Munad lisatakse teistele toiduainetele sageli lahtisegatult. Selleks lüüakse munad lahti ja segatakse vispliga kuni munarebud ja -valged segunevad ning klimpjas konsistents muutub valatavaks. Sageli tuleb munavalged lisada teistele toiduainetele vahustatult. Selleks eraldatakse munavalged munakollasest, lüües terava noaga munakoore sisse lõhed, poolitades munakoor ja lastes munavalge välja voolata. Kuidas keedetakse koorega mune? Koorega keedetud mune valmistatakse mitte sisetunde, vaid täpselt aja järgi. Neid keedetakse väikeste partiidena. 1-1,5 tundi enne keetmist võetakse munad külmikust välja , et nende koor kiire temperatuurimuutuse tõttu ei lõheneks. Mikropraegude esinemise korral munakoores pannakse keeduvette soola või äädikat. Muna asetatakse ettevaatlikult keeva vette ja keedetakse vajalik aeg. 1) Vedel muna keedetakse 2-3 min.
keeduvette. üle Munavalge äär küpsetada. tõstetakse Kooreta keedetud vahukulbiga muna muna peale ja keedetakse serveeritakse ka külmade ja mitte ägedal soojade keemisel 3–4 salataitega, minutit. kus poolvedel munakollane
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu
Légumes (legüm´) Keema soolaga maitsestatud vette, kaanega suletud nõus pehmeks Külmutatud köögivili ei sulatata, keetmiseaeg lühem, kuna eelnevalt blanseeritud Konserveeritud köögivili kuumutatakse keeduvedelikus, kurnatud keeduvedelik kasutada suppide ja kastmete valmistamisel. Mitut liiki köögiviljade keetmine valmimise järjekorras, pikema valmimisajaga pannakse keema varem, teised hiljem, arvestusega, et nad korraga valmis saavad Köögiviljadest keedetakse putrusid, püreesid, neis võib keeta piimaga ja piimakastmega. Rohkes vedelikus 1 kg kv 0,6-0,7 l vett 1 l vee kohta 10 g soola. NB! Peedi ja herneste keetmine soolata, takistab valmimist Rohelise värvusega kv keeta suurema koguse veega 1 kg kv kohta 3-4 l vett Väheses vedelikus Vedelik vaevalt katab köögivilja, sool 1l vee 10 g Veeauruga aurukapis, tavalises potis restil kv keema valmimise järjekorras, sool raputatakse nende peale
lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad)
Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimine: Toiduainete keetmine Toiduainete praadimine Muud kuumtöötlemisviisid Keetmine väheses vedelikus-lühike Praadimine väheses rasvas 5-10% Hautamine Keetmine rohkes vedelikus-pikk Praadimine rohkes rasva 1/3 Töötlemine mikrolaineahjus Keetmine veeaurus. 100 c juures Frittimine-180 kraadi õlis Suitsutamine Keetmine omas mahlas-kalad, Röstimine-kuival pannil Barbecue-BBQ-ahi Keetmine veevannil Grillimine-200-300 kraadi Küpsetamine madaltemperatuu Keetmine rõhu all Küpsetamine 38-162 kraadini 1-20 tundi Keetmisega sarnased: Praadimisega sarnased: Kupatamine-keetmine rohkes Vokkmiine-lühikest aega kõrgel magedas või vähe maitsestatud vees. kuumusel väheses õlis pidevalt Blanseerimine- lühiajaline segades. töötlemine
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas
1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1
kõrgematel temperatuuridel vedeldub. Kasutatakse külmutatud toodetes stabilisaatorina, et vältida suurte jääkristallide teket. 18.Mis magustoit on parfee? Parfee ehk pooljäätis on külmutatud kreem vahukoorest ja munakollastest, millele võib olla lisatud ka marju vms. 19.Mis on paneerimise eesmärk? Säilitada toidu mahlasust ja toitaineid. 20.Mitut kuumtöötlemise võtet kasutatakse hautamise juures? Kahte, algul praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 21.Kuna lisatakse puljongile maitseained? Valmimise lõpus, peale maitsestamist keedetakse puljongit veel 30-35 min vahtu koorides. 22. Millise veega pannakse keema liha või kondid supile või puljongile? Külma vette ning kuumutatakse kiirelt keemiseni. 23.Kui suur on rasva kogus väheses rasvas praadimisel, rohkes rasvas praadimisel? Praadimine väheses rasvas rasva võetakse 5-10% praetava toiduaine kogusest.
kalasalateid; kartuli-, tomati-, kaunviljasuppe; kaunvilju, kaalikat, hapukapsast; keedetud kala; kõik lihatoidud, eriti maks ja vorstid; roheline või, majonees, juust, munatoidud; kurkide konserveerimisel, searasva maitsestamisel, verivorstidele Piparmünt- üks vanemaid kultuurtaimi, mis on mitme aastane ja tugeva aromaatse lõhnaga. Maitsestatakse rohelisi ja salatikastmeid; salateid; rohelisi- ja köögiviljasuppe; kapsas, porgand, kaunviljad ja spinat; keedetud ja praetud kala; kõik lihatoidud, eriti lambaliha; roheline või, kohupiim, juustutoidud; kurkide konserveerimisel, teeks Kress-salat suurepärane söögi- ja maitsetaim. Tugevalt vürtsine, veidi pikantse sinepi- või rõikataoline maitse. Lehed värskelt kuni õitsemiseni (mitte keeta) .Maitsestatakse rohelisi- ja salatikastmeid; kressi-, leht-, kartuli-, tomatisalateid; rohelist-, tomtisuppi; praekartuleid; lisandina kala juures; lisandina liha juures; roheline või, kohupiim, lisandina juustule ja
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Vedeliku temperatuur võib keskmiselt ulatuda 100kraadini. Rohkes vedelikus keetmine Väheses vedelikus keetmine Veeaurus keetmine
· Toorkompott · Keedetud kompott Toorkompott · Sobivad: tsitrusviljad, ananass, banaan, maasikad, vaarikad · Puuviljad puhastatakse ja vajadusel tükeldatakse · Suhkrusiirup- maitsestatakse ....... · Kurnatakse ja valatakse kuumalt peale · Jahutatakse ja serveeritakse Keedetud kompott · Värsked, külmutatud, konserveeritud · Suhkrusiirupi keetmine: Magusamaitselistele 1 L vett:200g suhkrut Hapudele 1L vett: 500 g suhkrut Puuvilju ja marju keedetakse lühiajaliselt siirupis Jahutatakse ja serveeritakse Kissellid · Valmistamiseks sobivad ....... · Maitsestamine ...... · Tihendamine kartuli- või maisitärklis Tärklis segatakse vähese koguse külma veega ja valatakse keevasse vedelikku Kuumutatakse keemiseni- ei keedeta !! Sööjale arvestatakse 150-200 g !!! Serveeritakse jahutatult Kissellide liigitus · Vedelad kissellid -1L vedelikule 20-30 g Serveeritakse koos putrude, vormiroogade,
kontsentreerimine vee väljaaurutamise abil. Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid köögivilju blanseeritakse heleda värvuse säilitamiseks) Confit- roog valmistatakse ja säilitamiseks, keetes seda väga aeglaselt ja täiesti pehmeks. (Liha, näiteks part või hani, küpsetatakse omas rasvas, millega see pärast
Poolto Lihaliik Suure- Paneerit Pooltoode/ Portsjon- Kuum- lisandid ode /Jaotust tükiline- ud tükelduskuj suurus töötlus ükk Portsjon- või u tükiline paneeri Väikese- mata tükiline Rostbii Veiselih Sisefilee - Portsjoneer 2-3 viilu Praetakse Praetud f a tervelt, itakse 1-1,5 portsjoni väheses liharooga välisfile välisfilee cm s, rasvas dele e, 1-2 kg paksusteks 3 ümberringi sobivad sisefilee tükkidena, viiludeks, valmidus lisandid. , seotakse astet reietüki d,
Head lugemist! Kanamuna toiteväärtus 12% valku 12% rasva 1% mineraalaineid 0,5 süsivesikuid 74% vett Inimese organism omastab munavalkudest kuni 98% Muna ehitus Koor Muna väliskiht- katab muna sisemust, koosneb suuremas osas kaltsiumkarbonaadist. Võib olla nii valget kui pruuni värvi, sõltuvalt kana tõust. Koore värvus ei mõjuta muna kvaliteeti, toiteväärtust, ega koore paksust. Muna rebu Muna kollase värvus varieerub sõltuvalt kana toitumisest, kuid ei mõjuta toiteväärtust. Peamine muna osa, mis sisaldab vitamiine, mineraale ja rasva. Munavalge side Läbib keereldes munavalget Hoiab munarebu muna keskel Õhuruum Tekib muna sisemuse jahtumisel ja kokkutõmbumumisel peale munemist. Suureneb vastavalt muna vanusele. Koore membraan Koosneb kahest osast- sisemine ja välimine membraan. Kaitsevad munavalget bakterite vastu. Mõlema membraani vahele tekibki õhuruum.
liiga pehme ega liiga toores, täpne oleks öelda kergelt alaküpsenud. Asuu Tatari köögist pärit liharoog, valmistatakse loomalihast. Koostises on veel kartul, sibul, küüslauk, soola-või hapukurki, tomatipastat, pipart. Valmistamisel esmalt pruunistatakse liha ja sibul praetakse ka kergelt läbi, ning seejärel tomatipürees ja lisatud vees hautatakse liha pehmeks ja lisatakse ülejäänud toidu- ja maitseained. Kartul lisatakse ka lõpus praetud kujul. Avokaado puuvili, mille kest on lillakas-rohekas ja sisu rohekas- kollakas. Kujult on pirnjas või munajas.Pärit on Mehhiko keskosast, tänapäeval kasvatatakse Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, ka Põhja-
Sõnad köögileksikoni koostamiseks Sissejuhatav tund: Must pipar on üks maailma populaarsemaid maitseaineid, mida kutsutakse ka "maitseainete kuningaks". Must pipar tõstab esile iga toidu maitse, ka magustoidu. Kvaliteetne jahvatatud pipar on jahvatatud tervest pipraterast, mille hele sisu annab heledat tooni pulbrile. Mida tumedam jahvatatud pipar, seda rohkem on selles koori, mis ei anna õiget, tugevat pipra maitset. Sellist pipart tuleb toidule mitu korda rohkem lisada. Valge pipar, pipraliaanil valminud kooritud mari, on pipardest kõige tugevama maitsega. Pipar sobib hästi keedetud kala ja linnulihaga, suppidesse ning kastmetesse. Võib panna ka liha-, maksa- ja munatoitudes ning salatites ja salatikastmetes. Roheline pipar pärineb samalt taimelt (piper nigrum) nagu valge ja must pipar, ent sel on värskem ja aromaatsem pipramaitse
koostises kuna see annab lihale hea maitse ja ilusa värvuse. Eriti hästi sobib sea- ja linnulihaga ning kala ja mereandidega. Cayenne on terav vürts, seepärast piisab selle tarvitamisel suhteliselt väikesest kogusest. Kui selle maitsega liialdada, siis ei pääse toidu oma maitse või teised maitsevürtsid esile. Kui kasutad Cayenne pipart kastmetes või isetehtud marinaadides, siis lase need peale maitsestamist mõni minut seista ja alles siis otsusta, kas maitset on piisavalt. Tsilli: annab maitset, kangust ja värvi lihale, sh. ka ulukilihale, linnulihale ja kalatoitudele. Maailmas on umbes 5000 erinevat tsillit, mille maitse ja kangus on erinevad. Kui soovid igakord kindlat tulemust, on parem kasutada kuivatatud tsillit samalt tootjalt või asenda see väikse koguse piri-piri pipraga. Marinaadides on tsillit hea kombineerida ka magusama maitsega, näiteks meega.
Suhkur 3,3 Margariin 1,6 Maitseainesegu 0,190 Kergitusained 0,040 ( küpsetuspulber) Vesi 1,800 Väljatulek: 10,0 Pruunistatud suhkrusiirupi valmistamine: * 1/6 suhkrust kõrvetada * 2/5 suhkru kogusest vett, lastakse keema * keev vesi lisatakse pruunistatud suhkrule Suhkrusiirupi valmistamine: * ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse siirup * soojale siirupile lisatakse maitseained Suhkru pruunistamiseks valatakse suhkur märga potti, kuumutatakse ja segatakse puulusikaga kuni hakkab eralduma kergelt suitsu ning tekib tumepruun suhkrulahus. Saadud lahusele lisatakse keev vesi ja kuumutada kuni tükid kaovad. Ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained.
Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad, purustab rakukestad viljas ja kiirendab pruunistavate ensüümide tööd kuivatamise ajal. Kuivatamise käigus tõmbub vili seemne ümber kokku ja tumeneb õhukeseks kortsus mustaks kihiks. Purustamata musta pipraga maitsestatakse nii külmi kui ka sooje praetud ja grillitud liha-, kala-, köögivilja-, seene- ja munatoite. Ta kuulub marinaadide ja kuivade vürtsisegude koostisesse Purustatud must pipar sobib hästi kastmete, hakklihatoitude, maksa, neeru, ulukiliha, suppide, puljongite, pizzade, juustu- ja pastatoitude, risotto ning ka puuviljade ja marjadega. Rohelisi piprateri saab kuivatada, säilitada soolvees või äädikas. Rohelisel pipral on värskem ja aromaatsem pipramaitse
1. Kirjelda külmtöötlemis meetodeid. · Külmutatud toiduainete sulatamine · Mittesöödavate ja saastanud osade eemaldamine · Erineva toiteväärtusega osade eraldamine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Võtted mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset · Võtted mis muudavad toiduainete kvaliteeti 2. Kirjelda kuumtöötlemis meetodeid. · Toiduaine keetmine · Toiduaine praadimine · Hautamine · Suitsutamine · Küpsetamine madalal temperatuuril · Kupatamine · Blanseerimine toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga värvi säilitamiseks 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja nimeta toitumist nende korral.
Peaks tarbima värskeid teravilju, mis ei ole veel kääritatud 4) Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse pruunistatud maitseköögiviljad, maitseained ja hautatakse 140 kraadi juures pehmeks. Hautatakse nii suuri-, kui väikseid tükke. Näiteks Asuu, Klopsid, Liharullid, Pikitud liha, rulaadid jne... 5) Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5 Kartulipüree, kartulipuder, keedetud kartulid, ahjukartulid, praetud kartulid. 6) Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2 roa valmistamist. 1. Kalapikkpoiss 2. Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse ahjus. 3. Kalasupp 4. Praetud kala- kala praetakse väheses rasvas või fritüüris, väikesi kalu alla 300g võib praadida tervelt. Praetakse mõlemalt poolt. 5. Kalarullid
9. Nimeta keedetud kalale sobivaid lisandeid * keedetud kartulid (tilli, peterselli-, maitsetaimeürdid jne) * kartulipuder ja -püree * keedetud ja hautatud köögiviljad(köögiviljapüreed) * makaronitooted * hollandi kastmed * heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed * toorsalatid 10. Millised on kalade praadimise võimalused? * praadimine * frittimine * röstimine * küpsetamine 11. Nimeta praetud kalale sobivaid lisandeid * hollandi kastmed * heledal ja valgel põhikastmel valmistatud kastmed * keedetud, hautatud, praetud köögivilju * praetud seened *seenepüreed *keedetud ja küpsetatud kartulid * kartulipüreed *keedetud makaroonitooted * toorsalateid * koorega keedetud mune/munahüübeid 12. Nimeta kalast valmistatavaid hakkmasse ja kuidas neid valmistatakse? 1. Harilik hakkmass kalafilee 1 kg sai 300 g
Hakk-kotlet lihthakkmassist ovaalse kujuga paneeritud tooted massiga 60g Bitkiid knellmassist 1,5cm paksused ümmargused paneeritud tooted Lihapallid lihthakkmassist või knellmassist 5-6cm läbimõõduga pallid, paneeritud või paneerimata Frikadellid knellmassist 2-3cm läbimõõduga pallid massiga 15g Lihast pooltooteid säilitatakse temperatuuril 6C KEEDETUD LIHATOIDUD Keetmiseks sobivad veiseliha, sealiha, lambaliha, kanaliha. Liha keedetakse suure tükina (1,5- 2kg). Valmis liha lõigatakse ristikiudu viiludeks ja hoitakse serveerimiseni keeduleemes. Igasse portsjonisse lõigatakse 2-3 viilu Lisandiks: · keedetud kartulid · kartulipuder · kartulipüree · keedetud ja hautatud köögiviljad · marineeritud salatid · heledad põhikastmel valmistatud sinepi ja · mädarõikakastmed, tomatikastmed PRAETUD LIHATOIDUD Suurte praadide lisandiks võib serveerida · keedetud, praetud kartuleid
siis valada eelsoojendatud kannu teesegule peale, lasta 5 min tõmmata. Eemaldatakse lehed, kurnatakse ja serveeritakse. Valge tee valmistamine: kasutatakse 60-70 C vett, teesegu lastakse 2-3 min tõmmata. Teesegu kurnatakse ja serveeritakse. Oolong (punane) tee valmistamine: kasutatakse 75 C vett, lastakse 7 min tõmmata. Teesegu kurnatakse ja serveeritakse Taimeteede valmistamine: taimekoor või juured asetatakse külma vette ja kuumutatakse keemiseni, keedetakse ja lastakse 10-15 min enne serveerimist seista. Taimeürt valatakse keeva veega üle ja lastakse 10-15 min tõmmata. Lisanditeks sobivad teejoogi juurde suhkur, sidrun, ebaküdoonia suhkrusiirupis, keedis, mesi, piim, rõõsk koor, alkohoolsed joogid. Klassikaline jäätee valmistatakse musta tee baasil. Oluline on tee tõmbamise aeg , mis ei tohi ületada 5-7 min. Valmis kuum tee valatakse lisandite ja jääkuubikute peale, mis jahutavad tee maha
munemispäevast. Tegelikult on õigetes tingimustes säilitatud muna tarbimiskõlblik isegi veel paar nädalat pärast seda, ehkki konsistents muutub vedelamaks ja lõdvemaks. Kui panete muna laual keerlema, siis jääb toores muna peagi seisma, keedetud muna aga keerleb usinasti edasi. Munade värskuse määramine Väga värske muna vajub vees kohe põhja või jääb põhja ligiduses külili ujuma. Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge seisab tiheda rõngana selle ümber. Veidi vanemad muna hõljuvad vees, 3 nädala vanune muna seisab vees püsti (just sellise muna maitse on parim), paari kuu vanune või soojas riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Väike veretäpp munarebus või pruunid täpid munavalges on kergesti eemaldatavad iluvead, mis ei mõjuta muna kvaliteeti
Soojenda parfeed kätega ja löö parfee vormist välja puuviljaliköör serveerimistaldrikule. 6. Serveeri virsikukastmega, milleks püreeri konservvirsikud jaliköör. 7. kaunista 2.SEENTE JA KODUJUUSTUGA TÄIDETUD PANNKOOGID Bruto Neto 1. Valmista ülepanni pannkoogitaigen ja prae need pannil jahu 50g 50g valmis. piim 100ml 100ml 2. Puhasta seened. muna 1tk 50g 3. Täidiseks prae tükeldatud sibul ja seened ning sega sool, suhkur kodujuustu hulka, maitsesta. täidis 4. Keera täidis pannkookide sisse ja küpseta salamandris kodujuust 50g 70g üle. sampinjonid 90g 80g 5. Kaunista mustade oliividega ja hapukoorega otse pakist sibul 36g 30
keedunõus. Kuni rasvaine sulab, siis kuumutatakse kiiresti keemiseni, lisatakse kohujahu(sõeludes). Ja klopitakse tugevalt vispliga, kuni taigen moodustab ühtlase massi ja lööb nõu küljest lahti. Lase taignal jahtuda 60-70 C-ni ja segatakse siis ükshaaval juurde lahti klopitud munad. 12. Kuumtöötlemise meetodid. · Keetmine · Blanseerimine-rohkes vedelikus lühiajaline keetmine. · Keetmine omas mahlas. · Keetmine vesivannil. · Keetmine rõhu all. · Kupatamine-keetmine rohkes vees soolase, hapu, kibeda maitse eemaldamiseks, tooraine puhastamine. · Passeerimine e. Rasvas kuumutamine. · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkes rasvas e. Friteerimine. · Röstimine e. Ilma rasvata praadimine. · Grillimine- soojusandjaks on kuum õhk. · Küpsetamine- ahjus. · Hautamine. · Gratineerimine e. Ülekupsetamine.
Munavalge on väga kalorivaene, sellepärast on eriti meelepärane see kaalujälgijatele. [10; 26.03.2008] 6 Munakollane ehk munarebu Munarebu arvele langeb muna kogukaalust 29-36%. Toores munarebus leidub keskmiselt 50% vett, 17% valku, 32% lipiide ja lisaks veel mineraalaineid ja vitamiine. Munarebus leiduvad peamiselt küllastumata rasvad, mis on meile väga olulised. Rebu sisaldab ka letsitiini, mida organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. Rebu värvus varieerub kahvatukollasest oranzini. Värvus sõltub kanade söödast ja aastaajast. Suvel on munas palju karoteene, millest organism moodustab A-vitamiini ja rebu on seetõttu tumedam. Mida kollasem rebu, seda tervislikum ja parem see on. Samuti leidub seal ksantofülle ja ovoflaviine. Noore kana munades on vitamiine rohkem. Keetmisel-praadimisel rebu tumeneb.
valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta. Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks. Soola arvestatakse 1% vedeliku hulgast (10 g soola 1 liitri vedeliku kohta). NB:Peeti ja herneid keedetakse soolata, see takistab valmimist. Veeauruga keedetakse aurukapis või kombiahjus, selleks mõeldud keedunõus või tavalises keedunõus restil. Köögiviljad asetatakse keema valmimise järjekorras. Köögiviljatoite serveeritakse nii iseseisva toiduna , kui ka köögiviljalisandina teiste toitude juurde.Iseseisvaks toiduks arvestatakse igale sööjale 200-300g köögivilja , selle juurde 50.100g kastet või mõnda muud lisandit (makaronid,kartul,riis,jms)
Serveerimiseks võib jätta terveks või puhastada ja tükeldada vastavalt serveerimise viisile. A la carte menüüs tavaliselt lihtsalt puuvilju ei pakuta,kui siis midagi eksootilist ja siis ka mingi lisandiga või puuviljasalatina mis on maitsestatud mõne alkoholiga. Mõnevõrra rohkem kasutatakse puuvilja- ja marjakompotte. Valmistamise tehnoloogia järgi jagatakse kompotid: Toorkompotid- sobivad pehmema viljalihaga puuviljad ja marjad (banaan, tsitrusviljad, maasikad, vaarikad) millele keedetakse peale suhkrusiirup. Siirupit võib maitsestada tsitrusviljade koorega või erinevate maitseainete(kaneel,nelk,vanilla) või ürtidega (piparmünt, meliss,aniis). Siirup kurnatakse ja valatakse peale kuumalt. Keedetud kompotid- kasutatakse nii värskeid, külmutatud kui ka konserveeritud puuvilju ja marju. Magusamaitselistele marjadele keedetakse siirup 1l veest ja 200g suhkrust. Hapumatele kasutatakse siirupit mis on keedetud 1 l veest ja 500g suhkrust.
koostisaineks.pastatoodetest saab valmistada ka magustoite. 9.Kirjelda juustu kasutamist toiduvalmistamisel?-juustu kasutamist kulinaarias sobib nii soojade ja külmade roogade valmistamiseks. Juustu kasutatakse nii roogade põhitoorainena kui ka roogade maitsestamiseks. Juustud võivad olla ka hapukad,soolased,kirbed. Pehmed, magusad, hapukad juustud sobivad pirukate, salatite vormiroogade, suppide valmistamiseks. 10. hautamine?- toiduained pruunistatakse seejärel keedetakse väheses rasvas. 11.praadimine?-röstimine, tavaline praadimine,rohkes õlis praadimine. 12. Liha keetmine?- keetmiseks sobib veiseliha,lambaliha,kanaliha.Liha keedetakse suure tükina(1,5-2kg). Vajaduse korral lihad vormitatakse. Liha pannakse keema kuuma magedasse vette. 1kg kohta võetakse 1-1,5l vett. Liha kuumutatakse keema ja keedetakse nõrgal keemisel 90-97 kraadini. Liha on valmis siis, kui nõel läbib teda kergelt. 13.iseloomusta valkusid?- Piimas,lihas,munades,kalas. On luudele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
