TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm Iseseisev töö KKSB.03.033 Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis Üliõpilane: Anna Onika Tartu 2017 Sisukord 1.Sisejuhatus..........................................
(luukasvaja)- tekib teadmata põhjuste tagajärjel ning osteoporoos, millel võib olla seos vananemisest tingitud muutustega. Ka nende haiguste puhul on füsioterapeut ravimeeskonna 2 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik liige. Vaatamata sellele, et iga patsient erineb oma haigusest tingitult, esinevad haigetel sarnased sümptomid ning füsioteraapias kasutatavad tehnikad võivad olla erinevate patsientide juures samad. Nagu välja toodud- mõned sümptomid erinevad haiguse spetsiifilisusest tigituna, kuid paljud probleemide nagu valu, turse, lihaste nõrkuse ja funktsioonihäire ravi kattub teiste ortopeedilistest haigustest tingitud probleemide raviga. Kaasasündinud (kongenitaalsed) ja pediaatrilised ortopeedilised probleemid
Osadel inimestel ongi teatud 20% energiast kulub ajutegevusele. Läbi Capsula Iterna läheb juhtetee. Cortikospinaalne probleemilahendusoskused välja kujunenud. ehk püramidaaltrakt ja toimub piklikajus ristumine ja siis külgväädis läheb .. .kiud lähevad Lezak pakub välja 4 komponetni: *mida tahame teha (soov), siis *planeerimisoskus (mis motoorsetele tuumadele ja allpool jalgadele. (see oli motoorse juhtetee kirjeldus järjekorras ellu viia, ) *eesmärgipärane tegevus * siis kas asja muuta või enam tulevikus (Frontaalsagara juurs). mitte teha jne. Frontaalsagar on raamtus ptk16. Frontaalsagar ehk sotsiaalne ajukoor. Nimetatalse Ka mõtlemine ja seesmised protsessid . Et oma käitumust hinnata. Inimesel ongi palju rolle sotsiaalseks ajukooreks. See on otsimku aju
kuidas patsientidega suheldes selgitada nende haigustega seotud olukordi ka võõrsõnu kasutamata. Meditsiinisõnavara eesmärgiks ei ole teadmatute kiusamine, vaid lühike, täpne ja ühtne suhtlemisviis. Meditsiinilise terminoloogia tundmine hõlbustab ka välismaalasest patsiendi abistamist, kuna diagnoosid ja põhimõisted on rahvusvaheliselt kasutatavad. Need oskussõnad on aegade jooksul välja kasvanud kreeka- ja ladinakeelsetest terminitest. Näiteks viitab sõna insult (ladina keelest pärinev nimetus ajurabanduse kohta) sõnale insultare ’tuikuma’. Kreeka keelest pärineb sama tähendusega sõna (sünonüüm) apopleksia, mis tähendab lööki. Viimasel ajal võetakse palju oskussõnu ja lühendeid üle inglise keelest. Näiteks võib tuua lühendi AIDS (acquired immunodeficiency syndrome) või AED (automated external defibrillator), mis on leidnud tee ka igapäevaellu.
- Info integratsiooni häire st kõrgemad tajuprotsessid on häiritud - Jaotatakse – visuaalne, kuulmis, taktiline. - Pole kõnehäiret ega täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust - On 2-poolne sekundaarsete ja tertsiaalsete tundlikkuspiirkondade kahjustus Sensoorne ja motoorne homonukulus – keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole tunnetus ja kontroll. - Motoorse koore stimulatsioon tingib vastavate kehaosade liigutused - Liigutused on esmases motoorses korteksis topograafiliselt organiseeritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. - Motoorne korteks (käsklused) - Basaalganglionid (jõud) - Väikeaju (täpsus) - Ajutüvi ja seljaaju (liigutused) - Motoneuronid - Tasakaal - Baasilised kehaasendid - Autonoomse NS kontroll - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused siis ajutüvest pärinevad kogu keha liigutused.
tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda
....................................................................................86 Kasvamine................................................................................................................88 Toitmine................................................................................................................90 Magajast uurijaks.....................................................................................................91 Motoorse arengu etapid ja põhimõtted.................................................................92 Jämemotoorika ja peenmotoorika areng...............................................................93 Motoorse arengu tähendus kogu arengule............................................................95 Sümbolid..................................................................................................................96 Mõtlemine............................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
