Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lauri Vasar (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Ooperilaulja elulugu:
Lauri Vasar

Lauri Vasar on sündinud 17. oktoobril 1970. aastal Tallinnas.
Haridus : Ta on õppinud Tallinna Muusikaülikoolis, Muusikaakadeemias ning Grazi ja Salzburgi muusikaülikoolides, saades hästi selgeks nii pillide mängimise kui ka laulmise.
Perest : Lauri pole ainuke, kes on muusikast huvitatud: Lauri ema, Ülla Millistfer, tegeleb samuti muusikaga. Lauri ema on olnud Estonia teatri kauane kontsertmeister , praegu aga Rahvusooper Estonia opereti kontsertmeister.
Ka Lauri kasuisa, Jüri, võib seostada muusikaga - tema on klarnetist. Lauri pärisisa on Harri Vasar, kes täidab tenori osa ning on ühtlasi ka nukumeister.
Kuid see ei ole veel kõik meie muusiku perest: Lauri on abielus samuti muusikuga, kelle nimeks on
Katrin
Lauri Vasar #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merten Jõema Õppematerjali autor
Siin on kirjutatud natuke tema elust ja perest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
doc

Minu veetlev leedi

Referaat: "Minu veetelev leedi" Sisukord Sisukord ....................................................................................lk2 Autoritetes..................................................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................................................lk17 Kas

Muusika
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Kuigi esimestel sõjajärgsetel aastatel oli suhtumine džässi küllaltki salliv – oli see ju ameeriklastest liitlaste kultuur 2 –, muutus olukord peale NLKP KK otsust 10.02.1948, kui džässmuusikas hakati nägema kitsalt ameerikalikku nähtust, mida on võimalik/vajalik tervikuna tagasi lükata. Uus seisukoht leidis kiiret kajastamist ka meie ajakirjanduses: “Eriti peame kergesisulisele ja ajaviitemuusikale ette heitma ameerika džässmuusika matkimist” (Sirp ja Vasar 1948, 14.02) ja “Eriküsimusena tuleb läbi arutada ja leida rakendusvorm džässorkestrile, mis meil rohkem kui ükski teine ala põeb läänelikke mõjusid” (Sirp ja Vasar 1948, 28.02). “Täna mängid 1 Eesti keeleteadlased soovitasid juba 1949. aastal kasutada ingliskeelse jazz vastena eestipärast sõnakuju “jats”, pidades juba siis vahepeal ainukasutuses olnud “džäss’i” ebasoovitavaks (Elisto 1949, I: 134). See tundub päris loogilise lahendusena, sest 1

Muusika ajalugu



Kommentaarid (1)

MaryLs100 profiilipilt
MaryLs100: See on hästi kirjutatud ning saab oma töö hästi tehtud. Ainus asi mis häiris oli : See pole veel kõik.
19:06 02-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun