Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mulle meeldib eestis elada?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elan, minule, hirmus, vulkaane, suuruseid, seljas, aasia, omaette, praeguseks, koduks, kohaksMulle meeldib Eestis elada Kõige suuremaks teguriks, miks mulle meeldib Eestis elada, on kindlasti see, et siin elavad minu pere, sõbrad ja tuttavad, kes on lahutamatu osa minu elust. Kui nad ei oleks kasvanud Eestis, poleks nad just need inimesed, kes nad hetkel on. Eestis on ka ilus puutumatu loodus metsad, rabad ja linnulaul. Eesti on väga turvaline koht elamiseks, kuna siin ei ole looduskatastroofe tsunamisi, maavärinaid, tornaadosid ja vulkaanipurskeid, mis hävitavad mujal maailmas inimeste kodusid ja võtavad mõnikord isegi nendelt elusid. Meil esineb ainult tugevamaid tuuli, mis rebivad majadelt katuseid ja murravad puid. Samuti ei esine meil mürgiseid putukaid ega ohtlikke loomi. Meil on väga palju vaatamisväärsusi, mis meelitavad ligi turiste kõigist maailma jagudest. Üheks turistide lemmik paigaks on Tallinna vanalinn aga sellega asi ei piirdu, samuti on meil palju vanu mõisu, losse ja teisi mitmete saja
oletan seda, et kui peaksin teises riigis olema, siis oleks asi päris hull. Mulle meeldib väga eestis elada, ma pole kunagi sellepeale mõelnudki, et tahaks siit ära kolida. Olen mõelnud, et ei taha isegi mõnes eesti suuremas linnas elada. Maal on ka väga hea ja rahulik, olgugi, et natuke majanduslikult raskem. Eesti asub hämmastavalt heal geograafilisel asendil. Kõige suurem pluss siin elamiseks on minu arvates see, et meil pole üleujutusi, maavärinaid ja vulkaane. Me ei pea mõtlema sellele, et igahetk võib toimuda vulkaanipurse ja tuleb evakueeruda. Elu on nii rahulik. Lisaks sellele on eestis väga palju ilusaid kohti ja ei saa ka märkimata jätta ilusat loodust. Väga suur osa pindalast on roheline. Õhk pole ka nii reostunud kui suurtes linnades.
Võib öelda, et minu juured on kinnitunud eesti mulda, sest minu esivanemad on just siin elanud ja tänu neile oskan ma väärtustada elu vabas Eestis. Minu kodumaa on väga ilus. Sügisel on teeääred täis värvilisi lehti, talvel joonistuvad taevast ja maast lipuvärvid, kevadine lõhn ja vee voolamine annavad alati energiat ja suvi on aeg üheks mõnusaks puhkuseks. Eestimaa ilusad paigad nagu Otepää või Saaremaa ei ole meeliskohad vaid turistidele ka minule meeldib sealset ilusat loodust nautimas käia. Kõigele sellele vaatamata ei ole eestlane ise kunagi rahul. Ikka kiputakse minema välismaale paremat õnne, tööd ja armastust otsima. Me ei näe seda, mis meil on ja usume, et mujal on parem. Mina nii ei arva. Heaolu ei tasu nii meeletult otsida, nii võib ta veel rohkem kaduma minna. Võibolla ma erinen teistest eakaaslastest, kui ütlen, et mina ei taha välismaale elama ega õppima minna
Selliste Eesti asunike hulka on hinnatud 18. sajandi algul u 6000-le, 18. sajandi lõpul u 20 000-le ja veel 19. sajandi keskpaiku 30 000-le. See moodustas vaevalt 3–4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. (Rosenberg 2007) Väljarännet soodustas Vene riigi teenistuses karjääri teinud ja valitsejate poolt toetatud baltisaksa mõisnike ilmumine Peterburi lähistele. Neile järgnesid paljud talupojad. Väga paljude eestlaste uueks koduks sai Peterburi linn. Juba pärisorjuse ajal sattus Peterburi oma härrat saatvaid eestlastest teenijaid, sinna saadeti neid ka ametit õppima ning mindi pärast pärisorjusest vabanemist ise tööd ja teenistust otsima ning õppima. 19. sajandi keskpaiku on eestlaste hulka Peterburi kubermangus hinnatud u 2500-le. Peterburi linnas aga elas samal ajal juba ligi 6000 eestlast. (Rosenberg 2007). Eestlaste esimene suur väljaränne toimus 19. sajandi teisel poolel. Väljarände tulemusena
teadvustamine on palju väärt . ,, Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis , kui ta sai Eesti Taassünni auhinna . Fred Jüssi nime ja raadiost tuntud hääle taga peitub karismaatiline isiksus , kellega suhtlemine võib olla raske , aga võib olla ka väga kerge . Ent kindlasti on see huvitav ja rikastav inimesele , kes temaga kokku puutub , sest Fred Jüssil on , mida jagada . Kui tihti looduses käite ? Vaimus elan seal kogu aeg , sest muidu ma ei kujuta oma elu üldse ette . Kas metsas käite enamasti üksinda ? Oleneb oludest . Mõnikord eelistan üksi käia , teinekord tahaks minna toreda kaaslasega. Aga kaaslaste puhul on tingimuseks kõigepealt see , et saan nad ise valida . Mitte nii , et keegi otsustab minuga kaasa tulla ja ongi siis minu kaaslane . Kas olete üksi metsas hirmu ka tundnud ? Mille ees ? Mõne metslooma , näiteks karuga kohtudes ? Oi , kuidas ma olen seda oodanud
ei tea, mis on murelik meel. Kuid ometi pole mul anda sull' midagi, mis on su soov, ei suuda sind õnnele kanda, ei sinule päikest ma too. Mu elutee okastest rada, kust lillesid võtta ma saan? Ma okkaid sull' pakkuda tahan, ei võta neid vastu mult sa... Ma tean, sa varsti must lähed ja naeratad teisele siis, ma tean, mind armastad vähe, on sulle ükskõik minu piin. Ei suuda sind keelata minna, hääd õnne sull' eluteel! Ei kunagi jõua ma sinna õnn võõras on minule! Ma üksi saan hulkuma ilmas, kuid mälestus sinust on hea, ja varjates pisarat silmas, sind surmani meeles pean. Sa õnne küll kinkisid vähe, kuid ikkagi kauniks ta jääb. Kui üksinda nukrana lähen, neid hetki ma unelmais näen ... 9 Kolme pääsulinnu kohvik On aegade rutt nagu lillede nutt, nagu unelm, mis ilmub ja kaob. On minevik täis ainult päevi nii häid, ainult lootusi hommikuaos. Ei tea, mida teeks, kui saaks olla kord veel
Lugeja kirjand: Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil Igal paigal on oma aura, mis kehtib nii inimese kui ka looduse kohta. Eesti on seisnud aastatuhandeid Euroopa lääne ja ida piiril ja eestlaseks nimetav kooslus Läänemere idarannikul peab seda kohta kangekaelselt enda omaks. Eestlastel on õnnestunud vältida teravaid vastuolusid nii oma vaimses kui materiaalses kultuuris ning sulatada ühte enda vana ja ürgne ning saabunud uus ja võõras. Eestlaste jõud, tarkus ja töökus on alati olnud seotud maa ja loodusega. Meie uhkus ja rahvuslik identiteet ei ole kunagi olnud hoonetes ja rahas, vaid ikka maas ja looduses. Eestimaa tulevik on seotud loodushoiu tulevikuga, sest inimese eksistents sõltub loodusressurssidest ja inimkond peab olema jätkusuutlik. Eesti poliitikute teadvusesse peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapitali üle. Kas mürgitame õhu j
Peaaegu kõik intervjueeritud vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed aga leiavad, et Eesti Vabariigis on eesti keele oskus vägagi vajalik ning tahavad seda ka ise hästi osata, kuid häbenevad oma vähese praktika tõttu treenimata eesti keelt ning sellepärast suhtlevad vähe selles keeles. Lugedes lugusid vene keelt kõnelevate inimeste kohta, tuli vähemalt minu jaoks üllatuslikult välja, et väga paljud neist inimestest peavad eestist enda päris koduks ning tahaksid väga olla rohkem siinsesse ühiskonda ja kultuuri integreeritud. Tunnistan ausalt, et suhtun ka ise tüüpilise eestlasena venelastesse kerge eelarvamusega (olgugi et oman paljusid vene keelt emakeelena rääkivaid tuttavaid), kuid pärast A. Valgu ja A. Relo teose lugemine avardas tugevalt mu arvamust. Nii siin riigis elavad eestlased kui venelased peaksid kas või üritama vaadata mööda stereotüüpidest, et vältida praeguseks maad võtnud ,,meie" ja ,,nemad"
Küll olen olnud väga ettevaatlik rabades liikudes, et mitte eksida. Vaatan hoolikalt ette, minnes üle purrete ja puid mööda ühelt jõekaldalt teisele. Kui mul on kaasas hinnaline fotovarustus, lähen meelsamini seitse kilomeetrit ringi kui kaks ja pool meetrit üle vett täis magistraalkraavi Mulle meeldib pildistada, ehkki ma ei pea end fotograafiks. Seda on hea teha üksinda, sest neid kaaslasi, kes sel juhul ei häiri, on väga vähe. Pildid võivad olla ka nagu luuletused. Ma elan muljetest. Kogun endasse muljeid ja see on ka väga oluline, missugustes tingimustes need kogunevad. Meri on mulle võõras, mets päris oma. Usaldan metsa. Kui mul on tikutoos ja nuga taskus, ei karda ma metsas midagi, aga seda ei saa ma ütelda merel olles. Meri on hoopis teine, meri nõuab teistsugust inimest. Ma ei taha loodust trotsida ega oma jõudu proovile panna. Pooldan Exuperyd, kes ütles, et temale meeldib elada, mitte eluga riskida. See on üks põhjus, aga teine
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Sääsk. Ma ei ole täiuslik ,ma ei tahagi olla. Veidrusteta inimene on kõige veidram. Minu arusaam korrlikult tasakaalustatud dieedist on kummaski käes küpsis. Ära ürita mind parandada , ma ei ole katki.. Päriselt .. "Sorry, ma elan ju esimest korda!" Ainus asi, mis mulle sinu juures ei meeldi, on see, et sa pole minu. Tulen kasvõi harjaga , aga kao mu südamest . U make me crazy . Good girls go to heaven ,bad girls go where ever they want. Please go away, I'm allergic to losers.
uus rühmitus ISIS (Islamic State of Iraq and Syria). ISISe elu põhimõte on järgida oma usku ning maailmavaateid, mis sisaldavad suurel hulgal süütute naiste, laste kui niisama noorte inimeste vägistamisi ja tapmisi kas usklikel, või meeltlahutavatel eesmärkidel. Mingil hetkel enam ei jõudnud näiteks Süüria sõjavägi riiki ülal hoida ning rohkem kui pool maa-alast on nüüdsest ISISe võimu all. Elanikud põgenevad kartuses ja hirmus oma pere ja elu pärast, et nemad rühmitusele jalgu ei jääks, kuna teatavasti enam-vähem kõik, kes neile tee peale ette jäävad, peavad kas oma usku muutma Islami usku ning nende sõjaväe jaoks teenima või nad lihtsalt hukatakse. Enamus inimesi on valinud põgeneda üle mere Kreekasse või Itaaliasse, et jõuda Euroopa sisealadele, kus teatavasti on eluolud tunduvalt paremad, kui sõjapiirkondades Süürias ja Iraakis. Olen teadlik, et üle mere tulevad paljud emad koos oma lastega, kes
Nendest kallitest inimestest kõige tähtsamad on mu perekond. Arvan, et enamus tõstab perekonna oma väärtustest esikohale. Oma perekonda tuntakse elus kõige kauem ja ollakse nendega elu lõpuni kontaktis. Iga inimese kohta seda muidugi väita ei saa. Vanemad on need, kes rajavad elus vundamendi, nemad juhatavad õigele teele ja aitavad kui vaja. Muidugi ei saa eitada ka materiaalset poolt. Seega väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid raha pole minu jaoks eesmärk omaette, vaid üks vahenditest, kuidas oma elukvaliteeti tõsta ning parandada. Oma järgmiseks väärtuseks seaks ma sõbrad, tuttavad ja muud lähisuhteid. Perekond, nagu ma juba väitsin on tähtis, aga vahepeal on vaja neist puhata ja siis oleks kõige õigem minna oma sõprade juurde. Sõbrad on head meelelahutajad, nõu andjad ja kuulajad. Muidugi on vajalik leida endale hea ja õige sõber. Inimesed võiad sattuda halvale teele, suheldes valede ,,sõpradega" , need on need, kes
Aga saksad ei annud talle kohta. Mitu kihelkonda tahtsid teist saada, aga saksad olnud igal pool vastu. Kui siis vana Mauruse hing karanud täis ja ta öelnud: ,,Ma tahan teile näidata, kuis kirikusaksa valitakse". Ajand teine mehed ja naised, terve kihelkonna, lapsed ka, kunskoppi kõrtsi kokku, lasnud neile sääl hääd ja paremat anda ning, kui kõigil olnd juba hea tuju, ilmund ta ise, kirikuõpetaja mantel seljas, lõpuksed lõua all, sametist müts pääs, karand kips-kops pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid
Mina ise istun siia ja pärast istun sinna. Nii. On sul kõik hästi? Küsi nüüd. Ära karda. Võid täitsa rumalat asja küsida. Küsi. LAURA: Miks te Rolandisse niimoodi suhtute? OSVALD: Kas Roland oli see noormees, kes sinuga kaasas oli? LAURA: Jah. OSVALD: Ma ei oskaks temaga midagi peale hakata. LAURA: Te ei peagi midagi peale hakkama. Inimesed tulid ja palusid abi. OSVALD: Ja said abi. Milleks sulle see noormees nii palju muret teeb. Karusid siin ei ole, paks mantel seljas... LAURA: Ma armastan teda ja tema armastab mind! OSVALD: (paus) Juba räägimegi armastusest. Alles me kohtusime, me ei tea teineteise nimegi, aga juba räägime armastusest. LAURA: Te ei tea temast midagi. Ta on väga tore inimene. Ma olen väga õnnelik. Ta on kõige parem. OSVALD: (paus) Hakkame otsast peale. Püüa aru saada mis toimub. LAURA: Mitte midagi ei toimu! Ma ei saa lihtsalt aru. OSVALD: Kas sa tead, et sa oled juba kuu aega selles toas elanud. Sulle on siin kõik tuttav
LAURA (vaikselt): Appi! LAURA: Te ei peagi midagi peale hakkama. ROLAND (kargab tuppa): Nii! Inimesed tulid ja palusid abi. OSVALD (tõuseb rahulikult püsti): OSVALD: Ja said abi. Milleks sulle see Kukkusin! noormees nii palju muret teeb. Karusid siin ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu ei ole, paks mantel seljas... midagi. Roland väljub.) LAURA: Ma armastan teda ja tema armastab OSVALD (Laurale): Istu. Võta saapad ära. mind! (Osvald paneb saapad kuivama, võtab OSVALD: Juba räägimegi armastusest. villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Alles me kohtusime, me ei tea teineteise Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin nimegi, aga juba räägime armastusest. midagi sooja juua
" Suzanah Occardi · ,,Kas Sa tead, et ma sündisin sellepärast, et ma tahtsin oma ema juures olla?" Claudia Martinez, 8-aastane · ,,Minu ema on nii ilus, kui üldse olla saab, võib-olla kõigi arvatest mitte, aga minu jaoks alati. Ma ei mõtle välimust, sest see on jama, mis tuleb telekast. Aga ma tahan öelda, et ta on sisemiselt ilus." Donna Nitte, 12-aastane · ,,Ta naerab, kui mina naerab, ta nutab, kui mina nutan, ta elab, kui mina elan. Rohkem ma tema kohta öelda ei oska peale selle, tema elab minule ja mina elan temale." Josephides Panayiota, 16-aastane · ,,Kujund emast, kes ohverdab kõik oma unistused oma mehe ja laste nimel, on innustav. Aga Sina? Sa oled oma unistused ära teeninud. Sa oled suurepärane ema ja lisaks sellele oled Sa suurepärane naine." Pam Brown · ,,Enamik kõigist teistest ilusatest asjadest esinevad elus kahe ja kolme, tosinate ja sadade kaupa
Kartes uut küüditamist, hakkasid talupojad kolhoosidesse astuma tervete külade ja valdade kaupa. Vaibus ka metsavendade liikumine, sest talupidajate sundliitmisega kolhoosidesse oli inimestel vähem võimalusi metsavendi toetada. Eestis algas küüditamine 25. märtsi varahommikul. Väljasaadetavate toomine laadimispunktidesse kujunes algul väga aeglaseks ning eshelonide komplekteerimine ja inimeste pealelaadimine venis kuni 29. märtsini. Ettenähtud plaani mittetäitmise hirmus haarasid operatiivgrupid kaasa isikuid, keda polnud küüditamisnimekirjadesse kantudki, sageli aeti kodudest välja vanurid, raskesti haiged ja vanemateta alaealised lapsed. Väljasaadetavad koos nende väikese pagasiga anti laadimispunktides üle julgeolekutöötajast komandandile. Pärast isikuandmete kontrollimist paigutati küüditatavad mitmekümne kaupa raudteel ootavatesse vagunitesse. Samal ajal kirjutas
Hävituspataljon on koos. Smerš. Smert špionam. 16 4. stseen Kodu Nikolai, ema, isa, õde Nikolai astub sisse. Kõik magavad. Une hääled, norskamised, läbi une öeldakse: "ei tea, ei tea…". Tuleb Õde, uniselt, suuskadega, käib natuke ringi, võib-olla Nikolai tasakesi suhtleb temaga, kuid õde ei kuule, ei näe. Nikolai heidab magama, saapad jalas ja portupee pea all. Ilmuvad Hirmus Ants ja Heeska. Kõnnivad Nikolai ümber ja luuravad. Jälgivad, vaatavad. Siis hakkab Hirmus Ants vaikselt ta kirsasaapaid jalast venitama. Tõmbab umbes pooleni. Teeb teisega sama. Nikolai mõmiseb. Siis hiilib Heeska Nikolai pea juurde. Jääb mulje, et tahab teda kägistada. Kuid haarab pea alt tema portupee ning laualt mütsi ja mehed panevad ajama. Portupee kukub maha. Nikolai ärkab kohe üles ja tahab järgi joosta, kuid ei saa. Saapad segavad. Nikolai kukub ja lööb
Kuis ei maksta. Mulle selle intervjuu eest antakse 5000 krooni tunnis puhtalt kätte. Juhul, kui otsustatakse pronksõdur Urvastesse teisaldada, kas olete nõus? Kas pronksõduri kohta luuletus ka tulemas on? Ei ole tulemas küll luuletust praegu. On tulemas hoopis vastus sellele küsimusele. Päris maja ette küll pronkssõdurit ei tahaks, aga kuhugi ikka nurgakese leiaks. Kas oled Paganamaa kandi elust midagi kuulnud ja mis sa arvad, et kui ma elan nüüd välismaal, kas vöiksin selga ajada setukeste rahvariided ja ehted (tunnen kuidagi lähedaseks), ilma et ma kedagi solvaksin ja pealegi Röuge kandi rahvariided mulle ei meeldi? Ei saa keisist täpselt aru, aga setukesi sa küll sellega ei solva, et nende rahvarõivad selga ajad ja pealegi on neil respekt igaühe vastu, kes enanst setuks kuulutab 12
arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad. Minu teabeväli (sündinud 1995. aastal, uurin aastat 2014) Mina olen 19-aastane ehk sündinud 1995. aastal Kohtla-Järvel. Ma elan ajal, mil info kättesaadavus on äärmiselt lihtne ning tavaliselt vaid ühe kliki kaugusel. Hetkel käin Tartu Ülikoolis ning mind ümbritseb hoopis teine keskkond kui ma harjunud olen. Eelnevalt käisin Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning inimesed on nende kahe õppeasutusega võrreldes täiesti erinevad, seega on erinev ka see info, mis mulle edastatakse. Olin Kohtla-Järvel harjunud info-teadmatusega, infosuluga. Oli täiesti tavaline nähtus, kui sain viimasel hetkel
Peresuhted Peategelasel polnud õnnelikku pere. Isat ei olnud, emaga ta ei saanud avameelselt rääkida. Ema uus kavaler Harri ei meeldinud tüdrukule, ning ta oli isa klassikaaslane. Võib olla tüdruk armus 40 aastaliseks meheks just seetõttu et ta meenutas tale isat? Isa oli venelane ning Tema ka. Õrn, hoolas ja tähelepanelik just selliseks ta kujutas oma isat. Elus tihti juhtub nii, et me otsime oma elupartnerit sarnane meie vanematega ja millal mõistame seda meil on hirmus, et jälle elame oma vanematega. Siis võib juhtuda kõik, inimene ise teeb oma valikut. Peategelane seisis raske otsustuse ees ning tegi õige valik. Üllatav käänak Mind ähmatas tüdruku reaktsioon raamatu lõppus. Kohtus ütles ta et pole seda meest kunagi armastanud, arst vägistas, võrgutas ja kasutas teda ainult tema eesmärgite saavutuseks. See situatsioon kahjustas meest ja ta lahkus elust. Võib eeldada, et tüdruku teine reaktsioon radikaalselt muutus nende elu
kaduda, inimene ei pruugi neid kõiki hiljem endas üles leida, aga algul on need kõik käes, kogu kaardipakk", nendib Luik ise. "On kolm mälestust, kolm vaala, millele tõenäoliselt toetub kogu mu elu. Kaks mälestust on ajast, mil ma veel ei osanud rääkida, need on mulle eriti tähtsad mälestused. Kõige esimene: istun toas laual, mu jalad tolknevad üle laua ääre. Ma vaatan neid huviga ja imestan, et mul on jalad. Mind on lauale tõstetud, et mulle saaks paremini otsa vaadata. Mul on seljas helepunane kleit nagu mooniõis, ma tunnen ühelt poolt sellest kleidist mõnu, aga teisel poolt taipan, et kleit pole lihtsalt niisama mulle selga pandud ja et selle kleidi abil tahetakse minu tähelepanu uinutada, mõtteid PEAASJALT kõrvale juhtida. Aga PEAASI on hirmus! Nimelt, tahetakse mind nii umbes pooleks tunniks üksi koju jätta. Ma ei saa aru, mis pool tundi on, aga mulle püütakse seletada, et kohe tullakse tagasi. Väljas särab päike, on hästi hele
Paulo Coelho Posi nimi oli Santiago. Tema elu mõte oli ringi rännata. Vanemad tahtsid, et poisist saaks preester, et vanemad saaks tema üle uhkust tunda. Aga lapsest saadik oli tema unistuseks olnud tundma õppida maailma ja see näis palju olulisem, kui tunda Jumalat ja inimeste patte. Ühel õhtul ütles ta isale, et tahab ringi rännata. Isa ütles pojale ,, Nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Nad ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis praegu. Olgu neil heledad juuksed või tume nahk, ikka on nad samasugused inimesed kui meie omad." Poisist sai karjus, isa andis talle raha, et ta saaks omale lambad osta. Isa ütles pojale, ,, rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja meie naised kõige ilusamad." Kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad s
Mõtle ikka isa peale. Isa oleks ennemini andeks palunud ja Tarapita oleks oma rumaluse eest tapelda saanud. Häbene, Tarapita, häbene, sa pole parem sugugi kui päris koer! Kas see on mu kasvatamise vaeva palk? Mine, ma ei salli sind!» See manitsus mõjus niipalju, et Tarapita oma urina jättis ja Oodo veel ikka vihaselt, aga rohkem rüütellikult ütles: «Siis peab ta minuga võitlema. Minu au nõuab seda.» «Minugi pärast,» seletas Jaanus vahvalt ja tõusis püsti. «Te olete hirmus kangekaelsed,» kurtis preilike ja uuris haleda meelega vaenlaste nägusid, et sealt vähematki leppimismõtet leida. Aga sealt puhast tigedust ja kõrkust lugedes tõmbas ta mõlema käed oma kahte pihku ja ütles kurvalt: «Siin ei või te võidelda, kõikide inimeste silma ees. Lähme aeda!» Mindi aeda. Pehme liivane kõht tihedate vaa-rikapõõsaste vahel valiti võitlusepaigaks ja vaenlased seadsid end kibeda rusikavõitluse nõuga teineteise vastu. Aga enne kui võitlus
Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" "Kas keegi teab miks lestakala on nii lapik?" Juku: "Ta magas vaalaga!" Õpetaja: "Juku uksetaha!" Õpetaja jätkab siis tundi: "Kas te teate miks vähil on sellised punnis silmad?" Vastus tuleb uksetagant: "Sellepärast, et ta nägi seda pealt!" Ema pahandas Jukuga, kes oli porilompi kukkunud: "Kuidas sa küll seda võisid, endal uus ülikond seljas!" "Emmeke, see juhtus nii ruttu, et ma ei jõudnud ülikonda seljast võtta Õpetaja räägib tunnis õpilastele alkohooli kahjulikkusest: "Kui eesli ette panna ämber vett ja ämber viina, mis te arvate, kumma ta valib? Noh, Juku!" "Vee," vastab Juku. "Õige. Aga miks?" "Noh, ta on ju eesel!" Juku küsib isalt oma päritolu kohta. Isa vastab, et kurg tõi, nagu isa ja vanaisagi.
No hea küll, see oli nüüd Rooga linnas.. AADU: Ei, ei Rooma linnas! AABRAM: Nii jah Roosa linnas. Seal oli nüüd üks kena näkk. Ta oli keha ümbert nii peenike nagu minu käevars ja ülevalt poolt meenutas noh tead küll seda tibi, kes televiisoris randa valvas. Mis ta nimi nüüd oli Aino Panderson AADU: Pamela Anderson AABRAM: Jah, vot see samune Amela Panderson. Meie kapral Peeter himustas seda preilit omale, aga ei teadnud, kuidas teda kätte saada. Siis ütles teine minule: " Aabram Andrejevits, anna nõu!" Mina hakkasin siis nõu uurima. Lähen siis kord sellele peenikesel preilile vastu ja teretan türgi keeli: "Bonjour ». Ja kui ma oma asja talle ära seletasin ja sagedasti Peeteri nime nimetasin, siis punastas teine ikka vahetevahel , ja viimati oli näha, et tahtis ära Eestimaale tulla. Ma andsin asja kapralile teada ja näe ! kihlused ja pulmad olid pea käes. Vaat nii, Aadu ! Ja Elsa ja sinu vahel tahan ma asjad ka korda ajada, nii et
" Hea võrdlus ning väga hea kirjeldus. ,,Olin nagu tühjaks puhutud munakoor ja lahkusin vaarudes ta juurest ja läksin koju tagasi." Samuti võrdlus, kuid väga omapärane ning eelmistest erinev. Viies raamat ,,Habirud" ,,Kuid mu edu oli nii suur, sest et ma kedagi ei kadestanud ja ei võistelnud kellegagi, vaid jagasin heldelt kingitusi ka teisele ja võtsin vastu haigeid, keda teised ravitseda ei tahtnud, ja teadmine oli minule tähtsam kui kuld." See lause käib vägagi minu enda kohta, sest ma ei kadesta kunagi kedagi ning ei võistle kellegagi. Arvan, et see arusaam, et ei pea kõigist kõige parem olema ja, et ei pea end koguaeg kõigile tõestama tuleb vanusega. Kõikidega tuleb olla sõbralik ning heatahtlik, siis ka sinuga käitutakse vastavalt. ,,Ent ma olin üha üksildane ja elu ei pakkunud mulle rõõmu
· "Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." (rootsi vanasõna) · "Kui teil on efektiivne valitsus, siis teil on diktatuur." (H. Truman) · "Kuidas külvad, nõnda lõikad." (Cicero) · "Kuigi ümbrus on sama, elab igagüks meist erinevas maailmas." (A. Schopenhauer) · "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." (Albert Einstein) · "Linna ehitamiseks kulub terve sajand, kuid piisab ühest tunnist, et muuta ta varemeiks." (Seneca) · "Ma elan oma elu pigem nii, et Jumal on olemas ning surres saan teada, et tegelikult ei ole; kui et elan nii, et Jumalat ei ole olemas ja surres saan teada, et tegelikult ikkagi on." (Albert Camus) · "Me kõik oleme erandjuhtumid." (Albert Camus) · "Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole." (A. Schopenhauer) · "Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." (Marcus Aurelius)
parem lennukitiib ka," kordasid piloodid vahetpidamata. "Me kaotame kõrgust! Palun kinnitage päästevööd! Säilitage rahu! Palun kinnitage hapnikuballoonid suule!" rääkisid stjuardessid ruuporisse. Reisijad röökisid läbisegi: "Me kõik saame surma, me saame surma!" Lapsed ja naised nutsid, mehed püüdsid olla rahulikud, aga mõned mehed ka nutsid. Ma tundsin, kuidas me suure kiirusega alla langesime. "Lõppeks see õudus juba!" mõtlesin endamisi. Sest see oli hirmus. Ma palusin jumalat, et minu mees elab õnnelikult edasi. Ja siis juhtus kõik nii kähku. Me kukkusime lennukiga alla. Keset dzunglit! 4 Sündmuspaigal "Aiii.... mu pea!" oigasin ma poolenisti meelemärkuseta. "Aiii mu jalg...". Kui ma jälle meelemärkusele tulin ei olnud mul eriti midagi meeles. Ma ei teadnud miks mul kõik kohad valutavad. Kui ma enda ümber vaatasin, ei uskunud ma oma silmi. See oli kohtav! Kõik ümberringi oli verine ja segi. Igal pool vedeles üleni veriseid surnukehi!
Töö lugemisel häiris ka loogiliste seoste puudumine ning autori iseendale vasturääkimine. Näiteks esitatakse essee esimeses pooles mõtte, et mida me ka ei teeks, tuleb püüda olla kõikides eluvaldkondades võrdselt hea. Vaidleksin sellele vastu, kuna arvan, et ükski inimene ei ole suuteline kõikidesse sfääridesse süvenema, sest siis jääks ta pinnapealseks. Kirjatöö lõpupoole muudab autor oma arvamust ning väidab sarnaselt minule, et indiviidil ei ole piisavalt aega kõigil aladel perfektsuse saavutamiseks selleks ongi vaja prioriteete. Ka väide, et kaotusi tuleb võtta kui õppetundi, on õige ja loogiline, kuid kokkuvõttes täiesti üleliigne. Nimelt pole sellel erilist loogilist seost sellele järgneva järeldusega, et eesmärkide saavutamine toob õnne. Pealegi ei tohi kokkuvõttes uusi väiteid esitada, seega tuleks eelnevas arutelus kaotamise tagajärgedele
pühapäev") * 2006 - Viimane suurm töö orav tõmbab loomaaias elevandil hamba välja. * 2008 - Ivan Orav saab 100-aastaseks. 15 · Mees kes teadis ussisõnu: Teose avalause mainib, et jutustatakse lugu kuidas "Mets on tühjaks jäänud" . Need ammused ajad, mil meie esiisad, maod ja kelmikad karud elasid metsas nagu vennad, lahingusse sõideti huntide seljas ja kümne tuhande mehe suust kajavate ussisõnade toel appikutsutud Põhja Konna abil saadi jagu kõigist vaenlastest, on mööda saamas. Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab õhinal üle uued kombed ja usu, asub vaimustunult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" . Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop
köie kaela köidame. Ei siis kapsaid süüa saa. heinu peab närima. Vanal sokul paha meel, tahaks kapsaid süüa veel. Vana sokk on maiasmokk! Eideratas Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Villad toodud Virumaalt, linad lõunast Läti ra'alt. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, ketrad sina minule? Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Siis saan talveks sukad ma, suveks särgi ilusa. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa, vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa! Oi, hella eideke, tean, et ketrad minule! Veere, veere, vokiratas, ketra, ketra, eideratas! Laudalakas linaluud, taat toob tuppa kangaspuud. Vurr-vurr-vurr-vurr-vurr-vurraa,
annaabi.ee 
