terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. ñ lähtutakse jäigast ootusmudelist ñ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes ñ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale ñ omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma;
· Mis on tailored blanks? Tailored Blanks on terase riba mis ühendab mitu astet ja mitu erinevat paksust või katet,erinevad osad saavad laserkeevitatud kokku. · Et paigutada parimat materjali parimasse kohta õige paksusega kliendile on lahendus teha tempel detailile "Tailor-made" · Tailored blanks eelised: Kaalu vähendamine on monoloogiline osa samade tehniliste tööde hoidmisel. · Materjale kasutamisel tuleb vähem metallijäänuseid · Õiget terase astet ja materjale paksust oli vaja · Kõrgem kõvadus · Parem energia imendumine · Parem kokkupõrke käitumine · Vähendatud osade hulk · Vähendatud tembeldamine ja kokkupaneku tööriiistade vajadus · Lühem tootmisprotsess
Oma mahuka ja zanriliselt mitmekülgse itaaliakeelse loominguga sai Boccacciost üks peamisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid. Boccaccio algatas itaaliakeelse proosaromaani; võttis poeemis ,,Filostrato" kasutusele oktaavi- stroofi, mis järgnevalt sai valistevaks kogu Euroopa renessansi eepilisespoeemis. ,,Fiesole nümfid" (1343- 1346) ,,Fiammetta" (1343-1344) Euroopa esimene psühholoogiline romaan. Imetleti naiste hingeelu, sisimate tunnete ja mõtete meisterlikku edsiandmist. Monoloogiline vorm. Esitatakse õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Fiammetta oli Maria varjunimi. 1350. aastal tutvus Boccaccio Petrarcaga. Boccaccio on tabanud rahvalikku kõnepruuki, tema tegelaste keel on väga lopsakas ja rahvalik.
infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks, kahvatuks, igavaks. · ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked: · lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/vahendatud suhtlus · monoloogiline/dialoogiline · diaadiline/mitmeastmeline
loomiseks Suhtlemisel me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast (minapilti) Suhtlemisel võtame üle mitmesuguseid rolle ja sotsiaalseid kohustusi Saame sotsiaalses elus hädavajalikku infot Mõjustame teisi endale soovitud viisil, lastes ka ennast mõjutada Suheldes saab lõdvestuda ja elust rõõmu tunda ning mõistagi rahuldame suhtlemisel ka arvutut hulka igapäevaelu praktilisi vajadusi 1. Vahetu suhtlemine 2. Monoloogiline suhtlemine 3. Dialoogiline suhtlemine 4. Vahendatud suhtlemine Loomulik keel, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub kuidas kõneleme: kui kiiresti, millise hääletooniga ja mida rõhutame pausidega. Paralingvistilised vahendid: nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja parasiitsõnad. Tahtekontrollile ei allu pööra suhtlemisel tähelepanu! 1. Hääletoon 2
suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Mitteverbaalsete suhtlemisvahenditena kasutan ma kineesikat- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt), miimika ehk
· situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lahtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Suhtlustsoonid Suhtlustsoonid on jagatud neljaks: 1) intiimne tsoon; 2) personaalne tsoon; 3) sotsiaalne tsoon; 4) avalik tsoon.
_ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist _ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes _ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi MK-10 _ omaenda esinemise ettevalmistamine
vormiga ,,Utoopia" näeb koos lembeluuletus ,,Morgante"- L.Pulci Bernardoga 28 laulust koosnev, esimesena vana Minajutustus-jutustus tegelaseks hiiglane kuninga vaimu 1.isikus, Morgante monoloogiline, ,,Fiammetta" Novell- lühike Marguerite de Navarre-Navarra ,,Novellino"e Sada Narrus Erasmuse N proosajutustus, üks kuninganna, 16.saj, vana novelli- 13. saj satiiri ,,Narruse tegevusliin, teema või platoonilise armastuse ideaal, Itaalia anonüümne kiitus" peategelane, konflikt, vähe tegelasi, peateos ,,Heptameron", rahvajuttude kogumik kujutati naisena
Kui loetletud tegevuste vormides on lapsel erinevad positsioonid, siis tuleb välja selgitada milles seisneb erinevus ja põhjus. IV. Eraldi seisvate tunnetuslike protsesside eripärad. 1. Tunnetuslike psüühiliste protsesside (mälu, tähelepanu, taju, mõtlemine) arengutaseme vastavus vanusele. 2. Lapse kõne arengutase. Milline kõne tal domineerib (dialoogiline: selle arengutase, selliste elementide olemasolu nagu osutamine, hinnang, kooskõlastus, tegevuse nimetus; monoloogiline: selle arengutase, sõnumi ülesehitus, arutluste olemasolu tegevuste täitmise viiside kohta). Foneetilise kõne arengutase (kas ütleb välja kõiki foneeme, kui ei, siis millised puuduvad; kas oskab foneeme sõnas esile tuua). Sõnavara (suur, keskmine, minimaalne) vastavus vanusele. V. Koolieelse lapse huvid. Lapse huvid: muusika, joonistamine, konstrueerimine, vestlemine/suhtlemine teiste laste ja täiskasvanutega jne. VI. Käitumise üldine iseloomustus. 1
Laurale pühendatud luuletsükkel (jaguneb kahte ossa: enne ja pärast Laura surma), ülistab just maist ilu. Giovanni Boccaccio - novelli kui kunstilise ¾anri algataja stiil, teemad: lugematud psühholoogilised varjundid, kaasaegse elu mitmekesisus; sü¾eed enamasti varasematest rüütliromaanidest, kuid tõi need kaasaegsesse ellu ja andis lugudele autobiograafilisi jooni; tõi proosasse pastoraalse teema; "Fiammetta" - psühholoogilise proosaromaani algus Euroopa kirjanduses, monoloogiline vorm. Selles avaldub, et B oli küpse inimhingede tundja; edastab naise hingeelu, sisemisi tundeid ja mõtteid "Dekameron" - peateos. Kasutab raamjutustust, mis ühendab novellid tervikuks; kujuneb harmooniline elujaatav õhkkond. Teemad: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimlikud patud ja nõrkused; eraelulised seigad - armuiha, armukadedus, abielurikkumine, petmine. Ülistab mõistust, õigustab armastuse loomulikkust.
terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. · lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset
terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. lähtutakse jäigast ootusmudelist psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale omaenda esinemise ettevalmistamine Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega, avada oma sisemaailma;
Ümberjutustus kui vahendatud tekstiloome on lapse jaoks ühest küljest lihtsam ta peab andma edasi varem tajutud teksti; teisest küljest raskem, sest lapsed kaotavad tuttava teksti puhul kergesti huvi. Seega tuleb huvi äratada ja ülal hoida. Monoloogilist kõnet kasutakse sel juhul kui on tegemist; sõnavõtuga, millegi kirjeldamisel või jutustamisel, loengu pidamisel või pikema repliigi esitamisel. Rääkija peab toetuma täies ulatuses iseendale, oma mälule, arutlusele. Monoloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes, ilma välise toeta. Monoloogi arendamiseks tuleb kavandada juhtmõte ja seda toetav arutlus, valida sobivaid väljendeid, hoiduda grammatilistest vigades, kavandada süntaktilise konstruktsioonid ja kõnefiguratsioonid. Monoloogilise kõne kõrge programeeritus ja tahtelisus ning nõrgast tagasisidest tulenev alateadlik pinge
Omapäraseks vormiks on koos mantrate retsiteerimine (krisnaiitide austusavaldus jumal Krisnale) Kajakõne (ehholaalia) öeldu lihtne kordamine. Selline harjumus kujuneb vahel välja autistlikel lastel, kes kipuvad mõttetult kordama teiste inimeste öeldut. Nimetamiskõne mainitakse asjade ja nähtuste nimetusi, ilma et sel teel soovitakse teistega suhtlust arendada. Kommunikatiivne kõne märksa keerukame tekkemehhanismiga ning otstarbeks on suhtlus. 6. Monoloogiline ja dialoogiline suhtlus. Monoloogiline suhtlus monoloogilise suhtlemise puhul nt sõnavõtt, loengu pidamine jne peab rääkija toetuma täies ulatuses iseendale, oma mälule. Asja või nähtust tuleb nimetada või selle kuulajaile arusaadav kirjeldus anda. Monaloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes. See on üpris väsitav
Omapäraseks vormiks on koos mantrate retsiteerimine (krisnaiitide austusavaldus jumal Krisnale) Kajakõne (ehholaalia)- öeldu lihtne kordamine. Selline harjumus kujuneb vahel välja autistlikel lastel, kes kipuvad mõttetult kordama teiste inimeste öeldut. Nimetamiskõne- mainitakse asjade ja nähtuste nimetusi, ilma et sel teel soovitakse teistega suhtlust arendada. Kommunikatiivne kõne- märksa keerukame tekkemehhanismiga ning otstarbeks on suhtlus. 6. Monoloogiline ja dialoogiline suhtlus. Monoloogiline suhtlus- monoloogilise suhtlemise puhul- nt sõnavõtt, loengu pidamine jne peab rääkija toetuma täies ulatuses iseendale, oma mälule. Asja või nähtust tuleb nimetada või selle kuulajaile arusaadav kirjeldus anda. Monaloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes. See on üpris väsitav. Monoloogilise kõne näitajad on sisukus,
terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist _ psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes _ keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale _ omaenda esinemise ettevalmistamine Suhtlemisbarjäärid Suhtlemisbarjäärid on: 1. Personaalsed barjäärid 2. Füüsilised barjäärid 3. Semantilised barjäärid
situatsioonist ja vestluspartneri teineteisest eemal, neil puudub vahetu reageerimisest. kontakt. Tagasiside toimub ajaliselt hiljem. SK on sabloonsem kui kirjalik. Seal on KK sabloonid on seotud eelkõige mitme- palju suhtlussituatsioone, kus tuleb järgida suguste ametlike kirjadega või zanriga. etteantud käsitlusi. SK on valdavalt dialoogina. KK on valdavalt monoloogiline. SK on läbisegi kasutusel, erinevad stiili- KK põhineb valdavalt kirjakeelel ning nähtused (argikeelsused, vulgarismid, taotleb stiililist ühtsust. barbarismid, lastekeelsused, släng, kantseliit jne). SK kasutatakse enamasti lihtlauseid, mis KK kasutatakse rohkem keerulisi mitme võivad olla ketjalt ühendatud liitlauseks. perioodiga lausekontruktsioone; taotletakse lausestuses vaheldusrikkust.
Ühendatud Itaalia ideaal. Temalt võeti üle melanhoolia, tundelisus, igatsus. Petrarkistid: Petratca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Boccaccio: novelli kui kunstilise žanri algataja. XIV saj. Novellide allikaks rahvajutud, kuid andis tegelastele psühholoogilisi varjundeid ja kujutas kaasaegset elu selle mitmekesisuses. Mahukas, žanriliselt mitmekülgne itaaliakeelne looming. Algatas itaaliakeelse proosaromaani. „Fiammetta“ – lühiromaan proosas. Naise hingeelu, monoloogiline vorm: esitab õnnetu armastuse loo kangelanna Fiammetta pihtimusena. Psühholoogilise proosaromaani algus Euroopas. Sõber Petrarcaga. Dekameron: avalehekülgedel katku kirjeldus. Kümmepäevak. 10 noort inimest jutustavad 10 päeval kaaslastele ühe loo, kokku 100 novelli. Peamiselt eraelulised seigad, kõik ühiskonnakihid. Piiritu usk loodusesse kui elu ülimasse väärtusesse. Esimene renessansikirjanik, kes julgelt ja veendunult astub looduse poolele. Näitab inimese intiimelu
53. Kuidas eristada dialoogi ja monoloogi? Kuidas saab põhjendada tegelase monoloogi (räägitakse valjusti, olles üksi)? - Dialoog = kahe või mitme inimese kõne, monoloog = ühekõne, Monoloog = endassesuletud, eneseväljenduslik kõne - Monoloogi põhjendamine: tegelane on laval üksi; pöördumine publiku poole; monoloogi tingib situatsioon (jutlus, kõne koosolekul jms). 54. Mis iseloomustab monoloogilist dialoogi? Dialoogilist monoloogi? - Monoloogiline dialoog: a) ,,kurtide kõne", b) monoloog mitmel häälel. - Dialoogiline monoloog nt kõnelus iseendaga, kujutletava partneriga jms 55. Mis on monodraama? Tooge näide. - Monodraama (näidend üheainsa tegelasega) on tavaliselt seesmiselt tugevasti dialoogiline. 56. Millised on draamakirjanduse klassikalised zanrid? - Komöödia, tragöödia drama 57. Võrrelge tragöödiat ja komöödiat põhitunnuste seisukohast. Millised tunnused
Müüt- etnograafiline, tugineb kosmoloogiale; tootem; kangelane teeb kõik kogukonna nimel) Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Tegelaste rohkus; laiaulatuslik, palju sündmusi, kujutatud isikust väljaspool asuat maailma objektiivselt;ajavahe kehastab objektiivsust, sündmused alati minevikus, jutustamise aeg on olevik Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Subjektiivne- põhil asesõnad sina-mina; süzee on kommunikats nende 2 vahel, monoloogiline Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) Lavalisus- tegevus toim alati olevikus; luuakse reaalsete sündmuste illusioon;tavaliselt dünaamiline, keskend põhikonfliktile; vaataja vahetu juuresoleks, kommunikatsiooniakt J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Nt oodis suulise sõnakunsti võtted Ood päritolult suuline, esitati õukonnas, pidustustel
vaid pigem nii see kui ka teine. Poeetiline keel funktsioneerib kui tabulaarne mudel, kus iga “üksus” sarnaneb paljususest määratud tipule. Kirjandussemiootikat tuleb arendada tuginedes poeetilisele loogikale, kus pidevuse jõud oleks intervallis 0-2, jätkuvus, milles 0 näitab (denotes) ja 1st hüpatakse lihtsalt üle. 1 all mõtleb Kristeva sotsiaalseid, psüühilisi jne. “keeldusid” (Jumal, seadus, definitsioon). Realistlik kirjandus kuulub kirjeldava narratiivsuse alla ja on monoloogiline, intervallis 0-1. 0-2 poeetilise loogika saavutab vaid karneval. Bahtini sõnade klassifikatsioon (vt. selle kohta Toropi järelsõna Bahtinile, lk. 288-289; Kristeva midagi olulist ei lisa). Denotatiivsete sõnade sisedialoog. Kirjutamine kui jälg dialoogist enesega (teisega), kirjaniku distantsist iseendast. Jutustus on jutustuse subjekti (S) ja adressaadi (A) dialoog. Adressaat omakorda kahene: tähistaja subjekti suhtes (A1) ja tähistatav
muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. II Kommunikaatori loodud barjäärid: · Sõnumit asutakse edasi andma, ilma, et kuulajaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti ja järgitaks, kas teine on teate vastuvõtuks valmis. · Väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu ei osata kuidagi oma mõtetele ja ideedele leida kohast keelelist vastet, väljendutakse segaselt, arusaamatult. · Pöördumine on pikk üksikkõne, sedavõrd "monoloogiline", et teise poole jälgiv aktiivsus lülitub välja. · Teate lähetaja ajendub "huviloiu kuulaja kujundist", püüab piirduda olulisemaga ja jätab välja detailed ning argumentatsiooni; sellest tulenevalt muutub aga jutt kahvatuks ja ebamugavaks. · Püüdes vältida mittemõistmist, laskutakse koolmeisterdavana ülelihtsustamiseni, kuulajas äratub see aga igavust ja trosti.
kindlate keeleliste joontega (Ferguson 1994) · paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis Klassikalised mõjurid: · Keelekasutajate omavaheliste suhete laad ja rollid antud situatsioonis: staatussuhted, sotsiaalsed ja ametialased rollid, suhete formaalsuse aste (sõbervõõras; eraisik institutsiooni esindaja) · Suhtlusviis või toimimisviis: suuline / kirjalik, spontaanne / redigeeritud, dialoogiline / monoloogiline · (Mõnikord lisatakse zanrid, mõnikord teadlikud võtted kindlate tunnustega teksti saavutamiseks) · Füüsiline olukord, tingimused: aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne territoorium / institutsionaalne territoorium jms · Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne).
3. suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused; 4. situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek. Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid: 1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2. seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult; 3. ollakse liiga monoloogiline; 4. eelarvamused kuulajate suhtes; 5. eelarvamus esitatava suhtes. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla: 1. lähtutakse jäigast ootusmudelist; 2. psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja või/ja teema suhtes; 3. keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale; 4. ettevalmistamatus. Et aga oma soovitud sõnum saaks ka edastatud, tuleks teada, et edu annab enamasti see, kui on olemas suhtlemise järjepidevus ning vastastikune aktsepteerimine.
Erilist huvi on pastiss pälvinud postmodernismis, mis käsitlevad kirjanduslikke tekste tihedas omavahelises põimingus (intertekstuaalsus). Allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, üldtuntud isikule, sündmusele või faktile, nt Juuda tegu, Tootsi taskud, Potjomkini küla. Allusioonid võivad lisada tekstile sügavust ja laiemat kandvust. Lüürika aluseks on elamus, väljendumine toimub vahetult, suure emotsionaalsusega seda nim lürismiks. Esitusviis on monoloogiline, autor esineb enamasti minavormis. Esikohal on seotud kõne. Lüürikas esineb keele kogu muusikaline element rütm, riim, refrään, kordus. Põhinõudeks on kujutatud elamuse ühtsus. KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. Kirjandusteose VAATEPUNKT on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse. Kirjandusteose JUTUSTAJA on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui teos on kirja pandud MINA JUTUSTUSENA, on
teadusliku kirjelduse maksimaalse täpsuse. 55. Tekstilingvistika teooriad On oma lähenemisviisilt funktsionalistlik. Uurimisobjektiks tervikstekstid. Teksti tähtsaim omadus on tekstuaalsus ehk tekstuur (Halliday), mille kõige olulisem komponet on piisav sisuline homogeensus ehk koherentsus. Teksti pikkusvõib olla ühest sõnast terve raamtuni. Tekst võib olla suuline või kirjalik, monoloogiline või dialoogiline. Argikeeles (intuitiivselt) tähendab tekst tavaliselt kirjalikku üksust, mis on pikem kui lause, näiteks peatükk või koguni terve raamat. Nii kaustatakse teksti mõistet tüüpiliselt ka lingvistikas. Dialoogilise suhtluse või paari sõna pikkused lausungid võib siiski samuti lugeda tekstideks. 1970. aastatel tekkis lingvistikas haru, mid uuris tekste ja mida hakati nimetama tekstilingvistikaks.
samuti struktuurne. 84. Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs Tekst on keele kasutuse, mitte keele struktuuri üksus ja see on ka ,,koht" (või pigem protsess), kus tähendus realiseerub. Teksti tähtsaim omadus on tekstuur, mille kõige olulisem komponent on piisav homogeensus ehk koherentsus. Teksti pikkus võib olla ühest sõnast terve raamatuni. Tekst võib olla suuline või kirjalik, monoloogiline või dialoogiline. Argikeeles (infinitiivselt) tähendab tekst tavaliselt kirjalikku üksust, mis on pikem kui lause, nt raamatu peatükk. Nii kasutatakse teksti mõistet tüüpiliselt ka lingvistikas. Diskursus on aga tekst koos kontekstiga. Suulise diskursuse all mõeldakse tavaliselt sellist kahesuunalist suhtlust: Sa ütled sõbrale tere, ta ütleb tere vastu, sa küsid küsimuse, sõber vastab jne. Selline diskursus on üldiselt palju pikem kui
Koht: · Munajuha laienenud osas Ajavaru: · Munarakk 24(max(36 tundi) · Spermid 48(max 72 tundi) Looteareng: · Pesastumine 6..8 päeval alge umbes 100 rakuline Viljatus: · Kui rasestumist ei järgne umbes 1 aasta jooksul. See on umbes 15% · Põhjuseid on 4: a) mehepoolsed- umbes 40%, sperme on vähe b) naisepoolsed umbes 40%, munarakku mitte kättesaadavus spermedini c) partnerite sobimatus- umbes 10%, ph sobimatus või monoloogiline sobimatus. d) 10% ei teagi mis viga on. · Viljastus protsess inimestes: 1) munarakuni peab jõudma 100des spermi, siis inimene viljastub. Vajalik, et munaraku kest muuta läbitavaks. 2) Munarakku tungib üks sperm. 3) Monospermia:blokeerimisreaktsioonis on olemas 2 staadiumi: I. kiire/ajutine, niikui esimene sperm on läbi läind muutub laeng millisekundites, mida hoiab ta minuti. Siis moodustub kortikaalplaat, millest teised spermid läbi ei saa.
Mont. arutleb poolt ja vastu, mitte ei väida ainult ühe kasuks. Näeb ka teises süsteemis mingeid arvestatavaid külgi. Teos on ka lootusrikas maailma võib paraneda. Eriti optimistlik on Mont. seoses Euroopaga kui ta võrldeb seda Aasia ja Aafrikaga, kus valitseb despotism ja Euroopal on nagu lootust. Progressi kandjateks on need maad, kus on mõjule pääsenud protestatlik joon. Ta seob protestantismi demokraatliku? maailmakorraga. Kirja zanr oli siis mitteilukirjanduslik zanr. Monoloogiline mitteilukirjanduslik vorm. Mont. üsna varajaselt valgustab selles romaanis inimese sisemaailma. Kaugelt enne seda, kui sentimentalismis see tekib. Sisemaailmast seoses naiskujudega. Oma traktaatlikes romaanides tõstab selle probleemi hiljem üles ja Rousseau. Mont. on siin eelkäija. Voltaire (pseudonüüm) ehk Fran?ois Marie Arouet (1694-1778). Mitmekülgne autor ja isik. Valgustuse ja Voltaire'i vahele on pandud võrdusmärk. Voltaire'l on tõesti suuri teeneid.
eelistustest). Kommunikaator retsipient kommunikaator vahendaja retsipient Joon. 14. Vahetu ja vahendatud kommunikatsioon Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 41 Kommunikatsioon Kommunikatsioon võib olla ka monoloogiline või dialoogiline. Monoloogilise kommunikatsiooni puhul kommunikaator esitab info retsipiendile, soovimata saada tagasisidet (monotoonne loeng). Dialoogiline kommunikatsioon on inimestevaheline suhtlemine, kus rääkija ja kuulaja rollid vahelduvad. Rääkija (info andja) teeb jutus pause, et saada retsipiendilt tagasisidet (noogutus, sõnad jne.). Esineb ka nn. nõrgenenud dialoogilisust, kus kuulaja ainult näitab välja, nagu
annaabi.ee 
