Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi. 10.Mis toimub mullas hapendusprotsesside käigus, milliseid hapendusprotsesside tüüpe teate?
Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi. 10.Mis toimub mullas hapendusprotsesside käigus, milliseid hapendusprotsesside tüüpe teate?
3. Mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralitsooni vahekord mullas 4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis 13. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? 14. Kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente oskate
¤ püsiv kõduhorisont ¤ sügavusteson väljauhte horisont, liigsajud. ROHTLATE MULLAD: ¤ viljakad mustmullad ¤ Tänu kõrgele biloogilisele aktiivsusele toimub intensiivne mullastumine. KÕRBETE MULLAD ¤ kuiv ja poolkuiv kliima ¤ vähe sademeid ¤ soolsuse püsivus ¤ põhjavesi on soolane Tuuleerosioon ehk deflatsioon- kui tuul kannab ära peeneid mullaosakesi. Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Mida rhkem on mullas vesinik ioone, seda happelisem on mullalahus ja madalam pH. Taimejuured võivadolla toksilised. Samuti leidub mullas raskmetalle mida taimed oma elutegevuseks ei vaja.
struktuur Pruunmuld · Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; · väga viljakad; · suur põllustatus.t Troopika punamuld · Troopilised vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla; · toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda; · väheviljakad. Linnamullad · Minevikus hakkas inimasustus koonduma viljakate muldadega aladele · Linnad laienevad põllumajandusliku maa arvel · Ehitiste alt kooritakse muld ära · Tihe transpordivoog soodustab muldade saastumist · Plaaditud ja asfalteeritud pinnasesse ei saa vesi imbuda · Pidev tallamine tihendab pinnast
Kui taimhkate on hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Sellistes tingimustes hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. Muldade sooldumine: tingitud põldude niisutamisest. Kuna liigsoolane muld muutub viljatuks kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnal vees lahustunud soolad. Muldade hapestumine: mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH. Hapestumine toimub, kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Raskmetallid mulas: toksilised on sellised raskmetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele
Et soojenemine on tunduvalt Wmm sisaldab endas kogu seotud vett ja 9. multsimine normaalselt toimuks peab mullast väljuma aeglasem. osa kapillaar liikumatut vett. Vajalik, et leida C02. Mulla õhuhapniku sisaldus peaks Muldade hapendustaandusreziimi taimede poolt mullast raskesti kätte saadav Mullalahus olema vähemalt 10%. all mõistetakse mulla õhu, vee ja vee hulk = Wmm-Wnärb Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla Mulla õhu hapniku sisalduse alus võib soojusreziimi koosmõjust Väliveemahutavus Wv või Wväli vastastikkuse toime tulemus
vähe naatriumi. Naatrium aga lahustub kergesti mullalahusesse ja vees olev vesinik tõrjub mullast Mg ja Ca välja. Muld, mis sisaldab rohkelt Na, tuleks uueks niisutusperioodiks läbi pesta, millega kaasneb Na ja teiste vajalike elementide kadu. Läbipesemine võib olla ka võimatu, kui Na sisaldus on mullas juba liiga suur, sel juhul muutub muld vett mitteläbilaskvaks. Muldade hapestumine Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni muutust, mille puhul pH tase langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Mulla hapestumine toimub siis kui taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Eriti palju aluselisi katioone kaotavad mullad sademete rikkas kliimas leostumise tõttu. Sagedamini sajab ka happeisi sademeid,
suvel ülessulavas osas. Külmu-nud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud igikeltsa ja mineraalsetes mullahorisontides gleistu-mine. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja kuhjuvad turbana Okasmets jahe niiske kliima, sademed ületavad auramise, läbi-uhteline veereziim. Mullad liivakad ja vett läbilaskvad. Okkavaris laguneb aeglaselt ja mullapinnale koguneb püsiv mitmekihiline kõdu-horisont. Sademete toi-mel uhutakse mullalahus katioonidega mulla sügavustesse, tekib hallikasvalge väljauhte-horisont Rohtla kontinentaalne kliima, sademed ja aura-mine tasakaalus. Tekivad tüseda huumushorisondi, kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisaldusega mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja juurestik tekitavad soodsa keskkonna mulla-elustikule, mis tagab intensiivse mulla-segamise. Huumus-horisont tekib suvel, kui aktiivne mikrobioloogiline lagundamisprotsess seiskub.
Hea puhul üle 150, keskmine on 50-150, halb -50. Kerge lõimisega mullad on hea läbilaskvusega ja savi mullad halvaga. Mulla veereziim - on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Reziimi mõjutavad tegurid: Reljeef, kliima, mulla koostiskomponendid, põhjavee seis, taimkate. Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veereziim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm. Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullaõhk. Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla täidetud nii vee kui õhuga.
ei tohiks muuta suuri põllumaid tühjadeks,kui nad enam vilja ei suuda kanda,tuleks teha maa tervendamist.MULDADE SOOLDUMINE-sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest,kuna liigsoolane muld muutub viljatuks,siis võib seda ka käsitada ka mulla kõrbestumise alaliigine*parem lahendus oleks niisutamine kuivas kliimas üliväärtusliku põhjaveega,eriti kui seda teha vihmutamise teel. MULDADE HAPESTUMINE-mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH.*mulla hapestumine täh mulla reaktsiooni niisugust muutust,mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6*toimub,kunataimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed(sademeterikas kliimas) RASKMETALLID MULLAS-*mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega,ohtlikumad on raskmetallid happelises mullas*
Mullad liivakad tekke. Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi ja vett läbilaskvad. kliima tõttu, toimub vaid suvel Okkavaris laguneb ülessulavas osas. Külmu-nud aeglaselt ja mullapinnale mulla ülessulamisel toimub koguneb püsiv veega küllastunud igikeltsa ja mitmekihiline kõdu- mineraalsetes horisont. Sademete toi- mullahorisontides gleistu- mel uhutakse mullalahus mine. Nõgudes, kus vett on katioonidega mulla rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja sügavustesse, tekib kuhjuvad turbana hallikasvalge väljauhte- horisont Mullatekketingimused ja -protsessid · Rohtla kontinentaalne · Kõrb kuivas kliimas kliima, sademed ja aura-mine levivad sooladerikkad tasakaalus. Tekivad tüseda mullad sademete huumushorisondi, kõrge
kohtadesse nt nõlvadele või nõgudele. Esimene ilming ongi viljatu pinnase kandumine viljakale pinnasele mille tagajärjel seegi muutub viljatuks....? Muldade sooldumine- On tingitud põldude niisutamisest. Kuiva kliimaga aladel niisutatakse jõeveega mis on aga soolane. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ja auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Mulla hapestumine- Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Muld muutub happeliseks ,sest taimete orgaanilise aine lagunemise käigus tekib palju orgaanilisi happeid. Võimendatum on olukord sademeterohkemates kohtades, kus vihmvesi uhub aluselised ained ära. Veel on see olukord hullem happevihmade tõttu. Raskemetallid mullas- Raskemetallid on toksilised ,sest neid kas organism ei vaja või siis vähesel määral. Need on ohtlikumad happelises mullas. Raskemetallid mõjuva ka kahjulikult mullelustikule läbi mullaprotsesside
Lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse. Kuna sademeid on palju, uhutakse mullalahus mulla sügavustesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas väljauhtehorisont. Heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näitab seda, et muld on vaesunud tumedatest ja peenematest toitaineterikastest saviosakestest. Sellist happelises keskkonnas toimuvat protsessi nimetatakse leetumiseks, mis areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel.
tasakaalus, pikk põua periood, mulla paksus üle 1 m; Kõrbed sademeid vähe, aurumine suur; vett saab ainult põhja- ja jõgedevees; mullad sooladerikkad; Vihmametsad palju sademeid, väga niiske, kuum; läbiuhtumine, mullad liigniisked, esineb erosioon, suur rauasisaldus, puna- ja kollakasmullad, mulla paksus 6-10 m; 8.Miks kujuneb oksametsades väljauhte horisont? Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veereziim. Sademete rohkuse tõttu uhutakse mullalahus koos katioonidega mulla sügavustesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont. 9.Miks on mustmullad väga viljakad? Need tekivad, kui aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega (ei ole liigniiske ega kuiv), on tüseda huumushorisondiga, viljakas. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Nende süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma
alla; (ekvatoriaal) · kujuneb hele toitainete-vaene väljauhtehorisont; · mullad happelised; · viljakuse tase madal. Pruunmuld · Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud Troopika punamuld · Troopilised vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla; · toitained kasutatakse kiire aineringe tõttu ruttu ära, neid ei kogune mulda; · väheviljakad Mustmuld · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; · väga viljakad; · suur põllustatus. Kliima Mulla veereziim iseloomustus
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – väga olulise tähtsusega on taimede toitumise seisukohalt mullalahus, sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda
Proovitüki sees on valitud omakorda 0,1 ha väiksem proovitükk, mida ümbritseb puhverala. Igal püsiproovialal (Joonis 5) on proovitükile võimalikult lähedal mõnel lagedal alal olemas ka ala avamaasademete proovide kogumiseks. Intensiivseire püsiproovitükkidel on seireobjektideks (Joonis 6): vaatluspuude võrade seisund 7 proovitükil, juurdekasv 7 proovitükil, alustaimestik 7 proovitükil, okkakeemia 7 proovitükil, depositsioon 7 proovitükil, mullalahus 5 proovitükil, muld 7 proovitükil, meteoroloogia 1 proovitükil, välisõhu kvaliteet 1 proovitükil, puistu varis 1 proovitükil ja alustaimestiku keemia ning biomass 1 proovitükil. 7 Joonis 4. II astme metsaseire. (E. Asi, 2011). Seire käigus on määratavateks parameetriteks: 1000 okka mass, lämmastik (N), fosfor (P), kaltsium (Ca), magneesium (Mg), raud (Fe), naatrium (Na), kaalium (K), väävel (S), boor (B),
läbiuhteline veereziim, sest sademed ületavad auramise tekkinud graniitsel murendil, mis liivakas ja vett hästi läbilaskev okkavarid laguneb aeglaselt, tekib KÕDUHORISONT ( 0) , okkad annavad Ca, Mg, K ( happelised), lehed vähem happelised KÕDU: kaitsevad pinnavoolude eest ( ei saa huumust ära uhtuda)- erosioon hoiavad veevaru kaitseb kliimakõikumise eest ( äkiline külmumine orgaanilise aine lagunemine SEENTE abil- aeglane aineringe rohkete sademete tõttu uhutakse mullalahus ( toitained) sügavamatesse kihtidesse- tekib VÄLJAUHTEHORISONT ehk eluviaalhorisont ehk leethorisont( E) - PROTSESS- LEETUMINE väljauhutud toitained moodustavad leethorisondi alla pruunika SISSEUHTEHORISONDI ( B)- koosneb rauarikastest savimineraalidest leedemullad ( kõige vaesemad)- huumusehorisont puudub või on väga õhuke PROFIIL: 0- KÕDUHORISONT A- ÕHUKE HUUMUSEHORISONT
sulamisvete mõjul uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Erinevalt lehevarisest sisaldab okkavaris vähe aluselisi katioone ja on happeline. Lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad nad mullalahusesse. Kuna sademeid on palju, uhutakse mullalahus koos katioonidega mulla sügavatesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont. Heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näitab seda, et muld on vaesunud tumedatest ja peenematest toitaineterikastest saviosakestest. Sellist happelises keskkonnas toimuvat protsessi nim leetumiseks, mis arenev eriti ilmekalt välja liivmuldadel. Kui rauda on palju, võib see tsementeeruda nõrgkiviks, millest taimejuurtel ei ole võimalik läbi tungida
Leelismetallid Ca Mg Fe Mn - ,, - Raskemetallid Cu Zn Mo MoO4 Toitainete anastamine toimub lahustunud kujul. Toitelahus, mullalahus looduses saab need kätte. Autotroofne taim suudab ise toota orgaanilist ainet. Süntees algab taime juurtes (valdav osa aminohapetest (16) sünteesitakse seal). Omastatavad toitained nii vees kui ka nõrkades hapetes lahustuvad toitained. (Enamus toitaineid siseneb juure kaudu, mulla lahusest, mulla neelavast kompleksist [ M ] moodustavad mulla kolloidid. Taim on võimeline ka lehtedega mineraalaineid omastama. Juureväline väetamine on täiendav väetamine).
Vihmasadude ja sulavetega uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Orgaanilise aine lagundamine toimub seente abil, lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse. Kuna sademeid on palju, uhutakse mullalahus katioonidega mulla sügavustesse ja kõdu all tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont. Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Lehtmetsad levivad seal, kus talved on pehmemad
3. liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked Niiskusastme momendid: a. kuiv b. värske või tahe c. niiske d. märg e. vesine Mulla veerziimi reguleerimisvõtted 1. pinnaprofileerimine 2. kuivendamine 3. niisutamine 4. kombineeritud 5. mulla aktiivveemahutavuse suurendamine sügavkobestamine 6. lume ja lume sulavee kogumine 7. võimalikult varajane külv 8. rullimine 9. multsimine Mullalahus Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest
Mulla (Kuiv-värske(tahe)-niiske-märg-vesine) Mulla Mulda ladestuvad org.aine hulk ja ladestumise eripinda määratakse veevarusest niiskest osast veereziimi reguleerimisvõtted: viis sõltub suurel määral taimkattest. Baktereid ,kus mullaosake võtab endale ühe paksuse kuivendamine,niisutamine,lume on kõige rohkem parasniisketes neutraalsetes veekihi enda ümber. kogumine,varajane külv MULLALAHUS-mulda muldades.Huumus-mulla spetsiifiline MULLA VESI : muld sisaldab alati sattunud vee ja mulla vahelise toime saadus,astub aine(lad.Huumus-maa,muld)Huumus on must või vedelas,tahkes või gaasilises olekus reaktsioonidesse mullas olevat org. Ja tumepruun amorfne mass,mulla mineraalosaga vett.mullavesi on pidevas liikumises mulla,taime min.ainetega,sisaldab lahustunud gaase:O2 CO2
mullaprofiil - mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisonti ja alusmaterjal mulla veereziim näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka; seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja paiknemine. leetumine on iseloomulik okasmetsadele. Happelises keskkonnas toimub mullaprotsess : lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kui toimub hüdrolüüs. Suure sademete hulga tõttu uhutakse mullalahus sügavamale ja tekib hallikasvalge väljauhtehorisont. Mul on vaesunud. kamardumine - on iseloomulik rohtlatele, mus mineraalaineterikkal lähtekivimil kasvad palju rohttaimi. Surnud orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumuse koguneb mulda. Tekib mustmuld. soostumine - pidevalt liigniiskes keskkonnas mullaprotsess, kus taimejäänused ei lagune lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. gleistumine on iseloomulik tundratele, kus liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas rauaühendid
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale väga olulise tähtsusega on taimede toitumise siseukohalt mullalahus,sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas lämmasik on ainus toiteelement,
a. kuiv b. värske või tahe c. niiske d. märg e. vesine Mulla veerziimi reguleerimisvõtted 1. pinnaprofileerimine 2. kuivendamine 3. niisutamine 4. kombineeritud 5. mulla aktiivveemahutavuse suurendamine - sügavkobestamine 6. lume ja lume sulavee kogumine 7. võimalikult varajane külv 8. rullimine 9. multsimine Mullalahus Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest
maailma elanikest, kes põudade ja kuivade muldade tõttu ei saa endale piisavalt toitu toota. Seetõttu niisutatakse ligi 18% haritavast maast. Jõeveega niisutamine pole mõistlik, sest see on liiga soolane. Parem lahendus oleks põhjaveega niisutamine, kasutades vihmuteid. Kuid ka siiski säilib mõningane sooldumise oht. Mulla hapestumine tähendab sellist reaktsiooni, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (ehk muutuvad happelisemaks) leostumise tõttu. Lisaks muutuvad mullad happelisemaks ka tihenevate happesademete tõttu. Tugevalt happelises mullas ilmuvad lisaks vesinikioonidele ka taimede juurtele toksilised Al ja Mn
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv
torujaks süsteemiks moondunud surnud rakkudest. Gaasimullikesed ummistavad juhtsooned ja takistavad neis vee liikumist (nähtus, mida nimetatakse embooliaks). Taime ladva poole juhtsooned hargnevad ja muutuvad peenemaks, lähevad üle leheroodudeks, mis omakorda hargnevad. Moodustunud väga rohkete peente soonte süsteem tagab tugeva kapillaarse tõmbejõu, mis suudab tõsta vee rohkem kui saja meetri kõrgusele. Taimede mineraalne toitumine Mullalahus, millest taimed saavad põhilise osa elemente, on väga lahja lahus (peab täienema tahkest faasist vabanevate ainetega). Eriti olulised mullaosakesed, mis kujutavad endast mineraalsete ioonide depood, on kolloidse savi (näit. kaoliin alumiinium silikaat) ja orgaaniliste ainete laguprodukide (huumuse) osakesed. Väikeste mõõtmete tõttu omavad nad väga suurt pinda, mis on laetud negatiivselt. Nad seovad hulgaliselt katioone, mida nad võivad vahetada mullalahusega.
Põhjenda. 2 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Toitainete omastamine taimede poolt Taimetoitainete omastamine ehk sisenemine taime toimub lahustunud olekus. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks. Looduses on kõige tähtsamaks toitelahuseks mullalahus. Tuntakse kahesugust toitumise viisi: a) juurtoitumine (juure kaudu toitumine); b) juureväline toitumine. Juurtoitumine (juure kaudu toitumine) Juurtoitumine on taimede peamine toitumisviis, mille korral taimetoitained sisenevad taime mullalahusest juurte kaudu ning sealt suunatakse nad edasi taimede maapealsetesse osadesse (Joonis 1). Seotud Vaba Toiteioon Toiteioon lehes
hüdrolüüsivad orgaanilise fosfori KLASTERJUURED - soodustavad toitainete omastamist väheviljakatel muldadel Toitainete omastamine: Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditega mida nimetatakse taime toitaineteks.Toitainete omastamine toimub ainult lahustunud ühenditena (joonis 3). Lahuseid millest taim toitaineid omastab nimetatakse toitelahuseks, milleks looduses on mullalahus. Seotud Vaba Toiteioon Toiteioon toiteioon toiteioon protoplasmas lehes Mulla tahke Mulla lahus Juur Taime maapealne faas osa Joonis 3. Toitainete omastamis- skeem. Toitaineid saab taim peamiselt juurekaudu, kuid taim on võimeline omastama toitaineid ka juure väliselt (lehed)
· üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld: · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas; · kõrge viljakus; · suur põllustatus. .Ferralliitmuld · Ekvatoriaalsed vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla, kasutamata toitained uhutakse sademeteveega välja - kujuneb väljauhtehorisont; · sp. peab aineringe olema kiire, sest toitaineid mulda ei kogune; · väheviljakad. 2. Metsandus. Metsamajandus. Metsatööstus. Metsamajandus tegeleb metsade hooldamise ja taastamisega, metsatööstus raiega. Metsatööstusest liigub puit kas saetööstusesse, vineeri-, paberi- või mööblitööstusesse. Arengumaad:
• Raskesti reutiliseeruvad – Ca, Fe, S jt., mis on taimedes raskesti ümberpaigutatavad Leostumise ohtlikkuse alusel: • Ülisuur – NO3--N, Cl • Suur – B, S, Ca, Mg, Na • Tagasihoidlik – NH4+-N, K • Väike – P, Mn, Cu Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Toitainete omastamine Taim on oma olemuselt autotroofne organism. Klorofülli ja päikeseenergia kaasabil sünteesib taim mineraalained orgaanilisteks ühenditeks. Orgaaniliste ainete süntees algab juba taime juurtes (20 aminohappest sünteesitakse juurtes 16). Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist.
protsesse. Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1. Ööpäevane tsükkel 2. Aastane tsükkel Temperatuuri kõikumise amplituud on kõige suurem mulla pinnal. Eesti tingimustes 70 cm sügavusel mullas temperatuur ööpäevaliselt ei muutu. Aastaaegadest tingitud temperatuurimuutused ulatuvad palju sügavamale. Maa külmumine ja sulamine. Muld külmub vee jäätumise tõttu. Kuna mullalahus sisaldab soolasid, siis külmumine toimub madalama kui 0ºC juures. Külmumise sügavus sõltub mulla omadusest, välistemperatuurist ja lumikatte paksusest. Tavaliselt külmub muld 50...100 cm sügavuseni. Sulamine toimub kas alumiste kihtide soojusenergia arvelt või päikeseenergia mõjul. 31 Mulla toitereziim
- + (ioonidena) vaid väike osa, nagu näiteks nitraatioonid (NO 3 ) ja ammooniumioonid (NH4 ) ning + - väike osa kaaliumi- ja fosforivarudest (K ning H2PO4 ). Toitained võivad mullalahuses esineda ka neutraalsete molekulidena, nagu näiteks boorhappemolekul (H 3BO3). Mullalahus sisaldab ka selles lahustunud gaase – hapnikku, lämmastikku ja süsihappegaasi. Lisaks on mullalahuses suutelised lahustuma ka mitmed kelaadid, orgaanilised happed ning mõningad mineraalide murenemisproduktid. Mullalahuse koostis varieerub väga laiades piirides ning seda mõjutavad toitainete tarbimine taimede poolt, ilmastik, väetamise iseloom, vee liikumine maapinnas, lupjamine jms. Liikuvate toitainete ühiseks omaduseks on, et nad on mullast väga kergesti välja uhutavad,
· sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld: · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas; · kõrge viljakus; · suur põllustatus. Ferralliitmuld · Ekvatoriaalsed vihmametsad; · sademed > aurumine; · mullalahus liigub ülalt alla, kasutamata toitained uhutakse sademeteveega välja - kujuneb väljauhtehorisont; · sp. peab aineringe olema kiire, sest toitaineid mulda ei kogune; · väheviljakad. 18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest; Erosioon e üüristus on tuule (deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne
annaabi.ee 
