Ca, Mg(CO3)2 rombilised krist, pruun T 2,85 diageneetiline; pulber Trigonaalne tahud kõverdunud HT soontes Malahhiit Harva prismalised, Roheline Klaasi, matt L puudub K 3,5-4 MUR Cu- Cu2(CO3)(OH)2 nõeljad kristallid; T4 sulfiidide Monokliinne peitkristalsed murenemiskoori neerjad massid, ku oksüdatsioon nõrud vöös SULFAATIDE KLASS
n vees süsiniku aatomid asuvad kera pinnal C60 saranane jalgpalliga , 20 kuusnurkset ja 12 viisnurkset kujundit , mille tippudes on kokku 60 süsiniku aatomit.Tuntakse veel fullereene C70,C76,C84, C94 MOLEKULVÕREGA Väävel Väävli allotroobid on: rombiline, monokliinne, plastiline, kolloidväävel S - moodustab kergesti tsüklilisi molekule sulamistemp 119ºC kollane vedelik, edasisel kuumutamisel viskoossus suureneb, mass tumeneb enne keemistäppi (444,6oC) muutub vedelik jälle liikuvaks: tahke vedel aur 500o
· Mittemetall · Tähis S · Asend: VI A rühm ja 3 periood. · Halb elektri- ja soojusjuht. · Aktiivne element · Vees lahustub halvasti · Sulamistemperatuur: +119°C · Looduses lihtainena kollane ja rabe. · Pulbriline väävliõis · Tükiline kangväävel Väävli asukoht tabelis Aatom Elektronskeem: S + 16 | 2)8)6) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p4 Allotroopsed teisendid: 1.Rombline väävel S8, vees ei lahustu 2.Monokliinne väävel S8, tekib sula väävli jahtumisel 3.Plastiline väävel Keemilised omadused · Reageerib hapnikuga O2 + S = SO2 (hapnik + väävel=vääveldioksiid) Kasutatakse pisikute tapmiseks · Reageerib vesinikuga S + H2 = H2S (väävel +vesinik=divesiniksulfiidhape) · Reageerib metalliga 2Al + 3S = Al2S3 (alumiinium+väävel=alumiiniumsulfiid) VÄÄVEL Väävli kasutamine · Värvainete valmistamisel · Ravimite valmistamisel
Omadused Allotroobid Sulfiidid Sulfaadid Kasutusalad Väävel looduses Happevihmad Lõpp Omadused Mittemetall Elektrit mitte juhtiv Keemiline valem S8 4 stabiilset isotoopi Palju allotroopseid vorme Madala sulamistemperatuuriga Kollane (rohekas punakas), rabe, Lahustub mitmetes orgaanilistes ainetes Keemiliselt aktiivne metall Allotroobid Rombiline väävel (a) Peenepulpriline väävliõis S8 rombikujulistest molekulidest. Monokliinne väävel (b) Peenete nõeljate kristallidega allotroop, mis on saadud sulatatud väävli aeglasel jahutamisel. Plastiline väävel (c,d) Mustjaspruun plastiliini taoline aine, mida saadakse väävlimassi kiirel jahutamisel. Sulfiidid Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel. Mittemetallisulfiidides on kovalentne side. Metallisulfiidides on iooniline side Näited: H2S divesiniksulfiid või divesiniksulfiidhape.
• tavatingim. S8 • madal st. • Kergesti peenestatav Kasutusalad: • H2SO4 autoakudes, ainete kuivatamine • H2S – roiskumine+mädanemine • Na2S2O3 – fotograafia • SO2 – keldrite, ladude desinfits., pleegitamisvahend Allotroobid: • S8 - rombiline väävel (rombikujulised kristallid, S8 molek.) • Sn - plastiline väävel (mustjaspruun plastiliinisarnane aine, seismisel rombiliseks, pikad siksakahelad) • monokliinne väävel (S8 molekulidest, nõeljad kristallid) 5. Lämmastik ja fosfor. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite kasutusalad ja nende omadused? Nimeta lämmastiku ja fosfori allotroope (võrdle neid). N • aatomite vahel kolmikside -> kõige püsivam lihtaine • maitseta, lõhnata, värvusetu gaas • vees vähe lahustuv • õhust kergem Kasutusalad: • NH3 – elektripirnides, lahj. nuuskpiiritus (mürgine,värvusetu, terava lõhnaga, kahjustab
VI A rühma mittemetalle nim kalkogeenideks. Väävel leidub looduses a)ehedalt b)ühenditena (püriit,vaskläik) Väävli allotroobid 1.monokliinne väävel väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid 2.plastiline väävel (ebapüsiv, seismisel muutub rombiliseks väävliks) 3.rombiline väävel looduslik ja püsiv vorm. Väävli keemilised omadused: On aktiivne mittemetall, Oksüdeerijana käitub metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes, Redutseerijana käitub aktiivsete mittemetallide ja tugevate Oksüdeerijate suhtes. Väävli Kasutamine: 1.tuletikutööstus 2
ii. Must fosfor iii. Valge fosfor P4 · Füüsikalised omadused · Keemilised omadused · Tähtsamad ühendid + kasutamine 8. Kalkogeenid : · Aatomi ehitus välisel elektronkihil 6 elektroni. · Hapniku allotroopsed teisendid i. O2 hapnik ii. O3 osoon · Väävli allotroopsed teisendid i. Rombiline väävel S8 ii. Monokliinne väävel S8 · Füüsikalised omadused erinevad. Enamasti terava lõhnaga on S ühendid. · Keemilised omadused reag. Metallidega, vesinikuga ja põleb. · Tähtsamad ühendid + kasutamine i. 9. Halogeenid : · Aatomi ehitus välisel elektronkihil on 7 elektroni. · Füüsikalised omadused · Keemilised omadused reag. Metallidega, vesinikuga, aktiivsem tõrjub vähemaktiivsema ühendist välja.
Leidumine looduses Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse Väävli füüsikalised omadused Väävel on kollase värvusega rabe kristallaine Vees praktiliselt ei lahustu Väävli allotroopsed teisendid Rombiline väävel (püsivaim) (a) Monokliinne väävel (b) Plastiline väävel (c, d) Väävli keemilised omadused Enamiku metallidega reageerib väävel alles kuumutamisel Käitub nii redutseerija kui ka oksüdeerijana Väävli reageerimisel metallidega tekivad sulfiidid : Al+S= ......... Zn+S= .......... Väävli keemilised omadused Reageerimisel vesinikuga tekib ..... H2+S=. . . . . . . . S on selles reaktsioonis oksüdeerija. Reageerimisel hapnikuga (põlemisel) tekib ..... S+O2=. . .
Ta kuulub organismide elutegevuseks vajalike elementide hulka. Väävli ringe väävli ringkäik elusa ja eluta looduse vahel. Väävlit sisaldub paljudes kütustes. Nende põlemisel tekivad väävli- oksiidid ning nende ühinemisel õhus oleva veeauruga tekivad happevihmad. 2. Omadused · Tavaliselt koosneb 8-aatomilistest molekulidest (S8). · Esineb mitmeid allotroopseid teisendeid: rombiline väävel (kõige tavalisem), monokliinne väävel (tekib kõrgemal to), plastiline väävel (tekib sula väävli valamisel vette). · Keemilised omadused - suhteliselt aktiivne. Metallide suhtes käitub oksüdeerijana. Elektronegatiivsemate mittemetallide suhtes redutseerijana. Reageerib paljude metallidega (Fe + S (to) FeS) ja mittemetallidega (S + H2 H2S). Õhus põleb (S + O2 SO2). Eriti tugevad happed võivad väävli oksüdeerida väävelhappeks (S + 2HNO3 (to) H2SO4 + 2NO). 3
VÄÄVEL 1)Leidumine looduses: nii ehedalt kui ka ühenditena (püriit, vaskläik) 2)Füüsikalised omadused: a) kollase värvusega b) tahke c) rabe d) vees ei lahustu e) halb soojus-ja elektrijuht. 3.Väävli allotroopsed teisendid: a) rombiline väävel: on looduslik ja püsiv vorm b) monokliinne väävel : Väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid. c) plastiline väävel: väävel sulatatakse ja jahutatakse kiiresti. Tekib pruun veniv mass. 4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5
solmpunktides (tippudes) Ruumkesendatud (body-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb uks aatom voreelemendi sees diagonaalide solmpunktides Tahkkesendatud (face-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel diagonaalide solmpunktides Põhitahkkesendatud (base-centered)- lisaks voreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid pohitahkude keskel diagonaalide loikepunktides Lihtne trikiliinne Lihtne monokliinne Lihtne Rombiline Heksagonaalne Rombeedriline Lihtne tetragonaalne Ruumkesendatud tetragonaalne Tahkkesendatud kuubiline Kristallvõret iseloomustavad suurused: Võreperiood Võrebaas (n) Võre koordinatsiooniarv (k) Aatomi raadius (R) Võre kompaktsusaste ehk ruumpakketihedus () Polümorfism (polymorphism)- metalli voi mittemetalli erinevate kristallivorede esinemine. Isomorfism- erinevate metallide kristallivorede samakujulisus. Isomorfsete ainete kristallivoredel on
Karen Vapper 10.b 10.bklass klass Fosfor P mittemetall Aatomnumber: 15 Aatommass: 30,97376 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 · Elektronskeem: +15|2)8)5) · Elektronite arv: 15 · Neutronite arv: 16 · Prootonite arv: 15 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, -II...0...II, III...V · Kristalli struktuur: monokliinne Fosfor võib e sine da mit m it me s vor mis. Va lge fosfor on tahke krist a lne a ine . Kee milise lt puhta d va lge fosfori krist kristaa llid on tä ie st i vär vuse tud, lä bipa ist va d ja mur ra vad hä st i va lgusk iiri. Va lguse käe s lä he va d nad k iire st i kolla sek se k s ja kaota kaotavad vad lä bipa ist vuse . Se e epä
Etaloniks on võetud 10 mineraali, kus iga mineraali kõvadus tähistab teatud kõvadusastet: Talk 1; kips 2; kaltsiit 3; fluoriit 4; apatiit 5; Ortoklass 6; kvarts 7; topaas 8; korund 9; teemant 10; 14. Kuidas jaotatakse kristallid vastavalt sümmeetriarikkusele ? Jaotatakse seitsmesse kristallograafilisse süngooniasse. Need on: Kuubiline, heksagonaalne, tetragonaalne, trigonaalne, rombiline, monokliinne, trikliinne. 15. Mida nimetatakse kivimiks ja kuidas neid eristatakse ? Kivimit võiks määratleda kui kindla koostise ja ehitusega mineraalide kogumit maakoores, mis on tekkinud geoloogiliste protsesside tulemusena. Sõltuvalt kivimi teket põhjustatud teguritest eristatakse kolme kivimirühma tardkivimeid, settekivimeid ja moondekivimeid. 16. Mida mõistetakse kivimi struktuuri all ja kuidas jagatakse kivimeid selle alusel ?
Allotroopia Allotroopia on nähtus, kus üks keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. Allotroopia esineb peaaegu kõikide mittemetallide puhul ja on tingitud kahest põhjusest. 1. Molekulis on erinev aatomite arv: Harilik hapnik- O2 Osoon- O3 Monohapnik- O 7 2. Erinev kristallstruktuur: Fosfor- punane ja valge fosfor Väävel- rombiline ja monokliinne väävel Süsinik- teemant, grafiit, karbüün ja fullereenid. Ühe ja sama elemendi allotroopsed teisendid on erinevate omadusega. Osoon on tugevam oksüdeerija kui harilik hapnik; teemant suure kõvadusega, grafiit aga pehme. Adsorptsioon Puidu kuumutamisel õhus (hapnikus) ta süttib. Kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta puit söestub ja tekib puidusüsi. Selle aurutamisel veeauruga tekib aktiivsüsi. Aktiivsüsi on adsorbent ja tal on adsorbeerivad omadused.
Vesinikperoksiid on tugev oksüdeerija, saab kasutada pleegitamisel. Hapnik on põhiline oksüdeerija ümbritsevas keskkonnas. Osoon hävitab baktereid. Väävli kristallis hoiavad S8 molekule koos suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on ta kergesti peenestatav ja madala sulamistemperatuuriga. Vees ei lahustu, sest ta on mittepolaarne aine. Hästi lahustub vähepolaarsetes orgaanilistes lahustites. Püsivaim allotroop on rombiline väävel. Kõrgemal temperatuuril on püsiv monokliinne väävel. Keeva väävlimassi jahutamisel saadakse plastiline väävale. Oksüdeerijana käitub metallide ja endast vähemaktiivsete mittemetallide suhtes. Saadusena tekivad sulfiidid. Redutseerija on ta aktiivsemate mittemetallidega. Põleb õhus, moodustab SO2. S + 2HNO3 (konts) H2SO4 + 2NO Divesiniksulfiidi saadakse tahkele sulfiifile või sulfiifi lahusele tugeva happe lisamisel. H2S vette juhtimisel moodustub divesiniksulfiidhape. Sulfiidide hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond
Oleneb tingimustest võib väävel esineda mitmete allotroopide kujul. Looduslik väävel koosneb rombilistest kristallidest. Kui väävel sulatada ja valada teise nõusse, tekivad nõu seinale nõelataolised kristallid seda väävli teisendit nimetatakse monokliinseks väävliks. Väävli kolmandaks allotroobiks on plastiline väävel. Kui valada sula väävel külma vette tekib veniv pruunikas mass Kõige püsivam allotroopne väävli teisend on rombiline väävel ka monokliinne ja plastiline väävel muutuvad ajapillu seismisel rombiliseks väävliks Keemilised omadused Väävli põlemisek hapnikus moodustub peamiselt SO 2 vähesel määral ka SO3 S O2 SO2 Vesiniku reageerimisel lväävliaurudega tekib ebameeldiva lõhnaga (mädamunalõhn) mürgine gaas- divesiniksulfiid Divesiniksulfiidi saamine H2 S H 2S Reageerimine mettallidega toimub kas tavalisel temperatuuril (näiteks naatriumiga) või
99)Indikaator on aine, mis muudab oma värvust erinevates keskkondades erinevalt. Fenoolftaleiin jääb happes värvusetuks ja aluses värvub roosakas-punakseks. Metüüloran värvub happes punakaks , aluses jääb kollaseks. Lakmus värvub aluses siniseks ja happes punaseks. 100)Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme lihtainena. On tingitud kristalli struktuuri erinevustest. (näiteks süsinikul grafiit ja teemant;väävlil rombiline, monokliinne ja plastiline väävel; fosforil punane, must ja valge fosfor) 101)Katalüsaator on aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust. Reaktsiooni lõpuks tema kogus ja koostis taastuvad. 102)Inhibiitor on reaktsiooni aeglustaja. 103)Nõrk elektrolüüt laguneb vees ioonideks vähesel määral (väävlishape) 104)Tugev elektrolüüt laguneb vees ioonideks suurel määral (väävelhape) 105) Küllastunud ühend- ühend, milles süsiniku aatomite vahel on üksiksidemed
***(Rombiline väävel on püsiv temperatuurini 95,4°C, edasisel kuumutamisel kristalliseerub väävel ümber monokliinsesse süngooniasse. Rombilist väävlit nimetatakse ka -väävliks ning monokliinset -väävliks. Seistes muutub -väävel taas -väävliks, mis on väävlile termodünaamiliselt kasulikum olek.) Kõrgemal temperatuuril (95,6 °C) moodustub teine väävli püsiv allotroop kahvatukollase värvusega peente nõeljate kristallidega MONOKLIINNE VÄÄVEL. Ka selle allotroobi kristallid koosnevad S8 molekulidest, kuid need paiknevad teisiti kui rombilise väävli korral. Monokliinse väävli kristalle on võimalk saada sulatatud väävli jahutamisel. ( Pildiallikas http://pubs.acs.org/cen/80th/images/8135elem_sulfur.JPG ) Väävli sulamisel (119°C) tekib kollane kergesti liikuv vedelik. Madalatel temperatuuridel on sulaväävel vedel ja kollane, koosnedes S8 molekulidest. Temperatuurivahemikus 150..
Kips Kipsi tooraine Kips on sulfaatne vett sisaldav mineraal. Keemiline valem: CaSO4·2H2O. Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme (kõvadus Mohsi astmikul 2). Erikaal 2,3; klaasiläige. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massiivsena, kristallidena (monokliinne süngoonia) või kiudja agregaadina. Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis müüdavad Gyproc kipsplaadid on enamuses valmistatud Soome Gyproc OY poolt, Kirkkonummi tehases. Nimi Gyproc on tuletatud inglise keelsetest sõnadest `gypsum`ja `rock`, mis tähendavad `kips`ja `kivi`
Tihedus mg/m³ 1,83 2,22,4 2,69 Sulamistemp °C 44,1 585610 Keemistemp °C 280 Helendumine pimedas + Lahustuvus CSs + Keemilise aktiivsuse vähenemissuund Kristallvõre tüüp Kuubiline Monokliinne Rombiline Mürgisus Väga mürgine, sest juba Mittemürgine Mittemürgine 0,1 g on täiskasvanud inimesele surmav Valem P Pn (polümeer) P Kasutamine Fosfori kasutusala: · Pürotehnika · Väetised, puhastusained · Hambapasta 9
järjestus kordab iseennast kõigis kolmes dimensioonis 2. Mis on ruumvõre? Aatomite paigutust tahkes kehas võib kirjeldada esitades aatomid punktidena 3 dimensioonis kulgevate joontevõrgu lõikekohtades 3. Mis on elementaarrakk? Elementaarrakuks nimetatakse kristalse aine väikseimat osakest, mille kordne moodustab tervikliku aine Loetle 7 võimalikku kristallsüsteemi? Kuubiline, Tetragonaalne, Ortorombiline, Monokliinne, Romboheedriline, Heksagonaalne, trikliinne 4. Millised variatsioonid on võimalikud kuubilises kristallsüsteemis? lihtne kuubiline elementaar-rakk; ruumtsentreeritud elementaar-rakk, pindtsentreeritud elementaar-rakk. Millised on võimalikud variatsioonid tetragonaases süsteemis? Lihtne elementaar-rakk; ruumtsentreeritud elementaar-rakk. 5. Millised variatsioonid on võimalikud ortorombilises süstemis? Ortorombiline kristallsüsteem
Värvused: S-kollane, P-punane või valge, I2-hallikasmust, Br2- punakaspruun, Cl2-rohekaskollane Halvad elektrijuhid (v.a. grafiit) Halvad soojusjuhid (v.a. vesinik, teemant) Mõned madala st°-ga, pehmed: väävel (molekulvõrega) Mõned väga kõrge st°-ga, väga kõvad: teemant (aatomvõrega) Allotroopia: üks element mitme lihtainena. Hapnik: monohapnik O, dihapnik (tavaline) O2, osoon O3 Süsinik: teemant, grafiit, karbüün, fullereen Väävel: rombiline, monokliinne, plastiline Keemilised omadused: Reag. metallidega: (metall-redutseerija, mittemetall- oksüdeerija) Mg + Cl2= MgCl2 ; 2Mg+O2=2MgO ; Mg+S=MgS Reag. mittemetallidega: (aktiivsem mittemetall on oksüdeerijaks) Vesinikuga: (vesinik-redutseerija, teine mittemetall-oksüdeerija) H2+Cl2=2HCl; 2H2+O2=2H2O; H2+S=H2S; 3H2+N2=2NH3 Hapnikuga: (enamuses on O2 oksüdeerijaks, v.a. reag. fluooriga) S+O2=SO2 C+O2=CO2 2C+O2=2CO Reag. liitainetega: Veega: Cl2+H2O=HClO+HCl 2F2+2H2O=4HF+O2 (põleb vees)
Väävel 1) Väävli leidumine looduses. 2) Väävli allotroopsed teisendid. 3) Väävli keemilised omadused (reageerimine metalli, vesiniku ja hapnikuga). 4) Iseloomustada divesiniksulfiidi (H2S) ja väävlioksiide (SO2, SO3). 1) Looduses leidub väävlit ehedalt ning ka paljude ühendite koostises, kõige enam sulfiide ja sulfaate. Samuti leidub teda kütustes (põlevkivi, kivisüsi). 2) Monokliinne väävel (nõelataoliste kristallidena, kui väävel sulatada) Plastiline väävel (veniva pruunika massina, kui sulanud väävel kallata külma vette) Rombiline väävel (kõige püsivam väävli teisend, ka monokliinne ja plastiline muutuvad seistes rombiliseks väävliks). 3) Väävliaurude reageerimisel vesinikuga tekib divesiniksulfiid, mis on ebameeldiva lõhnaga mürgine gaas
- Kui vana on vanim ookeaniline koor? 180-140 miljonit aastat Mineraal Mineraal loodusliku tekkega, kindla koostisega, kindla struktuuriga anorgaaniline tahke aine Olulisemad mineraalide keemilise koostise tüübid: - Lihtained - Sulfiidid - Halogeeniidid - Oksiidid - Hüdroksiidid - Hapnikulised soolad Mineraali kristallograafilise kuju klassid süngooniad: - kuubiline - heksagonaalne - tetragonaalne - rombiline - monokliinne - trikliinne Mineraalide füüsikalised omadused: värvus, läbipaistvus, kõvadus, taotavus, rabedus, läige, lõhenevus, murre, tihedus Kivimid Magmakivimid: basalt, gabro, rüoliit, graniit Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Vulkaanid Vulkaanide tüübid: lõõrvulkaanid (kilpvulkaanid, kihtvulkaanid), lõhevulkaanid Vulkaani purskeproduktid: laavavoolud, pürolastiline materjal, lõõmpilved, mudavoolud Mandlid hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid
Mürgisus: Väga mürgine, sest juba 0,1 g on täiskasvanud inimesele surmav. Kasutusalad : Kasutatakse puhta fosforhappe,fosfori,oksiidide,sulfiidide, kloriidide ja orgaaniliste ühendite tootmiseks,punase fosfori saamiseks ja varem ka süütepommide valmistamiseks. Punane Fosfor. Valem: Pn (polümeer) Aine ehitus: Aatomvõre. Molekul koosneb suurest arvust paljudest omavahel liitunud P4 püramiidjatest molekulidest. On kihilise ehitusega. Kristallvõre tüüp: Monokliinne. Füüsikalised omadused: Punakaspruun pulber,vees ja orgaanilistes lahustutes lahustumatu, lõhn puudub,tihedus 2,31 g/cm³,sulamistemeratuur ülerõhul 593 °C ja sublimeerumistemperatuur 429 °C, dielektrik. Keemilised omadused: On keemiliselt väheaktiivne,ei ole isesüttiv ega helenduv. Süttib alles kuumutamisel. Mürgisus: Mittemürgine Kasutusalad: Kasutatakse pürotehnikas ja ohutute (rootsi) tuletikkudes tikutoosi süütepinna
kulvõre sõlmpunk- Koosneb suurest arvust grafiidi struktuuri tides paiknevad paljudest omavahel meenutav aine. neljast fosfori liitunud P4 püramiid- aatomist koos- jatest molekulidest. On nevad tet- kihilise ehitusega. raeedrikujulised P4 molekulid. Kristallvõre Kuubiline Monokliinne Rombiline tüüp Füüsikalised Valge või kollaka Punakaspruun pulber, Musta värvusega omadused värvusega,vaha- vees ja orgaanilistes kristallne aine, vees taoline aine, vees lahustutes lahustuma- ja orgaanilistes lahustumatu, küll tu, lõhn puudub, lahustutes lahustu- aga mõnedes tihedus 2,31 g/cm³, matu, tihedus 2,69
pindpinevus-pinnakihi osakeste jõuväljad jäävad kompenseerimata; difusioon-väljendab vedelikumolekulide dünaamilisust AMORFSED AINED: kristallivõre puudub, kuid omavad kindlat kuju(silikaatklaas, pigi, paljud org polumeerid) KRISTALLILINE OLEK: aineosakesed moodustavad korrapärase perioodilise kolmemõõtmelise struktuuri; kaugstruktuur, tavaliselt kristalsed ained polükristalsed (kuubiline, tetragonaalne, heksagonaalne, trigonaalne, rombiline,monokliinne Võre tüübid: aatomvõre- kristallivõre sõlmpunktides aatomidneil ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus molekulvõre:sõmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududegamadal võreenergia, kergsulavad, lenduvad ioonvõre:sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid kõrge võreenergia, rasksulavus, madal lenduvus, suur kõvadus, halvad elektrijuhid(tahkes olekus)
molekulideks. Kõige suuremaid nim. C nanotorudeks. C60 – kõige tuntum fullereen. Lahustuvad heksaanis ja tolueenis; hajutavad valgust; ei juhi elektrit; reageerivad leelis- ja leelismuldmetallidega; Rb3C60 on ülijuht. 80. Polümorfism- näited (Polümorfism- ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides.) Näiteks: C - teemant, grafiit, fullereenid; S – monokliinne, rombiline S (rombiline) -> 95,6 oC -> S (monokliinne) st. 119 oC CaCO3 –kaltsiit –heksagonaalne, aragoniit –rombiline (st. valgemad kristallid) Aragoniiti kasutatakse kõrgekvaliteetse paberi valmistamisel täitematerjalina. Fassaadivärv-sinine -> täitematerjal kaltsiit (40%) ka valge pigmendina. 81. Isomorfism-näited Isomorfism- erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ainult lähedaste ioonide mõõtmetega ained. MgSO4*7H2O, NiSO4*7H2O, ZnSO4*7H2O 82
3.Iseloomustage juhuslikku dipoolsidet. Väga nõrk side, mis on tingitud aatomite elektronpilve. 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke lämmastiku molekulis? Toimub p elektronide jagunemisel molekuli moodustavate aatomite vahel. N2 aatom, mis omab välimises elektronkishis 5 elektroni, saavutab pärast kolme 2p elektroni jagamist väga stabiilse konfiguratsiooni. 5.Loetlege 7 võimalikku kristallsüsteemi? Kuubiline, tetragonaalne, heksagonaalne, ortorombiline, rombiline, monokliinne ja trikliinne. 6.Mis on Miller'i indeksid? Milleri indeksid on kristallograafiliste tasapindade identifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x,y,z telgedele. Ühikmõõduks on kuublise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Millised on polükristallilised materjalid? Polükristallilised materjalid on materjalid, mis koosnevad paljudest väikestest kristallidest
30. Mineraali kristallvõre struktuur, elementaarrakk ja kristallid. Kristall on tahkudega piiratud keha, mille väliskuju sõltub tema sisemisest ehitusest ehk kristallstruktuurist. Mineraali kristallograafilise kuju klassid süngooniad (sõltuvad mineraalide aatomite ,,pakendatutesest", mis sõltub omakorda aatomite suurusest ja paigutusest): 1. kuubiline 2. heksagonaalne (+ trigonaalne) 3. tetragonaalne 4. rombiline 5. monokliinne 6. trikliinne Mineraalide kuju vormid: 47 lihtvormi, kombinatsioone. Mineraalikuju üldisi nimetusi: isomeetriline, tulpjas e. prismaline, tahveljas, leheline, nõeljas, kiudjas. Perfektsed kristallid on looduses harvad kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Elemnentaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis isel veel võre strukt iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed.
Kasutamine: Struktuurimaterjalid - riided ja spordivarustusest kuni sõjavarustuseni välja. Saab valmistada materjale, mis on seni teadaolevatest tugevamad. Kuulivestid Elektrikaablid ja –juhtmed. Paberpatareid Päikeseelemendid Superkondensaatorid 80. Polümorfism-mõiste, näited. Polümorfism - ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näiteks: C - teemant, grafiit, fullereenid; S – monokliinne, rombiline S (rombiline) ‡ 95,6 oC ‡ S (monokliinne) st. 119 oC Alfa - HgI2 -> 1 27 oC -> beeta – HgI2 Punane <- hõõrumisel <- kollane Tetragonaalne rombiline; Fosfor: punane (pole kindlat struktuuri), valge (vahataoline), ka must 81. Isomorfism- mõiste, näited. Isomorfism - erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ainult lähedaste ioonide mõõtmetega ained. MgSO4.7H2O, NiSO4.7H2O, ZnSO4.7H2O, KCl, KBr, Ca5(PO4)3F, Sr5(PO4)3OH 82
· Väävel esineb peamiselt mitmesuguste sulfiidsete metallimaakidena ja on näiteks vase tootmise kõrvalproduktiks, kuid esineb ka lihtainena ning divesiniksulfiidina (H2S) naftas ja maagaasis. · Väävlit kasutatakse väävelhappe tootmise lähteainena ja kautsuki vulkaniseerimisel kummiks. · Väävel lihtainena on kollane, maitsetu, peaaegu lõhnatu, mittelahustuv mittemetalliline tahke aine, mis koosneb tsüklilistest S8 molekulidest. Esineb kahes kristallivormis: rombiline ja monokliinne, normaaltingimustel on esimene stabiilsem. Väävliaurud koosnevad madalamal temperatuuril samuti S8 molekulidest, temperatuuril üle 720 °C hakkab tekkima ka S2. 43. Iseloomustage hapnikule vastavat allotroopi. Hapniku allotroop on osoon O3, sinakas teravalõhnaline diamagneetiline aine. 45. Kirjeldage vee ja vesinikperoksiidi happelis-aluselist iseloomu ning redoksomadusi. · Vesi on oluline lahusti ja üldisemalt keskkond Maal, samas küllaltki reaktiivne.
säilitavad oma orientatsiooni. Kasutatakse arvutites, kellades 79. Süsiniku nanotorud- ehitus, kasutamine. Nanotorud saadakse ühe süsiniku aatomi paksuse lehe kindla nurga all kokkurullimisel. Kasutatakse: optikas, materjaliteaduses ja muudes tehnoloogiavaldkondades, struktuurimaterjalides lisanditena. 80. Polümorfism-mõiste, näited. Polümorfism- ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näiteks: C - teemant, grafiit, fullereenid; S monokliinne, rombiline 81. Isomorfism- mõiste, näited. Isomorfism- erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ainult lähedaste ioonide mõõtmetega ained. MgSO4.7H2O, NiSO4.7H2O, ZnSO4.7H2O KCl, KBr 82. Röntgenstruktuuranalüüs- kasutamine materjaliteaduses. Määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud pragusid; määratakse metallide sulamite elementkoostist 83. Pulbrid, näited.
kui ta ideaalgaasina täidaks antud temperatuuril lahuse poolt hõivatud 78. Polümorfism-mõiste, näited. ruumala Polümorfism- ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Tähtsus: Osmootse rõhu mõõtmist kasutatakse lahustunud ainete Näiteks: C - teemant, grafiit, fullereenid; S monokliinne, rombiline (kõrgmolekulaarsete ühendite) molaarmassi määramisel. l Loomade ja taimede ainevahetuses oluline. l Vee jaotumine kudedes oleneb 79. Isomorfism- mõiste, näited. osmootsest rõhust Isomorfism- erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ainult Pöördosmoos- rakendades soola lahusele suuremat rõhku kui osmootne lähedaste ioonide mõõtmetega ained. MgSO4.7H2O, NiSO4.7H2O,
77. Süsiniku nanotorud- ehitus, kasutamine. l Loomade ja taimede ainevahetuses oluline. l Vee jaotumine kudedes oleneb 78. Polümorfism-mõiste, näited. osmootsest rõhust Polümorfism ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Pöördosmoos rakendades soola lahusele suuremat rõhku kui osmootne Näiteks: C teemant, grafiit, fullereenid; S monokliinne, rombiline rõhk, saab sundida lahusti molekule minema läbi poolläbilaskva membraani puhtasse lahustisse. 79. Isomorfism- mõiste, näited. Isomorfism erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ainult lähedaste ioonide mõõtmetega ained. MgSO4.7H2O, NiSO4.7H2O, 88. Malmid: liigitus, omadused. ZnSO4
Omadustelt varieeruva kõvaduse ja sulamistemperatuuriga, head soojus- ja elektrijuhid. Nt. Na, Mg, Cu, Fe, kõik metallid. Elementaarrakk kristallvõre korduv element, millel on antud kristalli kõik sümmeetrialemendid. Monokristall korrapärane elementaarrakk. Nt. kvarts, püriit, kips. Polükristall elementaarrakk ei paikne korrapäraselt. Polümorfism ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. · C teemant, grafiit, fullereenid · S monokliinne, rombiline · CaCO - kaltsiit-heksagonaalne, aragoniit-rombiline Isomorfism erinevad ühendid, kuid sarnase kristallvõrega. · KCl, KBr, MgSO·7HO, ZnSO·7HO Kristalsed ained: · Kõik metallid ja sulamid, · Soolad. Kristalsete ja amorfsete ainete segud: · Kunstkivid; betoonid, keraamilised materjalid, savi-, silikaattellised, · Puit. Röntgenstruktuusanalüüs · Määratakse kristalsed ained tahkes materjalis,
korduv osakeste (ioonide, aatomite, molekulide) paigutus. Osakesed moodustavad kristallivõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Enamik kristallilisi kehasid on polükristallilised, nad koosnevad paljudest üksteisega kontaktis olevatest korrapärase siseehitusega, kuid ebakorrapärase väliskujuga väikestest kristallidest. Looduses leidub ka monokristalle, kuid neid saadakse ka kunstlikult. Eristatakse 7 kristallisüsteemi: kuubiline, tetragonaalne, rombiline, heksagonaalne, monokliinne, trigonaalne ja trikliinne. Jaotuse aluseks on sümmeetriatelgede pikkus (a, b, c) ja telgede vahelised nurgad (, , )Süsteemid jaotuvad omakorda klassideks ja tüüpideks. Näit. kuubilise võre puhul a=b=c ja ===90°. Tahke keha väline sümmeetria on tingitud ruumvõre sõlmpunktides asetsevate osakeste korrapärasest ja perioodilisest kordumisest. Elementaarrakk on kristallivõre korduv element, millel on antud kristalli kõik sümmeetriaelemendid.
vedelike omadused. 4.5 Tahked/Kristallilised ained. Kristallvõre. Amorfne olek tahkes agregaatolekus on osakeste vaheline toime nii tugev, et osakeste liikumisel puuduvad vabadusastmed. Tahketel ainetel on kindel kuju ja ruumala. Enamik kristallilisi aineid on polükristallilised, koosnedes paljudest monokristallidest. Kirstallvõred jaotatakse osakeste geomeetrilise paigutuse järgi 7 kristallsüsteemiks: a)kuubiline b)tetradonaalseks c)rombiline d)heksagonaalne e)monokliinne f)triglonaalne g)trikliinne mis erinevad üksteisest telgede pikkuse ja suhtelise asendi poolest. Võre osakeste iseloomu ja vastastiktoime seisukohalt eristatakse aatom-, molekul- ja ioonvõret jt. AATOMVÕREGA kristallide sõlmpunktides on aatomid, mis on üksteisega seotud tugeva kovolentse sidemega. NT. süsinikul on aatomvõre, samuti ka ränil. Aatomkristallid on kõrge sulamistemp. Ja enamasti juhivad halvasti elektrit. MOLEKULVÕRE sõlmpunktides on neutraalsed molekulid,
arenguks. Optimaalne on 15% m-ZrO2 sisaldus Al2O3-s. b)ZrO2-keraamika ZrO2 on üheks perspektiivikamaks keraamiliseks konstruktsioonimaterjlaiks tänu suurele tugevusele ja purunemissitkusele. ZrO2 saadakse tsirkoonist (ZrSiO4) kuumutamisel 1680°C mils tsirkoos laguneb. Suur tugevus ja löögisitkus tuleneb ZrO2 kristallivõre ehitusest. Nimelt sõltub puhta ZrO2 kristallivõre tüüp temperatuurist: - kuni 1170°C on stabiilne monokliinne kristallivõre - vahemikus 1170-2370°C on stabiilne tetragonaalvõre - üle 2370°C on stabiilne kuupvõre Faasimuutus tetragonaalne monokliinne on martensiitse iseloomuga, millega kaasneb 3...5%-line mahumuutus, millest omakorda tekivad jahtumisel suured sisepinged. Seepärast tuleks vältida faasimuutust. Kui ZrO2 lisada veidi (3...15%) CaO, Y2O3, või MgO, siis säilib tetragonaalvõre (osaliselt või täielikult) ka madalatel temperatuuridel
suunas; kui kasvukiirus kõigis 3 suunas on ühtlane, tekib monokristall. Võreparameetrid on sidemete pikkused a, b, c ja nende vahelised nurgad a,b,gKuubikujulise võre korral on a=b=c ja a=b=g=900. Osakeste paiknemise geomeetria järgi jagatakse kristallid 7-sse süsteemi. Süsteemi määramise aluseks on osakeste vahekauguse kristallvõres ja nurgad tasapindade vahel, milles asuvad osakesed. Need 7 süsteemi on 1)kuubiline 2)tetragonaalne 3)rombiline 4)heksagonaalne 5)monokliinne 6)trikliinne 7)trigonaalne. Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: 1)aatomvõre – võre sõlmpunktides asuvad aatomid, mis on omavahel seotud kovalentsete sidemetega; aatomvõrega ainetel (teemant, grafiit, räni) on suur kõvadus, nad ei juhi elektrivoolu ja ei lahustu vedelikes;2) molekulvõre – võre sõlmpunktides on molekulid, mis on nõrgalt seotud; molekulvõrega ained (jää, tahke ammoniaak,
Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waalsi jõududega (jää, tahke He, CH4, O2, CO2, P4, S8); Ioonvõre- sõlmpunktides vahelduvad katioonid ja anioonid, seotud elektrostaatiliste jõududega (NaCl, CaBr2, K2SO4, soolad); 75. Polümorfism- näited (Polümorfism- ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides.) S (rombiline) -> 95,6 oC -> S (monokliinne) st. 119 oC *CaCO3 –kaltsiit –heksagonaalne, aragoniit –rombiline (st. valgemad kristallid) Aragoniiti kasutatakse kõrgekvaliteetse paberi valmistamisel täitematerjalina. Fassaadivärv-sinine -> täitematerjal kaltsiit (40%) ka valge pigmendina. 76. Isomorfism-näited Isomorfism- erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ainult lähedaste ioonide mõõtmetega ained. MgSO4*7H2O, NiSO4*7H2O, ZnSO4*7H2O 77. Röntgenstruktuuranalüüs- kasutamine materjaliteaduses
Muutes telgede pikkust ja nende vahelisi nurki võib konstrueerida erinevaid tüüpi elementaar-rakke. Kristallograafid on tõestanud, et vaid seitset erinevat tüüpi elementaar-rakke (7 kristallsüsteemi) on vaja, et luua kõigi looduses leiduvate ja ka kunstlikult loodud ainete kristallvõresid. Need erinevad kristallsüsteemid on esitatud tabelis 3.4. Tabelis toodud seitse kristallsüsteemi on kuubiline, tetragonaalne, heksagonaalne, ortorombiline, rombiline, monokliinne ja trikliinne. Kuubilist süsteemi iseloomustab suurim sümmeetria a = b = c ja = = = 90°C. Väikseima sümmeetriaga süsteemiks on aga trikliinne süsteem a b c ja Mitmetes nendes kristallsüsteemides omab põhielementaar-rakk variatsioone. Bravais näitas, et 14 standardset elementaar-rakku on vaja, et kirjeldada kõiki ruumivõresid. Need 31 elementaar-rakud on esitatud joonisel 3.6. Nende hulgas on 4 põhisüsteemi elementaar-
-fosfaadid(PO4-3) -jne Mineraali kristallograafilise kuju klassid Süngooniad. Mineraalide kujul 47 lihtvormi (ühesugustest tasapindadest koosnevat detaili) ja lõpmatult kombinatsioone(nt. Kuup tetraeedriga. Prisma ja bipüramiid). (Mineraale saab jaotada ka sümmeetriatelgede jms elementide kaudu) 1.Kuubiline. 2.Heksagonaalne. (+trigonaalne) Üks kuusnurkne(kolmnurkne) läbilõige. 3.Tetragonaalne. Üks läbilõige ruudukujuline. 4.Rombiline. Üks läbilõige rombikujuline. 5.Monokliinne. Üks läbilõige rööpkülikuline. Ühes suunas kallutatud kristalli prisma. 6.Trikliinne. Igas suunas kallutatud kristalli prisma. Kolm läbilõiget rööpkülikud. Looduses on perfektsed kristallid harvad, kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Reaalsetel kristallidel esineb deformatsioone. Mineraalikujude üldised nimetused: isomeetrilised, tulpjad e prismalised, tahveljad, lehelised, nõeljad, kiudjad. Ehedatel metallidel esineb skeletjas kuju.
kindla nurga all kokkurullimisel. Nanotorud võivad olla otstest avatud või kinnised (kapslikujulised). Nanotorud liigitatakse üheseinalisteks ja mitmeseinalisteks nanotorudeks. Üksikud nanotorud moodustavad köiesarnaseid struktuure, mida hoiavad koos van der Waalsi jõud. 80. Polümorfism-mõiste, näited. Polümorfism - ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näiteks: C - teemant, grafiit, fullereenid; S – monokliinne, rombiline 81. Isomorfism- mõiste, näited. Isomorfism - erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Ainult lähedaste ioonide mõõtmetega ained. MgSO4.7H2O, 82. Röntgenstruktuuranalüüs- kasutamine materjaliteaduses. määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; } kontrollitakse materjalide keevisliiteid; } uuritakse materjalides varjatud pragusid;
ja klassi tootmisel. Väävel S- esineb looduses ja paljude ühendite koostises. Väävel esineb peamiselt mitmesuguste sulfiidsete metallimaakidena ja on näiteks vase tootmise kõrvalproduktiks, kuid esineb ka lihtainena ning divesiniksulfiidina (H2S) naftas ja maagaasis. Väävel lihtainena on kollane, maitsetu, peaaegu lõhnatu, mittelahustuv mittemetalliline tahke aine, mis koosneb tsüklilistest S8 molekulidest. Esineb kahes kristallivormis: rombiline ja monokliinne, normaaltingimustel on esimene stabiilsem. Väävliaurud koosnevad madalamal temperatuuril samuti S8 molekulidest, temperatuuril üle 720 °C hakkab tekkima ka S2. Saamine: Fraschi meetod tugineb väävli kergsulavusele ja väikesele tihedusele. Maa sügavuses asuvasse S-lademesse jhitakse toru kaudu rõhu all ülekuumenenud vett, mille soojuse arvel S sulab. Sulaväävlisse juhitakse teise toru kaudu aururõhku, mis surub vedela väävli kolmanda toru kaudu maapinnale
Selle rõhu mõjul võib takistus puruneda ja kui kasvamine toimub materjali sees, siis materjal hävib. Kui pooorsetes materjalides (punane tellis, betoon, poorsed paekivid) on soolad ja on tingimused monokristallide kasvamiseks, siis need materjalid hakkavad murenema. Võre parameetrid sidemete pikkused a, b ja c ja nende vahelised nurgad , , . ). Võre klassifitseerimine sõlmpunktides olevate osakeste ja paiknemise geomeetria järgi kuubiline, tetragonaalne, rombiline, heksagonaalne, monokliinne, trikliinne, trigonaalne. Sõlmpunktides olevate osakeste liigi järgi võre klassifits *aatom (teemant) võre sõlmpunktides neutr aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega; *molekul sõlmpunktides neutr molekulid, mis seotud nõrkade jõududega (naftaliin) (kõige pehmemad ja nõrgemad; enamik kristallilisi aineid); *ioon sõlmpunktides korrapäraselt vahelduvad katioonid ja anioonid; * metall sõlmpunktides on pos ioonid; *kihilised ahelalised
Võre parameetrid sidemete pikkused a, b ja c ja nende vahelised nurgad , , . Tasapindade vaheline kaugus "d" aluseks kristallainete identifitseerimiseks; Bragg-Wolfe'i võrrand: n=2dsin ( on nurk, mille all kiired langevad; on röntgenkiirte lainep; d on aatomitasap vah kaugus). Võre klassifitseerimine sõlmpunktides olevate osakeste ja paiknemise geomeetria järgi kuubiline, tetragonaalne, rombiline, heksagonaalne, monokliinne, trikliinne, trigonaalne. Sõlmpunktides olevate osakeste liigi järgi võre klassifits *aatom (teemant) võre sõlmpunktides neutr aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega; *molekul sõlmpunktides neutr molekulid, mis seotud nõrkade jõududega (naftaliin) (kõige pehmemad ja nõrgemad; enamik kristallilisi aineid); *ioon sõlmpunktides korrapäraselt vahelduvad katioonid ja anioonid; * metall
90°. Elementaarrakk võib kasvada ruumis kõigis 3 suunas, kui kasvukiirus kõigis suundades on ühtlane, tekib monokristall. Võrekonstant on kõige väiksem kaugus kahe naaberosakese tsentrite vahel elementaarrakkudest. NB!Ainete sisestrukt on peam faktor, millest oleneb aine ja materjali kõvadus, tugevus. Kristallisüsteemide klassifikatsioon: 1)kuubilme 2)tetragonaalne 3)rombiline 4)heksagonaalne 5)monokliinne 6)trikliinne 7)trigonaalne. Kristallvõrede tüübid: 1)aatomvõre sõlmpunktides asuvad neutr aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega (teemant); 2)molekulvõre sõlmpunktides asuvad neutr molekulid, mis on üksteisega seotud nõrkade jõududega (naftaliin); 3)ioonvõre sõlmpunktides vahelduvad korrapäraselt katioonid ja anioonid; 4)metallivõre kristallivõre sõlmpunktides on pos ioonid; 5)kihihsed ahelakujulised
enamik kristallilisi aineid); · ioon sõlmpunktides korrapäraselt vahelduvad katioonid ja anioonid; · metall sõlmpunktides on positiivsed ioonid; · kihilised ahelalised kordinatiivsed võred erijuhud, kihtide vahelised sidemed nõrgad, kihis eneses tugevad. Klassifitseerimine paiknemise geomeetria järgi kuubiline, tetragonaalne, rombiline, heksagonaalne, monokliinne, trikliinne, trigonaalne. Kristalsete ainete identifitseerimine - Enamik kristallaineid on polükristallid (koosnevad väikestest monokristallidest): korrapärane siseehitus, ebakorrapärane väliskuju. Kristalseid aineid on võimalik identifitseerida röntgenanalüüsiga (põhineb röntgenkiirguse difraktsioonil) nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega (amorfsetest läheb kiirgus läbi murdumata) kui segudes teiste kristallidega (max 7-8 ainet, kuna igal ühel on erinev difraktsioon).
milledest omakorda aga kristallivõre. Elementaarrakk on minimaalse ruumiga ühik, millel on säilinud kristalli sümmeetria elemendid. Elementaarraku küljed ja nurgad on võre parameetrid. Võre baasiks nimetatakse aatomite gruppi, mis kuulub elementaarrakku. Ideaalne kristall saadakse sellise grupi lõpmatukordsel kordamisel järjestikusel nihutamisel võre vektorite suundades. Vastavalt elementaarrakus asetsevate aatomite asukoha järgi on elementaarrakul seitse klassi (trikliinne, monokliinne, rombiline (ortorombiline), heksagonaalne, romboeedriline, tetragonaalne ja kuubiline). Neile vastab 14 Bravais' võret. Sama süngoonia piires eristuvad Bravais' võred võresõlmede asendite poolest: primitiivsed (P, võresõlmed vaid kokkuleppelise raku tippudes), ruumtsentreeritud (I, lisaks üks kokkuleppeline võresõlm), tahktsentreeritud (F, lisaks neli kokkuleppelist võresõlme) ja baastsentreeritud (C, lisaks kaks kokkuleppelist võresõlme) võred. Bravais' võre sõlmed
annaabi.ee 
