Dr. Abbas Qutab Kyäni Meditsiinilise ja Teadusliku Nõukogu juhataja Dr. Abbas Qutab on Kyäni Meditsiinilise ja Teadusliku Nõukogu juhataja ning ühtlasi tark ja andekas lisajõud Kyäni meeskonda. Dr. Qutab'il on teaduskraadid meditsiini, orientaalse meditsiini ja kiropraktika alal ning doktorikraad ayurveeda meditsiini alal. Ta on üks väheseid USA arste, kellele on antud audoktori kraad Maailma Tervise Organisatsiooni Charted University poolt tema tegevuse eest alternatiivmeditsiini edendamise valdkonnas. 2003. aastal ta sai USA Kongressi poolt "Aasta Arsti" aukirja oma aktiivse tegevuse eest NRCC Rahvusliku Terviseedendamise ja Taastusravi Reformide Komiteelt. Dr. Qutab
Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf! Kurat ta rikub mu elu !"
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline.
Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun. Ma meeldisin väga arstidele, kuna olin kõigi arvates hästi armas ja tume, nad hoidsid mind ja ütlesid ka mu emale, et olen erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts. Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, kuna polnud ka mõjuvat põhjust). Kõndima hakkasin ma 9elukuu lõpus, ja seda ka põhjusega. Ma nägin kuskilt kapist välja ulatuvat nööri, ja seesama ese tundus mulle nii huvitav, et ma lihtsalt pidin end püsti ajama, ja seda nööri katsuma minema omaenda kätega. Üleüldse meeldisid mulle igasugused nöörid, mille poole ma ka kõndisin heameelega.
" ütlesin Katrile. Katri polnud selle vastu ning saatis mu ukseni. Ma olin Katri naaber, seega ei võtnud koju minek kaua aega. Kui tuppa astusin, võtsin toolikeselt oma koti ja kiirustasin üles. Nagu mul ikka oli harjumuseks õppida koos arvutiga voodi peal, võtsin arvuti ja läksin voodisse. Vaatasin, et minuga oli 4 inimest msnis rääkinud. Ma ei viitsinud neile vastata, muidu olekski jäänud nendega rääkima. Panin oma staatuseks hõivatud ning hakkasin õppima. Olin just kaks lehekülge läbi saanud, kuulsin uksekella. Jooksin vaikselt alla, piilusin uksepilust. Seal oli kahtlane mees, keda polnud enne näinud. Ma ei julgenud ust avada, kuna vanemaid kodus polnud ja ei teadnud, mis juhtuda võis. Ma ei tea miks, aga ma avasin selle ukse. ,,Tere tüdruk, kas su vanemad on kodus?" küsis meesterahvas. Ma vastasin koheselt: ,,Jah, nad vaatavad telekat." Ma ei julgenud tõtt rääkida, et mu vanemad
Algkaal oli 60kg ja eesmärgiks oli kaaluda 55kg juuni lõpuks, et reisiks ja põhikooli lõpetamiseks ilus keha oleks. Sõin kolm korda päevas, nii et kõht ikka täis oleks ja kaal hakkaski vaikselt langema. Mai lõpus läksin tööle, kus töötasin igapäev teenindajana, et raha koguda oma reisi jaoks Kreeka. Igaüks teab, et teenindaja töö on väga raske ning päeva lõpuks ainuke soov, mis inimesel on, on magada. Ükshetk hakkasin märkama, et pole enam aega süüa. Iga hommik käisin jooksmas ja jõusaalis, peale seda sõin kiiresti paar puuvilja ja läksin tööle. Tööl sõin ma tavaliselt natuke salatit koos õuna või banaaniga. Õhtul enam süüa ei jõudnud kuna tööpäev lõppes õhtul hilja ning ma olin endale lubanud, et peale kella seitset õhtul ei söö. Niimodi hakkaski kaal aina kiiremini ja kiiremini langema. Kõige hullem oli see, et mulle meeldis, kuidas igapäevaga kaal langes
Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatud. Ma olin väga nõudlik laps. Kui mulle midagi ei meeldinud või ei saanud mida ma tahtsin siis hakkasin kohe pillima. Õnneks oskasid vanemad mulle "ei" öelda ja vähemalt pole ma ära hellitatud. Ma olin ka väga suur esineja, alati tahtsin teiste tähelepanu. Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid. Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole
piirangu,et joon ainult suurpühade aeg uusaasta/jaanipäev ja enda sünna.Aasta vast isegi oligi sedasi, aga nüüd joome ikka iga nädalavahetus. 5.Kas te suitsetate praegu? Nendest noortest suitsetavad praegu ainult Jaanika ja Karl, teised on kunagi suitsetanud aga suutnud maha jätta. 6.Kui vanalt suitsetama hakkasite ? Jaanika: 15a. pidudel. 16a. regulaarselt Karl: Esimest korda proovisin 1. klassis, jäime vahele ja kogu moos. Kuid nüüd kolm aastat tagasi hakkasin uuesti suitsetama ja nüüd siiamaani. 7. Kas maha jätmine oli teie jaoks kerge või raske? Sven: Kui prioriteedid paika panna, mina panin sain aru et suitsetamine pole minu jaoks. Kristina: väga raske oli. Ostsin ikka salaja suitsu ja tegin nii, et keegi ei näinud. sõpradele jäin aga vahele ja nad murdsid mu silme alla suitsud eraldi pooleks. valus oli vaaata kuidas 35 krooni umbes lihtsalt pooleks murtakse.
Küsin viisakalt, et kas tal oleks natuke aega, et vastata paarile minu küsimusele. Sõbralikult on ta väga koostööaldis. Soovisin infot, kuidas saaksin tellida fotot interneti teel. Teenindaja rääkis väga üksikasjalikult. Mingil hetkel tundsin, et see venib juba liiga pikaks, huvi hakkas kaduma ning lõpuks tundsin end juba väga rumalalt nagu oleksin laps, kellele on vaja detailideni kõik selgeks teha. Et end targemana tunda hakkasin küsimusi esitama tehnika kohta. Küsisin mis printerit ja paberit nad printimiseks kasutavad, mille peale tuli väike vaikushetk ning naisterahvas pakkus välja, et annab telefoni kellegi targema kätte, kes oskab paremini mulle vastata. Telefonile vastas käreda häälega meesterahvas ning esitasin talle samad küsimused, mis teiselegi teenindajale. Kuigi need vastused mind eriti targemaks ei teinud, sest ma sellest valdkonnast midagi ei tea, siis ei venitanud tekefonikõnet enam pikemaks
ole sellel firmal tulevikku ning varem või hiljem on see hukule määratud. Pöördudes tagasi minu tulevikuplaanide poole, siis firma tegevuse kohta võin öelda, et selleks saab olema näiteks sidevõrkude arendamine ja haldamine ning innovaatiliste sidelahenduste väljatöötamine.Jääb üle vaid loota, et tulevik tuleb helge ja pakub sobivat kasvupinnast uutele ettevõtetele. Mina ettevõtjana? Lugedes aktiva kodulehte, tekitas see minus palju uusi ning erinevaid mõtteid. Ma hakkasin ettevõtlusesse teistmoodi suhtuma, sest ettevõtjad oleme me kõik - ükskõik mida me ka ette ei võtaks. Kõige tähtsam on idee ja ettevõtmine ise. Kui on olemas hea plaan, kuidas ideed teostada, siis on vaja vaid kuskilt alustada. Ka tegutsemise juures on tähtis, et oleks vastavaid iseloomuomadusi, mis sobivad ettevõtjale ja aitavad tal asjadega kiiremini ning paremini hakkama saada. Kõige tähtsamad iseloomuomadused on saavutusvajadus, initsiatiiv, enesekindlus,
koerale midagi head paremat süüa. Aga siis kui ma olin juba hakkanud poe ukse juurde jõudma siis helises mul taskus telefon milleks oli Nokia 2300 , see oli päris hea telefon. Telefoni otsas oli isa , ta hakkas kohe seal juba uurima ja puurima et kus ma olen ja kui kaua mul aega läheb et koju jõuda , et tema ootab juba ja , et keegi pidi veel peale teda mind ootama. Mul polnud aega enam poodi minnagi , ma olin äksi nii täis , et ma hakkasin kohe kodutalu poole jooksma , ma tahtsin nii väga nähe , et kes mind seal ees siis ootab veel peale isa. Ma jooksin ja jooksin ja aina jooksin kuni mul tuli meelde ,et ma pidin poest koerale süüa ostma , aga mul oli nii suur vajadus koju minna , et ma otsustasin lõpuks , et ma ei lähe ikka poodi , et ma lähen ikka koju nii kiiresti kui vähegi võimalik see on. Ma olin jõudnud kodu ukseni , ma avasin ukse , tormasin jooksuga sisse ja vaatasin hoolikalt
Koostaja: .... Õpperühm: .... Juhendaja: .... Olen väikesest saadik palju spordiga tegelenud. Leidmaks endale sobivat spordiala milles ennast kindlalt ja hästi tunnen, olen proovinud paljusid alasid. Paar aastat tagasi hakkasin intensiivsemalt tegelema spordiga, eelkõige võhmatrenniga. Kuna nii öelda trenniharjumus oli veel olemas, ei olnud mulle peale paari aastast pausi uuesti trenniga tegelema hakkamine raske, vaid vastupidi saavutasin paari kuuga hea füüsilise vormi. Esimene suurem katsumus oli joosta tervisejooksu sarjas töökaaslastega. Sarjas oli 22 etappi ning töökaaslase õhtutamisel ja juhendamisel sai etappe jooksma hakatud aja
sooviksin. Samas kui osad klassiõed juba lobisesid kuhu nad edasi lähevad ning millised nende unistused on. Tegelikult tundsin ennast nagu tesest maailmast, kellel puuduvad igasugused ambitsioonid. Kord pakkus mulle ema, kes töötas lasteaias kokana, et ma võiksin minna suvevaheajal lasteaia õpetaja abiks niiöelda puhkuseasendajaks. See oli minu jaoks uus ja tegelikult väga huvitav kogemus eelkõige kuna mulle meeldivad väikesed lapsed. Pealegi sain seal lastega koheselt sõbraks ja kui hommikul tööle minnes lapsed rõõmsalt hõiskasid ,,Tere kasvataja Mari", see tegi südame väga soojaks. Nii ma siis vahepeal mõtlesin, et oleks tore olla lasteaia õpetaja. Minu isa on jällegi ametilt metsnik ja kuna ma alles kompasin olin oma eriala otsingutel, siis tema soovitas mulle peale kooli minna Luua metsandukooli, kuid mulle metsandus ei meeldinud. Õnneks ei hakanud isa mulle seda ka peale suruma nad lasid mul ikka ise otsustada, kui midagi teha vastu tahtmist siis ei tule
Kiirus, vaid kiirus, ei muud… Hommikul üles ärgates meenus mulle unesegaselt üks heli, täpsemalt telefoni äratuskella helin. Käega kombates võtsin padja alt telefoni ja isegi korraks kartsin kella vaadata. Vajutades telefoni suvalisele nupule ilmus ekraanile kellaaeg mis ütles, et ma olen sisse maganud. Ajades ennast kiiresti püsti, hakkasin kähku riideid selga toppima. Tavaliselt enne mõtlen mida selga panna ja missugune riideese millega sobib, siis nüüd seda aega enam ei olnud. Õnneks oli mul õhtul koolikott tänase tunniplaani järgi valmis pandud. Ma ei jõudnud isegi hommikust süüa, vaid panin jope selga, saapad jalga, võtsin koti üle õla ning tõttasin kooli poole. Tee peal uuesti kella vaadates kõhklesin, kas jõuan bussile, mis peatub kahe minuti pärast Sõjakooli peatuses. Lisasin veel tempot, et ikka jõuda
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Tummpi on pikka aega vait. Maaret küsib mis juhtus. Tummpi ütleb kurvalt: "Mikke on surnud". Maaretil hakkab Tummpist kahju. Ta kallistab teda. Ma surin jalgratta avariis. Kõik toimus silmapilkselt. Ma sõitsin vastu parkimisautomaati ja lendasin kõrgele ja kui ma maandusin siis mu pea läks vastu kõnnitee äärt ja loomulikult ei olnud mul kiivrit peas ja mu pea sai viga ning see järel ma surin, kuna oli suur verejooks. Hommikul helistas Tummpi emale ja isale. Nad olid väga väga kurvad. Kuna isa oli välismaal tööreisil siis tuli ta esimesel võimalusel koju. Tummpi rääkis õnnetusest ka Mikke tüdrukule Roosale. Roosa rääkis Tummpile. Kui Roosa koju läheb küsib ta ema: "Miks nii kurb". Roosa vastab: "Mikael on surnud". Ema tunneb Roosale kaasa. 5.-9. ptk. Mul oli sama päeva õhtul olnud bändiproovis. Ma sain teada, et Roosal on olnud enne mind üks poiss
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustamise suunaga II K Reeta Kivikink OÜ Reineberg Praktika aruanne Juhendaja: Aleksander Reineberg Maarika Reineberg, kokk Särevere 2009 Sissejuhatus Praktikale minnes ei kujutanud ma üldse ette, mis mind ees ootab. Esimesel päeval tundus mulle, et ma ei saa hakkama, kuna harjumine uue kohaga ja uute inimestega võttis aega. Inimesed, kellega ma koos töötasin olid kõik tegelikult väga sõbralikud. Praktikal õpetati mulle, kuidas tehakse parimaid kondiitri tooteid ja ka palju teisi huvitavaid ja põnevaid toitude valmistamise võimalusi. Kogemusi praktikal olles sain väga palju. Ettevõtte struktuur Õdus pubi asub vahetult Narva mnt ääres, Tallinnast 81 km, Rakverest 18 km kaugusel. Pubis on 30 kohta, kamin ja terrass. Koduselt maitsvad toidud, omavalmistatud juurvilja ja kartuliga, võimalus
üks kõige jubedam pubekas ja et kõik mida ma teen on täiesti vale ning õige on kõik siis, kui mul ei ole vabadust ja kui ma olen lihtsalt kellegile sunniviisiline ori. Võtku endale siis teener kui te ise ei saa endaga hakkama. Aga minu isa, kelleks siis tema on muutunud?! Ta ei olegi minuga üldse tegelenud, ainult tõotab Maimu sõna. Maimu on see põrgust palgatud asendus ema. Ma piinlesin voodis veel paar tundi mõtetega oma emale ja isale. Lõpuks jäin magama. Ärkasin hommikul Maimu karjumise peale. Ta vihastas mu peale sellepärast, et ta oli eile õhtul oma jogurti ära söönud, ning hommikuks seda polnud. Ja nii me karjusime üksteise peale nagu hullud. See vanaeit oli kindel, et ta olevat mulle eelneval õhtupoolikul öelnud, et ma läheksin poodi ning ostaksin talle jogurtit. Aga tegelikult ei lausunud ta mulle jogurtist sõnakestki. Ma isegi ei teadnud, et ta jogurtit sööb. Meie tüli lõppes minu isa kokkuleppega, et üks ei saa
Kiirendasin silmapilkselt oma samme. Tema kiirendas samuti. Külmavärinad jooksid üle mu keha. Mul tuli hirm nahka. „Kas ta jälitab mind?“, mõtlesin ning alustasin jooksmist. Kuulsin jooksusamme, ka tema oli hakanud jooksma. Ma jooksin nii kiiresti kui suutsin, kuid mu pea käis veel ringi siidri joomisest ning seepärast ei olnud ma väga kiire. Peagi jõudis ta mulle järele ja haaras jõuliselt mu käest kinni. Ta võttis teise käe selja tagant välja. Tema käes oli lihahaamer. Hakkasin karjuma, et keegi kuuleks ja tuleks appi, kuid kedagi ei liigu sellistel öistel tundidel. Ta lõi mind ühe korra haamriga kõhtu. Üle terve kere lõi valu. Olin haavatud ning värisesin hirmust. Proovisin lahti rabeleda ta käest, kuid see ei õnnestunud. Karjusin talle nuttes, et ta laseks mind lahti. Ta ei vastanud mulle sõnagi, hakkas hoopis naerma. Sain aru, et sellel inimesel ei ole mõistusega kõik korras. Ta lõi mind veel kaks korda. Need olid väga
" Aasta möödus asusin laevale ja minu õnnetused ja hädad algasid. Tugev torm hävitas laeva ja ma olin ainus kes ellu jäi. Ma jõutsin asustamata saarele. Asusin oma seisukorda rahulikult kaaluma, jõudsin järeldusele, et see saar on ahvatlev ja viljakas. Kui viljakas ta on ja kui mõnusas kohas, tormide eest kaitstud, vesi ja mets sealsamas;ja ma jõutsin järeldusele, et olin oma eluaseme valikul sattunud kohale, mis oli üks halvemaid tervel saarel;ma hakkasin kaaluma koguni oma eluaseme üleviimist ja otsima kohta, mis oleks niisama turvaline nagu see paik, kus ma praegu asun, ainult et selles meeldivas ja viljakas saareosas. Aga vaevalt sain ma oma tara valmis ja tehtud tööst pisutki rõõmu tunda, kui algasid vihmad ja sundisid mind jälle oma esimeses elupaigas istuma. Kui sadas ja ma välja ei pääsenud siis ajasin papakoiga juttu nind õpetasin teda rääkima ta oli mulle suureks seltsiliseks. Ma kindlustasin enda elamist ja rajasin
päeva, siis kange alkoholi tarbimise tahe võib ka mitte tekkida.» Kerdi kodune olukord pole kiita. Tal on küll noor naine, temast aastaid rohkem kui kümme noorem, kuid naise armastust mees enam ei tunne. Vastupidi teda tõrjutakse. Lärmi ja vaenuga. Kert tunneb sageli, et on perest justkui välja heidetud. Mis sest, et perekond on mehe enda loodud. Ja kunagi oli just tema see, kes selle kaasakese oma elamisse pesitsema kutsus. «Alkoholi hakkasin liigselt tarbima siis, kui abikaasa hakkas ula peal käima. Mina tegin tööd, tema istus kodus ja lollitas mind: käis diskodel ja baarides, hakkasid tekkima igasugused imelikud telefonikõned suvaliste meeste poolt. Mul tekkis väga raske tunne, hinges oli raske, esitasin kogu aeg endale küsimust, miks ta seda teeb. Ja ei osanudki muud, kui otsida lohutust alkoholist. Ei mäleta konkreetselt, millal esimest korda hakkasin jooma. Meie suhte keerulisus
tegema ei peaks? Kas ei kipu me kogu aja, hoolimata oma parimast arusaamisest, rikkuma seda, mis on Seadus, ainuüksi seetõttu, et teame ta seaduse olevat. See põikpäisusevaim niisiis tuligi, et mind lõplikult hukutada. See hinge mõõtmatu igatsus iseennast vaevata – omaenda loomuse kallal vägivalda tarvitada – teha ülekohut üksnes ülekohtu enda pärast – ajendaski mind jätkama ja lõpule viima ülekohut, mida olin teinud ilmsüütule elajale. Ühel hommikul libistasin talle külmavereliselt silmuse kaela ja poosin ta ühe puuoksa külge; poosin ta, pisarad voolamas ja kibedaim kahetsus südames; poosin ta sellepärast, et ma teadsin, et ta mind oli armastanud, ja sellepärast, et ma tundsin, et ta polnud mulle solvumiseks põhjust andnud; poosin ta sellepärast, et ma teadsin, et nii toimides teen pattu, surmapattu, mis niivõrd ohustab mu surematut hinge, et isegi – kui seesugune asi
tunduma, et see ongi see, mida ma teha tahan. Kooli kõrvalt käisin salongis tööl, hinded polnud kunagi varem üheski koolis nii head olnud. Olin endaga rahul. Aeg läks kiiresti ja juba oligi lõpetamine, olin õnnelik, et nüüd ongi see õige asi leitud. Kuid kooli lõppedes sain teada, et enamasti töötavad juuksurid FIE-dena ja see oli minu jaoks suur pettumus. Olin kurb, et ei saa teha tööd, mis mulle tõesti meeldib ilma FIE-ks võtmata. Sellest hetkest hakkasin mõtlema, et ma ei ole valmis nii suurt vastutust võtma. Kuid töötasin edasi juuksurina, kuni päevani, kui mu õde mulle helistas ja pakkus tööd lasteaias õpetajana. Otsus tuli kiiresti lagetada, sest tööd lasteaias oli vaja alsustada juba järgmise päeva hommikul. Esimese asjana tekkis mul hirm ja hakkasin mõtlema, kas saan hakkama, kuid see kadus kiiresti. Järgmise päeva hommikul oli esimene tööpäev lasteaias, olin kindel, et see on ajutine lahendus,
''Palun ärge tehke mulle haiget. Te võite minu püstoli endale jätta. Lihtsalt laske mul minna.'' Anus Henry. Sfääri juurde ilmus veel üks kuju. Ta astus Henry juurde ja tõmbas tal kõhust noaga läbi. Hirmsad helid kostusid ja ma ei teadnud mida teha. Tuled vilkusid ja ma nägin oma esimest Vesti. Ta oli üleni verine ja hoidis nuga käes. Näo ees oli tal mask. Ta hingas tugevalt ja nuusutas: ''Kas siin on keegi uus?'' Kuulda oli julma karjumist ja ta hüppas arsfääri otsa. Ma hakkasin kõikuma ja paanitsesin. Iga hetk võis ta sisse saada ja siis oli minu elu läbi, kuid hetke pärast jättis ta järele ja kadus pimedusse. ''Kas te oleksite hea ja võtaksite raadio enda vasakult poolelt.'' Ütles raadios olev mees. Ma võtsin raadio enda kätte. ''Ma ei tea kuidas sa selle lennuõnnetuse üle elasid, kuid ma ei ole keegi, kes kõike küsitleks. Ma olen Atla ja ma üritan sind elus hoida. Sa pead liikuma hakkama. Me peame su kõrgemale saama. Tõmba
Ma olin 8mm pikk ja kaalusin 0.8 grammi.Ma liigutasin koguaeg, kuigi jah emme veel ei tundnud seda. Minu käed ja jalad olid ka täitsa olemas ja ma sain neid painutada. 9ndal nädalal ma kasvasäga kiiresti. Käed, jalad, silmad, suguelundid ja siseelundid on mul juba olemas, kuid ei olnud veel täielikult välja arenenud. Arenesid ka nägemisnärvid ja silmalaud. 11ndal nädalal tekkisid minu oma sõrmejäljed ja ma olin emme pöidla pikkune.13ndal nädalal ma hakkasin tootma erinevaid hormoone, nagu insuliin ja mu maks toodab sappi. 14ndal nädalal õppisin kuidas kätt rusikasse panna ja ma tegin erinevaid grimasse, et oma keha tundma õppida. Samas mul olid igemetes hambad arenenud ja keha oli üleni karvane. 15ndal nädalal ma olin juba nii suur et mahtusin peaaegu peopessa ja kaalusin 50 grammi.Sel nädalal hakkasin ma luksuma ja ma reageerisin valgusele.16ndal nädalal mul olid sõrmed ja varbad juba täiesti väljaarenenud
kinnikasvanud teed siia! Kuula hoolega. Mõlemad te siia ei jää. Sina lähed ja teed hommikuni aega parajaks. Võid minna suure tee peale, või lähed paar kilomeetrit jõge mööda alla, seal on kitsesöögimaja, sinna mahub külitsi viskama, katus peal ja puha, aga soovitan siiski olla liikumises. ROLAND: Laura? LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetuda. Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda teineteiseta... OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. Teeme kohvi ja ma saadan su sillani. ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. 4 5 OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti
Miks see halb on? Kas tõesti on suhtlemine internetis halb? Mina vastaksin mõlemale küsimusele jaatavalt. Interneti portaalis suhtlemine on muutnud vanu traditsioone, kus sõbrad saavad väljas kokku, suhtlevad näost näkku, mitte ei istu arvuti taga. Samuti võib facebookis suhtlemine mõjutada keele arengut, eriti nooremate seas. Aga tulles tagasi teema juurde, et facebook on sõltuvus, tunnistan, et mina olen üks neist. Järgnevalt kirjeldaksin, kuidas mina seda sõltuvust läbi elan. Hommikul, ärkan üles ja kui midagi teha ei ole, esimene asi on kohe facebook. Ja mis ma siis seal teen. Ma kestan terve uudisevoo läbi ja siis hakkan mängima facebooki mänge. Kui aga hommikul vaja kooli minna, siis lähen kooli, aga kas arvuti jääb koju, ei jää. Nii ma siis istun igas loengus arvutis ja facebookis. Õhtul koju tulles, lülitan teleka sisse, kuid seda ma ei vaata, sest ma ikkagi istun facebookis ja raiskan oma väärtuslikku aega. Selle ajaraiskamise asemel võiksin õppida
(Paus.) Hea küll, ehmatasin ROLAND: Laura? teid vist natukene. Ärge võtke südamesse. LAURA: Ma ei tea. Ma ei julge külmetada. Vahel kuhjub korraga liiga palju. Muidugi ei Äkki võiks Roland ka jääda? Me ei suuda ole midagi hullu. Kõik on hästi. Noh, head teineteiseta... aega siis. OSVALD: Ma saan kõigest aru, aga ROLAND: Ma ei saa hästi aru. Me siis ei saa lõpetame selle jutu. Hommikul siis klaarime. siia jääda? Teeme kohvi ja ma saadan su sillani. 3 4 ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. tahaksin küsida... OSVALD: Miks sa siis hääletad? OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina
Lisaks sellele, millisel normaalsel tänapäeva lapsel on nimeks Hamlet? Ma räägin Sulle sellest päevast, kui ma surin. Nõnda see toimus! "Ema, sa ei kujuta ette, mis täna koolis juhtus?" "Ei oska arvatagi, räägi, ma ootan põnevusega!" "See on pikk ja raske jutt, lähme elutuppa, mul on sulle jalustrabavaid uudiseid." Me läksime emaga koos elutuppa ja istusime akna lähedusse, tema tugitooli ja mina põrandale, sest juhtunud oli midagi kohutavat. Ma võtsin ennast kokku ja hakkasin rääkima. "Ema, see mees, Claudius, ta tappis mu isa ja on nüüd kooli direktor, aga keegi ei usu mind. Kõigile meeldivad lõdvemad reeglid ja tohutu korralagedus." Ma vaatasin oma emale sügavalt silma, ta hoidis vaevu tagasi paanikahoogu ja kuulas mu juttu. Nõndaviisi, endal silmad vesised ma jätkasin. "Ma kõndisin läbi koridori, läbi tavatult räpase koridori oma klassi poole, kui kuulsin klassist võõrast naishäält. Ma lisasin sammu, sest see tekitas suurt uudishimu
spordist .Käin ikka veel jõusaalis ja ka ujumas . Trennide asemel otsustasin tööle minna .Käin paar korda nädalas onu firmas tööl . Ta peab auto pesulat ja ma teen autodele sisepuhastust . See töö nõuab palju tähelepanu . Kui tulin gümnaasiumisse hakkasin koolis aktiivsemaks , olen nüüd õpilas omavalitsuses ja võtan paljudest üritustest osa . Kodus pean ma ka kodutöid tegema . Minu kohustuseks on muruniitmine ja ka vahel maja koristamine .Kui hakkasin elama oma majas puutusin kokku aiatöödega ,mis on mulle meeldima hakanud . Mulle meeldib süüa teha , mõni kord teen peale kooli isegi mina perele süüa . Nädalavahetusel meeldib mulle käia pool päeva tuduriietega ja küpsetada .Kui ma ei tegele spordiga ega tee kodus tööd , siis olen sõpradega . Sõpradega mulle meeldib käia kohvikutes ja clubides , kus saab palju suhelda . Mu tutvusringkonnas on palju muusikuid ehk ma käin palju kontserditel .
. AADU: Ei, ei Rooma linnas! AABRAM: Nii jah Roosa linnas. Seal oli nüüd üks kena näkk. Ta oli keha ümbert nii peenike nagu minu käevars ja ülevalt poolt meenutas noh tead küll seda tibi, kes televiisoris randa valvas. Mis ta nimi nüüd oli Aino Panderson AADU: Pamela Anderson AABRAM: Jah, vot see samune Amela Panderson. Meie kapral Peeter himustas seda preilit omale, aga ei teadnud, kuidas teda kätte saada. Siis ütles teine minule: " Aabram Andrejevits, anna nõu!" Mina hakkasin siis nõu uurima. Lähen siis kord sellele peenikesel preilile vastu ja teretan türgi keeli: "Bonjour ». Ja kui ma oma asja talle ära seletasin ja sagedasti Peeteri nime nimetasin, siis punastas teine ikka vahetevahel , ja viimati oli näha, et tahtis ära Eestimaale tulla. Ma andsin asja kapralile teada ja näe ! kihlused ja pulmad olid pea käes. Vaat nii, Aadu ! Ja Elsa ja sinu vahel tahan ma asjad ka korda ajada, nii et
Ma leidsin tee artiklini ,, Kuidas alustada import/eksport ettevõttet". Artikkel andis minusugustele algajatele pildi, kuidas oleks elu ilma potensiaalse sissetulekuta ja kuidas võiks tüüpiline päev välja näha. Järgmisena, surfa veebilehel Amazon ning ürita leida raamat, mis sind huvitaks. Mina leidsin raamatu ,, Ehitades import/eksport ettevõtet" autoriks Kenneth Weiss, see oli abistav ülevaade sellest, millesse ma hakkasin ennast sisse mässima. Viimaseks, lepi kokku informatiivsed intervjuud perekonnaga, sõparadega ja kõikide teistega, kes on tuttavad selle äriga. Väärtuslikud kontaktid on tihti tutvustav tee selle ärini. Ma sain teada, et mõndadel klassikaaslastel on perefirma, mia tegeleb impordi/ekspordiga Columbias ja Kenyas. Ma leppisin kokku kohtumised nendega, et küsida küsimusi nende perefirma kohta. Pärast 3 või 4
pimedaks, publik tasaneb. Süda tuksub põues kohutavalt kiiresti ja tugevalt, ma tunnen ennast justkui võistlustel enne saja meetri jooksu, kõhus keerab, väga ärev on olla. See tunne on joovastav, õrnalt värisen, aeg tundub täpselt nagu seisvat. Ja järsku eesriie tõuseb. Ma näen pimeduses publikut. Valgusehelk valgub minu peale. See unenägu on mul jäänud müstiliselt hästi meelde ja seda oma üliäkilise lõpuga, mis seisnes tormilise äratusega minu sünnipäeva hommikul, kui mulle lauldi ja toodi tort. Kahjuks ma ei saanudki teada, mis unenäos edasi toimus. Kuid selle üle olen palju mõelnud, mis oleks võinud saada. Ei mõelnud ega mõtle ma sellest peale unenäo nägemist ja nüüd, vaid olen teinud seda kogu aeg. Usun, et väikene klipp, mis magades silme eest mööda jooksis, muutis mu ellusuhtumist, kuid kuidas? Kui unenägu nähtud, mõtlesin koheselt, et ma hakkan seal laval laulma või tantsima, kuid praeguseks on huvid totaalse pöörde teinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
