Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 Kokku Teg punkte 32 0 Ülesanne 2.1.1 Punkte 4 On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP deflaator SKP 2008 213 100 213 2009 210 99 a) täida tabel...
4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..............................................................................8 1.6. Majanduskasv..................................................................................................8 2. KOGUPRODUKTI MÄÄRAMINE ..................................................................11 2.1 Multiplikaatori mudeli olemus ........................................................................11 2.2 Mudel graafiliselt............................................................................................14 2.3. Multiplikaatori tugevus..................................................................................14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5
5) säästmise piirkalduvus S MPS Yd T = AT + TPK * IKT T tarbimiskulutus AT autonoomne tarbimine TPK tarbimise piirkalduvus IKT isiklikult kasutatav tulu Multiplikaatori (võimendi) efekt 1 C M MPC MPCtarbimine piirkalduvus 1 - MPC Y Turu tasakaalutingimustes: Y = AD Y = C + G + Id M = M0 mY M0 autonoomne import mY impordi piirkalduvus Tasakaalu alternatiivne määratlemine Väljavood = sissevood C + S + T = C + Id + G + ( X M) Defitsiit:
A+A Langustühik A Q' Q* Q Q = SKP tühik e. SKP lõhe 36 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Kulumultiplikaator Eelmisel slaidil toodud graafikult näeme, et kulujoone vertikaalne nihe A võrra põhjustab tunduvalt suurema tasakaalu SKP nihke Q võrra. Multiplikaatori p selline toime on seletatav sellega, g et: Ühe isiku kulutused on samaaegselt teise isiku sissetulek, mis kulutatakse samuti kooskõlas tarbimisfunktsiooniga. Olgu tarbimisfunktsioon C = 100 +0,8Qd. Kui nüüd keegi kulutab 100 ühikut, siis kellegi sissetulekud Qd suurenevad 100 ühiku võrra. Tabelis on toodud näide Q C S
Omavahendid Investeeringud 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6. Mis on aktseleraator? Definitsioon. Aktseleraator tähendab, et põhjuslik seos investeeringute ja sissetulekute vahel on kahepoolne: mitte ainult muutused investeerimises ei põhjusta muutusi SKP-s SKP s multiplikaatori kaudu, vaid ka muutused SKP-s SKP s võivad põhjustada muutusi investeeringutes. Sel juhul leitakse investeeringute kasv seosest: It = Qt Qt-1 = Q , kus It - puhasinvesteeringud; Qt ja Qt-1 vastavalt asta alt toodang toodangu maht antud ant d ja eelmisel perioodil; põhivara
C. maksud D. import E. kõik valed ANSWER: A 18. Kogunõudluse kasv viib tasakaalu SKP ja hindade taseme kasvule, kui AD nihe toimub: A. Kogupapakkumise (AS) kõvera Keynesi lõigul B. Kogupapakkumise (AS) kõvera vahepealsel lõigul C. Kogupapakkumise (AS) kõvera Keynesi ja vahepealsel lõigul D. AS kõvera klassikalisel lõigul E. AS kõvera Keynesi, vahepealsel ja klassikalisel lõigul ANSWER: B 19. Mudelis "AD AS" hindade taseme tõus põhjustab: A. piirtarbimiskalduvuse kasvu B. multiplikaatori mõju kasvu tulule C. multiplikaatori mõju vähenemise tulule D. ei mõjuta multiplikaatori mõju kasvu tulule E. kõik vastused valed ANSWER: C Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 20. Kogukulutuste kasv Keynesi mudelis põhjustab AD kõvera nihke: A. paremale kogukulutuste kasvu ulatuses B. paremale kogukulutuste kasvu ulatuses, korrutatuna multiplikaatoriga C. vasakule kogukulutuste kasvu ulatuses, korrutatuna multiplikaatoriga D
p deposiit loob 5000 krooni uut raha. Tekkiv raha leitakse rahakordistit e. raha multilpikaatori abil. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 16 Rahakordaja e. raha multiplikaator Analoogne kulumultiplikaatoriga. Raha multiplikaator on selle matemaatiline ((mitte majanduslik) j ) ekvivalent. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" j g raha ((kohustusliku reservi)) p pöördväärtus mm*. Kui Rr on vajaliku reservi määr, siis saame lihtsa rahakordaja kujul: mm* = 1 / Rr Tegemist on potentsiaalse raha multiplikaatoriga, mis annab mm* maksimaalse võimaliku väärtuse. Lembit Viilup Ph
38. Kitsendav fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist majandustegevuse stimuleerimiseks või vähendamiseks. Põhimõjud: Avaliku sektori kulutuste vähendamine, jättes maksud maksud muutmata; Maksude suurendamine, jättes avaliku sektori kulutused muutmata; Nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksude proportsionaalne vähendamine; Kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. 39. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suurendamise või maksude vähendamise abil. Põhimõjurid: *Avaliku sektori kulutuste suurendamine, jättes maksud muutmata; *Maksud vähendamine, jättes avaliku sektori kulutused muutmata; *Nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksude proportsionaalne suurendamine; *Kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulu
tulumaks Maksumultiplikaator= MPC/ 1-MPC Ekspansiivne fiskaalpoliitika- Languslõhe kõrvaldamiseks, suurendatakse avaliku sektori kulutusi, maksude vähendamine, kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulus suureneb joone nihke ning multiplikjaatori korrutise võrra Kitsendav fiskaalpoliitika- inflatsioonilõhe kõrvaldamiseks vähendatakse avaliku sektori kulutsi, suurendatakse makse, kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra. M1 ehk kitsas rahapakkumine= sularaha majanduses + residentide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. M2 ehk laen rahapakkumine= M1+ tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Baasraha- sularaha ringluses Keynesi rahateooria- rahanõudlus on seotud kolme motiiviga: tehingumotiiv( soov omada raha, et teostada igapäevaseid tehinguid ), ettevaatusmotiiv( soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha
(hinnataseme tõus), kuna reaalne kogutoodang ei saa suurenda üle taseme, mis on ette antud. Seeon kogus, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust. Multiplikaator Autonoomste kulutuste muutus muudab rahvamajanduse kogutulu(üks suureneb suureneb teine). Kui kogus mulle võrra SKP suureneb (väheneb) on tegelikkuses suurem kui esialgne muutus kogukulutustes. Selline suurenemine (vähenemine) toimub multiplikaatori tõttu. Kulu multiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks. SKP esialgne suurenemine põhjustab tarbimiskulutuste suurenemise, kuna osa tarbimiskulutusi sõltub kogutulu tasemest. Tarbimiskulutused on aga SKP komponent, sest kui tarbimine suureneb suureneb ka SKP, mis omakord põhjustab tarbimise suurenemist tulevikkust jne. Iga järgmine muutus on väiksem
30. Ujuva vahetuskursi korral elimineeritakse maksebilansi defitsiit : a) raha väljavooga, mis põhjustab välisvaluuta nõutava koguse vähenemist b) välisvaluuta hinna tõusuga, mis põhjustab välisvaluuta nõutava koguse vähenemist c) kodumaise hinnataseme langusega, mis põhjustab välisvaluuta nõudluse vähenemist d) tulutaseme langusega, mis põhjustab välisvaluuta nõudluse vähenemist 30. Kogukulutustejoon muutub järsemaks, kui : a) multiplikaatori väärtus väheneb b) multiplikaatoti väärtus suureneb c) MPC suureneb d) MPS suureneb ÜLESANDED 31 - 35, Kokku 50 p 31. (4) On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP SKP deflaator Reaalne SKP 1999 70000 100 70000 2000 78500 110 71363 a) täida tabel reaalneSKP = (nom.SKP / SKPdefl.) * 100
d) säästmise piirkalduvus väljendab lisasisssetuleku seda osa, mida säästetakse 24. Kogukulutuste tase kahesektorilises majandusmudelis määratakse : a) kodumajapidamiste ja ettevõtete kulutustega b) säästujoone ja 45-kraadi joone lõikepunktiga c) keskmise tarbimiskalduvuse ja säästukalduvuse summaga d) säästujoone ja tarbimiskulutustejoone lõikepunktiga 25. Kogukulutustejoon muutub järsemaks, kui : a) multiplikaatori väärtus väheneb b) multiplikaatoti väärtus suureneb c) MPC suureneb d) MPS suureneb 26. Multiplikaatorieffekt tähendab, et : a) tarbimiskulutused võrduvad säästuga b) väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes c) väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus d) muutused avaliku sektori kulutustes peavad olema sama suured kui muutused
Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Riigivõlg on akkumuleerunud defitsiitide summa. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale. Väljatõrjumine erainvesteeringute vähenemine seetõttu, et valitsus annab eelarvedefitsiidi finantseerimiseks laenu. HARJUTUSED Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Kogunõudluskõver nihkub õlespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ja multiplikaatori korrutise võrra. · Aaliku sektori kulutused ja maksud surenevad proportsioonis · Maksud vähenevad, G jääb samaks · G suureneb, maksud ei muutu Kitsendav fiskaalpoliitika · Kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikatori korrutise võrra. · Maksud ja G vähenevad proportsioonis · Makusd suurenevad, G jääb samaks · G väheneb, maksud ei muutu
majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Maksumultiplikaator MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale. Väljatõrjumine erainvesteeringute vähenemine seetõttu, et valitsus annab eelarvedefitsiidi finantseerimiseks laenu. HARJUTUSED Ekspansiivne fiskaalpoliitika · Kogunõudluskõver nihkub õlespoole ja kogutulu suureneb joone nihke ja multiplikaatori korrutise võrra. · Aaliku sektori kulutused ja maksud surenevad proportsioonis · Maksud vähenevad, G jääb samaks · G suureneb, maksud ei muutu Kitsendav fiskaalpoliitika · Kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu väheneb joone nihke ning multiplikatori korrutise võrra. · Maksud ja G vähenevad proportsioonis · Makusd suurenevad, G jääb samaks · G väheneb, maksud ei muutu
täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust. Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mida kokkuvõttes saab kujutada kogunõudluse kõvera nihkega paremale, suurema tööhõive ja SKP poole. Fiskaalpoliitika efektid: Multiplikaatori efekt-1 krooni kulutamine valitsuse poolt kiirendab majanduskasvu. Väljatõrjumise efekt-valitsuse kulutused tõrjuvad välja erakulutused. Ekspansiivne fiskaalpoliitika- soovitakse majandust laiendada,suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse maksusid. Viib kogunõudluse suurenemiseni, tööhõive suureneb, majanduskasv kiireneb. Kitsendav fiskaalpoliitika- vastupidise eesmärgiga (maksude suurendamine). Viib kogunõudluse vähenemiseni,
sotsiaalabile siis siis, seda: a) suurem on multiplikaator; b) väiksem on b) väiksem on multiplikaator multiplikaator;Mida madalam on multiplikaator, multiplikaator. multiplikaator seda stabiilsem on majandus. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 39. Kui tulumaks on progressiivne, ceteris paribus, siis SKP tõus põhjustab multiplikaatori väärtuse: a) tõusu; b) languse. languse. Märkus. Suvaline fiskaalpoliitika viitab valitsuste kulutuste ja/või maksupoliitika spetsiifilisele reguleerimisele eesmärgiga mõjutada kogunõudluse taset. 40. Missugune alltoodud fiskaalpoliitilistest abinõudest omavad laiendavat ja millised kitsendavat toimet majanduslikule aktiivsusele. a)) otseste t t maksude k d vähendamine; äh d i llaiendab
samm C kasvab 640 4. samm C kasvab ca 510 jne. NB! MPC = 0,8 Multiplikaatoriefekt seisneb selles, et esialgne investeeringute muutus (1000 võrra), vallandas protsessi, mille tulemusena kogutulu kasvas rohkem kui 1000 võrra. Tegu geomeetrilise progressiooniga, seega multiplikaatoriefekt: 1/ (1 0,8) * 1000 = 5000 Yd = 1/(1 MPC) * Id Multiplikaatori valem: kulumultiplikaator = 1/ 1 MPC kulumultiplikaator = 1/MPS Kogunõudlus ja pakkumine Kogukulutuste mudelis vaadeldakse üksnes majanduse nõudluse poolt ja eeldatakse, et hinnad on konstantsed. Nüüd vaatleme kogunõudluse ja pakkumise mudelit. Kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid tahavad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel (ceteris paribus).
kaasnev probleem ongi ilmselt kasutamata tööjõu ehk tööpuuduse teke 40. inflatsioonilõhe. Vastupidine situatsioon tekib, kui majanduses soovitakse kulutada rohkem, kui majanduse täishõive tasemel toota suudetakse (st üle kogutoodangu täishõive taseme). Kuna reaalne kogutoodang ei saa üle täishõive taseme suureneda, tekib hinnataseme tõus e inflatsioon. Suurust, mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust, nimetatakse inflatsioonilõheks 41. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid. Multiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks Kulumultiplikaator: kogutulu algne suurenemine on põhjustatud mingite kulutuste suurenemisest. Investeeringute multiplikaator: algne muutus on põhjustatud investeerimiskulutuste muutusest. Maksumultiplikaator: algne muutus on põhjustatud avaliku sektori kulutuste
valuutakomitee süsteemi, mis oleks väike samm tagasi kaupa esindava raha poole. Neoklassikute järgi isereguleeruva majanduse aluseks on üldise asendatavuse aksioom. Selle järgi kõik kaubad vähemalt osaliselt asendavad üksteist. Krüptorahaks nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel (matemaatilistel) alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksete süsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" raha (kohustusliku reservi) pöördväärtus mm*. Kui Rr on vajaliku reservi määr, siis saame lihtsa rahakordaja kujul: mm* = 1 / Rr (Tegemist on potentsiaalse raha multiplikaatoriga, mis annab mm* maksimaalse võimaliku väärtuse.) Tegelik rahakordaja ehk raha multiplikaator mm arvutatakse: mm = ( 1 + Cr) / ( Cr + Rr + Xr) kus : Cr - sularaha osatähtsus; Rr - kohustusliku reservi määr; Xr - täiendava reservi määr
Säästmine on kasutatav tuluosa, mida ei kulutata tarbimiseks. Säästmise piirkalduvus on säästmise muudu ja kasutatava tulu muudu suhe. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess(kogumine). Sisemajanduse koguprodukti tasakaal on kogutoodangu tase, mille korral kogunõudlus (plaanitud kulutused) võrduvad kogupakkumisega (tegelik kogutoodang). 7. Majanduse täishõivetase. Languslõhe ja inflatsioonilõhe. Multiplikaatori mõiste ja erinevat liiki multiplikaatorid. Kogunõudluse ja kogupakkumise mõiste. Majanduse täishõivetase: Kogutoodangu täishõivetase (majanduse täishõivetase) on tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurus, mille võrra kogukulutused on allpool kogutoodangu täishõivetaset, nimetatakse languslõheks. Vastupidine situatsioon tekib, kui majanduses soovitakse kulutada rohkem, kui majanduse
37 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Ak l Aktseleraatorid id 38 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Aktseleraatorid Definitsioon. Aktseleraator näitab, et põhjuslik seos investeeringute ja sissetulekute vahel on kahepoolne. Seega, mitte ainult muutused investeerimises ei põhjusta muutusi SKP-s multiplikaatori kaudu, vaid ka muutused SKP-s võivad põhjustada muutusi investeeringutes investeeringutes. Aktseleraatorid jagunevad: 1. Paindlik aktseleraator 2. Jäik aktseleraator, mille puhul eeldatakse, et soovitava põhivahendite mahuh jja toodangu d mahuh suheh e. ffondimahukus di h k on ki d l suurus . kindel Jäiga aktseleraatori puhul leitakse investeeringute kasv:
Selle tulemusena kaubavarud suurendavad, firmad peavad tootmist vähendama ning majanduse kogutulu langeb. 71. Nn raha nõudluse motiivid on tehingumotiiv ja ettevaatusmotiiv ning spekulatsioonimotiiv. 72. Kui Keynesi risti mudelis valitsussektori kulutused kasvavad 250 ühikud, siis tasakaalutulu: suureneb rohkem kui 250 ühikut 73. Keynesi risti mudelis, kus MPC ontarbimise piirkalduvus, on avaliku sektori kulutuste (valitsussektori kulutuste) multiplikaatori absoluutväärtus .... kui maksumultiplikaatoril: suurem 74. John Maynard Keynesi kohaselt on madalate tulude ja kõrge töötuse põhjuseks surutise (depressiooni) aegses majanduses: madal kogunõudlus 75. Vaata eelpool olevat joonist. Kui intressimäär on r3, siis inimesed ..... võlakirju ning intressimäär .... : müüvad, tõuseb - KUI INTRESSIMÄÄR ON r1 siis ostavad; alaneb Hindeline test Teema 8 Arina 76
10. Kogunõudlus ja is-lm mudeli rakendused 1. Fiskaalpoliitilised meetmed, mis suurendavad hüviste nõudlust ja plaanitud (kogu)kulutusi, nihutavad IS kõvera paremale ning fiskaalpoliitilised meetmed, mis vähendavad hüviste nõudlust, nihutavad IS kõvera vasakule. 2. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi G võrra, siis kulutuste kasv iga antud intressimäära korral põhjustab tänu multiplikaatori efektile kogutulu suurenemise suuremas ulatuses kui suurenesid avaliku sektori kulutused. IS-LM mudelis suurendab fiskaalne ekspansioon intressimäära ja tõrjub osa erainvesteeringuid välja. Sellist efekti nimetatakse väljatõrjeefektiks. 3. Kui riigi keskpank suurendab rahapakkumist, siis nihkub LM kõver paremale, kogutulud suurenevad ja intressimäär langeb/alaneb. 4. Artur Pigou rõhutas, et reaalraha kogus M/P on üks osa kodumajapidamiste jõukusest, rikkusest. Kui hinnad
o Toimub liikumine piki kogukulutuste joont allapoole o Kogukulutuste joon nihkub allapoole o Kogukulutuste joon nihkub ülespoole · Maksude suurenemine (cetris paribus) o Suurendab multiplikaatoriefekti o Vähendab multiplikaatoriefekti o Suurendab tarbimiskulutusi o Suurendab kodumajapidamiste sääste · Kogukulutuste joon muutub järsemaks, kui o Multiplikaatori väärtus väheneb o Multiplikaatori väärtus suureneb o MPC väheneb o MPS suureneb · Multiplikaatoriefekt tähendab, et o Tarbimiskulutused võrduvad säästuga o Väikesed muutused tarbimiskulutustes võivad põhjustada suuri muutusi investeeringutes o Väikesed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus.
kulutused muutmata kulutused muutmata * nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksude * nii avaliku sektori kulutuste kui ka maksude proportsionaalne suurendamine proportsionaalne vähendamine Kogunõudluskõver nihkub ülespoole ja kogutulu Kogunõudluskõver nihkub allapoole ja kogutulu suureneb joone nihke ning multiplokaatori väheneb joone nihke ning multiplikaatori korrutise võrra korrutise võrra. EELARVE PUUDUJÄÄK Eelarve on bilanns, mille ühel pool on avaliku sektori kõik tulud ja teisel poolel kulutused. Kui sissetulekud ja väljaminekud on võrdse on eelarve tasakaalus. Kui sissetulekud ületavad väljaminekud, on eelarve ülejäägiga. Kui väljaminekud ületavad sissetulekud, on eelarve puudujäägiga. AVALIKU SEKTORI KULUTUSTE FINANTSEERIMISE MEETODID
eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abilsuurendada tarbijate ostuaktiivsust. Kogukulutusi suurendavad ka valitsussektori ostud ja tulusiirded. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mis kokkuvõttes nihutavad kogunõudluse kõvera paremale, suurema tööhõive ja SKP poole. Fiskaalpoliitika efektid Multiplikaatori efekt 1 euro kulutaminevalitsuse poolt kiirendab majanduskasvu Väljatõrjumise efekt valitsuse kulutusedtõrjuvad välja erakulutused. Multiplikaatori efekt Oletame, et valitsus suunab majandussetäiendavalt 10 miljonit eurot. (Maantee ehitus) See raha kasutatakse ehitusfirmade poolt palkade ja kasumite maksmiseks. Raha kasutatakse tarbimiseks ja säästmiseks. Olgu tarbimise piirkalduvus 0,8 ja säästmise piirkalduvus 0,2
31. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T), siis avaliku sektori kulutuste multiplikaator on 5.0 avaliku sektori multiplikaator=1/1-MPC. Отсюда 1/1-0,8=5 32. Kui tarbimisfunktsioon on C=100 + 0,8 (Y–T) ning maksud kasvavad ühe rahaühiku võrra, siis tasakaalutulu alaneb 4 rahaühiku võrra Maksumultiplikaator=-MPC/1-MPC. - 0.8/1-0.8= -4 33. Keynesi risti mudelis, kus MPC on tarbimise piirkalduvus, on avaliku sektori kulutuste (valitsussektori kulutuste) multiplikaatori absoluutväärtus …………. kui maksumultiplikaatoril: suurem 34. Kui konstrueeritakse LM kõverat, siis fikseerituna hoitakse: reaalraha pakkumine 35. Kui Keynesi ristil põhinevas mudelis on tarbimisfunktsioon C=150+0,75(Y–T), plaanitud investeeringud on 300 ühikut, valitsussektori kulutused on 500 ja maksud T on 100 ühikut, siis tasakaalutulu võrdub: 3500 C=150+0.75(Y-T)
- Valitsuse ekspansiivne fiskaalpoliitika - maksudevähendamine või valitsuse kulutuste suurendamine. *Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga. - Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga. *Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsükli langusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga Fiskaalpoliitika efektid - Multiplikaatori efekt- 1 krooni kulutamine valitsuse poolt kiirendab majanduskasvu - Väljatõrjumise efekt- valitsuse kulutused tõrjuvad välja erakulutused Automaatne majanduse stabiliseerimine - Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas. (nt töötu abiraha) - Omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu täielikult - Maksude suurendamine vähendab kogunõudlust ja vastupidi
Laenud Omavahendid Investeeringud 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6. Mis on aktseleraator? Definitsioon. Aktseleraator tähendab, et põhjuslik seos investeeringute ja sissetulekute vahel on kahepoolne: mitte ainult muutused investeerimises ei põhjusta muutusi SKP-s multiplikaatori kaudu, vaid ka muutused SKP-s võivad põhjustada muutusi investeeringutes. Sel juhul leitakse investeeringute kasv seosest: It = Qt Qt-1 = Q , kus It - puhasinvesteeringud; Qt ja Qt-1 vastavalt toodangu maht antud ja eelmisel perioodil; 5 - põhivara maht / toodangu mahuga; fondimahukus Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7
annaabi.ee 
