1) Mullatiku mitmekesisus 2) Kliima üleminekuline iseloom (mereliselt mandrilisele/erinevad niiskusastmed) 3) Pikk rannajoon 4) Asend Ida ja lääne poolsete taimeliikide levikute ristumiskohal (erinevad taimed nii ida kui ka lääne pool) Metsade kasvukohatüübid jagunevad kaheks: 1) Arumetsad kuivad, Nõmme metsad, Palumetsad, Laanemetsad, Loometsad, Salumetsad 2) Soometsad niisked, Soometsad, Lodumetsad Erinevad metsatüübid: 1) Nõmmemets muldadeks on leedemullad või liivmullad (vaesed ja kuivad), puudeks on männid, kuused, arukased, põõsarinna puudub (kohati on mõned kadakad), rohttaimede alla kuuluvad lamba-aruhein, kanarbik, pohl, mustikas, kõrrelised. 2) Palumets (23%) muldadeks on liivmullad (niisked ja lubjavaesed, puudeks on männid, kuused, arukased, põõsasteks on kadakas, vaarikas, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad
I Karbonaatsed ja analoogsed soostunud mullad Põhja-Eestis ja saartel. aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimiks valkjashall rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi)
Parasvöötme sega- ja lehtmets Asend Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad põhiliselt põhjapoolkeral. Kliima Temperatuuri aastased erinevused on suured Aastas sajab seal 400-1000 mm Läänetuuled Muld Leht- ja segametsavöön di peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Lehtmetsades kasvavad lehtpuud Segametsades kasvavad nii lehtmuud kui ka okaspuud Taimestik segametsas Kuusik Kask Haab Tamm Pärn Sarapuu Taimestik lehtmetsas Tamm Pöök Vaher Jalakas Pärn Loomastik Nad on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid osad jäävad talveunne Jahedas kliimas on vähe
pinna või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Mullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku Madalsoomullad jagunevad õhukesteks, keskmise sügavusega või sügavateks muldadeks, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (613%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,86,5). Püsima jäämiseks vajalikud tingimused: Sademete mõõdukus. Kliima soojnemise aeglustumine. Õhusaaste vähenemine. Tingimuste muutumisel... Soo kuivab kokku. Taimed ei saa toitaineid. Haruldased liigid surevad välja. Soode pindala väheneb Eesti madalsood Eestis on järel 25 000 ha madalsoid (neist ligikaudu 5000 ha madalsoometsad).
ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim Lõuna-Pärnumaal ja Kagu-Eestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. ...mullad Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veereziimist. Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda huumushorisondi ja parasniiske veereziimiga. Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad, mis levivad Järva-, Viru-, Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaal. Need ongi Eesti vanimad põllumajanduspiirkonnad, kus kohati on põldu haritud kuni 2000 aastat. ...reljeef Põllumajanduse joaks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu väheviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Künkliku reljeefi tõttu on Kagu-Eestis (Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul) põlluharimine raskendatud.
korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1755 purustas maavärin Lissaboni. Portugalist leiab ka maavarasid (volframimaaki, tinamaaki, rauamaaki, vasemaaki ja kivisütt). Tejo jõgi poolitab Portugali mägiseks põhjaosaks (Serra da Estrela ahelikus asub Portugali kõrgeim tipp, 1991 m) ja tasaseks lõunaosaks. Pedosfäär 4 Portugali põhjaosas on levinud muldadeks metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Portugali lõunaosas on levinud muldadeks kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Mägedes esineb ka mägimuldasid. Atmosfäär 5 Portugal asub lähis-troopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Põhjapoolseis rannikumägedes sajab kuni 2500 mm, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas
Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad. Turba kasv aeglustub kliima soojenemise tõttu. Soode pindala väheneb tänu õhusaaste suurenemisele. Madalsoomullastik Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turbasambla ka mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku Madalsoomullad jagunevad Õhukesteks-, keskmise sügavusega- või sügavateks muldadeks, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud, keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%), mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8-6,5). Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud tegurid Sademete mõõdukus. Kliima soojnemise aeglustumine. Õhusaaste vähenemine. Tingimuste muutumisel Soo kuivab kokku. Taimed ei saa toitaineid. Haruldased liigid surevad välja. Soode pindala väheneb. Madalsood Eesti looduses
rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal. Leht- ja segametsavööndi peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmullas on huumust mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad. Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne.
Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivimiks on on kõige sagedamini valkjas- või kollakashall rähkmoreen. Rähkmuldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega (koreserikkad klibu-, veeris- ja rähkmullad) kui ka ühed viljakamad mullad (tõsedad nõrgalt rähksed liivsavimullad). Rähkmuldade viljakust mõjutab suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Mulla keemiliste omaduste järgi võib rähkmuldi pidada suure toitainesisaldusega muldadeks. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud rähkmuldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Rähksed mullad sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga muldadele ning ökonoomsetele veekasutajatele. Hästi sobivad näiteks oder, rukkis, kaer, talinisu, lutsern, mesikas. Rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamsieks. Rähkmulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslik rohumaatüüp on kuiv loorohumaa.
kasvavad halvasti. Sellel kultuuril on külmakindlus reeglina keskpärane, külmadel talvedel üheaastased võrsed saavad külma. Sellepärast on soovitav ebaküdoonia jaoks valida koht, kuhu talve jooksul koguneb piisavalt lund, mis kaitseb tugevate külmade eest (alla -30 °). Pinnas: lehemuld, turbakompost ja liiv vahekorras 2:2:1. Istutamisel antakse orgaanilist ja mineraalväetist: 10 kg sõnnikut, 200 g superfosfaati, 30 g kaaliumnitraati ühte auku. Parimateks muldadeks ebaküdoonia jaoks loetakse kergeid, hästi niisutatud liivsavimaid või leetmuldi orgaaniliste ainete kõrge sisalduse ja nõrgalt happelise keskonna reaktsiooniga (pH 5,5-6). Vältida tuleks tugevalt leeliselisi muldi, millel taimed kannatavad klorofüllivaeguse all. Istutamine: ebaküdoonia istutamiseks on kõige parem kasutada kaheaastast istikut ja istutamine läbi viia varakevadel enne pungade puhkemist. Võimalik on sügisene istutamine, seejuures peab istikuid muldama
Mõruainevaba. Laialdaselt levinud konserveerimis- ja hapenduskurk. • 'Profi' – Varajane, saagikas kurgisort. Vili on tumerohelise värvusega, sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Saagialguseni kulub külvist keskmiselt 55-60 päeva. Hetkel levinuim kurgisort tööstuses kasutamiseks. Pinnase ettevalmistus kurgi kasvatamiseks. Mullastik. • Avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad, struktuursed parasniisked mullad. Parimateks muldadeks on toitaineterikkad saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad. • Kurk kasvab hästi ühtlaselt parasniiskel mullal, kuid vältida tuleks kasvukohti kus vihmastel suvedel on pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjavee tase on 70-100 cm. Istutuseelsed ja kasvuaegsed mullaharimistööd. • Istutuseelsed - Kevadel äestamine ja kutiveerimine umbrohtude puhul ja vajadusel põllu rullimine (põua puhul). Võib ka sügavfreesida
Lähtekivimi osa, mis praktiliselt pole mullatekkeprotsessist haaratud ja mõjutab seda ainult kaudselt, nimetatakse mulla aluskivimiks. Lähtekivimeid võib klassifitseerida mitme tunnuse põhjal. Mehaanilise koostise põhjal jagatakse neist tekkinud mullad liivmuldadeks, liivsavimuldadeks jasavimuldadeks. Keemilise ja mineraloogilise koostise põhjal jagunevad nad karbonaatseteks, päevakivimuldadeks jne. Päritolu põhjal jagunevad nad näiteks alluviaalseteks muldadeks, liivsavimuldadeks, turbamuldadeks jne. Lähtekivimite mõju mullale: - Lähtekivimist tulevad mulda mineraalid murenemise teel - Lähtekivimi koostisest sõltuvad mulla omadused MURENEMINE keemine ja füüsikaline murenemine Keemiline murenemine e. Porsumine toimub intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraale nt vihmametsades.
Haritava maa künnikihis on koresesisaldus üle 20 % mulla tahke faasi mahust (r3 v enam) ja järgnevas kihis see ei vähene. Sellistele muldadele on omane suur kivisus ja vähearenenud mullaprofiil. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Koreserikkad rähkmulled on ühed halvima viljakusega mullad. Viljakust mõjutab suur lämmastiku- ja huumusesisaldus. Rähkmuldi võib pidada aga mulla keemiliste omaduste pärast toitaineterikkaks muldadeks. Rähkmuldasid eristatakse selle järgi, milline kores on – teravaservaline. Levinuimad lõimised rähkmuldadel on liivsavi ja saviliiv. Huumushorisont on huumuserikas ja struktuurne, tavaliselt hallikas musta värvusega. Rähkmuldadele on iseloomulik kuiva- ja lubjalembene taimestik, looduslike muldade taimestik on väga liigirikas, kuid suhteliselt kidur. Lähtekivimiks võivad olla kivised ja karbonaatsed moreenid
Näiteks on Eestis võimalik kasvatada: kartulit, rukist, kaera, otra, lina ning mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Võimalus põllumajandusega tegeleda on suur, aga siiski on vähe näha oma enda tooteid Eestis. Aastatega on see olukord kahanenud, eelistatakse ikkagi rohkem odavamaid tooteid, mis on pärit välismaadest. Näiteks on rohkelt tooteid Lätist, Leedust, Poolast. Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad, mis levivad Järva-, Viru-, Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaal. Need ongi Eesti vanimad põllumajanduspiirkonnad, kus kohati on põldu haritud kuni 2000 aastat. Künkliku reljeefi tõttu on Kagu-Eestis (Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul) põlluharimine raskendatud. Seega on Eestimaa väga soodne ala põllumajandusega tegelemiseks. Kuid Eesti põllumajanduse lagunemises on süüdi mitmed faktorid. Kas või see, et noorem põlvkond ei
kõikide kultuuride kasvatamiseks. Nende saagikus sõltub põhiliselt väetamisest ja agrotehnikast ning sademete hulgast ja jaotusest vegetatsiooniperioodil. Tänu suhteliselt vastupidavale struktuursusele on leostunud mullad harimiskindlad. Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel on leostunud mullad normaalselt haritavad ehk universaalse kasutussobivusega. Vaid leostunud liiv- ja savimuldi, mida esineb piiratult, peetakse keskmiselt haritavateks muldadeks. (Mullateadus 2012) Leetjad mullad (KI) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjate muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks parajast nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahutavusest ja heast läbilaskvusest.
ja savidel), nõrgalt liigniisked. Alumise lõimisekihi pinnal (30-70 cm sügavusel) ja selle ülemises osas ülaveest tingitud gleistumine (võib näha ka roostetäppe või gleilaikusid). Perioodilisele ülaveele põhjustab liigniiskust ka moreentasandike madalamatel osadel põhjavee taseme. Põllumaadena kasutamisel vajavad kuivendamist, rohumaana kasutamisel kuivendamist vaja ei ole. Leetunud muldi kutsutakse normaalseteks muldadeks. Nad on erosioonist mõjustamata põllud, esinevad metsad ja looduslikud rohumaad, kus kulgeb normaalne mullateke. Ei esine üleujutusi ega mulla segamist, kuhjumist või ärakannet. Nõrgalt erodeerunud leetunud muld (LPe) - v1sl/v1ls. Profiil A-Baf-Egl-B2g-C2(g) (A- nõrgalt toorhuumuslik, Egl kohal võib esineda Baf horisont, keemine kuni 90 cm, lähtekivimiks peamiselt punakaspruun või pruun liivsavimoreen.).
Väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Peeneseline mullakiht kuni 10 cm. b. Õhukesed (Kh''). Peeneseline mullakiht kuni 20 cm. c. Keskmise sügavusega paepealsed mullad (Kh'''). Peeneseline mullakiht kuni 30 cm. Paepealsete muldade eripära on see, et nende huumuse sisaldus võib olla 10, 20 või enam protsenti. Kuid vaatamata kõrgele huumusesisaldusele, jäävad need ikkagi väga vähe viljakateks muldadeks. 2) Rähkmullad (K). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil. Moreeni tüsedus võib olla väga erinev. Võib olla meetreid tüse see moreeni kiht, aga tunnuseks on, et see moreen on väga rähatükiline. Tavaliselt on seal 70-80% korest. Need mullad eristuvad paepealsetest selle poolest, et paas on sügavamal, kui 30 cm sageli mitme mitme meetri sügavusel. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm
Väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Peeneseline mullakiht kuni 10 cm. b. Õhukesed (Kh''). Peeneseline mullakiht kuni 20 cm. c. Keskmise sügavusega paepealsed mullad (Kh'''). Peeneseline mullakiht kuni 30 cm. Paepealsete muldade eripära on see, et nende huumuse sisaldus võib olla 10, 20 või enam protsenti. Kuid vaatamata kõrgele huumusesisaldusele, jäävad need ikkagi väga vähe viljakateks muldadeks. 2) Rähkmullad (K). Need on mullad, mis on kujunenud välja lubipael või seda katval valkjashallil rähkmoreenil. Moreeni tüsedus võib olla väga erinev. Võib olla meetreid tüse see moreeni kiht, aga tunnuseks on, et see moreen on väga rähatükiline. Tavaliselt on seal 70-80% korest. Need mullad eristuvad paepealsetest selle poolest, et paas on sügavamal, kui 30 cm sageli mitme mitme meetri sügavusel. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm
põuakartlikud. Soojahulk on suurim LõunaPärnumaal ja KaguEestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on mullad Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veereziimist. Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda huumushorisondi ja parasniiske veereziimiga. Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad, mis levivad Järva, Viru, Viljandi, Jõgeva ja Tartumaal. Need ongi Eesti vanimad põllumajanduspiirkonnad, kus kohati on põldu haritud kuni 2000 aastat. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on reljeef Põllumajanduse joaks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu väheviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked.
üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. 0,8% har. maast. Kasari ja Pärnu jõgikonnas ja Emajõe vesikonnas. Üleujutus took aasa erin. suur. osakesi. Metsi vähe. Ei sobi metsa kasvatamiseks. Lammirohumaade väetamine keelatud. Rannikumullad(Ar): sooldunud glei, glei(Ar, ArG, Gr) alla 1% maafondist. Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Neeldunud Na. Soolalembeline taimkate. Ei teki huumust. Maapinna kerdkides arenevad edasi normaalseteks muldadeks. Jagunevad veereziimi järgi. Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad Üldreeglina alla 3 kraadiga kaldel veega ärakannet ei toimu. Erosiooni ulatus sõltub taimkattest. Hu vaesemad, kuid alustest rohkem küllastunud. Väliselt näha alumiste kihtide värvid. Üle 10 krasdise kaldega nõlvad jätta metsade alla. Ek1...4 kihisemine pinnalt. Eo1...4 kihisemine C-st. E(all)I1...4 happelised kihisemiseta mullad. Erosiooniastmed: 3-5 kr
valget mesikat. On tehtud kuivendustöid. Läheduses on endine kuivendamiskraav, praegune ametlik nimetus Kivilõppe peakraav. Põllumaad kasutatakse viljapõlluna. Põllul kasvatatakse otra. Metsa sügavkaeve on tehtud endisele lageraiele. Nüüdseks leidub sealt kuuske ja leppa. Kuusk on istutatud korrapäraste rividena. 1 8.Kokkuvõtte Uurimise käigus sain teada, et alal on muldadeks leetjas gleimuld rohumaal ja põllumaal ning leostunud glei muld metsas. Lõimise seisukohalt rohumaal ja põllumaal ülemistes kihtides kergema lõimisega muld: ls1 ja alumistes kihtides raskema lõimisega muld. Huumuse kihi tüsedus oli suhteliselt hea põllumaal ja rohumaal: 25-26 cm ja 23-25 cm. Metsas 27-28 cm. Keemine esines kõikides sügavkaevetes. Rohumaa ja põllumaa sügavkaeves 60 cm sügavusest. Metsa sügavkaeves 55 cm-st. Kõige
hästi pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamiseks. Pedja, Pikknurme ja Kaave jõe lammidel levivad märjad lammimullad, millel kasvavad rohurikkad lammirohumaad. Väikese osa liigniisketest muldadest moodustavad turvastunud mullad. Korraliku kuivenduse korral sobivad need mullad kasutamiseks kultuurrohumaadena. Saduküla kandis paiknevad viljakad põllumaad (muldade hindepunkt on üle 55 palli) suhteliselt suurte massiividena. Valdavateks muldadeks viljakatel põllumaadel on parasniisked või nõrgalt niisked leostunud ja leetjad mullad. Need mullad sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Kohakliima: Puurmani vald asub Eesti oludes mandrilise kliimaga alal, kus ühelt poolt avaldab mõju kaLäänemeri ja teiselt poolt mandriline idapoolne ala. Kesk- Eesti tasandik kuulub Sise-Eesti kliimavaldkonna Põhja-Eesti rajooni. Võrreldes lõunapoole jääva Võrtsjärve madalikuga on siin sademeid rohkem, eriti talvisel poolaastal
kogu haritavast maast 14,6 %. Kõige rohkem on neid muldi Järvamaal (45,7 %), Lääne – Virumaal (41,1 %) ja Ida – Virumaal (22,2 %). Gleistumistunnustega ja gleistunud leostunud ja leetjaid muldi, mis on samuti kõrge viljelusväärtusega, on haritaval maal 125,3 tuhat hektarit. Enam levib neid muldi Viljandi (23,8 %), Järva (21,8 %) ja Jõgeva (21,2 %) maakondades. Leetunud ja näivleetunud mullad on kõige domineerivamateks muldadeks Eestis, nende pindala ületab 176 tuhandet hektarit. Kõige suurem on nende muldade osatähtsus Põlva ( 47,1 %), Valga (37,1 %) ja Tartu maakonnas. Gleistumistunnustega ja gleistunud leetunud ja näivleetunud muldade osatähtsus vabariigi keskmisena on 9,7 %, kuid Põlva ja Tartu maakonnas ulatub nende muldade osatähtsus vastavalt 35,1 % ja 20,9 %-ni. Eesti haritavast maast on 2 % nõrgalt ja 1,74 % keskmiselt ning tugevasti erodeeritud
Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Mullaprofiil koosneb peamiselt järgmistest horisontidest A-C, A-BC-C või tüsedamate rähkmuldade korral A-Bw-C. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikus olekus rähksed rendsiinad jaotatakse huumushorisondi tüseduse järgi väga õhukesteks (huumushorisondi tüsedus < 10 cm), õhukesteks (10-20 cm) ja keskmise sügavusega (20-30 cm) muldadeks. Rähkmuldade tunnused: kihisemine (reageerimine HCl-ga) huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud mullaprofiil ja hea looduslik drenaaž . Sõltuvalt korese kujust ja päritolust tehakse vahet rähk- (teravaservaline kores), veeris- (kores ümaraservaline) ja klibumuldadel (kores ümaraservaline ja lapik). Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva.
Väga halvasti lahustub,ka magneesiumhüdroksiid, mis vaevalt värvib fenoolftaleiini , kuid talle on iseloomulikud ainult aluselised omadused ja amfoteerne ta pole, st.reageerib..................................... ,ei reageeri......................... kõikidel metallidel on aatomi väliskihis..............elektroni ja oksüdatsiooniaste ühendites on ..........., Leelismetallid ja leelismuldmetallid on tüüpilised metallid. Muldadeks kutsuti vanasti metallioksiide kuna vastavad oksiidid reageerivad veega , andes leeliseid - juurduski selline naljakas nimi. Be ja Mg ei kuulu leelismuldmetallide hulka. KEEMILISED OMADUSED Tüüpilised aktiivsed metallid : kuumutamisel reageerivad pea-aegu kõikide mittemetallidega ( va VIIIa rühm) Ca + Cl2= Ca Cl2 Ca - 2e- = Ca2+ & Cl + 1e- = Cl- kaltsiumkloriid Hapnikuga reageerivad tavapäraselt, tekivad oksiidid
53. !Näivleetumine! e. pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihisel lõimisel (lähtekivimitel), kus punakas-pruun karbonaadivaene liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega, mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad või liivad. (Baf – horisont, Elg – ülagleistumine, Bt) (Põlvamaa, Lõuna-Eesti, Valgamaa, Tartumaa). Vajavad lupjamist sügavkobestamist. Näivleetunud mullad jaot.: 1) pruunideks LP näivleetunud muldadeks 2) heledad L(P) näivleetunud mullad. 54. !Soostumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas koos kõigi eelpool käsitletud protsessidega. 2 faasi: 1) algab ajutise liigniiskusega (mullad gleistunud). Gleistumise tunnuseks on rooste täpid, rooste laigud. Taandunud rauaühendid on liikuvad, lahustuvad (FeO). Fe2O3 ei ole lahustuv ja uhutakse minema. 2) turvastumine algab, kui pindmiseks kihiks kujuneb turba horisont
kahekihisel lõimisel (lähtekivimitel), kus punakas-pruun karbonaadivaene liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate setetega, mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad 13 või liivad. (Baf horisont, Elg ülagleistumine, Bt) (Põlvamaa, Lõuna-Eesti, Valgamaa, Tartumaa). Vajavad lupjamist sügavkobestamist. Näivleetunud mullad jaot.: 1) pruunideks LP näivleetunud muldadeks 2) heledad L(P) näivleetunud mullad. 5) Soostumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas koos kõigi eelpool käsitletud protsessidega. 2 faasi: 1) algab ajutise liigniiskusega (mullad gleistunud). Gleistumise tunnuseks on rooste täpid, rooste laigud. Taandunud rauaühendid on liikuvad, lahustuvad (FeO). Fe2O3 ei ole lahustuv ja uhutakse minema. 2) turvastumine algab, kui pindmiseks kihiks kujuneb turba horisont. Kui turvast on üle 30cm,
28. Mullatüüpide levik. Põhja-Eestis on lubjarikkal rähksel moreenil tekkinud valdavalt rähk- ja paepealsed mullad Kesk-Eestis (Järvamaal, Lääne-Virumaa lõunaosas, Jõgevamaal) rähavaesemal lähtekivimil on kujunenud leostunud ja leetjad mullad; Lõuna-Eestis levivad happelised näivleetunud mullad, sest nende lähtekivimis on palju lubjavaest materjali. Kõigis kolmes piirkonnas paiknevad madalamatel aladel glei- ja soomullad. Lääne-Eestis on enamlevinumateks muldadeks gleimullad. Need ümbritsevad suuri rabasid ja väiksemapindalalisi rähksete või leostunud ja leetjate muldadega kõrgemaid alasid. Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul on künkliku reljeefi tõttu oluliselt erinevad mullad, mis vahelduvad juba väga väikesel maa-alal. Põllustatud küngaste nõlvadel levivad erodeeritud mullad. 29. Taimkate rajoneerimine, Eesti mets ja -tüübid, niidud (tüübid) ja sood (tüübid).
saviliiv )sl), 20-30%- kerge liivsavi (ls1), 30-40%- keskmine liivsavi (ls2), 40-50% raske liivsavi (ls3), 50-65%- kerge savi (s1), 65-80%- keskmine savi (s2), üle 80%- raske savi (s3). Kindlakstegemine: saviliiv- saab teha kuulikese; liivsavi-saab teha 3 mm vorstikese, painutamisel kerge liivsavi praguneb ja murdub, raske liivsavi ainult praguneb. Lõimise järgi jaotatakse mullad kerge, keskmise ja raske lõimisega muldadeks. 1)Kerged mullad on suure poorsusega, hästi õhustatud kuid kahjuks väikese veemahutavusega. Need mullad on põuakartlikud ning saak sõltub sademetest j anende jaotumisest vegetatsiooniperioodil. Hästi kasvavad sellistel muldadel sügavale tungiva juurekavaga taimed ja hästi õhustatud mulda nõudvad taimed nagu kartul (kuid põuasel aastal jääb ka kartulisaak kesiseks). 2)Keskmise lõimisega mullad on parasniisked ja piisava veemahutuvusega, samalajal rahuldavalt õhustatud
b) siirdesoomuld (S) neid on 10% Eesti muldadest. Koosnevad roht- , põõsas ja puittaimedest. Mullad on väga happelised. Pindkiht on toorhuumuslik turvas e. vähelagunenud. Metsadele sobiv. c)rabamullad (R) hele või keskmiselt pruun turvas. Kasutatakse kütte turbaks, loomadeallapanuks ja meditsiinis. 9) Lammimullad Lammimullad ( A) paiknevad veekogude kallastel, kus on igaaastane üleujutus (vähemalt 1 kuu) .Pole kindlat profiili. Sobivad rohumaa muldadeks. Ei tohi väetada. 10) Erodeeritud ja deluviaalmullad Erodeeritud e. ärauhutud mullad (E) on levinud Lääne ja Lõuna Eestis, kus tuule ja veega kantakse ära pindmine künnikiht. Sobiv rohumaaks. Deluviaalsed mullad e. pealeuhtelised on levinud nõgusatel aladel, kuhu kogunevad vee ja tuulega orgaaniline aine. Pindala väike.levinud peamiselt Lõuna Eestis. 11) Kesade harimine taliviljadele Mustkesa harimine algab tavaliselt sügisel. Selleks rakendatakse sügiskündi
Selline toitumisviis esineb tavaliselt nõlvajalamitel ja teistel reljeefi madalamatel osadel. 5.Segatoitumine. Enamikul juhtudel saab maa-ala oma vee mitmel viisil. Sellist toitumist nimetatakse segatoitumiseks. 25)Kuidas või mille alusel hinnatakse mulla kuivendusvajadust ja milline on lahendus Eestis? Kuivendusvajaduse hindamise aluseks looduses võib võtta mulla liigniiskuse astmed. Liigniiskes keskkonnas tekkinud erinevad mullaliigid: · Mineraalmullad e. automorfseteks muldadeks, · Soostunud mineraalmullad e. poolhüdromorfsed, · Soomullad e. hüdromorfsed mullad. 26)Millised on kuivenduse eesmärgid nüüdisajal? Kuivendussüsteemi eesmärk on likvideerida pinnases liikuva vee kahjulik mõju ehitisele ja selle siseruumidele, tagada hooviala pinnasele piisav kandevõime ja ehitist ümbritseval alal kasvavate taimedele ja puudele sobiv niiskusreziim. · Taimekasvutingimuste parandamine · Pinnase kandevõime suurendamine · Soolareziimi reguleerimine
Inimtegevuse lakkamisel pilliroog Deluviaalmullad - D Org. aine lagunemine toimub anaeroobselt Ei teki huumust Kallakute jalamitel ja mitmesugustes negatiivsetes pinnavormides Maapinna kerkides arenevad edasi normaalseteks muldadeks Pealmiseks kihiks on kõrgendikelt alla kantud materjal AdBdC; AdA ... Veereziimi järgi jagunevad: Ar sooldunud primitiivsed mullad Veereziimi järgi:
naat, h. angervaks, jt. liigid. Kultiveeritakse KU, istutades 3000 tk ha-le, Ks, istutades 3000 tk ha-le, Hb, istutades 2500 tk ha-le, Lm, istutades 2500 tk ha-le ja Sa, istutades 2000 tk ha-le. Esineb väikeste aladena Pärnu ja Kilingi-Nõmme ümbruses, Viljandimaal (Suure-Jaani), samuti Ida-Virumaal (Tudu) ümbruses, ca 1, 1% riigimetsamaast. Soovikumetsad Soovikumetsad asuvad tasastel aladel, ajutiselt liigniisketel muldadel. Muldadeks tavaliselt kamar- glei- või turvastunud kamar-gleimullad, samuti gleistunud leedemullad ja gleistunud kamar-leetmullad. Esinevad kaasikud, sanglepikud, seguliigina kuuske, mändi ,haaba, saart. Bon. enamasti IV-V, erandina angervakse tüübis II kuni III. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja kasvukohatüüp (os) Paikneb tasastel madalatel aladel, kus mikroreljeef tugevasti künklik. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega veekogude setted või liivsavimoreen. Põhjavesi
annaabi.ee 
