ligikaudseks mõõtmiseks. (happesuseindikaator) · Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad orgaanilised ühendid. · Karbonüülühend ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. · Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. · Krakkimine kasutatakse lähtematerjalidena naftafraktsioone, mille keemispind on üle 200 kraadi. Krakkimise teel saavutatakse bensiini saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on isegi väärtuslikum kui tavaline naftabensiin. · Oksüdeerumine keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. · Plahvatus mingi aine ülikiire põlemine, (oksüdeerumine) millega kaasneb tavaliselt
Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. Polümeer ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Näiteks on polümeeri elementaarlüliks monomeerist kujunenud aatomite rühm, mis polümeeri molekulis kordub. Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või
Polüstürool ehk polüstüreen Keemiline olemus Aromaatne termoplastne polümeer, mis koosneb sellisest monomeerist nagu fenüületeen ehk stüreen ning valemina näeb välja selline: (-CH(CH 6H5)-CH2-)n Omadused Head: Kõva; jäik; happe- ja leelisekindel; veekindel; amorfne; läbipaistev; head elektriisolatsiooni omadused Halvad: Rabe; vähene kuumakindlus; lahustub kergesti orgaanilistes ainetes Tootmine Polüstüroole saadakse liitumispolüsatsiooni käigus. Selle protsessi ajal reageerivad omavahel alkeenid, moodustades nii pikki ahelaid. Reageeriv alkeen on protsessis
Polümeer - ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Elementaarlüli - komponent, millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Liitumispolümerisatsioon - polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta. Polükondensatsioon - polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Polüamiid - polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-).
Negatiivne laeng/osalaeng. (:OH ja :CN tugevad; :Hal nõrk) Radikaal osake, millel on paardumata elektron. Hüdrogeenimine H liitumine ainega. Dehüdrogeenimine H eraldumine aine molekulist. Hüdraatimine H2O liitumine ainega. Dehüdraatimine H2O eraldumine aine molekulist. Hüdrolüüs aine lagunemine vee toimel. Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikuses liitumises. Polükondensatsioonireaktsioon - polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Eraldub H2O. Polümeer - keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega.
Alkeenid reageerivad omavahel, moodustades pikki ahelaid. Seda protsessi nim liitumispolümerisatsiooniks. Kondensatsioonireakstioon tüüpiliseks näiteks on polüestrid, mida saadakse dikarboksüülhapete ja dialkoholide kondensatsiooni tulemusena. 38. Selgitage liitumis- ja kondensatsioonipolümerisatsiooni mehhanisme. - Alkeenid reageerivad omavahel, moodustades pikki ahelaid. Seda protsessi nim liitumispolümerisatsiooniks. Reageeriv alkeen, nt eteen, on siin monomeeriks. Igast monomeerist saa polümerisatsioonil ahela korduv ühik, nt CH2-CH2-. Polümeerid võivad olla ka hargnenud ahela kasv toimub lisaks peaahela pikenemisele ka selle hargnemise teel. Kondensatsioonipolümerisatsioon saadakse kondensatsioonireaktsioonide tulemusena. Tüüpiliseks näiteks on polüestrid, mida saadakse dikarboksüülhapete ja dialkoholide kondensatsiooni tulemusena. Kondensatsioonireaktsioon saab toimuda ainult funktsionaalrühmade
11) Mis inimene rasvub? 12) Rasvade kasutamine 13) Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? 14) Mis on seep? 15) Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust, 16) Saabi saamise kaks meetodit. 17) Mis on pindaktiivsed ained? 18) Mis on detergent? 19) Seebi puudused 20) Milles seisneb pesemise protsess? Mis ülesanne on selles pesuvahendil? 21) Osata põhjendada, miks on aminohapetel amfoteersed omadused, 22) Kuidas moodustub peptiidside? Osata tuua näide 23) Osata koostada etteantud monomeerist polümeer jvp 24) Vaata üle küsimused- vastused, mida tegid õpiku abil Polümeerid 1) Mis on polümeer? 2) Mis on monomeer? (lk.152) 3) Mis on polümerisatsiooniaste? 4) Kuidas saadakse liitumispolümeerid? Too üks näide. 5) Kuidas tekib kondensatsioonipolümeer? Nimeta tema kaks iseärasust. 6) Mis on plastmass? 7) Milleks lisatakse plastidele a) täiteaineid b) stabilisaatoreid c) plastifikaatoreid?
üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Mis on polükondensatsioon? Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks –COOH, –OH, –NH2). Funktsionaalrühmade reageerimisel eraldub kõrvalproduktina mingi madalmolekulaarne ühend (näiteks vesi või alkohol). Polükondensatsioon toimub astmelise polümerisatsiooni mehhanismi järgi. Lihtsaim polükondensatsiooni näide (monomeer a-A-b funktsionaalrühmadega a ja b): a-A-b + a-A-b → a-AA-b + ab a-AA-b + a-A-b → a-AAA-b + ab jne a-An-b + a-Am-b → a-An+m-b + ab
· monosahhariidid: glükoos (viinamarjades), fruktoos (puuviljades) · disahhariidid: sahharoos (suhkruroos), laktoos (piimas) · polüsahhariidid: tärklis (taimedes), glükogeen (loomne tärklis), tselluloos (taimeraku kestades), kitiin (putukate, vähkide välisskelett) peptidoglükaan (bakterite rakukestades) · Biopolümeerid koosnevad mõnest sajast kuni mitmest tuhandest monomeerist Polüsahhariidid Tärklis: 20 % amüloos (lahustuv), 80 % amülopektiin (kolloid) * amüloos harunemata heeliks glükoosidest * amülopektiin külgharudega heeliks glükoosidest Glükogeen: tugevasti harunenud heeliks glükoosidest, glükosiidside, sarnane tärkliseamülopektiinile Tselluloos: biopolümeer glükoosidest, glükosiidside,
Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks. · Polümerisatsiooniaste on arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. · Liitumispolümeer saadakse siis kui kaks alkeeni polümeeruvad, liitudes kaksiksidemete arvel. · Polükondensatsioon on polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi . Funktsionaalrühmade reageerimisel eraldub näiteks vesi või alkohol. · Plastmass on aine mis koosneb polümeeri ühendist, stabilisaatoritest, plastifikaatoritest, värvainetest jpt lisaainetest. · Miks võivad alkeenid polümeriseeruda? Alkeenid on küllastumata ühendid. Alkeenidel on süsiniku aatomite vahel kaksikside, mis polümeriseerumisel katkeb. SAHHARIIDID
Polümeerid on nii suur osa meie maailmast, et nendeta on raske elu ette kujutada. Aga mis need üldse on? Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on saadud omavahel väiksemate molekulide, monomeeride, ühendamise käigus. Sõna polümeer on tulnud kreeka keelest: poly ehk palju ning meros ehk osa. Paljud polümeerid on valmistatud korrates sama monomeeri uuesti ja uuesti, kuid osad koosnevad kahest monomeerist, mis on ühendatud mustriliselt. Kõik elusolendid on koosnevad polümeeridest. Mõned organismides olevatest orgaanilistest molekulidest on väikesed ning lihtsa ehitusega, omades ainult ühte mõnedest funktsioonaalrühmadest. Teised molekulid aga, eriti need millel on struktuurne roll või need, mis hoiavad endas geneetilist informatsiooni, on makromolekulid. Paljudel juhtudel on nendeks makromolekulideks polümeerid.
Polümeer suure molekulmassiga aine mis koosneb kovalentsete sidemetega ühendatud korduvatest struktuuri üksustest. Liitumispolümerisatsioon tekib monomeeride liitumisel ainult polümeer. Polümerisatsiooniaste näitab elementaarlülide arvu polümeeris. Polükondenstsioon tekib lisaks polümeerile madala molekulaarneaine. Elementaarlüli monomeerile vastav rühmitus polümeeris. Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. 3.Värvuseta, lõhnata, maitseta, vees mittelahustuv, veest kergem, kõrgema keemistemp. ja madalama sulamistemp. , kui vesi 5. Rasva rääsumine rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. 9. Peale rasvade sisaldab või valke, sahhariide, vitamiine, orgaanilisi happeid ja soolasid, mis annavad iseloomuliku maitse, värvi ja lõhna. Võis on piimarasvad, milles on palju lühikese ahelaga rasvhappeid, mida omastatakse kiiremini ja paremini. 10
keevitada. PETist valmistatakse tooteid, kus on oluline väike veeimavus. Samuti valmistatakse sellest laagreid ning hammasrattaid. Omadused: Erikaal 1,39 g/cm3 Töötemperatuur: -40…+110 ºC Head libisemisomadused Külmaga habras Ei ole ilmastikukindel Suur vastupidavus kemikaalidele Suur kulumiskindlus Hea tõmbetugevus PS (Polüstüreen) Keemiline olemus Aromaatne termoplastne polümeer, mis koosneb sellisest monomeerist nagu fenüületeen ehk stüreen. Omadused Head: Kõva; jäik; happe- ja leelisekindel; veekindel;amorfne; läbipaistev; head elektriisolatsiooni omadused Halvad: Rabe; vähene kuumakindlus; lahustub kergesti orgaanilistes ainetes Milleks kasutatakse? Arvutite plastdetailide, jäigemate tarbeesemete (näiteks kammid, karbid), mänguasjade, pakkematerjalide, niitide, tihendite, kingataldade, spordijalatsite, soojusisolatsioonimaterjalide (vahtplast) ja puhumisvormisel
Polümerisatsioon - Polümerisatsioon on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM (-M)n- Polükondensatsioon - Polükondensatsioon on polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks COOH, OH, NH2). Monomeer - Monomeer on keemiline aine, mis suhteliselt kergesti moodustab polümeere. Monomeeri väikesed molekulid võivad liituda omavahel või mõne teise monomeeri molekulidega: seda protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Polümeer - Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest).
elementaarlülidest, ahelas üle 1000 lüli ja võib ulatuda kuni sajade tuhandeteni. Hästi teatud polümeeride näiteid: plastmass, DNA, proteiinid. Lihtne näide polümeerist on polüpropeen (- CH2-CH(CH3)-) mille monomeeriks on propeen ( CH2=CH-CH3 Monomeer on keemiline aine, millel on kalduvus moodustada polümeere. Makromolekul-kõrgmolekulaarse ühendi sadadest v. tuhandestest aatomitest koosnev molekul elementaarlüli-on monomeerist tekkinud aatomite rühm, mis hakkab polümeeri molekulis korduma. Polümerisatsiooniaste elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nimetus- Triviaalnimed on kasutusel peamiselt looduslike polümeeride puhul (tselluloos, tärklis, kaseiin,nukleiinhape)- Kaubanduslikud nimed on väga levinud ( ligi 35 tuhat plasti-ja kiunime) Näit: nailon ( polüamiid); teflon ( polütetrafluoroetüleen), pleksiklaas (polümetüülmetakrülaat), makrolon ja leksaan ( polükarbonaadid)
tõmmata kiudusid või õhukesi lehti. Elektrit juhtivad polümeerid on sarnased selle poolest, et sisaldavad pikki sp2 olekus süsinikahelaid (osa süsinikke võib olla asendatud ka lämmastiku või väävliga). Igal aatomil on ka hübridiseerimata p-orbitaal, mistõttu moodustub vahelduvatest üksik- ja kaksiksidemetest ahel. Lihtsaim elektrit juhtiv polümeer on polüatsetüleen: Joonis 40. Eristage erinevaid kopolümeeride tüüpe. Kopolümeerid moodustuvad enamast kui ühest monomeerist. Kõik kondensatsioonipolümeerid on kopolümeerid. Kondensatsioonipolümeerid on reeglina vahelduvad kopolümeerid, s.t erinevad monomeerid vahelduvad kordamööda. Plokk-kopolümeerides vaheldub ühest monomeerist koosnev pikem plokk teisest monomeerist koosnevaga: AAAABBBBB. Plokk-kopolümeeri näiteks on butadieeniga modifitseeritud stüreen: puhas polüstüreen on läbipaistev ja habras; puhas polübutadieen on sünteetiline kumm.
Polümeer- suure molekulmassiga aine, mille molekul koosneb kovalentsede sidemete seotud korduvatest rühmitustest Liitumispolümeer- polümeer tekib monomeeride liitumise tulemusel Polükondensatsioon- polümeeri tekke käigus eraldub väikese molekulmassiga aine Elementaarlüli- monomeerile vastav rühmitus polümeerides Polümerisatsiooniaste- näitab elementaarlülide arvu polümeeris Kopolümeer- tekib mitmest erinevast monomeerist Loodusliku rasva omapära. Nt Looduslikke rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Butaanhape, palmithape, olehape, linoolhape Rasvade füüsikalised omadused. Puhta rasva om. Lahustub orgaanilistes ühendites. Sulamistemp puudub, sest rasv on segumaterjal. Küllastunud rasvhapped on tt tahked, küllastumatud pehme või vedel. Hüdrofoobne osa on suur, C-dest ja H-dest koosnev osa
organismidel u 20 aminohapet. Ülejäänud täidavad muid ül) Enamikku aminohappeid suudab meie keha ise sünteesida. Aminohapete allikad on liha, munad, teravilja- ja piimatooted. Toidus olevad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks. 8. Geeni mõiste. Geeni ehitus. Vastus: Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest. Geeni selgroo moodustavad fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk. Lämmastikalusteks on A, C, G ja T. 9. Geenide avaldumine (Millest sõltub, kuidas kontrollitakse). Vastus: Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid
(Valkude koostis on peaaegu kõigil organismidel u 20 aminohapet. Ülejäänud täidavad muid ül) Enamikku aminohappeid suudab meie keha ise sünteesida. Aminohapete allikad on liha, munad, teravilja- ja piimatooted. Toidus olevad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks. 8. Geeni mõiste. Geeni ehitus. Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest. Geeni selgroo moodustavad fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk. Lämmastikalusteks on A, C, G ja T. 9. Geenide avaldumine (Millest sõltub, kuidas kontrollitakse). Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks,
2. Asendiisomeeria - Kordsed sidemed või funktsionaalrühmad on erinevates kohtades. 3. Funktsiooniisomeeria Erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria Ruumiline paigutus on erinev. CIS mõlemad üleval või mõlemad all. TRANS üks üleval, teine all. Polümeerid Kõrgmolekulaarsed ühendid. Elementaarlülid on omavahel kovalentsete sidemetega seotud. Polümerisatsiooniaste näirab elementaarlülide arvu molekulis. Homopolümeer tekib ühest monomeerist. Kopolümer mitmest monomeerist. Liitumispolümerisatsioon - kordsete sidemete puhul. Polükondensatsioon saaduseks on vesi.. Aatomite vastastikmõju. Aatomid avaldavad molekulis vastastikust mõju. Suurema elektronegatiivsusega aatom tõmbab elektronipaari enda pool, tekivad osalaengud. Elektrofiilsustsenter Aatom, millel on tühi või osaliselt tühi orbitaal ja positiivne laeng või osalaeng.
)* 30) lagunemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks või osakeseks 31) ühinemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus ained omavahel ühinevad, moodustades uue aine 32) asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, kus mingi aatom või aatomite rühm ühendis asendub teise aatomi või aatomite rühmaga 33) polümerisatsioon - polümeeri moodustumine ühest või mitmest erinevast madalmolekulaarsest ühendist ehk monomeerist 34) polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine mitme funktsionaalsete ühendite kondensatsioonireaktsiooni teel. 35) Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (samal ajal ise redutseeruvad) 36) Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( samal ajal ise oksüdeerides) 37) Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus.
Süsivesikute hilka kuuluvad glükoos, fruktoos, tärklis, tselluloosja paljud teised. Monosahhariidide üldvalem on Cx(H2O)y, aga isegi samavalemiga ühendid võivad erineda struktuuri poolest. Eristatakse aldo- ja ketogruppi sisaldavaid süsivesikuid. Võivad ka molekulsisese tsüklisatsiooni abil tsükli moodustada. See mõjutab palju nende omadusi. Aga vaatamata sellele kõikidel nendel on redutseerimisvõime. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monomeerist. Nad eristatakse poolketaalse või poolatsetaalse rühma sisaldumise vüi puudumise järgi. Tänu sellele saavad nad olla kas redutseerivad või mitteredutseerivad. Oligosahhariidid täidavad tavaliselt energeetilist rolli ning vüivad olla glükoproteiinides ja glõkolipiidides. Polüsahhariididid koosnevad suurematest monomeersetest ahelatest. Nende hulgast eristatakse energeetilist rolli täidavad ja ehituslikku rolli täidavad sõsuvesikuid.
1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on
AMINOHAPED 1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid, mis sissaldavad ühte amiino- ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest. 2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v'hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis. Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl.) Derivaate teke loob aluse valgu mingi spetsfunktsiooni täitmiseks. - Aproteingeensed ei kuulu valkude koostisee. Need on rakus vabalt või mittevalgulistes ühendites. Ornitiin, tsitrulliin, beeta-alaniin, tauriin, homoseriin, betaiin. 2.2 - Asendatavad inimkehas sünteesivad - Asendamatud inimk...
· ensüüm DNApolümeraas keerab lahti DNA biheeliksi · karüoplasmas olevates nukleotiididest sünteesitakse kummagi esialgse ahela juurde uus · toimub enne raku jagunemist (mitoos, meioos) · tagab päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP uus DNA, RNA või valk sünteesitakse vastavalt printsiibile: AT (U) ja CG DNA TRANSKRIPTSIOON RNA · üheahelaline · nukleotiidid võivad paarduda · üles ehitatud neljast monomeerist · vaja, et säilitada pärilikku infot TRANSKRIPTSIOONI TOIMUMISEKS VAJALIK · DNA ahel, ribonukleotiidid (A, U, G, C) · RNA polümeraas + teised ensüümid · ATP TRANSKRIPTSIOON · ei toimu kogu DNA ahelalt korraga, vaid ühelt geenilt · matriitssüntees, saadakse DNA ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul · toimub rakutuumas, interfaasi ajal
suhkrutest on looduses olulise tähtsusega glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) mõlemad on organismide põhilisteks energiaallikateks. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (näiteks, glükoosi ja fruktoosi ühinemisel saame sahharoosi). Looduses ongi enim levinud kahest monosahhariidist moodustunud disahhariidid kolmest või enamast monomeerist koosnevaid oligosahhariide kohtab tunduvalt vähem. Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariid. Sarnaselt monosahhariididega kasutavad organismid ka oligosahhariide eelkõige energiaallikana. Polüsahhariidid on kõrgemolekuaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen
· graanulid kuumpressitakse detailid (~360C juures) · pulber ekstrusioon · vesidispersioon pihustatakse, kaetakse · võimalik teha PTFEga kaetud tekstiile Goretex · ei lase läbi vett, aga vee auru laseb. · määrdub raskesti PTFE kopolümeerid 6 Monday 1 October y homopolümeerid koosnevad ühte tüüpi monomeerist kopolümeerid koosnevat mitut tüüpi monomeeridest · TFE + HFP = FEP tetrafluoroetüleenheksafluoropropüleen (FEP) JOONIS 7 · teterafluoroeteen ja heksafluoropropeen? ahelad on lühemad, interaktsioon on väiksem ahelate vahel. · seega palju voolavam kõrvalahel vähendab kristallilisust paremini töödeldav ekstrusioon toimub kiiresti ja saab teha seda teiste materjalide peale
Milline on selle geeni ülesanne fotomorfogeneesis? HY5 mutantide välimus: taim kasvab küll valguses, aga on selline väliskuju nagu oleks pimedas kasvanud. HY5 on transkriptsiooni faktor ja peamine morfogeneesi regulaator 33. Millist valgust absorbeerib fütokroom ja mis on valgust absorbeerivaks struktuuriks fütokroomi molekulis. Fütokroom neelab punast valgust. Fütokroom on kromoproteiin, mille kromofooriks on avatud ahelaga tetrapürrool. Muidu koosneb fütokroom kahest identsest monomeerist. Monomeerid koosnevad kahest domeenist: aminotermaalne, mis seob kromofoori ja C- terminaalne osa. 34. Kuidas toimub fütokroomi vahendusel varju vältimise reaktsioon? Fütokroomi mõju: tagab teiste taimede võra all olevate taimede kiirema kasvu ja et jõuaksid varjust valguse kätte. Võra all olev valgus on küllastatud kaugpunasega, sest klorofüll neelab punast valgust. Mida suurem on kaugpunase osa valguses, seda väiksem on Pfr osa
membraanist läbi hüdrofoobseid aineid. Hüdrofiilsed ained saavad periplasmasse tungida vaid valguliste veega täidetud difusioonikanalite ehk pooride kaudu. Poriine on nii mittespetsiifilisi kui ka spetsiifilisi. Poriinid on beeta-leht struktuuriga, nende avad (kanalid) on sellise suurusega, et sealt pääsevad läbi hüdrofiilsed molekulid molekulmassiga kuni 600Da. Tüüpiliselt koosneb poor kolmest ühesugusest poriini monomeerist. Iga monomeeri tünni keskel on hüdrofiilne kanal. Poriine on ka mitokondri välismembraanis st et mitokondri eellane on GN bakter. Poriine on aspetsiifilisi, mis selekteerivad vaid suuruse järgi ja spetsiifilisi mis võivad ained laengu järgi valida. E.colil fosfoporiin PhoE on trimeerne poriin (koosneb 3st ühesugusest tünnist). Seda valku sünteesitakse rakkudes fosfaadinäljas. Läbi PhoE poriini sisenevad rakku anioonid. Maltoporiin LamB E.coli välismembraanis
Seetõttu hakkab eksiton CP43-47 alas juhuslikult ringi ekslema, külastatdes seejuures ka P680. 18. Kirjeldage valgust neelava kompleksi (LHC) ehitust (See kompleks koosneb kolmest isovormist, Lhcb1, Lhcb2 ja Lhcb3, mis moodustavad omavahel homo- ja heterotrimeere.) LHC kompleksi moodustavad klorofüllid ja karotenoidid valkudega kompleksi, mis määrab kindlaks pigmendimolekulide orientatsiooni ja vahekauguse. Koosneb siis monomeerist ja trimeerist. 19. Millise lainepikkusega valgust neelavad klorofüllid Klorofüllidel on 2 tugevat neeldumisriba. Rohelistes klorofüllides Chl a ja Chl b on need punases (650-680 nm) ja sinises valguses (430-470 nm). 20. Millise lainepikkusega valgust neelavad karotinoidid? ka klorfüllis väheneelduvat rohelist ja kollast valgust, on kloroplastides nn abipigmendid, nt. karotenoidid, järelikult spektraalvahemikus 420-570 nm
Puhas DNA on happeline, toatemperatuuril tahke, suhteliselt pehme, värvitu või õrnalt violetja varjundiga, vees hästi lahustuv aine. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Harilikult koosneb DNA adenosiinist (A), guanosiinist (G), tsütidiinist (C) ja tümidiinist (T). Ehk iga DNA molekul koosneb kahest DNA ahelast, mis on teineteise ümber keerdunud, moodustades kaksikheeliksi. Ahelad ise on pikad polümeerid, mis on kokku pandud neljast monomeerist - nukleotiidist Fosforhappejäägid ja desoksüriboosid moodustavad DNA ahela nn. suhkur-fosfaat selgroo, mille küljes paiknevad glükosiidsidemetega erinevad lämmastikalused (vastavalt adeniin, guaniin, tsütosiin ja tümiin). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapnikud moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks
plast, mille omadused on saadud lähtepolümeeri plastifikaatori lisamisel. Plastifikaatori kogus võib ulatuda vormitava materjali kaalust 5...50%. plastifikaatori tüüp ja kogus määravad saadava palsti lõplikud omadused. PPVC keemiline vastupanu on madalam kui UPVC-l. Umbes 1/4 valmistatavast PVC-st kasutatakse plastifitseerimata kujul (UPVC), ülejäänud plastifitseerituna (PPVC). 3)järelkloreeritud polüvinüülkloriid (CPVC) moodustub dikloroetüleeni monomeerist. CPVC mehaanilised omadused säilivad 10...15°C võrra kõrgemate temperatuurideni kui PVC-l. 4)polüvinülideenkloriid (PVDC) on märkimisväärselt hea vastupanuvõimega orgaanilistele lahustitele. Sellel materjalil on mitmed märkimisväärseid omadusi, tänu millele ta on rida väga huvitavaid erirakendusi. d)Fluorosüsinikpolümeerid Fluorosüsinikpolümeerid on fluori sisaldavad fluoroorgaanilised polümeerid, mis jagunevad: PTFE polütetrafluoroetüleen
– pre-pro ensüüm. Palju valke voltub valesti kokku. chaperon - saatajavalk, aitab valkudes õiget ruumilist struktuuri saavutada. Valkudel on vahevormid, enne kui lõplik strukuur kujuneb. Siin osalevad chapreonid, mis jagunevad perekondadeks (Hsp e heat-schock-proteins, aitasid pärast „kuumarünnakut“ valgu natiivset konformatsiooni taastada. Hsp 10; 40; 60; 70; 90 – lagundavad vale struktuuriga valke Hsp 110, Hsp 15 Hsp 60 e. Gro EL – moodustab 7 monomeerist ringi ja see seob järgmise seitsmest monomeerist ringi. Sellesse silindrisse seonduvad valgud (põhjaga tünn), millel on hüdrofoobsed valgud väljaspool (tavaliselt ei ole nii). Silinder hakkab kuju muutma siis, kui valk on sees. Silindri peale seostub Hsp 15 valk Gro ES ja hakkab suletud silindri ATP-d hüdrolüüsima ning valk saavutab seal õige struktuuri. Hsp 70 e Dna K – kontrollivad DNA replikatsioonivalkude struktuuri. Hsp 40 – Dna J; Gep E
nende proteolüütiliste ensüümide toimele. IgA struktuurseteks iseärasusteks on see, et molekulis esineb J-ahel ja sekretoorne komponent. J-ahela ülesandeks on molekuli polümerisatsioon. J-ahel interakteerub raske ahela COOH lõpurühmaga (disulfiidsidemete osalusel). Selle tagajärjel tekivad IgA polümeersed vormid (dimeerid, trimeerid jne) IgM on kõige raskemini organiseeritud. Molekulaarmass on 950 kD. Pentameer. Koosneb viiest monomeerist, igal on 2 rasket ahelat (μ) ahelat ja 2 kerget (κ või λ). Monomeerid on seostunud disulfiidsildade abil. Monomeersed subühikud paiknevad radiaalselt Fc-fragmendid sissepoole, Fab fragmendid väljapoole. Raskes ahelas on 4 domeeni (Cμ1, Cμ2, Cμ3, Cμ4). Hinge regioon -ahel, mille ülesandeks on on monomeeride polümeri IgD on monomeer, sisaldus veres 0.03 g/l. Raskes ahelas (δ) on 3 domeeni. IgE on monomeer; molekulaarmassiga 190 kD. Organismis on teda väga vähe. Veres - 0
annaabi.ee 
