Meie organism vajab sööki, mis peale toitainete (tärklis, suhkur, valgud, rasvad) sisaldaks ka elutähtsaid lisaaineid - vitamiine. Vitamiinipuudust ei saa tekkida, kui sööme värsket puu- ja köögivilja, joome iga päev piima, sööme rohkem kohupiima, mune ja kala ning saia asemel - täisteraleiba. 4 1. Vitamiinid vitamiin kus seda leidub vaeguse tagajärjed piimas, munakollases kalas, puu- ja nahahaigused, nägemishäired, vastuvõtlikkus A köögiviljas nakkushaigustele teraviljas (täisteratoodetes, kuid mitte närvi- ja lihasekahjustused (B1), B saiajahus), piimas, munakollases, nahahaigused (B2) maksas verehaigused (B12) kevadväsimus, vastuvõtlikkus
munast eemalduks läbi munakoore pooride väävelvesinik, mis tekib keetmisel. See hoiab ära munarebu värvuse muutumise. Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast: ° Üks halb muna rikub kogu taigna, seepärast tuleb iga muna lüüa eraldi tassi sisse katki ja alles sealt taignasse. ° Munavalged vahustuvad paremini külmalt, munarebud soojalt. ° Valge vahustub halvasti, kui hulka on sattunud kübeke rebu või vispel ja kauss on ebapuhtad (rasvased) või märjad.
Toidust saamiseks on vajalik A-vitamiini olemasolek. Miks vaja? Kaltsiumit siduva valgu sünteesi ergutamiseks. Puudusel: väsimus, luumurdude aeglane paranemine, hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus. Üledoseerimisel: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus, nõrkus, tõuseb kaltsiumi ja fosfori sisaldus veres. VITAMIIN E Leidumine: taimeõlides, tomatites, porgandites, kalas, pähklites, päevalilleseemnetes, munakollases, seapekis. Miks vaja? Pidurdab rakkude vananemist, hoiab ära või lahustab veretrombe, vähendab vere kolesterooli sisaldust, soodustab toitainete transporti rakkudeni. Puudusel: steriilsus, kuiv nahk, iseeneseslikud abordid, enneaegsed sünnitused. Üledoseerimisel: vererõhk võib tõusta, (vähetoksiline).
Vitamiinid D- vitamiini on vaja: · Sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetrakdist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks. · Lastele normaalseks kasvamiseks. · Aitab kaasa ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivsuse trantspordiga. Sisaldub:kalamaksaõlis, munakollases, piimas. A-vitamiin: · Naha ja juuste tervise tagamiseks · Suguorganismide arenguks · Organismi kudede taastootmiseks · Vereloomadele Sisaldub: paprikas, hautatud maksas, porgandis. E-vitamiin: · Rakkude vananemise pidurdamiseks. · Järglaste saaniseks · Vere kollesterooli vähendamiseks Sisaldub: pähklites, idantites, seemnetes, taimsetes õlides. C- vitamiin: · Foolhappe ja B12- vitamiini ainevahetuseks · Aju normaalseks funkisioneerimiseks
Paul Gyorgy. B6 suutis ravida rottide nahahaigust. Kasulikkus inimesele B6 osaleb kehas ainete sünteesimisel. Püridoksiin aitab tasakaalustada naatriumi ja kaaliumi taset organismis ja edendab ka punaste vereliblede tootmist. Vitamiin B6 on laialdaselt levinud toidus nii oma vabas vormis, kui ka seotult mõne teise ainega. Eriti palju on seda lihas, teraviljatoodetes, köögiviljades ning pähklites. Samuti ka maksas, munakollases ning porgandis. Vitamiini puudus või siis liig annustamine B6 puudumisel võib tekkida sarlakite sarnane lööve, millest jäävad järgi armid. Kaasneda võivad ka migreeni hood. Püridoksiini puudus võib põhjustada ka veel aneemiat ja suuhaavandeid. Üle annustamine võib tekitada ajutist suretamist närvidele. Sümptomiteks on valu ja tuimus jäsemetes, ja rasketel juhtudel käimisraskused. Lisa teavet
Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32% lipiide, lisaks mineraalaineid, vitamiine 2. Sisaldab letsitiini organism vajab rakkude ülesehitamiseks ja normaalseks ainevahetuseks. 3. 1 munakollases on keskmiselt 260300 mg kolesterooli Kanamunade kaal 1. JUMBO üle 80 g 2. XL 7380 g 3. L 6373 g 4. M 5363 g 5. S 4553 g 6. Väike alla 45 g Kanamuna sisaldab Valku 13 g Vett 76 g Rasvu 11 g E vitamiini 2 mg C grupi vitamiine B grupi vitamiine D vitamiini Naatriumi 160 mg Kaaliumi 116 mg Kaltsiumi 57 mg Magneesiumi 12,3 mg Fosfor 200 mg Väävel 170 mg Räni 0,3 mg Raud 2,3 mg Mangaan 0,04 mg Tsink 1,3 mg
Süsivesikud on organismile vajalikuks energiaallikaks. Süsivesikud moodustavad suurema osa taimsete toiduainete kuivainest. Toiduainetes leiduvad süsivesikud jagatakse suhkruteks ja mittesuhkruteks. Süsivesikuid leidub tera-, kaun- ja köögiviljades, loomsetes toiduainetes piimas ja maksas. Rasvad on nagu süsivesinikudki inimorganismile energiat andvaiks toitaineiks. Nende väärtus on üle kahe korra suurem, kui süsivesinikkudel ja valkudel. Rasva leidub piimas, koores, võis, munakollases, rasvases lihas, rasvastes kalades jne. Keemiliselt ehituselt koosnevad rasvad glütseriinist ja rasvhappest. Taimerasvad on kõrge kalorsusega ja nad sisaldavad palju küllastamata rasva, mille tõttu on soovitatav, et 1/3 päevasest rasvavajadusest kaetaks taimeõlidega. Taimeõlisid saadakse paljude taimede viljadest ja seemnetest (päevalilleseemned, sinepiseemned, sojaoad jne.) Kasutatud kirjandus: 1. U. Kokasaar, M. Martin (2003) BIOLOOGIA PÕHIKOOLILE 4. OSA kirjastus Avita 2
· Teraviljasaadused · Kartulid · Suhkur · Maiustused Rasvad: annavad organismile energiat · Loomsed rasvad searasv lambarasv veiserasv · Taimsed rasvad oliivõli päevalilleõli Valgud: on organismile ehitusmaterjaliks · Liha · Piim · Piimatooted · Kala · Muna Vitamiinid: reguleerivad elutegevust · A-kalamaksaõlis,munakollases · D-loomse päritoluga toiduainetes · E-taimeõlides · C-puuviljades,marjades,köögiviljades · B-teraviljade kestades,idudes,maksas, munades Mineraalained: reguleerivad elutegevust · Ca-piimas,piimasaadustes · Na-keedusoolas · K-paljudes taimedes · P-loomsetes toiduainetes · Fe-enamikes toiduainetes · S-küüslaugus,sibulas · J-merekalades Toit on väärtuslik, kui sisaldab vajalikul hulgal: · Energiat · Valke
liitunud tilkadest. Tekkinud tilkade arv määratakse faasi mahu ja piirpinna pinevuse poolt. Mida rohkem on moodustunud tilku, seda rohkem nad üksteisega kokku põrkuvad , seega see faas, mis on suuremas mahus saab pidevaks faasiks. Emulgeerimise protsess ja emulsiooni tüüp on mõjutatud viskoossusest. Emulsioonid on termodünaamiliselt ebapüsivad ja kolmanda komponendi, emulgaatori juuresolek on vajalik. Letsitiin (leidub näiteks munakollases) on teada tuntud toiduemulgaator. Näiteks majonees on emulsioon, mis stabiliseeritakse letsitiiniga. Teist tüüpi emulgaator on pindaktiivsed ained, mis seonduvad kokku nii õli kui veega, seega hoides mikroskoopilisi õlitilke suspensioonis. See põhimõte on ära kasutatud seebi näol, et eemaldada rasva taldrikutelt ja mujalt. On võimalik teha ka mitmest emulsiooni süsteemi, kus vesifaas on dispergeeritud õli tilkades , mis on omakorda dispergeeritud teises vesifaasis
6. hauduma pandud munad - munad, mis on asetatud inkubaatorisse; Toite-ja maitseomadustelt loomsetest toiduainetest esikohal ning on inimesele üheks täisväärtuslikumaks toiduaineks. Sisaldab elutegevuseks vajalikke vitamiine, eriti oluline laste ja vaimse töö tegijate toidus. Olenevalt linnuliigist liigitatakse kana-, pardi -,kalkuni- ,hane- , vuti- ja jaanalinnumunad. Muna sisaldab üsna palju kolesterooli, kuid seda leidub ainult munakollases. Muna ehitus. Koosneb kolmest põhiosast koor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. · Muna mass oleneb kana tõust ja vanusest. · Munarebu sees paikneb looteketas, munavalge on vahetult ümber rebu kõige tihedam ja kelme all kõige vedelam. · Munarebu asetseb muna keskel ja on ümbritsetud kilega. Teda hoiavad asendis munaväädid, mis muna pikemal säilitamisel venivad välja ja rebu muudab oma keskset asendit.
A-vitamiin ja karotiin on looduslikes allikates palju püsivamad kui puhtal kujul. Kuumtöötlemisel säilib A-vitamiin peaaegu täielikult. Et A-vitamiini puudus kasvuealiste laste toidus pidurdab kasvu, nimetatakse seda ka kasvuvitamiiniks. A-vitamiini puudus põhjustab kanapimedust ning teisi silmahaigusi, nõrgendab üldist vastupanuvõimet haiguste, eriti hingamiselundite suhtes. A-vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, piimas, võis, munakollases. Karotiini sisaldavad rohelised, kollakaspunased ja kollased köögiviljad, nagu spinat, kapsas, porgand, tomat, magus punane pipar, kukeseened, liivapuravikud, kibuvitsamarjad, ploomid jt. D-vitamiin on samuti rasvas lahustuv vitamiin. Ta mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. D- vitamiini soodustab vajalikul hulgal kaltsiumi ja fosfori kogunemist luustikku ja hammastesse. D-vitamiin tekib ka inimese nahas ultraviolettkiirte toimel
Küllastamata rasvhapped (vedelad) toatemp. Vedel Küllastamata rasvhapped jagunevad: monoküllastamata rasvhapped polüküllastamata rasvhapped Inimese jaoks eksisteerivad nn. asendamatud rasvhapped, vajalik saada toiduga. Lipiidide klassifikatsioon: 1. lihtlipiidid koosneb baasalkoholist ja rasvhappe jäägist 2. liitlipiidid - 3. tsüklilised lipiidid kolestorool (lipiidisarnane tsükililne alkohol veeslahustuvus väike), leidub munakollases, maksas, ajukoes, vere lipoproteiinides. Kolestrool jaguneb: endogeenne kolestorool rakumembraani koostisosa, kõikdes inimorganismi kudedes eksogeenne kolestroool Kolestrool veres: Hea kolestorool HDL kolestorool Halb kolestorool LDL-kolestorool Kolestorooli funktsioonid; Tugevdab rakumembraani Osalus steroolide ainevahetuses Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped:
ohtlik, aga pidev kolesterooli ja küllastunud rasvhapete liigtarbimine on kindlasti tervisele kahjulik. Vere üldkolesterooli hulka mõjutab liigne toiduenergia, toidu kõrge küllastunud rasvhapete sisaldus, vähene letsitiini ja kiudainete hulk ning liigne suhkrutarbimine. Letsitiini vähesus organismis põhjustab rasvade ainevahetushäireid: rasvumine kiireneb, kolesteroolitase tõuseb ning mälu ja keskendumisvõime langevad. Letsitiini leidub munakollases, piimas ja sojatoodetes. Südamehaiguste riski seostatakse LDL- ja HDL-kolesterooli suhtega veres. Kui küllastunud rasvhapped tõstavad n-ö halva LDL-kolesterooli taset veres ja Ω-6 rasvhapped langetavad seda, siis HDL-kolesterooli ehk nn hea kolesterooli taseme tõusuga seostatakse Ω-3 rasvhappeid. Külmpressitud oliiviõli on roheka või kollaka värvusega. Parimad neist õlidest kannavad nimetust virgin või extra virgin. Külmpressimisel puhastatakse õli ainult filtreerimise
100 g valkude assimilatsioon vajab umbes 1,5-2,0 mg vitamiini B6 päevas. 2.2.4. Vitamiin B12 Vitamiini B12 (koobalamiin) molekul koosneb 4 pürrooli tsüklist, mis on rühmitatud koobalt- aatomi ümber. Vitamiin B12 kombineerib maos koos glükoproteiinidega ja imendub seejärel peensoole. Üks B12-vitamiini funktsioone on deoksüribonukleiinhappe (geneetilise teabe kandja) süntees. Vitamiin B12 on leitud ainult loomse päritoluga toidus, peamiselt maksas, neerudes ja munakollases. Koobalamiin sünteesitakse ka soolestikus, kuid eritub uriiniga, nii et organism ei saa seda kasutada. 2.3. Vitamiin C Vitamiin C (askorbiinhape) on üks kõige kuulsamaid ja kõige sagedamini apteegis ostetud vitamiin. See suurendab immuunsust ja kiirendab haavade paranemist. Keha sees ei sünteesita. C- vitamiin imendub maos, kus see läbib dehüdrogeenimise, ja seejärel viiakse verdega igasse keharakku. See eritub neerude kaudu
koorest ning munast eemalduks läbi munakoore pooride väävelvesinik, mis tekib keetmisel. See hoiab ära munarebu värvuse muutumise. * Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. * Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. * Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. * Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast: ° Üks halb muna rikub kogu taigna, seepärast tuleb iga muna lüüa eraldi tassi sisse katki ja alles sealt taignasse. ° Munavalged vahustuvad paremini külmalt, munarebud soojalt. ° Valge vahustub halvasti, kui hulka on sattunud kübeke rebu või vispel ja kauss on ebapuhtad (rasvased) või märjad.
Samuti leidub seal ksantofülle ja ovoflaviine. Noore kana munades on vitamiine rohkem. Keetmisel-praadimisel rebu tumeneb. Organism seedib ühtlaselt nii toorest, kui ka keedetud muna. Värske rebu on ümmargune ja säilitab oma koju pärast koorest eraldamist. Mida vanem muna on seda vedelam on kollane ja seda lamedamaks see pärast muna lahtilöömist läheb. [10; 26.03.2008] Munakollane ehk rebu sisaldab ka kolesterooli. o 1 munakollases on keskmiselt 260-300 mg kolesterooli o Leidub igas inimese rakus ja ajurakkudes o Mida vähem kolesterooli, seda tõenäolisem on vähktõve teke. o Liigne kolesterooli hulk organismis põhjustab südame-veresoonkonna haigusi o Kasulik on süüa mitte üle 2-3 muna nädalas. [1; 31.03.2008] 7 Munade kaalud: o VUTT 15 g o KANA 45-75 g
Sobivad marja-piimajoogid, jogurt, puuvili, köögivili, kaloritevaesemad küpsetised jms 3. Valgu kvaliteet Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0-st kuni 50%-ni (joonis 5.1). Kõige vähem on valku marjade ja puuviljade koostises, alla 1%. Veidi rohkem sisaldavad valku aedviljad - 2-6%. Leivatoodetes on valku 5-9% teraviljas - 7-13%. Muna keskmine valgusisaldus on 13%, kusjuures valku on protsentuaalselt rohkem munakollases kui munavalges (vastavalt 16% ja 11%). Valgurikkaimad toiduained on liha-, kala- ja piimatooted. Sealiha valgusisaldus kõigub 15%-st (selg, kintsuosa) kuni 21%-ni (filee, kotleti-liha). Kalades on valku 17%-st (tursk) kuni 24%-ni (tuunikala, suitsuheeringas, makrell), kohupiimas - 14% (rasvane kohupiim) kuni 18% (rasvata kohupiim), juustus - 21% (Camembert juust) kuni 31% (Tartu juust). Taimsetest toiduainetest on
Toiduainete värvuse muutumine nende töötlemisel võib olla tingitud kas uute värvainete tekkimisest neis või pigmentide muutumisest. Uued värvained tekivad toiduainetes nii külm- kui ka kuumtöötlemisel. Külmtöötlemisel on see seotud fermentatiivsete protsessidega. Nt tükeldatud kartul ja õun tumenevad õhu käes. Kartulid pannakse selle vältimiseks külma vette, õunad ja teised tumenevad puuviljad hapustatud vette. Munade keetmisel ühinevad munakollases olev raud ja munavalges olev väävel ning tekib sinise värvusega ühend. Selle vältimiseks pannakse munad keema keeva vette ja peale keetmist külma vette, et tekkinud ühend difundeeruks munakoore alla. Pigment klorofüll kaotab oma rohelise värvuse ning laguneb hapete toimel. Roheline värvus säilub, kui keeta rohelist köögivilja suure hulga veega kaaneta nõus intensiivsel tulel.
sünteesima A-vitamiini. D-vitamiin (kaltsiferool) soodustab kaltsiumi ja fosfori ladestumist luudesse, seega luukoe mineraliseerumisprotsesse, soodustab kaltsiumi imendumist peensoolest, kui ka selle kättesaamist luukoest. D-vitamiini vaegusel haigestuvad noorloomad rahhiiti. Täiskasvanud loomadel esineb D- vitamiini vaeguse korral osteomalaatsiat ehk luude haprust. D-vitamiini leidub rohkesti: mõnede kalaliikide kalamaksaõlis (tursk, paltus), munakollases, ternespiimas, söödapärmis, päikesepaistel kuivatatud heinas. Vähe: teraviljades, silos, lehma täispiimas. Taimed sisaldavad D-vitamiini vähe. E-vitamiin (tokoferool) on oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses. Talledel, vasikatel, tibudel esinev nn valgelihastõbi on seotud E-vitamiini vaegusega. Täiskasvanud loomadel võib esineda südamelihaste kahjustusi, äkksurma, halvatusi, krampe, maksakahjustusi, sigimishäireid. Rohkesti: taimede rohelistes lehtedes.
toiduainetes sisalduv rasv. Toiduainetes leidub nii taimseid kui loomseid rasvu. Taimseid rasvu leidub pähklites, seemnetes ( oliivid, raps, päevalilleseemned, kreeka pähkel, maapähklid, seesamiseemned, 14 kõrvitsaseemned, piiniaseemned jne.), teraviljades, avakaados, sojaubades.Loomseid rasvu leidub lihades, kalades, piimas ja piimatoodetes, munakollases, mereandides. Rasvad on organimsi peamiseks energiaallikaks (1 g rasva sisaldab toiduenergiat 9,1 kcal ) ja energeetiline varuaine. Rasvadel on organismis ka kaitseülesanne (siseelundid, soojusisolaator), need aitavad kaasa rasvas lahustuvate vitamiinide omastamisele ( A, D, E, K) ja aeglustavad mao tühjenemist. Samuti on rasvadel organismis ehituslik ülesanne (kuuluvad rakumembraani koostisse).
Hapniku puudumisel isomeriseerumine ja fragmenteerumine. Hapniku juuresolekul oksüdatiivne lagunemine. Kaltsiferool (Vitamiin D) D-vitamiin esineb kolmes vormis: kaltsiferool (D3), kolekaltsiferool ja ergokaltsiferool (D2). Vitamiin D3 (kolekaltsiferool, I) moodustub nahas kolesteroolist 7-dehüdrokolesterooli (eelvitamiin D3) fotolüüsil ultraviolettkiirguse toimel.Sarnaselt moodustub ka vitamiin D2 (ergokaltsiferool, II) ergosteroolist. Kaltsiferooli esineb looduslikult kalaõlides ja munakollases. Kolekaltsiferool tekib siis, kui päike paistab nahale ja ultraviolettkiired reageerivad keharasvas olevate steroididega, mis asuvad kohe naha all. Ergokaltsiferooli sünteesitakse taimedes päikesekiirte toimel. Hormoon kaltsitriool Vajadus, leidumine Enamus looduslikke toiduaineid sisaldab väga vähe vitamiin D3. Kalamaksaõli on erandlik vitamiin D2 allikas. Eelvitamiinid ergosterool ja 7-dehüdrokolesterool on laialt levinud nii looma- kui ka taimeriigis.
k. holle - sapp) 17.saj. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Kolesterooli veeslahustuvus on väike. See omadus ongi ilmselt põhjuseks, miks kolesterooli vahel nimetatakse lipiidiks. See pole õige. Teda võiks nimetada lipiidisarnaseks tsükliliseks alkoholiks. Kolesterooli on rohkesti munakollases, maksas, ajukoes, vere lipoproteiinides. Taimsetes rasvades kolesterooli ei ole. Saksamaal teostatud uuringute põhjal saadakse toiduga keskmiselt 500 mg kolesterooli ja kolesteriide ööpäevas. Sellisest kogusest imendub keskmiselt 50-60%. Inimeses, kes kaalub ~70 kilo, on kolesterooli ja tema estreid 140 -150 g. Ööpäevas opereerib meie organism ligikaudu 1-1,3 g kolesterooliga. Enamiku sellest (0,8-0,9 g) sünteesib organism ise ja ülejäänud osa saadakse toiduga.
Magneesiumi on palju täisteraviljatoodetes, lehtköögiviljades, kakaos. Kare vesi ning mineraalvesi võivad olla headeks magneesiumi allikateks. Kloor koos naatriumiga on organismile vajalik maomahla koostises oleva sool-happe moodustamiseks, normaalseks seedimiseks ja ainevahetuseks. Kloori saa-dakse samuti keedusoolast. Rauasoolad kuuluvad punase vereaine hemoglobiini koostisesse. Raua puudumine toidus põhjustab kehvveresust. Rauasooli leidub munakollases, maksas, lihas, kaunviljades. Fluor on oluline hammaste ja luude moodustumisel ning hambaaukude enneta-misel. Vasevajadus seostub raua metabolismiga vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist erütrotsüütide kujunemisel. Vask on aminohapete ja valkude metabolismi paljude ensüümide kofaktor, samuti fosfolipiidide sünteesil ensüümide komponent. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtme- ensüümis
Juust: Ca, P, Al. Süüa rohkem brokolit. Õunad: Ca, Mg, P, K. Lisaks kui toit on kõrge rasvasisaldusega, võib keha igatseda pektiine, et aidata kolesterooli taset vähendada. Melon: K, A, C, Ca, Mg, P, biotiini ja inositooli- nii, et see pole üldsegi mitte halb isu, millele alistuda. Piim: kaltsium, piim sisaldab ka trüptofaani, letsiini ja lüsiini. Kui allergiat pole, siis võib veel ühe lisaklaasi lubada. Muna: täis valke ja aminohappeid, väävel, Se ja munakollases sisalduv rasv- koliin, letsitiin. Munaga mitte väga liialdada, tekitab kõhukinnisust. Shokolaad: Iha shokolaadi järele tuleb vaadelda nii psühholoogiliselt kui füsioloogiliselt. Shokolaadi söömine võib vabastada „heaoluhormooniks“ kutsutavaid kemikaale ajus (neurotransmitterid), selle kombinatsioon kohese energiasüstiga võib aidata väsinud ja depressioonis naisel ennast paremini tunda, kuigi vaid lühikeseks ajaks. Selleks eelistada
Taimetoitluse soodsad mõjud Väheneb rasvumine (nende hulgas vähe ülekaalulisi) Väheneb südamehaiguste risk (veres vähem kolesterooli) Harva kõrgvererõhutõve (toidus rohkesti kiudaineid, taimseid valke, K, Mg) Harva seedetrakti häireid (jämesoolevähki). Kiudainete rohkus toidus. Taimetoitluse negatiivsed küljed Asendamatute aminohapete puudus Vitamiin D puudus leidub rohkelt piimas ja munakollases B12 puudus allikaks loomsed produktid Ca puudus piima puudusel Fe puudus taimne raud imendub halvasti Zn puudus taimne imendub halvasti. (rohkesti lihas, munas, austrites) Kõik need tegurid võivad põhjustada kasvu ja arenguhäireid. Suguhormoonid vähenevad. Süsivesikutega probleeme ei teki. Rasva saadakse toiduõlidest, seemnetest ja pähklitest.
!! Rasvaslahustuvad: A, D, E, K !! Veeslahustuvad: B-rühma vitamiinid, H, P, C, foolhape, inosiit. A-vitamiin: nägemine, kasv, sigimine, nahaainevahetus, närvisüsteem, abordid, väärarengud, toodang, väsimus. Loomse päritoluga produktides – kala, kalamaks, kalamaksaõli, piim, koor, või, munarebu, veri. Taimsetes toiduainetes pole!! D-vitamiin – soodustab luukoe protsesse. D-vitamiini vaeguse korral: rahhiit, luude haprus. Leidub rohkesti: kalamaksaõlis, munakollases, ternespiimas, söödapärmis, kuivatatud heinas. Taimed sisaldavad D-vitamiini vähe. E-vitamiin – oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses. E-vitamiini vaegusel – valgelihastõbi. Rohkesti taimede rohelistes lehtedes. B-rühma vitamiine (üle 20) sünteesivad vatsabakterid. Tähtis osa kogu organismi ainevahetuses. Energia kui toitefaktor. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor!!
nähud (naha sümmeetriline laigulisus ning jäikus), krambid. Leidub maksas, munades, piimas, kauanviljades, täisteraviljatoodetes ja tomatis.(ibid) B6- väsimus, ärrituvus, suukuivus, depressioon, unehäired, veresuhkru taseme langus. Kestva vaeguse tunnused on suunurkade lõhenemine, nahakahjustused silmade ümber,käte ja jalgade krambid, hemoglobiini sünteesi pidurdumisest tingitud aneemia, kehakaalu vähenemine, südame- ja veresoonkonnahaigused. Leidub maksas, kalas, munakollases, sea- ja linnulihas, pähklites, seemnetes, leivas, kartulis, banaanis, kaunviljades, paprikas, porgandis ja kapsas. (ibid) B8- depressioon, paanikahood, juuste väljalangemine ja nende enneaegne hallinemine, lipiidide ainevahetuse häired. Leidub ubades, pähklites, täisteratoodetes, kartulis, maisis, tsitruselistes(va sidrun), riisis, melonis, viinamarjades, sea- ja vasikalihas ning veisemaksas. (ibid)
stabiilsena) Fosfor aktiveerib paljusid vitamiine nt E-vitamiini. Kuulub membraanide koostisesse fosfolipiidse kaksikkihi moodustaja Aktiveerib paljusid ühendeid nt glükoos on vaja fosforüülida, et see ainevahetuses kasutusele võetaks Aktiveerib ensüüme ja transportvalke Fosfori allikad Loomsetes toiduainetes on fosforit piimas ja piimatoodetes piima valk kaseiin sisaldab fosforit. Fosforit on ka lihas ja merekalades, maksas, munakollases (fosfolipiid letsitiin). Taimedest sisaldavad fosforit igasugused seemned, pähklid ja terised. Seentest on fosforit kõvasti pärmis, aga ka puravikes, tatikates, shampinjonides. Fosforit sisaldavad ka mõned toidu lisaained nt. sulatatud juustu sulatussoolad ja karastusjookidele lisatav ortofosforhape. Fosfori puudust Normaalse segatoidu tasakaalustatud tarbimise korral ei tekki. Puudus võib ilmneda fosfori
vere pH stabiilsena) Fosfor aktiveerib paljusid vitamiine nt E-vitamiini. Kuulub membraanide koostisesse fosfolipiidse kaksikkihi moodustaja Aktiveerib paljusid ühendeid nt glükoos on vaja fosforüülida, et see ainevahetuses kasutusele võetaks Aktiveerib ensüüme ja transportvalke Fosfori allikad Loomsetes toiduainetes on fosforit piimas ja piimatoodetes piima valk kaseiin sisaldab fosforit. Fosforit on ka lihas ja merekalades, maksas, munakollases (fosfolipiid letsitiin). Taimedest sisaldavad fosforit igasugused seemned, pähklid ja terised. Seentest on fosforit kõvasti pärmis, aga ka puravikes, tatikates, shampinjonides. Fosforit sisaldavad ka mõned toidu lisaained nt. sulatatud juustu sulatussoolad ja karastusjookidele lisatav ortofosforhape. Fosfori puudust Normaalse segatoidu tasakaalustatud tarbimise korral ei tekki. Puudus võib ilmneda fosfori imendumise probleemide korral, neerude haiguse puhul võib esineda fosfori
Tekkinud dekstriinid annavad toodete pealmisele koorikule või kogu tootele iseloomuliku värvi ja maitse. 11. Miks ei tohi ühte ja sama rasva mitu korda praadimisek kasutada? Rasv laguneb ja tekib vabu rasvhappeid. 12. Miks läheb tilgastunud piim kuumutamisel kokku? Kaltsiumkaseinaat laguneb ja kuumutamisel kaseiin koaguleerub. 13. Miks pannakse munad peale keetmist külma vette? Et ei tekiks sinine värvus, mis tuleneb munavalges olevas väävlis ja ja munakollases rauast. 14. Miks köögiviljad pehmenevad kuumtöötlemisel? Kuumtöötlemisel laguneb protopektiin pektiiniks, mille tagajärjel rakkude vahekiht laguneb, seega ka rakkudevaheline side nõrgeneb ning köögiviljad pehmenevad. 15. Miks kasutatakse pärmitaigna valmistamisel eelkergitust? Tärklise fermenatiivne hüdrolüüs toimub näiteks pärmitaignate valmistamisel pärmifermentide toimel- tärklis hüdrolüüsub melatoosiks, see omakorda glükoosiks. 16. Mis põhjustab suhkru karamellumise
limaskesta ja silmade seisundit, B3-vitamiin seedetegevust, B12-vitamiin vere koostist, B15-vitamiin maksa seisundit. Päevased vajadused: B1 1,4 mg, B2 1,6 mg, B3 18 mg, B6 2 mg, B12 0,001 mg. Peale ülalloetletute kuuluvad veel veeslahustuvate vitamiinide hulka folatsiin 0,2 mg, biotiin (H-vitamiin) 0,15 mg ja pantoteenhape 6 mg. A-vitamiini leidub loomse päritoluga toiduainetes, eriti maksas ja munakollases. Taimses toidus esineb eelvitamiinina karotiinina, milline muutub A- vitamiiniks organismis. Eriti karotiinirikkad on porgand ja spinat. A-vitamiini vähesus pidurdab kasvu ja vähendab nägemisteravust. Päevane vajadus on 0,8 mg. D-vitamiin soodustab normaalset luustiku moodustumist. Puudumine võib põhjustada rahhiiti. D-vitamiini rikkad on kalamaks, eriti tursamaks, veisemaks ja munakollane. Päevane vajadus on 0,005 mg. E-vitamiin soodustab sugurakkude valmimist
Magneesiumi on palju täisteraviljatoodetes, lehtköögiviljades, kakaos. Kare vesi ning mineraalvesi võivad olla headeks magneesiumi allikateks. Kloor koos naatriumiga on organismile vajalik maomahla koostises oleva sool- happe moodustamiseks, normaalseks seedimiseks ja ainevahetuseks. Kloori saa- dakse samuti keedusoolast. Rauasoolad kuuluvad punase vereaine hemoglobiini koostisesse. Raua puudumine toidus põhjustab kehvveresust. Rauasooli leidub munakollases, maksas, lihas, kaunviljades. Fluor on oluline hammaste ja luude moodustumisel ning hambaaukude enneta- misel. Vasevajadus seostub raua metabolismiga vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist erütrotsüütide kujunemisel. Vask on aminohapete ja valkude metabolismi paljude ensüümide kofaktor, samuti fosfolipiidide sünteesil ensüümide komponent. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtme- ensüümis
Toiduainetes leidub nii taimseid kui loomseid rasvu. Taimseid rasvu leidub: pähklites - kreeka pähklid, maapähklid; seemnetes - oliivid, päevalilleseemned, seesamiseemned; kõrvitsaseemned; teraviljades; avokaados; sojaubades jne. Loomseid rasvu leidub: lihas, kalas, piimas ja piimatoodetes, munakollases, 29 mereandides jne Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida päevas 50-100 g rasvu. KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame rasvu? 2. Kui palju rasvu me päevas vajame? ------------------------------------------------------------------------------------------------ Valgud. Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine peamine ehitusmaterjal.
annaabi.ee 
