Põllumasiivi mullastik (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumassiivianalüüs
Massiivi nr 60053389959
Nimi
süsteemid
Põllumasiivi nr 60053389959 mullastik .
Mulla siffer
Lõimis
Huumus -horisondi tüsedus, cm
Kuivsuse
aste
Pindala, ha
Osatähtsus %
M´ ; M´´
t_330-80/ls30/rls
t3/ls
30-80 cm
32,2 ha
69,6%
Go1
rls
20 cm
9,54 ha
20,6%
Kg
Is/rls
1 ha
2,2%
Kog
Is/rls
25 cm
1,8 ha
3,9%
Go
ls50-60/rls
20-25 cm
1,7 ha
3,7%
Kokku:
46,24 ha
100%
Õhuke ja sügav madalsoo muld (M’ turba tüsedus 30- 50 cm; M’’ turba tüsedus 50-100 cm). Madalsoomullad on põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed)
() T - turbahorisont soo- ja turvastunud muldade,
soomullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde
jäänustest. Huumust on üle 2,5% seega on suhteliselt vijalkas. Kontrastsus erinevate muldade vahel on suur. Näivleetunud, deluviaal ja madalsoomullad on erineva viljakuse ja veebilansiga. Metsastamisel sobib muld sangleppa ja sookaske kasvatamiseks. Kuivendatud madalsoo mullal võib kasvatada edukalt valget peakapsast.
Go leostunud gleimuld (At-Bwg-Cg, At- toorhuumuslik horisont gleimuldades, Ewg - näivleetunud horisont kahkjatel muldadel, Cg - mulla lähtekivim ja ajutiselt liigniiske) , keemine 30-60cm. Vajaks kuivendamist . See osa sobiks rohumaaks.
Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad , üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad.
Säästlik kasutamine:
- vajadusel kuivendamine
- vajadusel lupjamin
Kog Gleistunud leostunud muld (At-Bw-Cg). Ajutiselt liigniiske muld, mille profiilis on hajusalt gleilaike ja roosteplekke. Karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld; huumushorisondi (A) all asub savistunud (Bw või Bwt) horisont. Kihisemine algab lähtekivimist, harvem B-horisondi allosast. Leostunud saviliiv - ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud mullad hõlmavad ~4% kogu maafondist ja ~10% põllumaast.
Metsastamisel võiks kasvatada sarapuud, haaba, arukaske.
Säästlik kasutamine:
- rakendada õiget agrotehnikat
- koreserikastel muldadel vältida sügavat harimist
- tagada mulla pidev varustatus orgaanilise ainega
küllastunud turvastunud muld (T-Cg, T - turbahorisont soo- ja turvastunud muldade, Cg - mulla lähtekivim ja ajutiselt liigniiske) kihisemine 30-100 cm sügavusel, selle puudumisel on aga kõikide horisontide pH üle 5,5. Selle ühikuga on liidetud ka koreserikka profiiliga variant. Looduslikus taimkattes esinevad lubjalembelised liigid.
Metsastamisel sobib maal kasvatada sangleppa ja sookaske
M´ ; M´´ boniteet umbkaudu 17,6 hp
Go boniteet umbes 15 hp
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa on nitraaditundlik ala
Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 60053389959 kohta. Maa kuju on oma suuruse tõttu väga hästi haritav . Maa vajaks kuivendamist ja võiks sobida rohumaaks. Võib kasvatada ka puid, mis kannatavad liigniiskust.
Põllumassiivi nr 60053389959 asendiplaan (asukoht näidatud punase tuuduga).