3.Võrdle õie-ja lehepunga ehitust. Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega,õiepungas on õiealgmed,mõlemad tekivad mitmeaastastele taimedele. 4.Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud?Too näiteid. Mitmeaastastel rohttaimedel ehk püsikutel.NtÜlane,Sinilill,alpikann.. 5.Mille poolest erineb risoom juurest? V:Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taanarenenud soomuskujulised lehed või lehearmid. 6. 6.Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks? V:Sest mugul on varuainerikas osa,kujult keraja või piklik
millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS PAPRIKA KABATSOK MAASIKAS ÕISIKKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse õisi LILLKAPSAS BROKKOLI KAPSAS ARTISOK KARTUL Süüakse mugulat, mis on maa-aluse võsundi tipp, kuhu on kogunenud varuained MAAPIRN KÖÖGIVILJAD JAOTUVAD K A S V U A JA JÄ R G I ÜHEAAS TASED KAH EAASTASED M IT M E A A S T A S E D SAL AT PO RG AND M A IT S E T A IM E D TO M AT KAPSAD RABARBER KAUNV IL J A D K A A L IK A S M URULAUK VASTAVALT EESTI TOITUMISTEADUSE
Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega. 4. Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud? Too näiteid. Sibulad,mugulad ja risoomid on muundunud võsud NT: Alpikann,nuikapsas,liiliad,krookused,lumikellukesed,tulbid. 5. Mille poolest erineb risoom juurest? Risoom meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga.Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed või lehearmid. 6. Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks? Vars 1. Missugused on varre põhilised ülesanded? Toitainete juhtumine teistesse taime osadesse. Seob tervikuks kõik ülejäänud taimeorganid Ühendab juuri, lehti ja õisi. Toestab taime. 2. Kuidas liiguvad varres erinevad ained? Tõusva ja laskuva vooluga. 3. Kuidas jämenevad mitmeaastaste taimede varred? Kambiumirakkude jagunemise tõttu. 4. Milleks kasutavad inimesed taimede varsi?
Mulla temperatuur peaks olema vähemalt +8°. Varajasel kartulil võiks ajada vaod ette, eelsoojenema. Ka idanenud mugulad võiks tõsta üheks ööpäevaks umbes 20-25° juurde sooja. Ainult et kontrast mulla soojuse vahel ja mugulate soojuse vahel ei tohiks olla väga suur, et kartul ei satuks stressi. Varase kartuli võiks kiirema saagi saamiseks katta kateelooriga. Parimaks mahapaneku ajaks loetakse aega, mil toomingas õitseb. Tihedus oleneb vao laiusest, tavaliselt 3- 4 mugulat meetrile. Mulda tuleks viia ka toitaineid. Toitainete puuduse korral muutuvad taimed haigustele vastuvõtlikuks, maitse ja säilivus halveneb. Kasutama peaks hästi lagunuenud komposti ja spetsiaalset kartuliväetist. Värsket sõnnikut ei tohi panna. Muldamine on kasvatamise juures oluline töö, see tagab suurema saagi, hävitab umbrohtu ja haigusi, tavaliselt tehakse seda umbes 3 korda. Mullata tuleks rohkem tugevate vihmade korral ja raskel mullal. Kui oodata on kuivaperioodi, siis on
..5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 Sugukond Juurseller kuulub sarikõieliste sugukonda. Perekonnaks on rahttaimed. Päritolu Seller on päris Vahemeremaade sooldunud muldadega rannaniitudelt. Vanas-Egiptuses, Kreekas ja –Roomas kasutati lõhna- ja ravimtaimedena. Hiljem maitse- ja köögiviljataimedena. Botaaniline iseloomustus Kuulub sarikõieliste sugukonda. Juurseller ei kasvata mugulat, vaid paksud mahlased varred ja lehed. Seller sisaldab rohkesti eeterlikku õli, sellest on tingitud tema tugev lõhn ja maitse. Bioloogiline iseloomustus Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC Keskmise soojanõudlikusega Ei talu öökülma Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC seeme idaneb heades tingimustes 15-20 päeva Keskvalmiv sort külvamisest valmimiseni kulub umbes 80 päeva.
Neid pungi nimetatakse uinupungadeks. Maa-alused muundunud võsud ehk võsu muudendid on iseloomulikud vaid mitmeaastastele rohttaimedele ehk püsikutele. Sügisel kuivavad nende maapealsed varred ja lehed ära. Püsikutel talvitub siis ainult maa-alune võsu muudend. Maa- alune võsu muudend on ka varuainete säilituspaigaks. Nende varuainete mõjul kasvab kevadel uus maapealne võsu. Vastavalt maa-aluse võsu muudendi väliskujule ja siseehitusele eristatakse risoomi, sibulat ja mugulat. Risoom asetseb maapinnaga suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka taime vegetatiivseks paljunemiseks. Ebasobivad kasvutingimused põuase suve või külma talve elavad need taimed üle risoomina. Risoom meenutab väliselt juurt, kuid selle tipus puudub kasvukuhik ning tal on eristatavad pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed (või lehtede armid). Pungadest võivad areneda uued maapealsed võsud. Risoomist saavad alguse
G PBS+Vii PBS r. H PBS PBS · Igasse süvendisse kanname 100µl proovi. · Taimelehest eraldame mahl spetsiaalse mahlapressi abil ja eppendorfi- tuubis lahjendame teda vajaliku kontsentratsioonini PBS-ga. Tuleb välja kaks proovi 1:10 ja 1:20, need on proovid ilma viiruseta. · Lehe proovi viirusega saame õppejõust. · Edasi valmistame mugulamatrejalist mugula proovi viirusega. Selleks võtame umbes 1g mugulat ja pressitakse välja mugula mahl, lahjendame teda PBS-ga vajaliku kontsentratsioonini. · Mugula proovi viiruseta saame õppejõust. · Kanname kõik proovid vastavasse süvenditesse. Süvendisse G kanname PBS ja viiruse (nr.7). · Plaadilt eemaldame mitteseostunud antigeen ja peseme plaate 4x PBS/ Tw-ga ja 1x PBS- ga. · Plaat blokeerime 1% BSA lahusega PBS/ Tw-s 1.5 tundi ruumitemperatuuril, eemaldame
Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti. Mädanev mass ei haise. Hallitusest põhjustatud mürke võib olla pähklites ja maisis, samuti teistes teraviljades. Hallitusseente toodetud mürgid ei põhjusta korraga ägedaid mürgitusnähte, kuid ebakvaliteetse toidu pikaajalisel tarvitamisel võivad nad tekitada neerukahjustust, sisemist verejooksu ja halvimal juhul ka vähktõbe. Hallitanud toidu söömine raskel näljaajal on
B2- ja C- ning E-vitamiini. Mõjub söögiisu tõstvalt ja seedimist soodustavalt. On tuntuks saanud köha, hingamisteede katarri ja seedehäirete korral. Eksootilised viljad Värsemugulat ja noori lehevarsi tarvitatakse toorelt salatite ning toortoitude valmistamiseks, samuti järelroana nagu puuvilja. Peeneks hakitud mugulat kasutatakse omaette salatina või koos teiste köögiviljadega, sobib ka puuviljadega nagu õunad, pirnid, apelsinid, mandariinid, kiivid, avokaado. Eriti hea kala küpsetamisel tulel või grillimisel. KOKKUVÕTE Eksootilised puu- ja juurviljad on väga kasulikud, kuigi paljud inimesed ei oska mõnda kindlat vilja poes üldse otsida, seega selles töös tegime kokkuvõtlikult selgeks, millised on
Nädal enne mahapanekut hoitakse seemnemugulaid 48 tundi 300C juures. Mahapanek Kartul pannakse maha esimesel võimalusel. Optimaalne mulla temperatuur mahapanekuks on 7 kuni 100C. Eesti tingimustes saabuvad soodsad ilmad aprilli lõpp mai algus. Mahapaneku meetodid: 1)käsitsi vakku 2)poolmehhaniseeritud 3)mehhaniseeritult Mahapaneku tihedus Mahapaneku tihedus sõltub vagude laiusest ja seemnemugulate tihedusest vaost. Eestis on kõige rohkem levinud variant 70 x 25 cm s.o. 57 000 mugulat hektarile (3,5 tonni seemnemugulaid). Kartulimugulad kaetakse vaos 5 kuni 7 cm paksuse mullakihiga. Kasvuaegne hooldamine Hooldustöödega luuakse kartulile soodsad kasvu ja arengu tingimused kogu vegetatsiooni perioodiks. 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine Koristamine Toidukartul koristatakse siis kui kartulimugul on tehniliselt küps. See avaldub pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgistumises. Koristusviisid
vart süüjakse ka noori lehti Paljundatakse seemnega kui ka vegetatiivselt Kuivatatakse ja külmutatakse 3kt Kartul · Maavitsaliste sugukonda · Mullapealset osa nim vars ja õied · Mullaalumiseks osaks mugul e. stoolon · Kartuli viljaks on mari · Paaritusulgjas lihtleht · Viietini õis valge kuni lillalni · Narmas juurestik · Mullasiseseks osaks mugul · Pinnapealne juurestik · Periterm korgistanud koor: kaitsta mugulat · Pruun, kollane, punane , must koore värv · Valge, kollane, punane kartuli sisu värv · Söögikartul jaguneb lauakartul, friikartul, krõpsukartul · Lauakartulil peab olema hea maitse, hea keeduomadused, üldiselt eelistatakse suuri mugulaid ja kollase sisuga. Peab keema ühtlaselt. Ei tohi olla sügavaid silmi, kärnane ja krobe koor. · Friikartul sobivad sordid mis kasvavad ühtlaselt suureks pikliku või ovaalse kujuga. Tihe vili mis võtab sisse vähe rasva
Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti. Mädanev mass ei haise. Hallitusest põhjustatud mürke võib olla pähklites ja maisis, samuti teistes teraviljades. Hallitusseente toodetud mürgid ei põhjusta korraga ägedaid mürgitusnähte, kuid ebakvaliteetse toidu pikaajalisel tarvitamisel võivad nad tekitada neerukahjustust, sisemist verejooksu ja halvimal juhul ka vähktõbe. Hallitanud toidu söömine raskel näljaajal on
materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi tugevdamises Vanill e. vanilje maitseaine. Valge kala - kokkuleppeline nimetus kalade kohta, kellel on üsna lahja liha ning enamik rasva on koondunud maksa, mõnikord ka siseelundite ümber või otse naha alla. Varsseller - üks sarikaliste sugukonda kuuluva aed- ehk juurselleri teisenditest. Varsseller ei kasvata mitte mugulat, vaid paksud mahlased varred ja lehed. Verikäkk - sisaldab rukkijahu, nisujahu, toiduverd, keedusoola, maitseaineid, sibulat, maitsetugevdajat (naatriumglutamaati), säilitusainet (naatriumnitrit). Verivorstid - valmistatakse searasvast, pekist ja kruupidest või riivsaiast ning maitseainetest. Viini snitsel - snitsel sidrunilõigu, kapparite ja kiluga/ansoovisega. Viigimari - viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu Vokkima - e
sees peenardes. Kevadel muneb sibula lehtedesse näritud avadesse. Valmikud ja vastsed närivad lehtedesse auke. Vastsed toituvad lehe kudede sees. Pealsed kuivavad. Nukkuvad mullas. 1 pk aastas. Liblikalised. Sibulakoi talvitub nukuna kuivanud umbrohul. Muneb sibula juurekaelale, lehtede vahele. Röövikud kaevandavad pealsetes. 2 pk. Kahetiivalised. Sibula kärbes talvitub nukuna mullas. Muneb maapinnale, sibula lähedusse. Vaglad kahjustavad mugulat elavad sibula sees, sibul mädaneb. 2 pk. Kõige ohtlikum sibulakahjur Eestis. Sibulasirelane talvitub vaglana põllul mullas ja sibula jäänustes või hoidlas sibula sees. Muneb sibula soomuste vahele või mulda selle lähedusse. Vaglad eelistavad vigastatud mugulaid. 2 pk. peedi kahjurid Mardikalised. Peedi-rohuhüpik talvitub noormardikas kõdus. Munevad mullale taime lähedusse. Valmikud kahjustavad lehti, lehtedesse on näritud lohud. vastsed toituvad juurtest. Nukkuvad mullas
0 C haiguse levik soodne. Mugulate nakatumine toimub sademetega, kus uhutakse haigustekitajad mugulateni. Teine haigestumise võimalus on koristamise ajal, mil mugulad puutuvad kokku nakatunud pealsetega. Nakatunud mugulate pinnal tekivad pruunid, violetsed või hallid veidi 5 sissevajunud kõvad laigud, mis kiirtena tungivad mugula sisemusse, kahjustades sellega seega ka mugulat. Säilivus kahjustunul mugulal on pea olematu (Crop Post-Harvest, D.Rees, Blackwell). Mullas võib nakkus levida haigestunud pesast kuni 20 cm kaugusele (Joonis 1). Mugulate nakatumise vältimiseks kuhjatakse viimasel vaheltharimisel hoolikalt mulda vagudele. (L.Tartlan, 2005) Kartuli-lehemädanikku saab tõrjuda, ennetada mitmeti: 1. Kasutada keemilist tõrjet. Ei tohiks siiski unustada, et kasutaksime tõrjemeedet keskkonnale sõbralikes kogustes. 2
· pärast operatsioone ja traumasid · asteeniliste seisundite (halb olla, väsimine, tuju kõikumine) · intoksikatsioonide korral Vastnäidustused: Astelpajumahla igapäevane joomine ei kutsu esile kõrvalnähte, kuid põiekivide korral on soovitatav astelpajumahlast loobuda. Pea selles osas nõu arstiga. Küüslauk Kasutatakse maitse- ja ravitaimena. Toiduainetele lisamine parandab nende säilimist. Küüslaugust kasutatakse mugulat ja rohelisi varsi. Küüslaugu kodumaaks peetakse Indiat, kus seda ravim- ja toidutaime kasutatakse 47 haiguse raviks, alates pahaloomuliste kasvajatega ja lõpetades nohuga. Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehe mehisuse säilitajana. Saksamaal ja Siberis on peetud küüslauku üheks tõhusamaks düsenteeria- ja tüüfusetekitajate eemalepeletajaks. Hiinas raviti küüslauguga hingamiselundite, südame- ja
samuti nii seen kui vetik-komponendist. Võsu Võsu on tavaliselt taime maapealne osa (võsu võib muunduda ka taime maa-aluseks osaks). Võsu areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskseks osaks on vars, mis kannab pungi ja lehti. Võsu puitunud osa nimetatakse võrseks. Maa-alused võsu muudendid on iseloomulikud mitmeaastastele rohttaimedele. Nad on talve üleelamiseks. Vastavalt maa-aluste võsude väliskujule ja siseehitusele eristatakse risoomi, mugulat ja sibulat. Õiekate (viki) Õiekate ehk periant on õie vegetatiivne (suguta) osa, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid ning hiljem vilja. Koosneb kas tupp-ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühesugustest õielehtedest (lihtne õiekate). Võivad olla rohelised või muud värvi. Vahel on õielehed omavahel kokku kasvanud, nii et õis meenutab putke või kellukat. (õp) Tupplehed+kroonlehed=õiekate. Kui tupp- ja kroonlehed pole välimuse järgi eristatavad (on ühesugused või
pärakuveenikomude ravimiseks. · Välispidiselt on astelpajuõli tarvitatud naha ainevahetuse korrastamiseks ja põletike vaigistajana naistehaiguste puhul. Õliga on saadud häid tulemusi ka maksa ainevahetushäirete (alkoholimürgistuse) ravimisel. Astelpaju lehtede tõmmis tugevdab juukseid, kõrvaldab kõõma ja taastab brünettide loomuliku juuksevärvi. KÜÜSLAUK · Küüslaugust kasutatakse mitte üksnes mugulat vaid ka rohelisi varsi, mis on samuti maitse- ja ravimtaimeks. Aednikud ei soovita neid ära võtta (üksnes õisikuvars), vaid siduda varred kokku. Tihti istutatakse küüslaugud paarikaupa, et siduda varred kokku tugevuse tagamiseks. Küüslauk vajab pikka kasvuaega - selles peitubki tema kasvatamise ainuke probleem. Soovitatakse küüned eelnevalt juba idandada ja panna maha märtsis-aprillis, kui maa on veel niiske. Kevadised
MÄNGUKÄIK: Lapsed Kui laps näeb pildil puuvilja, mis kasvab puu otsas, siis peab ta tõusma püsti ja imiteerima puud. Seda saab teha mitmeti, näiteks: sirgelt püsti nagu puutüvi ning käed üles kõveralt nagu oksad. Kui laps näeb pildil maa pealseid vilju, marju, aedvilju, siis peavad lapsed istuma toolile ja imiteerima põõsast või vilja ennast. Kui laps näeb pildil juurvilja, mis kasvab maa all, siis laps peab kükitama ja imiteerima mugulat või juurikat või vastavat vilja, mis pildil näidatud. Õpetaja Õpetaja näitab ühekaupa mängukaarte ning lausub: ,,Mõista mõista, kus ma kasvan, kas puu otsas, maa peal või maa all?''. Kui lapsed on vastava kuju võtnud, siis võtab õpetaja uue kaardi ja lausub uuesti mängupealkirja ja nii edasi, kuniks kaardid otsas. EESMÄRK: 33
kriteeriumiks on milline on netosaak (kogusaak- seemnekulu)Soovitavad erinevad mahapanekutihedused- 40-45000 mug/ha. Varase kartuli puhul 45-47000. Eestis on mida tihedam mahapanek, seda suurem saak. 70 cm vagude vahekaug-use puhul mugulate vahe vaos 2-3 cm 10g seemnemugula suuruse kohta. Meile soovitav 60-65000 taime/ha 4-5 mug 1 vao meetri kohta. Tihedust on vaadatud kui palju on võrseid/m². Kui on 4-6 idu/m², siis peab maha panema 42-60000 mugulat/ha, mis massina väljendub 1,5-4,4 t. Mahapanekuaeg 25 apr-10 mai, lõuna eestis varem, põhjaeestis hiljem. Kasvuaegne hooldamine: rullimine, äestamine 2 korda ja muldamine 3 korda.,keemiline umbrohutõrje, lehemädanikutõrje. 48) Kartulimugulate kuivaine- ja tärklisesisalduse määramine. 49)Varajase kartuli agrotehnika iseärasused. 50) Söödajuurviljade seemnete ja juurika ehitus. Seeme: vili, seeme pind värvus kuju
põhiliseks kriteeriumiks on milline on netosaak (kogusaak- seemnekulu)Soovitavad erinevad mahapanekutihedused- 40-45000 mug/ha. Varase kartuli puhul 45-47000. Eestis on mida tihedam mahapanek, seda suurem saak. 70 cm vagude vahekaug- use puhul mugulate vahe vaos 2-3 cm 10g seemnemugula suuruse kohta. Meile soovitav 60-65000 taime/ha 4-5 mug 1 vao meetri kohta. Tihedust on vaadatud kui palju on võrseid/m². Kui on 4-6 idu/m², siis peab maha panema 42-60000 mugulat/ha, mis massina väljendub 1,5-4,4 t. Mahapanekuaeg 25 apr-10 mai, lõuna eestis varem, põhjaeestis hiljem. Kasvuaegne hooldamine: rullimine, äestamine 2 korda ja muldamine 3 korda.,keemiline umbrohutõrje, lehemädanikutõrje. 48) Kartulimugulate kuivaine- ja tärklisesisalduse määramine. 49)Varajase kartuli agrotehnika iseärasused. 50) Söödajuurviljade seemnete ja juurika ehitus. Seeme: vili, seeme pind värvus kuju
· mineraalväetised · vagude sisseajamine Mahapanek · muld peaks harimissügavuses olema soojenenud +7-+10 kraadini · kergetel muldadel mai algus, rasketel mai lõpus (toominga õitsemisest pihlaka õitsemiseni) · sobiv kasvutihedus hektaril: 60-70000 taime/ha -seemnekartuli kasvatamisel 40-45000 taime/ha - toidukartuli kasvatamisel ~35000 taime/ha - toiduainetetööstusele kasvatamisel (friid jms.) · vaovahe tavaliselt 70 cm · mugulate vahekaugus vaos - ~25 cm (4-5 mugulat m kohta) · seemnenorm - keskm. 3 t/ha (2 - 4 t/ha) · mugulad peaksid saama kaetud vähemalt 5-7cm mullakihiga, vao kõrgus ~25 cm Kasvuaegne hooldamine 1 Rullimine -kuiv kevad-hiline mahapanek - kerge muld Vaheltharimine-5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles · I vaheltharimisega hilinemisel umbrohtumus suureneb 10-45% · edasised muldamised teha agregaadis äketega · äestamine lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused · mullatakse vastavalt vajadusele kuni pealsete
..60 mm; 4) vaod peavad olema sirged ja ühesuguste vahedega; ühe töökäigu reavahede lubatud kõrvalekalle ei tohi ületada ± 2 cm, eri töökäikudel (puuteridadel) ± 10 cm; 5) mahapanekusügavus ei tohi ettenähtust erineda üle ± 2 cm; mahapanekusügavus (joon 5.10) on raskema ja keskmise lõimisega muldadel 5...8 cm, kerge lõimisega muldadel 10...12 cm; 6) mugulad tuleb maha panna ettenähtud tihedusega nii üksikridades kui ka tervel põllul: mugulanorm on 45000...70000 mugulat hektari kohta (2,5...5,0 t/ha). 34. Kartulipanurite ehitus ja tööorganid. Kartulipanuri koostisosad on raam, veermik, haake- või riputusseade, tööorganid, reguleerseadised, väetus- ja automaatikaseadmed, ülekanne ning märgisti. Tööorganiteks on mugulapunker, mugulaannusti (-dosaator), seemendi ja mugulaid mullaga katvat organid (vaosulgur, harjamoodusti). Mugulapunker on kaldse põhjaga kast. Mugulate vool kolusse peab olema pidev ja ühtlane,
Uued taimed arenevad juurest, varrest või Sugulise paljunemise organiks on õis. lehest. Võsuks nimetatakse taime maapealset osa, so vart koos tema harude, lehtede, pungade, õite ja viljadega. Võsul on erinevaid pungi. Vastavalt ehitusele eristatakse lehe- ja õiepungi. Osa külgpungadest jäävad püsima, ilma, et nad edasi areneksid. Neid nimetatakse uinupungadeks. Maa-aluse võsu muudendi väliskuju ja siseehituse põhjal eristatakse risoomi, mugulat ja sibulat. Risoom Mugul Sibul Meenutab välimuselt juurt, Maa-aluse võsu tipmine, Vars on tugevasti lühenenud siseehituselt varre sarnane. tugevasti paisunud ja ja muundunud Risoomil on pungad ja varuainetega täitunud osa. sibulakannaks. Sellele taandarenenud lehed või Kartulimugulal asetsevad kinnituvad tihedasti lihakad
Saamisviisi järgi võib vürtsid liigitada: · õied: humal, nelk, safran; · viljad: koriander, muskaatpähkel, must, valge ja roheline pipar, paprika, vanill; · seemned: sinep, moon, kardemon; · koored: kaneel; · lehed: loorber; · juured: ingver, kurkum, küüslauk, sibul, madarõigas Erinevus Ürtide puhul kasutatakse taime lehti ja rohelisi osasid. Vürtside puhul taime teisi osi nagu juurt, tüvi, mugulat, koort või seemnedid. 33. GDA märgistus. GDA (Quideline Daily Amounts) päevane soovitatav kogus GDA on vabatahtlik märgistus, millega on võimalik saada kiire ülevaade toidus või joogis sisalduvate toitainete ja kalorite päevasest soovitatavast kogusest (GDA). GDA-ga märgistatakse toidukaubapakenditel neli toitainet (suhkrud, rasvad, küllastunud rasvhapped, sool) ja kalorsus. Päevased soovitatavad toitainekogused on esitatud protsentides. 34. Loomatoitude liigitamine, kassipiim
närimata alla. Nii sai metshaldjat näha inimese kujul. Kui lepiti ka linnukujulise haldjaga, tuli sama rituaal viia läbi surnud linnuga. Rootsi soomlased uskusid metshaldjat nägevat jaaniööl hauast võetud laiba riideis, koera pealuu kaasas, metsa kõndima minnes. Metshaldjat tuli vaadata läbi pealuu silmaaukude (Masing 1998:136). Metsaväge sai appi kutsuda ka kergema vaevaga: “/.../ tuli otsida üheksalt maalt kolm päevanägematut, puukoore alla kasvanud mugulat ja kõik matta ööl kolme tee ristkohale /.../” (Masing 1998:130). Kirikuhaldja (kirkon haltia), keda kujutletake vahel kiriku kõrguseks, nägemiseks tuli võtta hauast aga vana laiba pealuu, mille silmaaugust läbi vaadates ta nähtavale ilmus. Kõnelda sai haldjaga läbi kolba suu ava. Tulles andis haldjas suud, minnes pakkus kätt, aga viimast ei tohtinud vastu võtta, muidu viis ta hauda kaasa (Masing 1998:141). Läbi kolba silmaaugu
Venemaal peeti küüslauku heaks podagra ja kivitõve ravimiks, temaga aeti välja naaskelsabasid. Jaapanlased on leidnud, et küüslauk tugevdab immuunsüsteemi ja ergutab sugunäärmete tegevust. Küüslauk kasvab pea kõikjal, ta tahab viljarikast pinnast ja päikesepaistelist kasvukohta. Võib kasvada kuni 60cm kõrguseks, tal on ühise kuivsoomusega ümbritsetud ja tütarsibulatest koosnev liitsibul (on ka teisi vorme). Küüslaugust kasutatakse mitte üksnes mugulat vaid ka rohelisi varsi, mis on samuti maitse- ja ravimtaimeks. Aednikud ei soovita neid ära võtta (üksnes õisikuvars), vaid siduda varred kokku. Tihti istutatakse küüslaugud paarikaupa, et siduda varred kokku tugevuse tagamiseks. Küüslauk vajab pikka kasvuaega - selles peitubki tema kasvatamise ainuke probleem. Soovitatakse küüned eelnevalt juba idandada ja panna maha märtsis-aprillis, kui maa on veel niiske. Kevadised öökülmad küüslaugu võrseid ei kahjusta
Venemaal peeti küüslauku heaks podagra ja kivitõve ravimiks, temaga aeti välja naaskelsabasid. Jaapanlased on leidnud, et küüslauk tugevdab immuunsüsteemi ja ergutab sugunäärmete tegevust. Küüslauk kasvab pea kõikjal, ta tahab viljarikast pinnast ja päikesepaistelist kasvukohta. Võib kasvada kuni 60cm kõrguseks, tal on ühise kuivsoomusega ümbritsetud ja tütarsibulatest koosnev liitsibul (on ka teisi vorme). Küüslaugust kasutatakse mitte üksnes mugulat vaid ka rohelisi varsi, mis on samuti maitse- ja ravimtaimeks. Aednikud ei soovita neid ära võtta (üksnes õisikuvars), vaid siduda varred kokku. Tihti istutatakse küüslaugud paarikaupa, et siduda varred kokku tugevuse tagamiseks. Küüslauk vajab pikka kasvuaega - selles peitubki tema kasvatamise ainuke probleem. Soovitatakse küüned eelnevalt juba idandada ja panna maha märtsis-aprillis, kui maa on veel niiske. Kevadised öökülmad küüslaugu võrseid ei kahjusta
annaabi.ee 
