Carl Ludwig Engel. Helsingi Suurkirik. Kassitsistlik skulptuur. Antonio Canova. Kolm graatsiat. Skulptuur täielikult sõltuv antiikeeskujudest (Vanakreeka iluideaalid). Materjaliks marmor. Lemmikteemadeks antiikmütoloogia ja allegooria. Antonio Canova. Amor ja Psyche. Antonio Canova. Borghese Paolina Venusena. Bertel Thorvaldsen. Vasakul Hebe paremal Ganymedes. Bertel Thorvaldsen. Kolm graatsiat. Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Jacques Louis David. Paris ja Helen. Jacques Louis David.
Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni ...
autorilooming. MUINASJUTTUDE LIIGID LOOMAMUINASJUTUD peategelasteks on loomad, linnud või loodusnähtused; lemmiktegelased on rebane, hunt, karu, koer; IMEMUINASJUTUD Sündmustik on üleloomulik eriliste võimetega inimesed, imeesemed ja üleloomulikud sündmused; Imeesemed torupill, kott, nui, vits LEGENDMUINASJUTT Sarnaneb imemuinasjutuga, kuid on seotud kiriku, kristlike pühakute, Jumala imetegude või taevaliku kogemusega; Sisu on moraliseeriv; Levinud Setumaal NOVELLMUINASJUTT Uuemad ja kirjanduslikumad muinaslood; Nutika võit rumala üle; Kangelane ei kasuta võluvõimeid, vaid oma mõistust MUINASJUTUD RUMALAST KURADIST Kaval inimene (Kaval-Ants) tüssab tugevat, kuid rumalat Vanapaganat
hiljem kubismi mõjude alla. André Derain. Matisse’i portree. 1905. André Derain. Westminsteri sild Londonis. 1906. Georges Rouault (1871– 1958) Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraažidetaastamisel. Tema töödele on iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Georges Rouault. Salongis. Akvarell, guašš, lõuend. 1906.
naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus- ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled". Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga.
EESTIS: vara: Saue ja Rägavere mõisahooned, kõrg: Saku, Raikküla, Riisipere. Tartu kesklinn. SKULPTUUR: marmor, kreekapärased poosid jm., süzeed antiikmütoloogiast-Athenad ja Apollonid; hästiarenenud ja harmoonilised alastifiguurid, hoiduti detailidest, soliidne. Tuntuim skulptor-Antonio Canova-"Kolm graatsiat". MAALIKUNST- mehisus ja eetilised väärtused, silueti ja joonistuse domineerimine, eeskujuks reljeefid, skulptuurid. Moraliseeriv, didaktiline, tardunud ja teatraalsed poosid; vähenes huvi elava looduse vastu, maastik kuiv ja vaese koloriidiga. Olustiku kujutamine. J.L. David-"Horatiuse vanne", "Tapetud Marat", "Sabiinitarid", Napoleoni kroonimist kujutav maal, "Leonidas Termopüülides". Ingres- Napoleon keisritroonil. Hispaania kuulsaim- Francisco Goya- Ülestõusnute mahalaskmine. PRANTSUSM- "igaveste ilureeglite" kaitsmine; autoriteet oli J.A.D.
6. Sümmeetrilisus Madeleine'i kirik Pariisis. 1806-1843. Panthéon Pariisis. 1764-1789. Iisaku katedraal Peterburis. 1818-1858. Peastaabi kaarhoone Peterburis. 1819-1829. Skulptuur Täielikult sõltub antiikeeskujudest Materjaliks oli marmor Peamised teemad antiikmütoloogia ja allegooria Rõivastatud antiigipäraselt või alasti Liigutused tagasihoidlikud Voltaire Jason. 1802-1829 Amor ja Psyche. 1787-1793 Maalikunst Teemad antiikajaloost või mütoloogiast Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik Maalid üksikasjalikud ja täpsed Teatraalsed poosid Värvivaene Jacques-Louis David. Horatiuste vanne. 1784 J. L. David. Sabiinitarid. 1799 J. L. David. Leonidas Termopüülides. 1814 Kasutatud materjal http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/madel1.jpg http://www.parisdigest.com/photos/le_pantheon_paris.jpg http://pb-i4.s3.amazonaws.com/photos5/36166-1222109855-0-l.jpg http://www.saint-petersburg
1800-1830 5. Sõnaga ampiir seostan keiserlikkust või keisririiki. 6. Tähtsamaks pean Kpaitooliumi Washingtonis kuna seal asub senat ja USA presidendi kabinet. See on maailmas üks kõige tähtsam hoone. 7. Kõige järjekindlam klassitsistlik skulptor oli Antonio Canova. Tema looming oli rokokooluku pehmuse, sarmikuse ja meelise värskusega. 8. Klassitsistlikud maalikunstnikud võtsid eeskuju skulptuuridest, eelkõige reljeefidest. Maalimislaad oli moraliseeriv ja didaktiline. Värv oli jäänud tahaplaanile ja siluetid ning üldine joonistus domineerisid. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusse. 9. Suurim Prantsuse romantik maalikunstis oli Jacques Louis David. Poliitiliste sündmustega on seotud nt "Tapetud Marat". 10. Romantikud ihaldasid oma rahva mineviku poole ja lõpmatusse. 11. Prantsuse romantilises skulptuuris on kõige kuulsam teos Francois Rude reljeef Pariisi Tähe võidukarel, mis väljendab revolutsioonilist paatost. 12
kõrgklassitsism:Saku, Raikküla,Riisipere. Tartu Ülikool. Soomes: Helsingi Suurkirik. Kujutav kunst: 1)Skulptuur: Eelistatud materjal oli marmor. Tegelasi kujutati kreekapäraselt. Kasutati palju antiikmütoloogiast võetud süzeesid. Tuntumaid skulptoreid: Antonio Canova ,,Kolm graatsiat"; Jean-Antoine Houdoni istuv Voltaire kuju; August Weizenberg ,,Koit" ja ,,Hämarik". 2)Maalikunst Eeskujuks võeti skulptuure, eriti reljeefe. Varaklassitsistlik: mehisus, eetilised väärtused, moraliseeriv,õpetlik. Kõrgklassitsistlik: Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. Kompositsioon: Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on sümmeetriline, tasakaalukas ja rahulik. Kaheplaaniline esimesse on koondatud kogu tegevus ja peaaegu detailideta taust. Maastiku- ja olustikukujutus: vähenes huvi selle vastu. Maastik oli enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Igapäevaelu oli klassitsistide arvates madal ja proosaline.
- Lõi seal oma peateose Peeter I ratsamonumendi - Oli olnud rokoolik portselankunstnik , aga Peetri monument on rokokoo jaoks liiga hoogne - Maalikunst - Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe - Varaklassitsitlikud maalikunstis olid oma normid, millest üleastumist peeti lubamatuks - Kunst pidi olema moraliseeriv ja ülistav - Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile - Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi - Mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi - Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline, rahulik - Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid - Aktuaalsed olid kaasaja sündmused - Maastikumaalidele ei pööratud erilist tähelepanu - Jacques Louis David
11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend (üks dramaatika põhizanreid), kurbmäng. 13) Tragikomöödia - traagiliste ja koomiliste elementidega draamateos (üks dramaatika zanreid). 14) Liturgiline draama jumalateenistuse juurde käiv etendus 15) Miraakel - pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. 16) Moralitee - keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. 17) Müsteerium - antiikaja salastatud usutalitus pühitsetuile. keskaegne piibliaineline etendus. 18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid kindlad karakteritüübid 19) Performance - 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. 20) Farss - jämekoomiline lühinäidend, jant.
Fovism Kuidas tekkis? Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis , kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks", andes sellega nime uuele kunstivoolule. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine objektidele ainuomaste värvide kujutamine Peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Henri matisse Sünninimega HenriÉmileBenoît Matisse Elas 31. detsember 1869 3. november 1954 Prantsuse maalikuns...
renessansiski, toetuti ka klassitsismis antiigi kunstile ja saavutustele. Kuna maalikunstist pole antiikajal otsest eeskuju võtta, võtsid kunstnikud näidisteks skulptuurid, eriti aga reljeefid. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kuna klassitsism vastandus barokile ja rokkokoole, hakati kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlikud maastikumaalid on tihti kuiva ja vaese koloriidiga.Tauniti ka igapäevase elu
tähelepanu tegelaste riietuse värvigammale Julgelt on kõrvutatud kavaleri erkpunast kuube tütarlapse sidrunkollase jaki ja valge pearätiga. Vasakpoolse isikut peetakse noore kunstniku autoportreeks. "Daam veiniklaasiga" u.1660 Nähtava tegevuse taga peitub moraliseeriv tähendus. Pildil on kujutatud kahtlase iseloomuga armustseeni. "Delfti vaade" u.1660 "Maalikunstniku ateljee" u.1665 Selle teosega tahtis Vermeer väljendada seisukohta, et kunstnik peaks otsima oma
rangeks ja suursuguseks. Maalikunst : · Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe. · Värv, kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, niiet mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. · Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal sendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. · Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. · Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusse.
`' Portrait of an Unknown Man Reading a Newspaper'' ja `' victoria embankment'' `'The old town, Cagnes'' ja `' The Table in the kitchen'' Georges Rouault · Erandlik tegelane foovide seas · teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (ajutiselt) · iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid · hardalt usklik · tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. `'crucifixion'' ja `'The old king'' `' Madame Carmencita from Cirque de L'Etoile Filante'' ja `' Le petit Nain from Cirque de L'Etoile Filante''
harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. · Detailidest hoiduti TUNTUMAD SKULPTORID · Antonio Canova (itaalane) · Jean-Antoine Houdon (prantslane) · Bertel Thorvaldsen (taanlane) · August Weizenberg (eestlane) ANTONIO CANOVA . KOLM GRAATSIAT JEAN ANTOINE HOUDON. USA ESIMENE PRESIDENT GEORGE WASHINGTON BERTEL THORVALDSEN. KARJAPOISS AUGUST WEIZENBERG. HÄMARIK KLASSITSISTLIK MAALIKUNST. KLASSITSISTLIK MAALIKUNST · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; · Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; · Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. · Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. · Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi teoseid. TUNTUIMAD MAALIKUNSTNIKUD · Jacques Louis David Kõrgklassitsiismi kuulasim kunstnik. · Jean Auguste Dominique Ingres JACQUES LOUIS DAVID. HORATIUSTE VANNE
Tema luuletused jõudsid keisrini, keiser kutsus oma õukonda. Kirjutas fu stiilis ülistavaid laule, õukonna elu kirjeldusi. Ülistav pateetiline zanr, ülistusood. Ei ole sotsiaalset kriitikat, raskuste kirjeldust. Kuus dünastiat 3-6 saj. Produktiivne aeg kirjanduses, tekivad uued stiilid zanrid, kirjanduskriitika. Poliitiliselt segane aeg. Mõjukamaks olid muutunud budismi liikumised, mõjutasid ka kirjandust kõige rohkem, autorite soov tegeleda hinge asjadega: moraliseeriv moment iseloomulik tänu Konfutsiuse õpetusele. Sotsiaalne luule, kus kritiseeriti valitsust ja sõdu, inimeste rasket elu, kaotuse kurbusest. Jaotatakse mitmeks perioodiks. Cao perekond üks nendest. Kolm Caod (Cao Cao, Pi, Zhi). Luuletajad erinevates stiilides. Jin dünastia. Bambusesalu seitse pühakut, esimesi luulerühmitusi, mille autorid tundsid üksteist. Said kokku, neid ühendasid ühised huvid, maailmavaated, korraldasid luule võistlusi, üritusi, kus
ja Leletilt võeti nende väiksed poolvennad ära ja anti nende tädi kavatada. Leleti lugu ei lõppenud mingi ootamatu puändiga vaid kõik läks nii nagu arvata oli. Vaatamata sellele, et ta püüdis koguaeg midagi vastupidist loota ja uskuda.Ta sai kaks aastat vangistust, maksimum oleks võinud olla viis aastat. Ainuke asi, mida lõpuks Lelet soovis oli see, et keegi tuleks ja küsiks talt kuidas tal läheb. Õnneks pole see noorteromaan liiga moraliseeriv (kuigi moraal tuleb kaasa iseenesest, paratamatult). Kirjanduslik stiil on mitte ülepingutatud, eputav ega võltsilt mõjuv. Raamatu moraal rõhub sellele, et isegi siis, kui püüda ja üritada niiöelda kõige paremat, võib elu allamäge veereda. Üritada ju võib, aga kergem on siiski lasta asjadel kuidagi omasoodu veereda. 20. eluaasta eel pole sa ju niiväga elukogenud ega teadlik, mida see veeredalaskmine õieti kaasa tuua võib.
20) Nimeta 3 kuulsaimat klassitsistlikku skulptorit ja nende töid. Antonio Canova ,,Kolm graatsiat" ja ,,Amor ja Psyche" Jean Antoine Houdon Voltaire'i istuv figuur Bertel Thorvaldsen ,,Jason" 21) Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis? Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti aga reljeefe. Värv jäi tahaplaanile. Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. 22) Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid.Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. 23) Mille järgi võid öelda, et tegu on just klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik
skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult. Maalikunstis ei olnud leida otsest eeskuju antiikajast, eeskujuks võeti skulptuure ja reljeefe. Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil. Koloriidile pöörati vähe tähelepanu. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Meelelist tundlikkust püüti asendada kirjandusliku süzee sissetoomisega. Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal väh huvi elava looduse vastu.
draama. Miraakel pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. Monoloog - ehk üksikkõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka teise tegelase teis(t)ele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas siiski harva, peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks (nt Hamleti monoloog ,,Olla või mitte olla"). Moralitee keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. Müsteerium Performance 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. Projektiteater püsitrupita teater, kus repertuaar koosneb projektipõhistest lavastustest. Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekijutamiseks kui ka lavastajale
- Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. - Hoiduti detailidest - üldistatuna ja idealiseerituna. - soliidseks, rangeks ja suursuguseks. MAALIKUNST - antiikajast otsest eeskuju polnud võimalik leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe -. silueti ja joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. - hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi o moraliseeriv - kirjanduslikud teemad ,mütoloogia ja antiik, ajalooteema - Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik - kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta - vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka
Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. Domineerisid siluett ja joonistus. Värv (kui väljendusvahend) jäi tagaplaanile. Mõned maalitud meenutavad koloreeritud joonistusi. Renessansi päevil ei ulatunud lineaarsuse ja plastilisuse taotlus maalikunstis nii kaugele. Varaklassitsistlik maalikunst Kehtima hakkasid normid, millest üleastumist peeti lubamatuks. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Jean-Baptiste Greuze arvates ei pidanud kunst pakkuma silmailu ja vorminaudingut, vaid kunst pidi inimeste tundeelu mõjutamisega neid vooruslikule eluviisile suunama. Elisabeth Louise Vigee-Lebrun (1755- 1842) Tegu oli soojatundelise ja sarmika portreekunstnikuga, kelle loomingus rokokoo läheb üle varaklassitsismiks. Autoportree: Elisabeth Louise Vigee-Lebrun Kuninganna Marie- Antoinette sinises sametkleidis
näha teatud rokokoolikku pehmust, sarmikust ja värskust. Tuntuim teos on ,,Kolm graatsiat". Antonio Canova. Kolm graatsiat Antonio Canova. Amor ja Psyche. Bertel Thorvaldsen. Hebe Maalikunst · Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil. · Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. · Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik · Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. · Tagaplaan oli peaaegu detailitu. · Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Jacques Louis David. Tapetud Marat Jacques Louis David. Horatiuste vanne. Jacques Louis David. Madame Recamieri portree Jean Auguste Dominique Ingres. Odalisk.
arhitektuurisuund. Eeldused ja mõjutajad : 1. valgusfilosoofid ( Voltaire). 2. Arheoloogilised väljakaevamised ( Pompeji). 3. antiikkultuuri käsitlev kirjandus( Antiikkunsti ajalugu) Ajalooline taust : Ameerika iseseisvussõda, Suur Prantsuse revulutsioon, Napoleoni sõjad. Tunnused : 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine 2) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus – moodustas piduliku ansambli. 3) Ümarkaare ja kupli kasutamine Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. 2. Mõisted: • Sonaat – žanr, mis koosneb kolmest põhiosast Ekspositsioon-teema esitlemine Töötlus-teemade arendamine Repriis-esimese osa esitamine uuendatud kujul Sümfoonia - Soolopillile ja sümfoonia orkestrile loodud sonaaditsükkel 3. Eluloo üldtunnused (kus elas, mida tegi, mis mõjutas loomingut, peamised teoseliigid)
Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks 6. aNTONIO CANOVA- Kolm graatsiat" ja "Amor ja Psyche- itaalia JEAN ANTOINE HOUDON- Voltaire`i istuv figuur-prantsusmaa 7. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuuakirjanduslikke süz`eesid. Inimestele antitardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu 8. JACQUES LOUIS DAVID- Horatiuse vanne-prantsusmaa- Tapetud Marat REALISM 1.(ca 1830-1870 2
2. arvestuse materjalid Renessanss madalmaades 15. saj Tunnused: · Kunstitellijaks linnakodanik · Kunstnik-käsitööline · Puuduvad antiikkunsti eeskujud(teemad, alasti inimkeha kujut, elurõõm · Usulised meeleolud · Sümboolika · Peenmaalitehnika- väikseimad figuurid ja detailid välja joonistatud · Piltidel õpetlik-moraliseeriv tähendus · Hingeelu avamine · Tahvelmaali osatähtsus · Õlivärvide kasutamine · Realistlikum, maalähedasem · Kujutati tavalisi inimesi Jan van Eyck 1390-1441 · Õlimaali väidetavalt esimene kasutusele võtja · ,,Genti altar" (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika · ,,Kantsler Rolini madonna" · ,,Arnolfini abielupaar"- ilmalik teos, sümboolika Rogier van der Weyden 1400-1464 · Dramaatilised tunded
Hollandi kunst Ehituskunstis praktilisus ja mugavus, tüüpiline raekoda Maalikunst: Peamised zanrid: olustikumaal- sageli jõudeelu ja jõukate inimeste lõbutsemine portreekunst natüürmort- maastikumaal **Portreemaal üks aegade suuremaid portreemeistreid- FRANS HALS sidus olustikulise tegevusega vaba, hoogne, jõulised pintslilöögid **Olustikumaal palju viljelejaid esemete, rõivaste, materjali, mööbli illusionistlik kujutamine, tihti aineks satiiriline või moraliseeriv jutustus. JAN STEEM, PIETER de HOOCH JAN VERMEER van DELFT- üks suuremeid Holland imaalikaid kujutab enamasti interjööre, ühe või kahe inimfiguuriga, tegevus vähetähtis karged külmad toonid ** Natüürmort kuulsaimad WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega, jahisaak jne **Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, kui varem oli
sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust. Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme). Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi. Kujutav kunst võttis ka teemad väga sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Kuid teemas leidus alati vihje oma kaasajale. Seega püüdis kujutav kunst olla õpetav ja moraliseeriv. Klassitsism on viimane stiil, mis haaras kõiki kunstiliike (arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst). Järgnevalt näited maade kaupa: Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis) Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: 29 lihtsus, rangus 30 sirgjoon ülekaalus 31 sümmeetria 32 suured siledad (liigendamata) seinapinnad 33 antiikkunsti elemendid (sambad!) 34 hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid:
sajandi lõpul) eelistas nii elus kui kunstis enam tõsidust, rangust. Klassitsistlikule kunstile on omased kindlad ilunormid. See annab kunstile teatud mõistuspärase ilme (õnneks alati ei järgitud neid norme). Kujutavale kunstile on iseloomulik lineaarplastiline käsitlusviis, st rõhutatakse kontuuri ja vormi. Kujutav kunst võttis ka teemad väga sageli antiikajaloost või –mütoloogiast. Kuid teemas leidus alati vihje oma kaasajale. Seega püüdis kujutav kunst olla õpetav ja moraliseeriv. Klassitsism on viimane stiil, mis haaras kõiki kunstiliike (arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst). Järgnevalt näited maade kaupa: Prantsusmaa (juhtiv maa klassitsistlikus kunstis) Arhitektuur Klassitsistlikule arhitektuurile oli iseloomulik: lihtsus, rangus sirgjoon ülekaalus sümmeetria suured siledad (liigendamata) seinapinnad antiikkunsti elemendid (sambad!) hoone fassaadi keskosa kujundati sageli kui antiiktempli esikülg Näiteid:
illusionistlikult Hals, kes tegi nii põhitegija oli välja Hollandis; (lisanditega); tihti grupi kui üksik Cornelis de Heem põhitegija Jakob pildi aineks mõni portreesid; van Ruisdael; jutustus (satiiriline, maalidel oli romantilised moraliseeriv või tavaliselt mingi loodusvormid; peidetult pikantne); olustikuline heletumeduse põhitegija Jan tegevus, mis efektid; ärevad/ Vermeer van tagas elavuse ja traagilised Delft, kes kujutas loomulikkuse; teosed
Kui tõuseb lapse tujukus, siis on saatuslikud sammud juba tehtud. Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili. Lapses ja eneses tuleb lasta tegutseda ainult looduse tungil. Aidata tuleb teda ainult vajaduse korral, et mitte pakkuda toitu tema tujukusele. "EI" on raudne müür, mis ei varise ühegi surumise all. Tahtekasvatus Teine aste Samad põhimõtted maksavad ka teisel astmel. Tavaliselt sel ajal aset leidev moraliseeriv kasvatus Rousseau poolehoidu ei leia. Kasvatus, mis möödub käskude, keeldude ja karistuse kujul, mis pöördub kasvandiku südametunnistuse poole, on ebaloomulik, arusaamatu. Ainuke mõjuv kasvatus- vahend on vabadus, hästi korraldatud vabadus. Tahtekasvatus Kolmas aste Seni on laps elanud loodusinimesega, iseendale, ainult olevikule. Uue ajajärguga on ta küps sellest üle astumiseks. Uus suurus seltskond astub tema silmapiirile
Fourth level esemete, rõivaste ja Fifth level mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. · Piltide aineks on mõni jutustus. Jan Steen. Ristsed. · Tihti oli see satiiriline või moraliseeriv, vahel ka peidetult pikantne. Peamised zanrid - Olustikumaal Click to edit Master text styles · Jan Vermeer van Delft Second level Third level (1632-1675) Fourth level Fifth level Enamasti kujutab
tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult. Maalikunstis ei olnud leida otsest eeskuju antiikajast, eeskujuks võeti skulptuure ja reljeefe. Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil. Koloriidile pöörati vähe tähelepanu. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Meelelist tundlikkust püüti asendada kirjandusliku süzee sissetoomisega. Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal väh huvi elava looduse vastu
ühiskonna rühmale ja ametile. Selle zanri loojaks Ejima Kiseki. 17)Yomihon- algselt raamat,kus tekst oli olulisem kui pildid. Tunnusjoonteks-Hiina eeskujude kasutamine, klassikalise stiili põhjendamine. Jaguneb-¤kamigata yomihon(1750-1800,mõjutatud Heiani romaanidest ja MYS(tondilood) ¤Edo yomihon(1800-50. Sarnasus genji monogatariga. Suur mõju hiina kõnekeelsele kirjandusele bai hua´l.(nt Tsuga Teishõ-hiina ja jaapani elementide ühendamine, moraliseeriv rõhuasetus). 18)Kokugaku- õpetus Jaapanist. Idee-taastada Jaapan,selle kultuur, jõuda puhta ja rikka Jaapani mineviku juurde muistsete tekstide uurimise kaudu,vabastada J kuultuur võõrapärasest. 19)Sharebon- lühikeses vormis naljaraamat(mõjutatud Hiina kurtisaankirjandusest, nt Santõ Kyõden) 2 elementi-satiiriline huumor ning huvi lõbustuskvartalite kommete ja tavade vastu. 20)Kibyõshi- naljaugu.pildid+jutt. Kyõsha senryuu, shareboni teravmeelsus, huumor. Tekst peamiselt
Religioosne süzee oli tähtis kogu renessansiajastu vältel, kuid sageli oli see vaid ettekäändeks ilmalike probleemide kujutamisel. Itaalia kunst on toretsev, elurõõmus ja elegantne. Itaalias täideti ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi. Madalmaades oli kunstnikele eeskujuks hilisgootika. Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kristlik sõnum peidetakse igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Madalmaalased tõid taevaliku olmelisse. Piltidel on õpetlik, moraliseeriv tähendus, olmelistel esemetel on tihti sümboolne tähendus, mida osati märgata ja lugeda. Madalmaade kodanlusele oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitsism. Madalmaades puudusid antiikkunsti eeskujud Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, võõras oli üksiku isiku imetlemine esiplaanil oli inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult.
melanhoolset luulet. H.C.Andersen- Muinasjutukirjanik. Ideaalise väljendusviis, õpetlikud lood, mõtlemapanevad. Enamus muinasjutte lõppevad kurvalt. Inglismaa-Eelduseks oli tööstuslik revolutsioon-tõi kaasa mutused ühiskonnas-linnade kiire areng ja sotsiaalse probleemid. Ei olnud mingeid erilisi traditsioone seoses klassitsismiga, üleminek romantismile oli sujuv. 18.saj. Keskapaiku tuli sentimentalistlik romaan-moraliseeriv, kaastunnet tekitav, tegelane rahva hulgast, mõjus rahvale värskendavalt ja elulähedaselt. William Blake-Varase inglise romantismi esindaja, poeet, graafik, maalikunstnik. Avaldas luules protesti jne. Oli vaimustuses Pr. Revolutsioonist. Omal ajal ei olnud kuulus, 20.saj kuulutati moodsa maailmaluule eelkäijaks. Kuulsaim teos: "Tiiger". William Wordsworth-Avaldas koos S.T. Coleridge'iga luulekogu "Lüürilised ballaadid". Suurepärane looduslüürik ning luulekeele uuendaja
naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus- ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled. Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga. 1867 ilmus taas anonüümselt "Emajõe ööbik". On toimunud üllatav areng nii sisus kui vormis. Ülekaalus on originaalluuletused. Luulekogule annab tooni isamaaluule, mis on programmiline ja üleskutsuv
Nähtumusliku maailma eitamine lootusetuses. Elu olemuslik tragism. Elu juurde kuuluvad vastuolud. Traagilist süüd pole. Inimene on siia maailma loodud kannatama. Tragism on üldine, ületamatu ning paratamatu. Näeme elu halva unenäona. Nietzsche käsitlus. Rääkis muusikast kui tragöödia alusest. Tollal oli ta veel sõber Wagneriga. Wagneri ooperi uuendamine. Kogu totaalse kunstiteose idee. Hiljem ta pettus Wagneris. Provotseeris tollal levinud antiigi käsitlust. Manduv ja moraliseeriv sõnadevool. Seab vastamisi kaks erinevat loomisprintsiipi, mis üksteist tasakaalustavad: apollooniline luulekunst ning dionüüsiline poolus. Dionüüsiline pool on justkui joobes olek ning apollooniline on justkui unenägu. Taargiline eluhoiak on joobumus. 534 eKr – Thespis. Poolmütoloogiline tegelane. Suurte dionüüsiate ajal oli esimene ilmik, mittepreester. Tuli vankriga, mille äärelaudadest sai moodustada lava. Thespise kunst = näitekunst, Thespise rüü = teatrikostüüm
november 1600.Ta oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 15561561. Russowi kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1578. aastal, teine trükk sama aasta sügisel samas kohas ning 1584. aastal ka tunduvalt täiendatud kolmas trükk Barthis. Kroonika moraliseeriv ning julge ja otsekohene stiil ei meeldinud paljudele aadlikele, mistõttu mitmed neist teosele ka vastuväiteid esitasid. Tuntumad neist olid Elert Kruse, Heinrich von Tisenhausen ja Tönnes Maydell. 4 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened KOKKUVÕTTE Tallinnas Püha Vaimu seegi hoonetekompleksi kuulunud ehitistest on ainult üks kirik üldjoontes säilitanud keskaekse kuju. Kõik teised hooned on ,kas ümber ehitatud või
Peamised zanrid: portreemaal: FRANZ HALS Sidus portreed olustikulise tegevusega, oskas tabada momenti, mis isiku iseloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintslilöökidega. Ei püüdunud publikule meeldida. Olustikumaal: Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid ,,väikesteks hollandlasteks". Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus. REMBRANDT Harmensz van RIJN Oli oma ajast ees. Oskas avada kujutavate hingeelu(psühholoogilised portreed). Viljeles nii maali kui ka graafikat. Oma maalidel kujutatavaid isikuid on sügavalt armastanud ja austanud. Maalib palju piibli ja mütoloogia ainetel. Tunnustuse saab grupiportreega ,,dr. Tulp ja anatoomialoeng". Maalis palju portreid oma naisest Saskiast. Pärast Saskia surma 1642 algasid majanduslikud raskused, publik hakkas temast ära pöörduma
veinikarikaid, vaipu jne.) MAASTIKUMAAL (iseseisev ja realistlik, linnavaated, marinism – meremaal, loomamaal) Porteemaal – esindajad: FRANS HALS Olustikumaal – esindajad: JAN STEEN, PIETER de HOOCHi, JAN VERMEER van DELFT. Maalide formaat väike. Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Tihti on see satiiriline või moraliseeriv, vahel aga ka peidetult pikantne. Jan Vermeer kujutab interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. Tegevus on nendel piltidel vähetähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Vermeer kasutas enamasti kargeid külmi toone. Üle kogu pildi hajutatud valgusega lõi ta endastmõistetava, sugestiivse ruumikujutse. Natüürmort – esindajad: WILLEM KALF, WILLEM CLAESZ HEDA Maastikumaal – esindajad: JACOB van RUISDAEL (sidus loodusvormide täpse
Taanlane Bertel Thorvaldsen, kõige järjekindlam klassitsismi elluviija. Ta oli ka eestlase August Weizenbergi eeskuju. Viimase tuntuimad tööd "Koit" ja "Hämarik". Klassitsistlik maalikunst Otsesed antiikaja eeskujud puudusid, järgiti skulptuure ja reljeefe. Domineeris siluett, joonistus. Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, tuhm. Varaklassitsism Hakkasid kehtima normid, millest oli lubamatu üle astuda. Nõuti mehisust ja eetilisust. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik, vooruslikult eluviisile suunama. Näiteks Jean-Baptiste Greuze, tema teoste süzee pärineb jutustustest. Alati õpetlik sisu. Teiseks portreekunstnik E.L. Vigee-Lebrun , soojatundeline ja sarmikas. Kõrgklassitsism Süzeed antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seotud kaasaja sündmustega. Inimested olid maalidel tardunud ja teatraalsetes poosides. Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline
[toorvaldsen] (1768-1844), kes on teinud töö "Jason". MAALIKUNST Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süz`eesid. Süz`eed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene,
kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid
kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid
2. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? 18.saj viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Eeskuju uue kunsti loomiseks leiti antiikajast. 1764. a. andis Saksa kunstiteadlane Winckelman välja raamatu antiikkunstiajaloost, kus ta ülistas antiikkunsti lihtust, selgust, loogilisust. Antiikkunsti jäljendamine ongi klassitsismi juhtivaim põhimõte. Kunst pidi olema ülev, kangelaslikkust propageeriv, õpetlik ja moraliseeriv. Klassitsism jaguneb kaheks: 1 Varaklassitsism – kuni aastani 1800 2 Kõrgklassitsism – peale aastat 1800 Lehekülg 2 - 29 3. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet). Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria , tasakaal, suurejoonelisus . Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid
Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunstis ei olnud leida otsest eeskuju antiikajast, eeskujuks võeti skulptuure ja reljeefe. Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil. Koloriidile pöörati vähe tähelepanu. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Meelelist tundlikkust püüti asendada kirjandusliku süzee sissetoomisega. Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse vastu
Hispaanias, Portugalis ja Itaalias. Dramaatika. Barokkteater- puuduvad piirid, ei ole ahistavaid piiranguid. Vastandite segunemine. Mitmekesine. Sümboolika ja allergooria. Gracian (proosakirjandus)- ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst". Kontseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Vastandamine 17.saj algus. Kirjutas üldistavalt, mõistuliselt, elule tagasivaatavalt. ,,Käsioraakel"- proosa. ,,Criticon"- romaan. Allegooria. Sümbolid. Põlgeb vaimset piiratust. Hisp.Elutarkus ja moraliseeriv, harivad, õpetlikud. Näitavad elu erinevates aspektidest. Raske ehitusega- igas lauses uusmõte. Enesekindel- ühes lauses väidab üht ja ärgmises juba vastandab.Gracian piitsutab kibeda sarkasmiga kaasaja pahesid ja näitab oma kodumaa allakäiku. ühiskonna kriitilise mõtteviisiga! ,,Mis mõte on teadmisel, kui see pole kasutatav". Inimene vajab kogu aeg aina enam ja enam paremat. Calderon-dramaturg. hisp. Teatri tippaeg. ,,Nähtamatu daam" komöödia, ,,Armastusega ei
annaabi.ee 
