50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Dseiny
Õppematerjali autor
1990ndate. popmuusika Taasiseseisvumisega muutus palju ka popmuusikas. Esile kerkis terve hulk muusikatootjaid ja muusika müüjaid- produtsente, mänedzere, promootoreid. 1990. aastatel oli Eurovisiooni lauluvõistlus suureks läbilöögiks, millest Eesti osa võis võtta. Suurem edu saavutati 1996. a Oslos, kui Ivo Linna ja Maarja-Liis Ilus laulsid ,,Kaelakee häält``. Pärast seda avanes Maarjal paljud eelised. 1990. aastate Eesti popmuusika mitmetest suundadest oli üks tooniandvam kindlasti tantsumuusika. Tipptasemel tehnika kättesaadavus muutis selle muusika tootmise suhteliselt lihtsaks ja tegijaid oli palju. Kümnendi esimesel poolel paistsid silma NANCY ansamblid JAM ja HOVERY COVERY. Kümnendi lõpul ansambel CAATER. Kõige populaarsemad kogu kümnendi vältel oli 2 QUICK START ja CODE ONE. Rock bändidest olid 90. aastate edukamad SMILERS, THE TUBERKOLOITED, VENNASKOND ja TERMINAATOR. 1990. aastatel kandus Läänest Eestisse k
Tilgar, K. Tuberik, J. Tibar), tänu millele on õnnestunud restaureerida mõnedki olulised lõigud eesti 1930. aastate džässielus, mille kohta pole leidunud meie arhiivides mingeid materjale. Küllaltki napp kaleidoskoopiline valik andmeid eesti džässielust on ilmunud ka erinevates, nii kodumaistes kui välismaa ajakirjandusväljaannetes. Mitte eriti rikkaliku, kuid olulise allikana tuleks mainida intervjuusid, vestlusi ja kirjavahetust tolle aja muusikute Kuno Lareni, Hans Speeki, Erich Kõlari, Harry Kõlari, Paul Krooni, Alfred Benderi, Arved Jakobi, Heino Asperi, Ovid Avarmaa, Valter Ojakääru ja nende lähikondsetega, eriti aga soome džässi grand old man’i Erik Lindströmi ja rootsi džässi- veteranide Lars Westini, Martin Westini, Kjell-Oke Svenssoni, Jens Lindgreni jt-ga, tänu kellele avanes senitundmatu lehekülg meie džässi ajaloos. N-ö kõrvalallikatena on kasutatud meil tol ajal välja antud ja kauplustes müüdud noote ja heliplaate
„Parteid“ kes käisid vastastikku erinevate heliloojate oopereid välja vilistamas. I MS ajal kirjutab Puccini triptühhoni (1918) 1. Mantel 2. Õde Angelica 3. Gianni Schicchi 7 1890-el tekkis uus suund Itaalia ooperis verism (Sarnasus prantsuse naturalismiga. Zola) tuleneb sõnast il vero – tõde. Muusika ise pole veristlik, vaid ainestiku valik on selline. 3A. Erich Wolfgang Korngold, neoromantism ja sümbolism ooperis „Surnud linn“ (1920). Puccini Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on suureks mõjuks hilisromantismile. Selle ajastu muusika iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsivà, tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile.
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most Holy Mother of God" ja ,,Which Was the Son of...". Kõik olid eriilmelised. Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika j
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate
jazz keldritesse O Populaarseks sai sving O Rock’n’roll oli mõeldamatu O Kuldne 7, Mikid ja O Olukord muutus 1956. a Rütmikud seoses nn Hruštšovi O Arne Oit, Uno Naisoo, sulaajaga O 1957.a toimus Moskvas Valter Ojakäär, ülemaailmne noorsoofestival Gennadi Podelski, (esinesid Uno Naisoo - Erich Kõlar, Vallo Järvi ansambel Metronoom ning - on enamik popmuusika Heli Lääts ja Kalmer arenguga seotud Tennosaar) 1960. aastad O Kitarriansamblite Võib jagada kolmeks-jazz, buumile valmistas biit ja estraad pinnast Emil Iga-aastased Tallinna jazz- Laansoo festivalid (tuntud välismaa ansamblid) O 1950. katsetas juba
Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Analüüs Tegevus toimub umbes 20. Sajandi keskpaigas Prantsuse linnas Pariisis. Trimfikaar räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. “Triumfikaare” peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravici kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Esimene probleem on kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi. Ravic haudus kättemaksu haakele kes olin eelnevalt teda piinanud. lõppuks Ravic tappis haake metsas ära. Teiseks põhiprobleemiks võib pidada seda, miks peatakse uhkust armastusest tähtsamaks. Ravicil ja Joanil on suur uhkus kaelas. Seda loeb välja igal realt – kuidas käib nendes sisemine võitlus südame ja
"Emil ja salapolitseinikud" Erich Kästner Elas kord poiss.Tema nimi on Emil.Ta elas koos oma emaga.Ema töötas juuksurina.Ta pesi kodus oma klentide peasid ja lõikas juukseid.Tavaliselt Emil aitas.Emil oli viisakas poiss.Tema isa oli aga surnud.Ühel päeval pidi ta minema Berliini.Seal elasid ta sugulased ja vanaema.Sellel korral pidi ta minema üks.Ema jäi koju.Ema andis talle kaasa kohvri riietega ja 40 marka.40 marka oli kallis raha.Emil pidi andma raha vanaemale.Rongijaamas ema ostis poisile pileti ja ütles rongi numbri millega ta lähed.Ning ta hoiatas oma poega , et :,,Ära mine vales peatuses maha".Tuli rong.Emil läks rongi peale.Ema lehvitas taskurätiga.Ta natuke nuttis ka.Rongis läks emil ühte vagunisse.Seal oli 4 inimest.Seal oli suurekübaraga mees,Priske naine kellel olid kingad jalast,salli kuduv naine ja nohisev mees.Emil ütles ilusti ,,Tere" ja läks istuma.Priske naine ütles :,,Selliseid viisakaid poisse annab leida".Rong hakkas sõitma.Rongis pakkus su
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid