ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini toimub looduses rabenemine temperatuuri järsul muutumisel, sest siis järgnevad kivimiosakeste kiired paisumised ja kokkutõmbumised üksteisele lühikese ajavahemiku järel. Selline termiline rabenemine toimub
1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemist liigitakse keemiliseks ja füüsiliseks murenemiseks. Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine; -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee,
2) Mulla tähtsus: · Tänu mulla viljakusele kasvavad taimed on omakorda toiduks loomadele ja inimestele. · Elukoht paljudele organismidele · Muld aitab taimedel kinnituda pinnasesse. · Muld toimib filtrina, puhastab vett ja õhku. · Asendamatu loodusvara põllumajanduses. 3) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad. Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks. · Füüsikaline murenemine e. rabenemine - Kivimite mehaaniline peendumine, mida põhjustavad: a) temperatuuri suured kõikumised - ülekaalus kuivas kliimas, kes temp. kõikumise ulatus ja sagedus on suur (kõrb). b) pragudes oleva vee jäätumine - jäätumisrabenemine on suur jahedas kliimas (jääkõrb, tundra, mäestik). Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu, väikseim murend on liiv. · Keemiline murenemine e
14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk
toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks toimub lõunapoolsetel nõlvadel kiiremine lume sulamine, maapinna kuivamine ning algab varem vegetatsiooniperiood. Tähtsad on ka pinnavormide suhtelised kõrgused ja nõlvakalded, mis etendavad olulist osa mullaosakeste ümberpaigutamises pinnalt voolava veega. Liigestatud reljeefil tuleb selgelt esile mulla lõimisest, veereziimist, nõlvakaldest ja ka nõlva iseloomust (profiilist) muldade rida mida nimetatakse kateenaks (joonis). Eestis on muldade kujunemises reljeefil suurem osatähtsus Lõuna-Eesti künklikus
Kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, mis oma ruumala erinevalt muudavad ja nii tekivad aja jooksul kivimisse imepisikesed praod. Aja jooksul need laienevad, kuni kivist mõni kild eraldub. Füüsikaline murenemine toimub eriti kiiresti seal, kus ööpäevased temperatuuri kõikumised on kõrged, näiteks kõrbes. Külmas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole kõrge (tundra), kiirendab murenemist vee külmumine. Kivimi pragudes oleva vee jäätumise tõttu selle ruumala suureneb ning lõhe aina laieneb. Mida väiksemateks tükikesteks kivim mureneb, seda väiksemaks muutub füüsikalise murenemise osakaal ja suureneb porsumise tähtsus. Keemilise murenemise e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas, sest kõrgem temperatuur kiirendab
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud
mis toimub kõikjal, nii kõrgmäestikes kui ka tasastel aladel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, ses sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine ehk rebestumine ja keemiline murenemine ehk porsumine. Mõnikord eriti mullateaduses, eristatakse ka bioloogilist murenemist. Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine ehk rebenemine toimub kivimiosakeste- mineraalide- temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Ööpäevased temperatuuri kõikumised on eriti suured kontinentaalses kliimas, näiteks kõrbes. Jahedas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole suur (nt. tundras), tuleb appi vee külmumine. Kivimi pragudes olev vesi jäätub ja paisub ning surub kiiluna kivi lõhki
kantakse tuule, vee ja raskusjõu mõjul allapoole, kus jätkub selle edasine murenemine. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, sest sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Toimivate välisjõudude järgi eristatakse: - Füüsikalist murenemist e. rabenemist - Keemilist murenemist e. porsumist - Bioloogiline murenemine Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine rabenemine toimub kivimiosakeste (mineraalide) temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel (nt päeval päikese käes mineraalid soojenevad ja paisuvad ning õhtul jahtuvad ja tõmbuvad kokku). Kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise, mis laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivimist eraldub mõni kild.
Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.Muldade hapestumine tähendab seda, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Hapestumist võivad põhjustada ka põldude üleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne.Muldade hävimise põhjused: valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste(happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine),mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne)Tagajärjed:
purskama vedelat laavat) ; vulkanism toimub laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnas kõige intensiivsemalt. MAAVÄRINAD- on maapinna vibratsioon ja nihked mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. KURRUTUSED- tekivad maakoores tektooniliste liikumise tagajärel ehk kui kaks mandrilist laamat põrkuvad ja maapind selle koha pealt on ülesse kurrutatud. MURRANGUD- sügav maakoore lõhe mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes nihkuvad, ehk protsess mis toimub maapõues, kus algab kivimite rebestumine ehk maavärina kolle. KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad) tulevad maapinnale vulkaani pursete, laamade põrkumise, lahknemise või nihkumise tagajärel (tardkivimid).
Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär.
Kahe ookeanilise laama põrkumine Ühe laama serv sukeldub vahevöösse Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis) 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE
purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. http://www.miksike
Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist. Liustike sulamine. Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi). Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad.
jaapani saarestik Ookean-manner konvergents, tekivad vulkaanilised mäestikud ja süvikud nt Andid Manner-manner , tekivad kurdmäestikud Vulkanism protsesside kogum, mis hõlmab 1) magma teket, 2) selle liikumist vahevöös ja maakoores ning 3) selle tungimist maapinnale. Magma kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam Laava maapinnale voolanud magma Vulkaan looduslik lõhe või lõõr, mille kaugu magma välja tuleb Vulkanism on seotud laamadega Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist Magnituud 0 mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked Tefra vulkaaniline sete, mis purskab vulkaanist välja Tegevvulkaan pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata Kustunud vulkaan arvatakse, et on tegevuse lõpetanud Maavärin 1)tektoonilised 2) vulkaanilised
Esindajad: gneiss, kvartsiit, marmor. 4 Kivimite ja mineraalide murenemine Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks. 1. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. Peamine põhjus on temperatuuri kõikumine. See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevastel ja aastaajalistel temperatuuri kõikumistel. 2
Tektooniline = orogeenne vöönd Atektooniline = kraaton Kilbid (lähim, Balti kilp, FIN+SWE) Platvormid (Eesti on Ida-Euroopa platvormil) 4.Maa geoloogiline minevik. On nähtav mandrilise maakoore hiidmandritelt. 5.Tektoonilised liikumised (kõikuv-, kurrutus- ja murranguliikumised). 6.Maavärinad, magnetism ja vulkanism. 7.Kliima kui Maa välisjõudude tegevuse võimendaja. 8.Rabenemine ja porsumine. rebanemine: Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Kivimi keemiline ja mineraalne koostis rabenemisel ei muutu. (temp, jää, vesi, tuul) porsumine: Porsumine on kivimite lagunemine või ümberkristalliseerumine hüdrolüüsi, oksüdeerumise, lahustumise vm reaktsiooni tagajärjel. Enamasti toimub see looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2 ) mõjul. Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab
Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesugused kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Maapõues kulgeb ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. * Rift- Murrangu lõhe ookeani kesk mäestikus. Ookeaniliste kokkupõrgete tulemusena tekivad kumer saared. * Kontinentaal rift- mandriline rift- mandriline maakoor on katki. Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) Kahe laama eemaldumisel tekib lõhe, kust magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungimisel vulkaanid ja vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete vabanemisega kaasnevad maavärinad.
takistamine), inimene (ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, muulide ja muude rajatiste rajamisega, suurte kivide sinnaviimise või äraviimisega). 9. Mullateke tegurid ja murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine mis tegurid mõjutavad ja kus milline neist ülekaalus). Vaja ära tunda ja osata teha mullaprofiili joonis järgmistel muldadel: punamuld, hallmuld, mustmuld, leetmuld, pruunmuld. Mulla lähtekivimi mineraalne ja keemiline koostis ning tera suurus määravad mulla värvuse, lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ning mineraalainerikkuse. Kliimast sõltub murenemisprotsessi kiirus ja iseloom, vee liikumine mullas, taimkatte kujunemine ning mullasisene bioloogiline aktiivsus. Murenemisprotsesside eriti olulised mõjutajad on temperatuur ning sademete ja aurumise vahekord. Organismid mõjutavad nii: taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ning tarbivad
Näide: Euraasia laam vs. Vaikse ookeani laam; Lõuna-Ameerika lääneosa Kaks ookeanilist laamat põrkuvad üks laam sukeldub (subduktsioon) · vulkaanilised saared · moondekivimite teke · süvikute teke Näide: Filipiini ja Vaikse ookeani laam Kaks mandrilist laamat põrkuvad · kurdmäestikud · esinevad maavärinad · vulkaane EI esine! Näide: Himaalaja mäestik 5. Vulkaanid Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: 4 · laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
lõunapool). Materjal, mida kantakse, on suur, teda on palju ta on eriteraline. Näiteks Eestis savi kuni rändrahnud. Moreen liigitatakse asukoha järgi: 1) põhimoreen 2) otsmoreen (enamus) Moreen on Eesti põhiline pinnakate ja seda on kolme tüüpi: 1) astangute ees, mererannikul- seda on vähe 2) Põhja-Eesti moreen- kollakashall, emakivimiks on lubjakivi 3) Lõuna-Eesti- punane, emakiviks liivakivi. Eestis räägitakse jää taandumisest. Jää ei taandu selle sõna otseses mõttes. Jää voolab kõrgemalt madalamale. Temperatuuriline tasakaalupunkt, kus jää sulab, nihkub põhjapoole, aga jää liigub alati allapoole. Eestis on oluliseks moreeniliigiks lokaalmoreen- jää liikudes osa kivimeid raputatakse lahti. Eesti puhul tõmmati osa kivimeid Põhja-Eestis emakivimist lahti, aga kaugele need ei jõudnud, sest jää sulas
süvakivimeid ja purskekivimeid.Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. Moondekivimid
tasandil ning on määratud mulla omaduste (näit. lõimis, orgaanilise aine ja toitainete sisaldus, pH, poorsus jne), keskkonnatingimuste (kliima, reljeef jne) ja antropogeensete (maaviljelus) faktorite poolt. 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Maapinnal ja selle vahetus läheduses paiknevad mineraalid ja kivimid alluvad atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri mitmesuguste tegurite intensiivsele toimele. Nende tegurite mõjul kivimites ja mineraalides toimuvaid muundumisi nimetatakse murenemiseks. füüsikaline murenemine ehk rabenemine- toimub kivimite ja nendes esinevate mineraalide mehhaaniline purustamine mitmesuguse suurusega osakesteks. Seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu. Peamine põhjus on temperatuuri kõikumine. See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevastel ja aasataajalistel temperatuuri kõikumistel. keemiline murenemine e. porsumine- kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru
(nt Draakonimäestik). Kurdpangasmäestik tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid). Vulkaanid Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivide ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Kihtvulkaan koonusekujuline tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast laavavoolud on lühikesed ja harvad, laava tardub kiiresti magma tardub sageli juba lõõris, tekivad laavakorgid plahvatuslikud pursked, õhku paiskuvad gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilgad
· Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud · Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis) 8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal
· sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid D. Kahe ookeanilise laama põrkumine 8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal
-Rööpsed(ühilduvad) -Lõikavad e põiksed Viskoossus: H2O 10-2 Basaltne magma 102 Andesiitne 104 Rüoliitne 1012 5%vee juuresolekul 106 Vee juuresolek suurendab viskoossust. Happeline magma voolab väga vähe. See põhjustab tihti plahvatuslikke vulkaanipurskeid. Magma viskoossus sõltub SiO2 omavahelise liitumise astmest. Basaltsed jahtumissambad tekivad homogeense magma jahtumisel, kui esinevad punktilised jahtumiskolded, mille ümber magma tõmbub kokku. Iga punkti ümber tekib lõhe, mis kokku moodustab võrgustiku sammastest. Nt devils tower Wyomingis (386m). Maateaduste alused I (19.sept) Vulkanism Tüübid: 1)lõõrvulkaanid(kilpvulkaanid ja strato- e kihtvulkaanid) 2)lõhevulkaanid 5 Kilpvulkaanid ehitatakse basaltse magma kihtidest (nt Havai) Mauna Loa üldine kilbi kõrgus kokku 17km. Maailma aktiivsemaid vulkaane. Esimesed laavavoolud 1Mat, vee alt väljas 400 tuh at. Kaldeera 3x5 km
Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär.
Ookeaniline maakoor 1. Paksus- 5-10km 2. Vanus: ~200 miljonit aastat 3. On suurema tihedusega 4. On tekkinud basaltse magma tardumisel Kivimite liigitus tekke järgi I. Tardkivimid e magmakivimid 1. Purskekivimid- laava tardumisel Nt. Basalt 2. Süvakivimid- tekivad magma tardumisel nt. Graniit II. Settekivimid On tekkinud murenenud pudedast kivimist või organismidest Nt. Põlevkivi, lubjakivi, liivakivi III. Moondekivimid On tekkinud teistest kivimitest Tingimused: 1. Kõrgem rõhk 2. Kõrgem temp Nt. Graniit-> gneiss Lubjakivi-> marmor Laamtektoonika Teooria põhipunktid I. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks II. Laamad jaotatakse: a) Suured- pindala üle 100 mln km2 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3