Muinas Julle Elas kord poiss, kelle nimi oli Juulius, aga s]prade jaoks oli ta lihtsalt Julle. Talle meeldis joosta, jalgpallimängida, aga üle kõie meeldis talle vanaaega uurida. Kui ta ühel ilusal täiskuu õhtul magama jäi, sattus ta oma unenägudega vanaaega. Alguses tundus koht talle natuke võõras, kuid edasi liikudes märkas ta enda umber vanaaega. Akende ees olid seapõied, uksed olid madalad, ning vanamemmed keetsid lõunaks jahukörti. Peagi olidki taadid kohal, ning kõhud olid tühjad nagu huntidel. Nad asusid peagi sööma, et varsti tööle tagasi minna. Vanalajal tehti ju tööd varavalgest hilisõhtuni, et oma perekonda ära elatada. Julle liikus veel natuke edasi ning nägi lapsi. Nnende näod ja juuksed olid mustad ning seljas olid ainult väiksed kehakatvad riidejupid. Nad jooksid paljajalu ringi, kuid sellest olenematta olid nad siiski väga rõõmsad ja sõbralikud. Üks poiss võttis Julle käest ki...
Muinas - Kreeka MARI PRESS 11C Naise rõivastus: Põhielemendiks Peplos, mille laius oli 180 cm ja pikkus u pool kandja pikkusest Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil Peplost kasutati peamiselt vöötatult, mis tekitas ka pluusi ja seeliku mulje Kitoon: nelinurkne villast kangatükk, dapeeriti keha ümber nii et vasak õlavars oli kaetud, parem katmata; koos hoidis fibula Rõivas ulatus põlvini või pahkluuni; sõltus seisusest Himationi kanti kitooni peal kaitseks külma eest;värvus varieerus klassikalisest valgest kuni punaseni Himation muinasajal: Mõjutus tänapäevale: Meeste rõivastus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad Osa kanga laiusest võis pruukida käsivartele langevate varrukate moodustamiseks Et jätta muljet et tegu oleks pluusi ja seelikuga, kasutati kahte vöörihma, üht vöökohal ja teist puusadel Teine asendamatu rõivatükk oli Himaton, õlgadel kantav nelinurkn...
Küsimused 23.09 1. Miks on Eesti muinasusundi uurimine keeruline ja raskem? Sest muidseid uskumusi, nagu ka üldse kaugema mineviku inimsete vaimumaailma kajatavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid nappid vihjed vanemates kirjalikes allikates. 2. Mõisted: Vägi- Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolenid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Hing- oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 3. Milline oli muinaseestlaste suhtumine loodusesse? Muinaseestlaste elu oli väga tigedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seiokohast: „nagu mina talle, nii tema minule“. 4. Kirjelda lühidalt muinaseestlaste jumalaid ja jumalusi. Jumalaid oli palju. Setumaal oli Peko, Viljandis oli Metsik, Saaremal oli Taara, Eestis oli veel ka palju hal...
Muinas-Eesti sõjandus Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71- 97) Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav. Eduard Bornhöhe „Tasuja“ on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“...
1. Muusika väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, faktuur, vorm. Helilooja individuaalne helikeel sünnib eri väljendusvahendite koostoimes. 2. Muinasajal esitati laule koos liikumisega, rütmi rõhutati käteplaksude või algeliste löökpillidega. Muusika ei olnud omaette kunstiliik, vaid oli seotud usundite, kommetega, tantsude ja mänguga. Sageli omistati muusikale maagiline mõju. 3. Meieni säilinud andmed musitseerimisest pärinevad Assüüriast, Babülooniast, Egiptusest, Palestiinast, Vana-Kreekast. Allikateks on vanad säilinud noodinäited, vaasimaalid, koopajoonised, väljakaevamistelt leitud pillid. 4. Stiil on kunstiteoses kasutatud võtete süsteem, mis allub ühiskondlikus elus toimuvatele nihetele, muutustele, arenemisele. Stiiliperioodid: 1) keskaeg 5-13 saj. 2) renessanss 14-16 saj. 3) barokk 17-18 saj. I pool 4) klassitsism 18 saj. II pool 19 saj. I veerand 5) romantism 19. saj. 6) stiilid...
Järjesta ajaliselt õigesti: 1)Jaroslav Tark vallutab Tartu(1030);2)Sigtuna vallutamine(1187);3)Asutatakse Mõõgavendade ordu(1202);4)Muistse vabadusvõitluse algus(1208);5)Taanlased vallutavad Tallinna(1219);6)Rootslaste sissetund Läänemaale lüüakse tagasi(1220);7)Saule lahingus purustatakse Mõõgavendade ordu(1236); 8)Jäälahing(1242); 9)Stensby leping(1298);10)Jüriöö ülestõus(1343);11)Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule(1346);12)Reformatsioon jõuab Eestisse(1523);13)Trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat(1525);14)Liivi sõda(1558). Iseloomusta 3 näite varal noorema kiviaja ja rooma rauaaja inimeste elukorraldust: Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; ...
Muinasajal jagati Eesti maakondadeks: Saaremaa; Hiiumaa; Läänemaa; Reval; Virumaa; Harjumaa; Järvamaa; Alempois; Nurmekund; Mõhu; Vaiga; Soopoolitse; Sakala; Jogentagana ja Ugandi. Maakonnad jagati omakorda kihelkondadeks ja need omakorda küladeks. 1. Vanem MuinasEesti rahvajuht, keda nimetati ka kuningaks ning rikkaks. 2. Linnus Tugevdatud ehitis, mis oli ehitatud vaenlase eest varjumiseks. 3. Arbuja Ennustaja, tähtis elavate ja hingedemaailma vahendaja. 4. Tarapita Eestlaste ainus muinasjumal, keda austati Saare, Viru ja Läänemaal.
Ester Oras (2007) Retsensioon Maie Remmeli raamatule ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" Maie Remmeli raamat ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" ilmus 2007. aastal välja antuna kirjastuse Argo poolt. Raamatu kogumahuks on 222 lehekülge, millest 8 lehekülge moodustab kasutatud kirjanduse loetelu (kokku 128 nimetust) ning teine 8 lehekülge hõlmab mitmete tabelitega varustatud lisade osa. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, viiest peatükist ning kokkuvõttest, sisaldades mitmeid illustratiivseid jooniseid ja kaarte. Käesolev arvustus on kirjutatud püüdega analüüsida M. Remmeli raamatu alusel probleemistikku, mille lühidalt võiks kokku võtta küsimustega: mis on ja missugune peaks olema (arheoloogia)teadus ning missugune peaks sellest lähtuvalt olema teaduslik kirjatöö? Püstitatud probleemidele vastamiseks on toetutud Alan F. Chalmersi 1998. aastal eesti keeles ilmunud raa...
Üks päev Muinas-Julle elus "Jälle, " ütlesin ma nördinult, kui mu kirves tabas tüüpilist kõva kamakat. Arvasin, et see on järjekordne päikesejumal Amon Ra kuju, mida olin selle kuu jooksul leidnud juba terve tosina. Otsustasin sellest hoolimata kuju välja kaevata. Kui olin edasi kaevanud, oli mu üllatus suur, sest ,,kuju" ei osutunudki kujuks, vaid hoopis millekski suuremaks. Ma ei saanud aru, millega on tegu, kuid kaevasin siiski aina edasi ja edasi ning mulle tundus justkui lõppu ei tulekski. Vahepeal näis, nagu tundmatu eseme pikkus oleks veninud lausa valgus kilomeetriteni. Muudkui kaevasin ning kaevasin, labidat aina sügavamale lükates, lootusraas kustumas. Äkitselt avastasin, et olen kaevetöödega lõpule jõudnud ning otsustasin "kuju" ära mõõta. Lähemal vaatlusel osutus see "kuju" umbes 150- meetriseks kraanataoliseks masinaks. Kuid siiski tundus see mulle võimatu, kuna minu nägemuse kohaselt pär...
100 aastaga Muinas-Eestist tänapäeva Moodne kirjandus on tänapäeva eestlase üks suurimaid kaaslasi üleskasvamisel. Eriline roll on iga inimese jaoks aga kodumaisel kirjandusel, mida hoitakse ja edasi arendatakse. Selle muutumine meie meeletus tempos arenevas maailmas on paratamatu, kuid see-eest areneb kirjandus koos meiega ja meie sellega. Praeguse aja kirjandus on üsnagi mitmekesine: kirjutatakse kõigest, sihtteema justkui puudub. Selles hoolimata ei ole see aga alati selline olnud. 20.sajandi Eesti kirjandusteosed olid pigem realistlikud, kirjeldati ajastule omast elu kohati küll naljaga, kuid üsnagi tõelähedaselt. Näiteks on Tammsaare ,,Tõde ja õiguse'' romaanisari üks parimaid näiteid üdini eestlaslikust ja tolle aja teostele omasest vaikivast morbiidsusest läbi igapäevaelu. Kui võrrelda eelnimetatud teost näiteks Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki teostega, kus põhiajastuteks on võetud ...
Eesti ajaloo KT – muinas- ja keskaeg 1. Miks ei ole Eestis jälgi vanemast ajast kui 11 000 aastat? Esimesed asukad saabusid Eestisse alles 11 000 aastat tagasi. Varasemast asustusest jälgi pole, sest Euroopa põhja osa katsid mitmel korral paksud jää kihid. 2. Kiviaegsed kultuurid – Kunda, kammkeraamika, nöörkeraamika. Oskad iseloomustada aeglast arengut ning nimetada iga kultuuri kohta midagi iseloomulikku. Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime mustriliste savinõude järgi, mida tollel kasutama hakati. Elati majades, kuid mööblit ei tuntud. Tehti algust põlluharimisega. Nöörkeraamika – (venekirved) – 5000a tagasi. Elasid kõrvuti kammkeraamik...
Muinas ja tänapäeva eestlased Esimesed inimesed saabusid praeguse Eestimaa aladele elama üheskoos keskmise kiviaja saabumisega. Sama rahvas on selle paigas tänase päevani säilinud. Säilinud on ka paljud traditsioonid, arvamused ja uskumused kuid rohkemgi veel on uut ja erinevat, mis eristab meie esivanemaid meist endist tänapäeva maarjamaalastest. Üheks tähtsaimaks jooneks, mis iseloomustab eestlasi läbi aegade, võib kindlasti lugeda armastust oma isamaa vastu ning soovi elada maal omas talus, kus otsustaja on taluomanik ise ja ei keegi muu. Sarnaseks võib ehk ka lugeda ennustamise kunsti. Tõsi küll, igal ajal on selleks omad moodused ja viisid kuid põhimõte on see, mis jääb. Vanad eestlased pidasid ennustamist väga tänuväärseks ning tulemusi võeti täie tõsidusega. Palju pole muutunud ka tänapäeval. Oleme siiski rahvas, kes tõsimeeli usub horoskoope ja muud nõiatarkust. Samamoodi, nagu meil praegu, olid vanade...
Hinduism · On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust. · u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Er...
Tallinna Ülikool Eesti Humanitaarinstituut EESTI KULTUURI TEKKE- JA OLEMISEELDUSED NING TINGIMUSED Referaat Koostaja: Kerli Puusepp Rühm: WE-1 Tallinn, 2012 Sissejuhatus Kajastan oma referaadis Eesti kultuuri tekke- ja olemiseeldusi keskajast ärkamisajani. Räägin veidi lähemalt erinevatel ajaperioodidel aset leidnud kultuurilise tähtsusega sündmustest ning samuti üleüldisest eluolust, eelkõige talupoegade omast. Räägin lähemalt ka reformatsioonist ning selle mõjust haridusele. Juttu tuleb ka rahvahariduse tõusust, lugemisoskuse kasvust ning eestikeelse kirjasõna tekkest. Lisaks saab referaadist teada ärkamisaja põhilised muutused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid ning tänu millele sai eestlastest kultu...
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ris...
Referaat RAKVERE ORDULINNUS Sisukord: Rakvere ordulinnusest üldiselt......................lk 3-7 Tegevus seal tänapäeval..............................lk 8 Pildid....................................................lk 9 Kasutatud kirjandus....................................lk 10 Muinas-Viru suurimaid linnuseid Tarvanpea rajati Rakvere vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12. sajandi alguses. Kuulus arvatavalt segatüübiliste linnuste hulka. Vallil puudus kuivmüür, viimase ehitamiseks ei olnud tõenäoliselt sobivat materjali. Arvatavasti 13. sajandi teisel-kolmandal veerandil hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalissaadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapära...
turule. Väga tõenäoline on, et enamus kaubast viidi tagasi Venemaale, kuid sinna müüdi see suure kasumiga b) Lääne naabrid Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaupa peamiselt vahetati mingi muu eseme või asja vastu. Eesisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvasid. Peenemaid riidesorte ja muud luksuskaupa. Kõik tuli peamiselt läänest. 4. Nimeta kaheksa suuremat ja kuus väiksemat muinas maakonda Eestis. 8 suuremat muinasmaakonda oli: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 6 väiksemat munasmaakonda oli: Mõhu, Vaiga, Nurmekund, Alempois, Soopolitse ja Jogentagana 5. Milleks ehitati linnuseid. Linnused ehitati sellepärast, et oleks koht, kus peitu minna vastase eest, näiteks sõja perioodil. Oli Ringväll-Linnused ehk siis suuremad ja võimsavamad kui kunagi varem. Väiksemad linnused
villaste kangaste kasutuselevõtuga muutus himation lopsakamaks. Nüüd võidi võtta kehakatte jaoks hästi suur riidetükk, mida sai põnevamalt ja elegantsemalt drapeerida. Lühikest piklikku riidetükki, mis kinnitati paremal õlal, nimetati chlamyseks ning seda kanti mõnikord põlvini ulatuva kitooni peal. Kangad: Tänapäevani on säilinud mõned MuinasKreeka kanganäidised. Üks kangatükike on kahtlemata siid, kuigi seda hinnalist materjali esines siis veel väga harva.. Muinas Kreekas oli kõige sagedamini kasutatud rõivamaterjalideks linane ja villane, millest valmistatud kangad võisid varieeruda õhukestest ja pehmekoelistest kuni paksude ja tekitaolisteni. Villast vilti kasutati mütside ja kübarate valmistamiseks, tavalist villast kangast himationide ja chlamyste jaoks. Jalanõud: Siseruumides käisid kõik paljajalu, väljas tegid seda vaid alamklasside esindajad.
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad) 4. Nöörkeraamika PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstk...
ISLAM Religiooni rajaja Muhammad, sündis u 570. Aastal 610 sai esimese nägemuse. Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk sahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramazan ehk paastukuu). Palverännak ehk hadz, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna, mis sisaldab jutustusi ehk hadithe lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all. BUDISM Budismi algus 568/563 544/583 eKr. Dharma. Budism ütleb, et kõik, mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illu...
1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal 5)Oska kanda kontuurkaardile: a) Muinas eesti maakonnad, b)eestlaste naaberrahvad, Liivimaa riigid keskajal(enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Meinhard-tuli Saksamaalt liivlasi ristiusku pöörama;1186.aastal sai te siinseks piiskopiks. Berthold-1196.aastal sai ta liivlaste ristiusustamise etteotsa;1198.aastal tõi ta maale esimesed ristisõdijad. Albert-kolmas piiskop,oli osav diplomaat,võimekas organisaator,asutas 1201.aastal Riia linna. Theoderich-Meinhardi abiline,kes käis mehe palvel Roomas abi otsimas.
,,Kool" Püramiidid referaat Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Giza platoo Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga. Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas ...
Maie Remmel (1940) on Eesti teadusloolane (uurinud Karl Ernst von Beari) ja luuletaja(luulekogu: Polüfooniline karneval 1985, Laulud laugudetagused 1982 ja Äng ja arm 2001). Maie Remmeli raamat anti välja Argo kirjastuse poolt 2007. aasta alguses. Raamatutäispikkuseks on 222 lehekülge (sellest 8 lehte lisasid ja 8 lehte kasutatud kirjandust). Raamaton illustreeritud suure hulga pildimaterjaliga, mis muudab selle raamatu igati atraktiivseks.Antud raamatu autor on Muinas-Eestile lähenenud teistmoodi, kui seda tavaliselt tehakse,nagu ta seda isegi mainib. M. Remmel üritab kummutada vanu paradigmasid, mis Muinas-Eestit puudutavad. Raamatu üheks eesmärgiks on aeroarheoloogia tutvustamine ja levitamine.Ta üritab rääkida asjadest, millest pole loodusesse selget märki jäänud ehk siismegaliitehitistest ja nende olemasolust Eestis.Teisalt püüab autor uurida, kuidas rajati tee vanema kiviaja matemaatilisest pihumudelitest uuema kiviaja muinasobs...
,,Kool" Vana- Egiptuse mood referaat Koostaja: ,,Nimi" ,,Klass" ,,Koht + aasta" Riietus Rõivad Muinas- Egiptuses õmmeldi tavaliselt linasest. Enamus inimesi kandis jämeda- toimelisemast kangast riideid, kuid väga elegantsed olid noortest linataimedest kootud õhukesed kangad. Et riietesse jääksid kaunid voldid, neid tärgeldati. Mõnikord aga kooti kangasse kaunistuseks valgeid niite. (Vana- Egiptus lk.40) Kehakatte kangas paljastas isiku ühiskondlikku positsiooni. Näiteks vaaraode riie tehti kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste...
Meeste juuste ja habemete värvimised, lõikused läbi aegade Muinas- Egiptus Sel ajal kandsid mehed parukaid. Kunigapere ja ülikud ajasid pea kiilaks ja kandsid inimjuustest valmistatud parukaid. Muinas-Kreeka 6.saj eKr hakkasid mehed eelistama lühikest lõikust. Pikki juukseid kandsid poisid, noorukid, raugad. Parukad polnud nii moes, kuid kanti siiski. Mehed kui ka naised kasutasid juuste hoolitsemisel parfüüme ja õlisid. 444.eKr hakkasid mehed oma juukseid värvima mahapestava pulbriga. Kasutusel olid ka võltsjuuksed. Juuksed ning habemed olid tol ajal võrdse tähtsusega. Tõsiselt võetav oli vaid habemega mees. Samuti pühendasid mehed palju aega oma keha vormis hoidmisele ning meikisid ja lõhnastasid end. Muinas-Rooma Enamikel Rooma kodanikel olid laubale kammitud juuksed(lühikesed). Tollal vaadati kiilaspäisusele halvasti, seetõttu hakati päid värvim...
ristimiskatsed ja eestlased korraldasid ka ise rüüsteretki Läänemere vastaskaldale. Eestlaste sõjaline tase oli üpriski hea, rajati suuremaid ja võimsamaid ringvall-linnuseid ja tähtsal kohal olid odad-viske,- ja torkeodad. Samuti kasutati ka sõjakirveid ja ratsasõdalastel olid kasutusel kaheteralised mõõgad. Vähem kasutust leidsid vibud ja nooled. Kaitserelvastuseks olid kilbid, kiivrid ja jõukamad võisid lubada endale ka raudtraadist rõngassärke. Tagasi vaadates oli muinas ajal asetleidnud suurel hulgal muutusi ja ühiskond arenes jõudsalt, kuid siiski toimusid need muutused väga suurte ajavahemike jooksul ehk siis väga aeglaselt. Tänapäeva maailmas avastatakse tänu kõrgetele tehnoloogiatele uusi asju põhimõtteliselt iga päev või vähemalt nädal. Muutused ühiskonnas toimuvad väiksemate ajavahemike jooksul kui muinasajal. Kõik poliitilised otsused olenevad valitsuse tujudest ja tujud võivad muutuda neil mitmeid kordi kuude, aastate jooksul.
tegevusalaks oli maaharimine. Põlluharimises kasutati peamiselt kaheväljasüsteemi, taliruki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamise, küttimise ja kalapüügiga. Levis ka vahetuskaubandus, kus sisse veeti: hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, riideid ja välja veeti karusnahku ja vaha. Eesti elanikkond oli suhteliselt ühtne. Suurema osa rahvast moodustasid vabad inimesed. Ebaselge on orjade osatähtsus. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Muinas usund oli eelkõige loodususund, tähtsal kohal oli ravimaagia. Selge piiriliste jumalate olemasolu muistetel eestlastel on vaieldav. Toon välja tähtsamad daatumid muistses vabadusvõitluses. I etapp- jõudude tasakaal. 1208- sakslaste sissetung Ugandisse. 1210 - Ümera lahing- rünnak kulges edukalt, kus eestlased võitsid. 1212- 1215- Toleida vaherahu. 1217- Madisepäeva lahing- eestlased said lüüa. II etapp- sakslased saavutavad edumaa
Kaheväljasüsteem- ühel põllu poolel kasvati vilja ja teine pool oli kesa, siis vahetati. Kolmevälja süsteem- ühele põllule talibili, teisele suvivili ja kolmas kesapõld. Ringvall linnus- rajati tasasele maale, olid suured. Adramaa- maa mida sai ära künda ühe adraga, maamõõtühik. Vahetuskaubandus- kaup kauba vastu Vahenduskaubandus- kaup osteti edasi müügiks Malev- muinas eesti sõjaväeline üksus. 4) Muinas maakonnad: virumaa, harjumaa, revala, läänemaa, saaremaa, sakala, ugandi, järvamaa. 5) Muinasusundid Animism- loodus on elav usuti looduse hingestatusesse Vägi-muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing-muinasusu põhimõiste , millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau JUMESTUSE AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ...............................................................................3 1. JUMESTAMINE MUINASAEGADEL ................................................4 1.1Muinas-India .................................................................................4 1.2Muinas-Egiptus ..............................................................................4 1.3Muinas-Kreeka ..............................................................................6 1.4Etruskid .......................................................................................7 1.5Muinas-Rooma ...............................................................................7 ...
Ajalugu Kontrolltöö küsimused: 1. Mõiste muinasaeg 2. Ajalooline aeg 3. Kes uurivad muinasaega ? 4. Kuidas jaguneb muinasaeg ? 5. Kunda kultuur 6. Narva kultuur 7. Kammkeraamika kultuur 8. Nöör keraamika kultuur 9. Pronksiaeg 10. Rauaaja perioodid 11. Loetle eestlaste naabreid 12. 1930a Muinas usund Ühtset eestlaste muinas usundit pole olemas. Usulised vaated muutusid, kuna muutusid elatus alad ja mõjutasid naabreid. Usundid kajastavad allikaid: 1) Kirjalikud 2) Pärimused, rahvaluule(regivärss) 3) Arheoloogia Muinasusundi põhimõisteks oli vägi. Vägi oli eriline jõud, mida omasid kõik elusolendid ka inimesed aga ka paigad, asjad taevas. Vägi oli ka sõnades. Üleloomulike jõududega oli paremates suhetes tark (nõid). Tema oli erilise väega inimene, kes tundis hästi loodust, ravis
NIMI................................................................... Küsimused filmi „ Malev“ kohta. 1. Kes oli Innocentius III? -Rooma paavst 2. Kes oli Riia (Liivimaa) piiskop? -Albert von Buxhoeveden 3. Kes oli Lehola vanem ( vanemate vanem)? -Lembitu 4.Mis on esimese öö õigus? -On õigus enne mehele minemist külastada Lembitut. (Süütuse kaotamine Lehola vanemale) 5. Kes oli Varbola külavanem keda tunti ka Harju loogilisena? -Varbola Manivalde 6. Mis olid kärajad ? -Kärajad on kõikide maakondade vanemate koosolek 7. Mida tähendas malev? -Malev on muinas- eestlaste sõjaväe koondusüksus 8. Millise lahingu eestlased haledalt kaotasid? -Madisepäeva lahingus (sügiskuu 1217) 9.Millise linnuse juures toimus teine lahing? -Vägeva linnuse 10. Millise valiku andis Manivalde(Maniwalde) lahingu kaotanud sakslastele? -Kas surm või jõudeelu NIMI...................................
Rauaaeg Esimesed esemed ja materjalid Kui raud Eestisse tuli. tegi see eestlaste töö päris lihtsaks ja nad said paremini hakkama. Eestist on leitud ka osasid esemeid ja siin on mõned: Üks on rauast mõõk,pronksist ehtenõel ja väikeselouline kultusekivi. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine, hiljem ka savinõude valmistamine. Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid küla, teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks. Muinas-Eestis polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis juba eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja trääle ehk orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid.
11. 3. 6. 10. 13. 14. 2. 4. 8. 12. 15. 17. 1. 5. 7. 9. 16. 1.Õppeaine 2.Mitu mängijat on jalgrattaoallis ühes võistkonnas? 3.Mitu tähte on taevas? 4. Roomajad teaduslikus keeles 5. Kes oli see Saksa astronoom, kes arvuta planeetide ellipsi kujulise trajektori välja? 6.Metsloom 7. Milline on elanike arvult Eesti suurim alevik ? 8. Kes oli Muinas-Eesti tuntuim maavanem? 9. ...madu 10. okaspuu 11. Jutu..... Asi milles on jutus sees 12. Magus hoidis 13. Õppevahend 14. Õpilaste palk 15. Küsisõna 16. Kuidas kutsutaks kahepaiksete vastseid? 17. Kui võidusõiduauto möödub 2. kohal olevast autost, siis mitmendal kohal ta on?
Aforismid sõprusest Liina Mälgand 12H Aristoteles on sõpruse peamine tundemärk. ng, mis elab kahes kehas. lel pole sõpra. legi sõber. eb palju oma sõprade ja isamaa heaks, isegi kui ta seejuures peak Aristoteles ma sõpru, ja paljude sõprade olemasolu paistab meile mileg , kui tal oleks olemas kõik ülejäänud hüved. Aristoteles Sõprus on rahul võimalikuga, nõudmata kohustuslikku. Oo, sõbrad, ilmas pole sõpru. Sokrates Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. Hea oleks, kui inimene hindaks end, kui palju ta maksab sõprade jaoks, ja püüaks olla võimalikult kallim. Platon utatud teeneid suuremaks, kui nad ise seda teevad; ja vastupidi, William Shakespeare Usk...
Rakvere ordulinnus Rakvere ordulinnus asub Lääne - Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. Rajati taanlaste eestvõttel 13.sajandi II veerandil Rakvere vallseljaku põhjaotsa Vallimäele. (suhteline kõrgus 25m) Seal paiknenud eestlaste muinaslinnust Tarvanpead kindlustati kivist hoonete ja kaitseehitistega. Taanlaste linnust on esimest korda mainitud 1252. Taanlased piirasid linnuse neljast küljest korrapäratu, umbes 7 meetri kõrguse ringmüüriga, seda kaitsti ulgtaladele toetuvast puidust kaitsekäigust. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail, kes ehitasid põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni. A...
Raimond Lätte (22. veebruar 1931 Tartu – 6. jaanuar 1997 Tallinn) Õpingud Lõpetas 1952 koorijuhtimise erialal Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis Tartu Muusikakooli ning 1957 samal erialal Artur Vahteri klassis ja 1961 kompositsioonierialal Anatoli Garšneki klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Töökohad Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast. Oli 1957-1986 kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas 1961-1965 Tallinna muusikakoolis õpetajana ja 1978- 85 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. 1985-1994 oli Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Tähtsamad teosed al on väga palju teoseid, valdavad on siiski erinevad vokaalžanrid, millest suurem õlmab koorimuusika kõikidele kooriliikidele. Eelkõige ongi ta koori- ja lastemuusi ooja. untumad teosed on näiteks „Jorupill Jonn“ ja „Tige tikker“. Kogumikkude...
Hiinavanadusundid Hiinakolmsuurimalevikugausundit on konfutsianism, taoismjabudism Konfutsianismjataoism on mõlemadHiinastekkinudjapeaaeguühelajal. Esialguolidmõlemadfilosoofilisedsüsteemid. Konfutsianismkujunesriigifilosoofiaksjariigikultuseks, mille keskmesolidsotsiaalsedjaeetilisedküsimused. Taoism arenesrahvausundiks, missisaldaspaljuüleloomulikugaseostuvaidtseremooniaid. Hiinlasteiidnemaailmapilt. Muinas- Hiinareligioonolipolüteistlik. PeajumaloliTaevajumal, kõigealusepanija, loodusejainimestesaatusemäärajajainimestetegudehindaja. Lisakskummardatiarvukaidloodus- javiljakusjumalusijavaime. Erilistaustustosutatikodukoldejumalalejapõldudejumalatele. Õpetusmaailmakõiksusestjaselleehitusestvormusilmselt I at algusekseKr (samalajalkuihindudeveedad). Sellekohaseltarvatiuniversumistegutsevatkahtteineteiselevastandlikkujõuduvõiprint siipi: yang j...
Huvitavaid fakte Kasutatud kirjandus Raplamaa Rapla maakonnas on 10 https://et.wikipedia.org/wiki/Rapla_ omavalitsusüksust (valda). maakond Raplamaal asub tähtsaim http://www.raplamaa.ee/et/turism/va veelahe- Paluküla hiiemägi, atamisvaarsused/ kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik. Maakonna põhjaosas avaneb ordoviitsiumi ladestu. Rapla apteek töötab aastast 1866 ja haigla 1889. aastast. Raplamaa Ajalugu Vaatamisväärsused Üldandmend: Maakonna tuumiku moodustavad Haimre park ja kabel Maakonnalinn: Rapla Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli ...
Muinasaja muusika Muinasajal ei olnud muusika omaette kunstiliik, vaid oli tihedalt seotud usundite, kommete, tantsude ja mängudega. Arvati, et muusika abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule lauldi koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamisega või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mis valmistati loomaluudest, sarvedest või pilliroost. Muistne kütt võis keelpilli valmistamise mõttele tulla siis, kui vibu nöör heli tekitas. Muinasaja inimese elu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Laul, tants ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda. Kultuurühiskonnad Kultuurühiskonnaks sa...
VAATAMISVÄÄRSUSED, MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE Tallinna vanalinn · Üks paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. · Alates 1997. kuulub linn UNESCO maailmapärandi nimekirja. · Seal on säilinud 11.-15. saj pärit tänavate süsteem. · Enamus 14. ja 15. saj püstitatud hoonetest on siiamaani oma algupärase suuruse ja kujuga. · Kuigi vanalinna külastus ise on tasuta, tuleks tutvuda meelepäraste muuseumite lahtiolekuaegadega ja hindadega. Kuressaare Piiskopilinnus · Asub Saaremaal, Kuressaares ning on enam-vähem täielikult säilinud konventlinnus Liivimaal ja kogu Baltikumis. · Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. · Linnus rajati arvatavasti 13. saj teisel poolel, kuna seda on esmakordselt mainitud 1381. aastal. · Peale muuseumi võimalus külastada sepi-, klaasi- ja keraamikakoda. · Külastamise soovi korral tuleks tutvuda linnuse lahtiolekuaegade ja hindadega! ...
Pandivere kõrgustik Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro Pandivere kõrgustik Pindala: 2415 km2 Moodustab Eesti territooriumist 5,3% Kuulub Lääne-viru ja Järva maakonda Naabruses asuvad: põhjas- Viru lavamaa idas- Alutaguse madalik lõunas- Kesk-Eesti lavamaa läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad: Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku Linnad- Ra...
Viikingid ja nende kunst Koostaja: Sandre Saretok Viikingid Viikingid olid muinas-skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.1.1. sajandil. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantismiajastul, mil neid hakati kujutama idealiseeritult (ebaajalooliselt) hulljulgete võimaste sõdalastena. Hilisemas popkultuuris (filmid, koomiksid jms) on levinud võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, ...
Pressiteade Metsa Talgud Eesti Männiühistu koostöös Metsaameti ja Kuuseametiga korraldavad sellel Laupäeval 13. Aprillil kell 12 Rakvere Lauluväljakul ,,Metsa talgupäeva". Kohale on oodatud kõik loodusesõbrad ja metsasõbrad, kes tahavad anda oma paunuse kodukoha heakorrale. Avatud on ka laluväljaku kohvik, kus võib oma taastusi parandad sooja supi ja teega. Rakvere Lauluväljak on paik, kus kohtuvad kolme korraldaja huvid. Lauluväljak asub Rakvere ordulinnuses, Lääne-Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. ,,Talgute paiga valikul sai määravaks isiklik kogemus," selgitab Männiühistu Liige Kask Mänd. "Rakvere Lauluväljak ja Ordulinnus, kui osa minu kodulinnast, siis tahtsin kohe kindlasti alustada talgupäevi siit, et kaasa haarata oma kodulinna kaaslasi, " lisab Mänd. Eesti Männiühistu on linnade organisatsioon, mille peamiseks tegevuse...
VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...
LOODUSRAHVASTE MUUSIKA: Rituaalide keel krgemate judude ja vaimumaailmaga suhtelmiseks. Loodusjudude mjutamine lbi laulu ja tantsu. Lindude ja loomade keel matkimine jt VANADE KRGULTUURIDE MUUSIKA: Muinas- Egiptus eKr, Mesopotaamia eKr, India eKr, Hiina eKr, Araabia pKr, Mehhiko pKr (Muusikal philiselt kuluusliku funktsioon, klas ka tantsu, vistluste, smaaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul vga thtis koht. Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA: jumalateenistuse liturgia koosnes histest palvustest ...
Kas vajame filmi/seriaali muistsest vabadusvõitlusest? Läbi ajaloo on Eesti pidanud sõdima oma vabaduse eest, kaotades palju elusid, kannatades palju, kuid samas tõstnud rahvustunnet ja kindlustanud meie riiki. Suuremad sõjad vabaduse eest on pandud ühise nime alla: muistne vabadusvõitlus. Kuid kas inimesed teavad sellest piisavalt, või oleks vaja luua film muistsest vabadusvõitlusest? Termin eestlaste muistne vabadusvõitlus võeti kasutusele 1920. aastate Eestis ja see sidus kahte suuremat võitlust vabaduse eest. Juba 13. sajandil oli Muinas-Eesti peaaegu ühtne riik, mille rahvas tegutses koos. Baltisakslased, pidades Eestit niiöelda metsikuks maaks, tõid siia ristiusu ja üritasid seda eestlastele peale suruda, kuid see vaid tugevdas rahvustunnet ning sundis eestlasi enda huvide ja uskumuste eest seisma. Kuigi ristisõda kaotati, jäi rahvustunne püsima, innustades eestlasi enda vabaduse eest ed...
Muinaseestalse elu-olud Surnute austamine Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa mitmesuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama,sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elevatel külas. Üleloomulikud jõud Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Nendelt või oodata nii heab kui ka halba.Selleks, et loota nähtamatutele jõududele- haldjatelt ja jumalatelt- abi või lepitust, toodi neile ohvreid. Riided Alustades väljanägemisest, tuli muinaseestlastel valmistada endale mõistagi rõivad. Kanti linast särki mehed lühemat, naised pikemat. Meestel olid särgi all linased või villased püksid. Aluspesu muinasajal polnudki. Särgi peal kanti umbkuube ja külmema ilmaga ka sõba ehk suurrätti. Jalas olid nõeltehnikas valmistatud sokid või jalasidemed, nende peal nahast pastlad või saapad. Kangad kooti ...
Tallinna minevik Tallinn on meile kõigile kindlasti väga kallis. Esiteks on ta meie riigi pealinn, teiseks on see paljude sünnilinn ja paljudele on ta ka kodulinn. Kuna Tallinn on ka mulle väga tähtis, siis kirjutan tema minevikust. Läbi ajaloo on Tallinnat nimetatud erinevate nimedega. Näiteks paljud Vene kroonikad nimetavad teda Kolõvaniks. Sitsiilia kuninga Roger II õukondlane joonistas 1154. aastal maailmakaardile Kaleweny, mida peetakse Tallinnaks. Läti Hendriku Liivimaa kroonikas nimetatakse Tallinna aga hoopis Lindaniseks. 1536. aastal mainiti esmakordselt seda Tallinnana. Sakslased on seda linna nimetanud ka Revalaks, mis on arvatavasti tuletatud teda ümbritsenud muinas-maakonna Rävala järgi. Tallinna nimi arvatakse olevat tulnud taani keelest, mis tõlkes tähendas Taani linna. Oma pika eksisteerimis aja jooksul on Tallinn olnud nii iseseisev, kuid kuulunud ka erinevate riiki...
Kokku- ja lahkukirjutamine KINDLASTI LAHKU tol ajal /sel ajal üle jõu käiv töö ida poole /minu poolt sel kombel linna ja maa vaheline kirja teel tohutu suur aru anda / aruandmine aja jooksul ääretu lai alla kirjutamas võimaluse korral põhjatu sügav üles leidmast õlg õla kõrval kas või / mis tahes pead murdes samm sammu järel kogu aeg päevast päeva aastast aastasse maa all mitu tuhat paar miljonit minu arust ellu viia L. Koidula aegne Teise maailmasõja aegne Raekoja plats Läänemere maad Skandinaavia maad Aasia maad KINDLASTI KOKKU sellegipoolest igaühel/igalühel ingliskeelne lemmikkirjanik (kõik lemmikud) sajanditepikkused järkjärguline südamehääl inimestevahelised läbilöömine iseenesestmõistet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
