ,,Vanalinnastuudios" ja Eesti Muusikaakadeemias aga 1992. aastast on ta vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt
Ta on õppinud Euroopa prestiizhikamas vanamuusika õppeasutuses SCHOLA CANTORUM BASILENSIS (Shveits) Dominique Vellardi juures laulmist ja keskaja muusikat. ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) Pärast Tallinna Muusikakooli lõpetamist klassikalise kitarri erialal pühendus ta lautole ja teistele vanadele näppepillidele (theorb, barokk-kitarr). Ta on õppinud Leif Karlsoni (Helsinki) ja Hopkinson Smithi (Basel) juures. Ta on hinnatud ka basso continuo mängijana ja õpetab Eesti Muusikaakadeemias klassikalistele kitarristidele generaalbassi ja lautot. Viimastel aastatel on ta tegelenud ka vanade löökpillide mängimisega, õppides seda Poul Høxbro (Taani) juures. Robert Staak on töötanud muusikatoimetajana Eesti Raadios ja aastatel 1991-1998 lautomängijana ansamblis Hortus Musicus. Programmid Rondelluse repertuaar koosneb nii vaimulikust kui ilmalikust muusikast, ulatudes gregooriuse koraalist armastus- ja joogilaulude ning tantsumuusikani.
aastaselt Yehudi Menuhini koolis Inglismaal,kus tema õpetajaks oli Irina Zaritskaja.Olles vaid 15-aastane , esitas ta Londoni Qeen Elistabeth Hallis ja hiljem Menuhinifestvalil Dstaadis Klaverikontserdi Es-duur. 2000.aastal võitis ta noorte artistide konkursi.2003.aastal leidis aset debüüdikontsert Wigmore Hallis ja esinemine rahvusvahelisel muusikafestivalil Koblenzis. Praegusel ajal omandab Wi Qian magistrikraadi Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Christopher Eltoni käe all.2007.a osales Wu Qian International Holland Music Sessionsi suveakadeemias ning sai sellelt organisatsioonilt kutse esinedasarjas"New Masters Tour" hooajal 2008/2009.Sel hooajal astub ta uuesti sama sarja raames üles,sedapuhku Sitkovetsky Trio liikmena. Kontserdil tulid esitlusel Alfred Schnittke,Johannes Brahmsi,Cesar Francki ja Pablo de Sarasate teosed.Teosed pärinevad 18-19 sajandist.Ettekantakse need teosed väike vormis.
Rinaldo Georg Friedrich Händel Rinaldo, ristirüütel, kangelane: Monika-Evelin Liiv Nimiosa Händeli „Rinaldos“ Monika-Evelin Liiv on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2007. aastal. Ühtlasi on ta õppinud laulmist Leedu Muusikaakadeemias Sigutė Stonytė lauluklassis ja täiendanud end Maria teatri noorte lauljate suveakadeemias Mikkelis (2005), samuti I. Gavrilovici, M. Acda, L. Gergijeva, H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia veenva ja muusikaliselt kõrgetasemeliste rollilahenduste eest Händeli ooperis „Julius Caesar“ ja
Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle maailma ning alates 1997 aastast on olnud Estonia teatri laulja. Elena Bražnik (Micaela) on sopran, kes on õppinud koorijuhtimist Kiievis ja laulmist Ukraina Muusikaakadeemias. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on tuntud Eesti pianist, muusikapedagoog ja dirigent. Kunstnikuks oli Liina Keevallik, kes on omandanud doktorikraadi Eesti Kunstiakadeemias ja Pariisi 8. ülikoolis. Lavastajaks oli Brit ooperi ja teatri lavastaja Walter Sutcliffe. Ooper “Carmen” jutustab loo 19. sajandi Sevillast ja seal keerlevatest sündmustest. Nimelt on see lugu mustlastüdrukuks Carmen, kes armub tohutult noorde kapralisse Don Jose. Vaatamata
sümfoonia, milles helilooja stiliseerib Haydni helikeelt. Teost on nimetatud esimeseks neoklassitsistlikuks heliteoseks. Sümfoonilisest muusikast on tuntud veel ,,Sküüdi süit", mis on valminud algselt kavandatud balleti ,,Ala ja Lolli" muusikale. Prokofjev on kirjutanud ka kammermuusikat ja vokaalsümfoonilisi suurvorme. Béla Bartók (1881-1945) Tuntud Ungari helilooja, suurepärane pianist ja muusikafolklorist, õppis Budapesti Muusikaakadeemias, kus ta aastaid hiljem leidis tööd klaveriprofessorina. Oma esimestes teostes matkis noor Bartók veel Brahmsi, Wagnerit ja Straussi. Isikupärase stiili väljakujunemisel mängisid olulist rolli pärimusmuusika kogumismatkad, mis viisid teda lisaks Kesk-Euroopale ka Türgisse ja Põhja-Aafrikaase. LOOMING: Aastatel 1904-1907 uuris ta süvendatult Ungari rahvaviise ning tema muusika ongi sulam rahvamuusika lätetest ja modernistlikest kompositsioonitehnikatest. Tema
.....................7 ELULUGU Mart Sander (Martin Laurent Sander) on sündinud 10.augustil 1967 Tallinnas, kus tema pere on elanud juba ligi 500 aastat. Ta on eesti laulja, näitleja, saaejuht, dirigent, ettevõtja ja kunstnik. Ta hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides viiulit Tallinna Muusikakoolis. Ta on õppinud ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist. Eesti Humanitaarinstituudis ajalugu ning Tallinna Pedagoogikaülikoolis saksa- ja inglise keelt. Eesti Muusikaakadeemias oli ta peamine töö klaveri õpetamine. Muusikukarjääri alustas ta Estonias koorilauljana 1985-91. Tal on ilmunud ligi kakskümmend heliplaati. Tema hobideks on raamatute kirjutamine ja maalimine. Ta on 196 cm pikk ja kaalub 89kg. TEATER Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastuses. Ta on kirjutanud muusikalise fantaasia ,,The Vaudevillains" 2000. aastal asutas Sander teatri Bel-Étage ning 2003
üldjoontes üksteisele üsnagi sarnased. Neid iseloomustab kõik, mis võiks seonduda nimega "Üllatussümfoonia". See kujutas endast valdavalt rõõmsatoonilist, tempokat ja salakavalalt vahelduva dünaamikaga muusikat. Esinejatest Irina Zahharenkova sündis 23.02.1976 Kaliningradis. Muusikalise hariduse teekonda alustas ta Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis professor Mare Otsa klassis. Õpinguid jätkas ta Eesti Muusikaakadeemias aastatel, mille ta lõpetas aastal 2003 bakalaureuse kraadiga, kuid sellega ta ei piirdunud vaid suundus edasi magistri- ning doktoriõppele, mis on lõpetamata tänaseni. Zahharenkova valdab lisaks klaverile ka varasematest ajastutest pärit klhvpille nagu näiteks klavessiin, klavikord, haamerklaver ja orel. Viimaste aastate jooksul on ta võtnud osa paljudest rahvusvahelistest klahvpillikonkurssidest ja pälvinud sellega palju erinevaid auhinu, nagu
Tallinna Muusikakeskooli sümfooniaorkester. Kontsert oli välimuselt väga tagasihoidlik, see tulenes ka ilmselt sellest et see oli alles õige esinemise peaproov. Kohal oli väga vähe inimesi ja ka korralduse pool polnud väga hästi läbi mõeldud. Ma sattusin selle kontserdi peale koolis, nägin kooli reklaamitahvlil infot antud kontserdist. Sümfoonia kontserdi dirigent Risto Joost on õppinud koori- ja orkestridirigeerimist ning laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite Kunstide Ülikoolis ning 2008 kevadel lõpetanud magistrantuuri Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis prof Jorma Panula dirigeerimisklassis. Ta on osalenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Paul Mägi, Paul Hillieri meistriklassides ning mitmel varajase muusika meistrikursusel Taanis ja Rootsis. Alates sügisest 2006 on ta Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent, alates 2008. aastast Tallinn Sinfonietta peadirigent, alates 2009
Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro oli Viini Rahvaooperi kunstilise kollektiivi liige aastatel 2000-2005. 2009. aastal debüteeris ta Covent Gardeni Kuninglikus Ooperiteatris. Mart Madiste on õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias. Aastast 1999 on ta Rahvusooper Estonia solist, kuid on esinenud ka teatris Vanemuine. Esimeses vaatuses on toimumas ball Violetta juures. Alguses ei tee ta välja sellest, et ta Alfredole meeldib, kuid pärast, kui noormees on talle armastust avaldanud, hakkab Violetta mõtlema noormehe sõnade üle. Teise vaatuse esimeses pildis on möödunud paar kuud ning Alfredo ja Violetta elavad Pariisi lähedal maal. Äkki saabub külla Alfredo isa ning palub
Kadri Voorand on noor Eesti dzässilaulja ja helilooja, kes pälvis 2008. aastal auhinna "Noor Jazzitalent 2008". Isikupärane improviseerimine ja helilooming on talle toonud auhindu nii Eestis kui võõrsil. Klaveriõpingutega alustas Kadri Voorand juba üsna varakult ning samal ajal mängis ta veel folkviiulit ja laulis oma ema juhendatud rahvamuusikaansamblis. Dzässlaulu asus ta õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning hetkel jätkab õpingud Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Kadri Voorand on minu arvates äärmiselt huvitav inimene ja see peegeldub ka tema loomingus, mis on mitmekülgne, ootamatu ja põnev. Tema sära ja energiat tunneb juba kaugelt ja tal on anne seda edasi anda. Väga huvitav oli kuulata selliseid lugusid kooriseades ning veidi meenutasid need Estonian Voices´i palu. Väga tore oli vaadata, kuidas Kadri Voorand dirigeeris, sest see meenutas pigem tantsimist ja
Kontserti külastajateks olid gümnasistid ja muusikaõpetaja. Kontsertil esinesid meile kolm pillimängijat. Klarnetil mängis Toomas Vavilov, kes on vaieldamatu tippklarnetist ja kes on ette kandnud põnevat Eesti ja muu ilma nüüdismuusikat. Viimastel aastatel jõudsalt orkestrite ees seisva muusiku soolokava annab läbilõike ajatust muusikast. Toomas on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti erialal ja täiendanud end Berliinis. Ta on õppinud sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti Muusikaakadeemias. Toomas Vavilov on soleerinud paljude mainekate orkestrite ees: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfoonikud, Läti Riiklik Kammerorkester ja Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester. Toomas Nestor, vioola mängija, lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1984. aastal. Käesoleval ajal töötab Toomas Nestor õppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on Rahvusooper Estonia sümfooniorkestri II viiuli kontsertmeister. Toomas Nestor on ka üks eesti tunnustatumaid
annaabi.ee 
