kokkusulandamisele rahvuskultuuris. Nad püüdlevad kõigi rahvaste eripärasuse säilitamise poole. Erinevatest pärimustest kokku pandud kultuur kaotab kõik mõõdupuud ning ei täida enam identiteedi andmise rolli. Multikultuur saab toimida kui on piisavalt tolerantseid inimesi. Tuleb meeles pidada, et pole halba ilma heata või vastupidi. MIDA ON MUUTNUD? Me ei saa arugi kui väga me teineteisest, teistest rahvastest sõltume. Me ei pruugi elu ilma multikultuursuse tunnusteta ettegi kujutada. Kust tulid meile hiina toidud, jooga, igasugused mediteerimised? Siin on väga suur mõju multikultuursusel. Rassidevahelised suhted on paranenud Me ei oska ettegi kujutada, et meil poleks telekat, raadiot, või telefoni. Aga mille tulemusel meil need on? Muidugi multikultuursuse, eri riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise tulemusena ei pea kõik kõike ise avastama, vaid saab lihtsamalt.
liikmeid ei lastud enda hõimu lähedalegi. Nii võis juhtuda, et üks hõim arenes edasi kiiremini kui teine, kasutades kergemaid ja tulutoovamaid töövõtteid, tekkisid oma keeled ja kombed, hiljem ka riigid. Lõpuks tuldi selle peale, et kui üks teeb üht, teine teist tööd, saab töödega kiiremini valmis ning jääb aega ülegi. See tekitas omakorda kaubanduse eri hõimud, rahvused hakkasid omavahel suhtlema, neil tekkis vajadus teiste rahvuste järgi. Need olid esimesed multikultuursuse tunnused. Jupphaaval saadi teada teiste rahvaste töömeetoditest, tegevustest ja prooviti seda kõike enda kasuks kasutada. Näiteks vene ajal käis Peeter I Hollandis laeva ehitust õppimas ning tutvus sealse kultuuriga tagasi tulles parandas laevade ehitamise tehnikat ja proovis muudki nähtut oma riigis kasutada ühiskond arenes, kuid see ei olnud mitte kõigile meeltmööda ikka on algul raskusi omaks võtta teiste tõekspidamisi
hõimu lähedalegi. Nii võis juhtuda, et üks hõim arenes edasi kiiremini kui teine, kasutades kergemaid ja tulutoovamaid töövõtteid, tekkisid oma keeled ja kombed, hiljem ka riigid. Lõpuks tuldi selle peale, et kui üks teeb üht, teine teist tööd, saab töödega kiiremini valmis ning jääb aega ülegi. See tekitas omakorda kaubanduse – eri hõimud, rahvused hakkasid omavahel suhtlema, neil tekkis vajadus teiste rahvuste järgi. Need olid esimesed multikultuursuse tunnused. Jupphaaval saadi teada teiste rahvaste töömeetoditest, tegevustest ja prooviti seda kõike enda kasuks kasutada. Multikultuursuse arengus on süüdi rändeid mõjutavad sõjad, näljad, parema elu otsingud kui ka lihtsalt huvi uute kultuuride ning riikide vastu. Mujale elama asudes aga säilitatakse nii mõnedki harjumused, mis endises elukohas tavaks olid. Inimesed nende ümber tundsid sellest huvi ja tahtsid ise ka seda kunsti õppida
märgata mitmeid muutusi nii suurte kui ka väikeste rahvuste identiteedis. Kuidas mõjutab globaliseerumine rahvuslikukku identiteeti? Rahvusliku identiteedi tajumine on muutunud häguseks paljudes suurriikides. Näiteks võib tuua Ameerika Ühendriigid, mille rahvastik on enamasti multikultuurne. Selle tõttu leiab Ameerikast palju inimesi, kelle esivanemateks on mitme erineva rahvuse esindajad ning nende inimeste jaoks on oma rahvusliku kuuluvuse määramine pea võimatu. Multikultuursuse tõttu on nüüdseks Ameerika põlisrahvus, indiaanlased, peaaegu, et täielikult välja surnud. Järelikult on globaliseerumine Ameerika Ühendriikides kaasa toonud negatiivseid nähtusi. Probleemi sügava juurudumise tõttu on sellele pea võimatu täieliku lahendust leida, kuid üheks leevendavaks võimaluseks oleks põlisrahvuste identiteedi edasikandmine ja hoidmine, et ei toimuks päris täieliku väljasuremist.
Uued meediad kunstis Esindajad Jeff Koons Tony Cragg Hans Haacke Damien Hirst Nam June Paik Gary Hill Bill Viola Jeff Wall Tänapäeval viljeletakse väga paljusid erinevaid kunstivoole ja laade. Paljud kunstnikud püüavad panna oma töödesseühiskondlikku sõnumit, käsitledes näiteks feminismi, kõik võimalike vähemuste või multikultuursuse probleeme. Saksa kunstnik Hans Haacke loob näiteks poliitilise sisuga teoseid. USA kunstnik Jeff Koons on eksponeerinud oma teostena ihaldusväärseid tarbeesemeid või massiliselt toodetud odavate iluasjade või popkujundite koopiaid väärtuslikus materjalis. Inglise skulptor Tony Gragg suhtub irooniliselt liigtarbimisse. ,,Tagatis" Hans Haacke ,,Helmsboro county" Hans Haacke ,,Tulbid" Jeff Koons ,,Kutsikas" Jeff Koons
Eestis niisugust asja ei nõuta, siin on võimalik oma alal töötada abiõena juba kolmanda kursuse alguses. Arvan, et selline süsteem, kus töötada saab juba koolis õppimise ajal, on väga hea, sest töökogemus annab juurde väga palju julgust, oskusi ning kogemust. Kui meil Eestis on igal üliõpilasel praktika ajal üks juhendaja ning vahel mõnel juhendajal isegi mitu juhendatavat, siis näiteks Austrias tegeleb ühe üliõpilasega mitu inimest. Multikultuursuse tundmine ei ole tähtis vaid patsientidega suhtlemise seisukohast. Kuna meditsiin areneb pidevalt ning pidevalt luuakse sidemeid ja koostöö lepinguid erinevate välisparteritega, siis tuleb see kasuks ka suhtluses teiste kollegidega. Arendamaks meie teadmisi, peavad inimesed erinevatest maailma paikadest omavahel koostööd tegema, kuid selleks on vaja suhelda. Toimub palju konverentse, koolitusi ja õpitubasid, mis on tihtipeale
Siiski on ka see mõiste suhteliselt vana ja pärineb juba antiikajast, kus nii mõnedki inimesed ei olnud rahul poliste piiratuse ja eraldatusega ülejäänud maailmast. Laias laastus võib kaasaegsed kosmopoliitilised lähenemised jagada neljaks üksteisest üsna erinevaks mõisteks: ─ poliitiline kosmopolitism pooldab ühtset globaalselt valitsetud ühiskonda ─ kultuuriline kosmopolitism rõhutab multikultuursuse olulisust ning iga kultuurikogukonna õigust oma traditsioonidele ning eluviisidele ─ majanduslik kosmopolitism pürib globaalselt ühtse ja võimalikult vaba turu poole ─ eetiline kosmopolitism rõhutab, et indiviididel on üksteise suhtes rahvus- ja riigipiiriüleseid moraalseid kohustusi Need omakorda jagunevad: ─ range kosmopolitism, mis väidab, et meie moraalsed kohustused partikulaarsete
Vaadates 13. septembri eurobaromeetri uuringut, selgub, et Euroopa kodanikud toetavad endiselt arengumaadele antava abi jätkamist ja isegi suurendamist, vaatamata majanduse kasvu aeglustumisele. Kindlasti leiaks sellele rahale Euroopas endas vajalikku rakendust. Mind häirib, et miljardite ja miljardite eurode suunamist vaestele maadele seostatakse tihtipeale ainult meie kollektiivse heasüdamlikkusega. Mis kasu saab arenguabist Euroopa Liit? Saksamaa, Euroopa multikultuursuse etalon, vaevleb praegu suurtes probleemides. Saksamaale on avatud uste poliitika tõttu tulnud elama umbes neli miljonit moslemit, kellele sakslaste kultuur ja keel eriti korda ei lähe. Sisserännanute kõrge protsent tekitab probleeme. Tekkinud konfliktides on vastuvõtjamaa ise paljuski süüdi. Uut rahvusvahelist tööjõudu toodi lihtsamatele töödele, mida riigi elanikud ise ei tahtnud teha. Kolmanda maailma riikidest tulnute palganõudmised on väiksemad,
leidmise ja väljatöötamisega ei tegelda. Kultuuriliste vähemuste rühmad elavad pahatihti teistest eraldatuna. Pole tähtis, kas nad on sellise eraldatuse ise valinud või on see peale surutud. Kui kultuurigrupid on sotsiaalselt alla surutud ning neil on ülejäänud ühiskonnaliikmetega suhtlemisel probleeme, siis suurenevad konfliktid väärtushinnangutes. 4.Nimeta 2 mitmekultuurilist riiki ja selgita, milles seisneb nende mitmekultuurilisus? Näiteks Kanadas valitsus võttis multikultuursuse vastu 1970. ja 1980. aastatel ametliku poliitikaga peaminister Pierre Elliot Trudeau valitsuse ajal. Sageli peetakse Kanada valitsust multikultuurse ideoloogia õhutajaks, kuna nad on avalikult rõhutanud immigratsiooni sotsiaalset olulisust. Kanadat peetakse progressiivseks, mitmekesiseks ja multikultuurseks. Kanada ühiskonna kirjeldamisel kasutatakse metafoori „kultuuriline mosaiik“ (ingl cultural mosaic), mis kirjeldab eri rahvuste, kultuuride ja keelte kooseksisteerimist. Erinevalt
teatrile ilmalik. Värsivormilised lühilood pilasid erinevaid inimtüüpe ning elukutsete esindajaid. Selleaegse linnakirjanduse heaks näiteks on prantsuse eepos ,,Rebaseromaan". Hinnatumateks uurimisvaldkondadeks olid kõrgkeskajal usuteadus ja filosoofia. Kuna kultuur kõrgkeskaja linnades arenes kiiresti ning segunesid erinevad tavad ja kultuurid, kuna linnadesse tulid elama ka inimesi teistest riikidest ning segunesid erinevad tavad ja kombed, võib märgata seal ka esimesi multikultuursuse märke. Linnal oli kõrgkeskajal väga tähtis roll. Linnad olid kaubanduskeskused, elukohad ja kultuurikeskused. Kõrgkeskaega võib lugeda tänapäevaste linnade tekke alguseks.
Seepärast ei jää ma siinkohal sügavasse ajalukku, vaid tulen oma aruteluga tänapäeva tagasi. Ehk siis kuidas on see nii kujunenud, et tänapäeval enam muust ei räägita kui multikultuursusest ja iga endast lugupidav riik tahab näida võimalikult mõistev ja teisi kultuure austav. Samas, kuidas on nii, et need riigid, kes on olnud liigagi mõistvad (võtame kasvõi meie lähinaabri Rootsi) on ometi hädas. Miks on nii, et multikultuursuse rikkus on ,,hea" ainult paberil. Miks on tegelikkuses sellega kaasnevaid mittemõistmisi palju rohkem ja kui aus olla, siis lõppu nendele probleemidele pole näha. Jah küsimus, küsimuse otsa, aga see teema tekitabki küsimusi, sest ajaloos on ju alati elatud kõrvuti. Korra veel, lähen tagasi antiik Rooma juurde, oli ju sealses ühiskonnas samuti palju rahvuseid koos ja kui oli vaja võitlesid paljude rahvuste esindajad Rooma eest, küsimata, kas see on minu kodumaa/linn/riik kultuur?
Rein Ruutsoo ja Leif Kalevi viimaste aastate uurimistöö tulemused kinnitavad, et eurooplaseks olemine algab loomulikust huvist Euroopas toimuva suhtes ja selle jätk on Euroopa kodanikuks saamine. Nende arvates on tulevikus integratsiooni üheks võimalikuks aluseks nii elanike laienev topeltkodakondsus kui ka eelnevast väljakasvav mitmikkodakondsus (Ruutsoo, Kalev 2005; Kalev 2006). Eesti rahvusriik ei saa tänapäeva maailmas olla edukas minemata kaasa Euroopa üldise suundumusega multikultuursuse suunas. Euroopa Liit avab rahvuslikud piirid migratsiooniks ja ühistegevuseks. Selles .piiride avamise protsessis kaotab rahvusterritoorium kui eestlaste enesemääratluse üks kesksemaid mõõtmeid oma senise kaalu ja tähenduse. (Ruutsoo 2000). Eesti olukord on veidi erinev (vaid Läti on samasuguses olukorras). Piirideta Euroopa hakkab Eestit mõjutama kahesuunalise migratsiooni kaudu, kus nii sisse- kui väljarändajad võivad olulisel määral olla mitte-eestlased
Soome haridus tugineb inimõigustele, võrdsusele ja demokraatiale. Kõigile lastele ja noortele luuakse võrdsed tingimused hariduse omandamiseks, sõltumata soost, elukohast, vanemate sotsiaalsest või majanduslikuks taustast, emakeelest, kultuurilisest taustast või tervislikust seisundist. Soome koolisüsteem püüab hoolt kanda iga õpilase erivajadustest. Lisaks eeltoodule väärtustatakse Soome hariduses looduse mitmekesisuse ja keskkonna elujõulisuse säilitamist ning multikultuursuse heakskiitmist. Haridussüsteem toetab kollektiivsust, vastutusvõimelisust ning indiviidi õiguste ja vabaduse austamist. Samuti võetakse arvesse rahvuslikke ja kohalikke erijooni, mõlemat riigikeelt (soome ja rootsi keelt), kaht riigikirikut (ortodoksset ja evangeelset luteri kirikut), saamlasi põliselanikena ning rahvusvähemusi. Õpe ja sellega kaasnevad õpikud ning muu õppematerjal ja töövahendid on õpilasele tasuta. Samuti on tasuta ka koolitoidud
Esitatakse ilmumise järjekorras . Tallinna Ülikool on innovatiivne uue põlvkonna ülikool (Tilly 1995, 1998, 2003). · Sama ilmumisaasta puhul: (Tilly, 1995a; Tilly, 1995b). · Viide mitmete autorite publikatsioonidele eraldatakse semikooloniga autorid. Tuuakse tähtsuse või ilmumisaja järjekorras. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut on e-õpet tõhusalt rakendanud juba aastakümneid (Sanders, 1993; Tilly, 1999). · Organisatsioon. Multikultuursuse arendamine on üks Eesti riigi põhiülesandeid (Eesti Integratsiooni Sihtasutus, 2007) · Dokument. Mitte-eestlaste integratsioon on oluline prioriteet (Eesti Lõimumiskava 2008-2013). Pika nimetuse korral: (Eesti Riiklik...1997) YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 33 11
Multikultuursus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem homogeensete ühiskondade demograafiline koostis on senisest mitmekesisem; selle üks eeldusi on, et uusi vähemusi ei tule tingimata põhielanikkonda assimileerida. Tänapäeva ühiskonnas on eri arusaamad multikultuursusest tinginud kaks näivas vastuolus strateegiat: Esimene keskendub suhtlemisele eri kultuuride vahel, mis loob multikultuursuse kultuurierisuste teadvustamise kaudu. Teine keskendub mitmekesisusele ja iga kultuuri omapärale. Kultuuriline kapseldumine võib kaitsta kohaliku rahvuse, kultuuri või piirkonna ainulaadsust, andes just sellega oma panuse ülemaailmsesse kultuurilisse mitmekesisusse. Üks näide kohaliku kultuuri kaitsmisele suunatud meetmest on Prantsusmaa 1993. aasta tolli- ja kaubandusläbirääkimistel (GATT) "kultuurilise erisuse"
Identiteet on dünaamiline ja dialoogiline, see defineeritakse suhtes Teisega. Eestis on üldine ettekujutus kultuurist pigem seotud vastandamise, endassetõmbumise, kultuuri museaalsuse ja kaitsepositsiooniga. Alguses vastandumine sakslastele, siis venelastele need teised andsidki tõuke eesti rahvuse kujunemiseks. Viimase aastakümne jooksul on rahvuse ühtse identiteedi positsioon kõikunud, sest ei suudeta otsustada, kas tuleb vastu võtta multikultuursuse idee või mitte ( kas tuleb vastandada end maailma teiste kultuuridega). 4. Reformatsiooni (resp. religiooni) osast eesti kultuuris: Sakraalsus, tõlkelisus-mugandatus, saksa kultuuriruumi mõju need iseloomustasid sajandeid eesti kirjanduskultuuri. Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile oli luterliku reformatsiooni alguseks Eestis. Katoliku kiriku ja selle usunägemuse lagunemine tähendas suurt muutust.
aadliks. Õilsaid leidub ka pärisorjade seas ja mitte sugugi nii harva. Inimese aadellikkust ei määra mitte tema päritolu, vaid isiklik üllameelsus. · Tsükliline ajalookäsitlus andis Baltimail hoobi saksa kristlikule messianismile. · Merkel lõi pinna ajaloolise tõe suhtelisusele, alternatiivsele ajaloole. Asendab kristliku sirgjoone paganliku ringliikumisega. Paneb aluse balti multikultuursuse tunnustamisele. · eestlaste jaoks tähenduslik 1857. aasta (kuidas?) · ,,Kalevipoja esimene osa. · Alguse saab järjepidev eesti ajakirjandus, seejuures populaarne ja masse liigutav ,,Perno Postimees" · Jaannsen annab maarahvale nime. · ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" · C. R. Jakobsoni kontseptsioon ,,Eesti rahva valgus-, pimeduse- ja koiduaeg". · Ja meie tsaarihärra arm on see koit.
Miks? Miks mitte? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduses tähendab kaanon kirjandusklassikat kui ka maailmakirjandust. Klassika on jätkuvalt käibel. Piiblikaanon on autoriteetide poolt määratud. Kirjanduskaanon on ähmaste piiridega ja muutuv. Kaanon tugineb kesksetele autoritele ja žanritele. Kaanoneid kritiseeritakse nende piiratuse tõttu: eliitklassi huvide rõhutatus, valge rassi eurooplastest mehed, eurotsentrilisus (multikultuursuse välistatus); samas eristab kaanon kõrge kunstilise ja intellektuaalse tasemega teosed. Intertekstuaalsuse mõiste. Mis on intertekstuaalsus ja kuidas on intertekstuaalsust kontseptualiseeritud? Paroodia ja pastišš. Loengus kasutasin kaht paroodia näidet: lõiku Don Quijote algusest ja lõiku Lodge’i romaanist „Väike maailm“ (vt slaidid)? Millest on neis katkendites aru saada, et intertektuaalne suhe on parodeeriv
nagu kõgi teistega võrdeid, vabana sündinud rahvusi, kes normaalse arengu kõrval võinuks seista oma saavutustelt sakslaste kõrval. Ka mitte selles skandaalses ajaloonägemuses iseendas, mis ei käsitanud Eesti- ja Liivimaa ajalugu mitte enam kui saksa provintside (sakslaste) ajalugu, vaid kui siinsete põlisrahvaste maade ajalugu. Merkel lõi pinna ajaloolise tõe suhtelisusele, alternatiivsele ajaloole. Asendas kristliku sirgjoone paganliku ringliikumisega. Paneb aluse balti multikultuursuse tunnustamisele. c) eestlaste jaoks tähenduslik 1857. aasta (kuidas?) Trükist tuleb "Kalevipoja" esimene osa, alguse saab järjepidev eesti ajakirjandus, seejuures populaarne ja masse liigutav: Perno Postimees. Kumbagi võib tüvitekstiliseks pidada. Lisaks: 16 Tallinnas peetakse saksa laulupidu, Kreutzwald vahendab G. O. Marbachi järgi "Kilplased", Prantsusmaal ilmub C
Enamiku lahenduste sound on siiski lihtsate, odavate ja soovitavalt taastuvate materjalide kasutamisele (puit,õled jne). Energiaallikaiks on võimaluse korral päikesepatareid või tuul. 30) UUED MEEDIAD KUNSTIS 20. sajandi lõppedes oli Läänemaailma kunst väga mitmekesine. Praktiliselt kõik kunstivoolud ja laadid, levivad tänapäeval. Paljud kunstnikud püüavad panna oma töödesse ühiskondlikku sõnumit, käsitleda näiteks feminismi, kõikvõimalike vähemuste või multikultuursuse probleeme. Kunst on alati pakkunud uut moodi kogemusi ja eriti on seda teinud 20. sajandi avangardistlik kunst. Mitmekesise kunstiga harjunud publikut on aga üha raskem üllatada. Mõned kunstnikud on jätkanud teravate elamuste otsimist, käsitledes sünni, seksuaalsuse ja surma teemasid ning rünnates harjumuspäraseid norme ja tabusid. Siiski ootas sajandi lõpus ees uus revolutsioon-tehnoloogiline revolutsioon, mis on muutnud kogu meie planeeti
vähem lugema raamatuid. • Kultuuri üritusi, mis oli tasuline ei külastatud. • Ainuke kultuur oli televiisor. • Kõrgkultuuri tarbijateks olid enamasti kõrgharitud ja varakad, tekkisid vastandid eliit ja mass. • Kodukäsinduse osakaal vähenes, kuna material läks kalliks. • Eesti ühiskonna modeleseerumine • Lääne-Euroopa iseloomuliku kultuurimudeli soosimine (avatus, tolerantsus). • Multikultuursuse eelistamine pärimuskultuurile. • Kõrgtehnoloogia tulekuga ja levikuga muutus rahvakultuuri tarbimine passiivseks nn kodukultuuriks ( arvuti, internett, televiisor) materialistliku elulaadi süvenemine. • Eestis elu hakkas läänestuma 70-ndatel või 80-ndatel tänu Soomele kuna oli soome televisioon, teksapüksid, närimiskummid, kilekott. • 90-ndatel teisel poolel on märgata rahvakultuuri elavnemist ja eelkõige rahva
riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrduse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samas oleks väga oluline püüda vältida olukorda, kus näiteks rikkus ja vaesus või edukus ja ebaedukus karjääriredelil oleksid tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kumuleerumise allikaks. Sotsiaal-majanduslikus sfääris tuleks demokraatliku multikultuursuse loomisel keskenduda küsimusele kuivõrd rahvuslikud erinevused on ühiskonnas eristavad või stratifitseerivad tegurid. Tuleks analüüsida barjääre, mis takistavad konkurentsivõimet tööjõuturul ja avalikus elus. Tööhõivega seonduv on muulaste puhul eriti oluline, kuna migrantide ühiskonna sisemise organiseerumise, sotsiaalsete sidemete keskmeks on olnud ettevõtted ja töökollektiivid. Seepärast kaasnesid muulaste puhul majanduse ümberstruktureerimisega ja
riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrduse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samas oleks väga oluline püüda vältida olukorda, kus näiteks rikkus ja vaesus või edukus ja ebaedukus karjääriredelil oleksid tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kumuleerumise allikaks. Seega, sotsiaal-majanduslikus sfääris tuleks demokraatliku multikultuursuse loomisel keskenduda küsimusele kuivõrd rahvuslikud erinevused on ühiskonnas eristavad või stratifitseerivad tegurid. Tuleks analüüsida barjääre, mis takistavad konkurentsivõimet tööjõuturul ja avalikus elus. Tööhõivega seonduv on muulaste puhul eriti oluline, kuna migrantide ühinkonna sisemise organiseerumise, sotsiaalsete sidemete keskmeks on olnud ettevõtted ja töökollektiivid. Seepärast kaasnesid muulaste puhul majanduse
riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrduse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samas oleks väga oluline püüda vältida olukorda, kus näiteks rikkus ja vaesus või edukus ja ebaedukus karjääriredelil oleksid tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kumuleerumise allikaks. Seega, sotsiaal-majanduslikus sfääris tuleks demokraatliku multikultuursuse loomisel keskenduda küsimusele kuivõrd rahvuslikud erinevused on ühiskonnas eristavad või stratifitseerivad tegurid. Tuleks analüüsida barjääre, mis takistavad konkurentsivõimet tööjõuturul ja avalikus elus. Tööhõivega seonduv on muulaste puhul eriti oluline, kuna migrantide ühiskonna sisemise organiseerumise, sotsiaalsete sidemete keskmeks on olnud ettevõtted ja töökollektiivid. Seepärast
demokraatlik riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrdsuse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samas oleks väga oluline püüda vältida olukorda, kus näiteks rikkus ja vaesus või edukus ja ebaedukus karjääriredelil oleksid tugevalt seotud rahvustunnusega, sest see võib saada poliitiliste pingete kumuleerumise allikaks. Seega, sotsiaal-majanduslikus sfääris tuleks demokraatliku multikultuursuse loomisel keskenduda küsimusele, kuivõrd rahvuslikud erinevused on ühiskonnas eristavad või stratifitseerivad tegurid. Tuleks analüüsida barjääre, mis takistavad konkurentsivõimet tööjõuturul ja avalikus elus. Tööhõivega seonduv on muulaste puhul eriti oluline, kuna migrantide ühiskonna sisemise organiseerumise, sotsiaalsete sidemete keskmeks on olnud ettevõtted ja töökollektiivid. Seepärast kaasnesid muulaste puhul majanduse
81% Suurbritannia moslemitest peab end eelkõige moslemiks, alles seejärel Briti kodanikuks. Prantsusmaal on vastav näitaja 46%, aga välisele võrdsusele vaatamata nöögitakse seal immigrante tegelikult rohkem kui Suurbritannias. Saksamaa kantsler Angela Merkel nentis 2010. aastal, et katsed ehitada multikultuurset ühiskonda on läbi kukunud. Merkeli hinnangul senine multikultuursuse kontseptsioon, mille kohaselt erineva etnilise taustaga inimesed võivad elada õnnelikult kõrvuti, ei tööta. Sisserännanud peavad hoopis rohkem integreeruma, sealhulgas õppima saksa keelt. Briti peaminister David Cameron tunnistas 2011. aastal, et „riiklik multikultuursus“ on nurjunud. Tema arvates vajab Suurbritannia tugevamat rahvuslikku identiteeti, et vältida inimeste radikaliseerumist. Kahjuks julgustatakse eri kultuure lahus elama ja
annaabi.ee 
