Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõistekaart - Renessanss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pillid, missa, helilooja, maalikunstnik, armastuslaul, motett, guillaume, machaut, 1410, 1497, 1452, flaami, maalija, arhitekt, ilmalikud, missatsükkel, mona, messe, nostre, suurepärane, 1508, terviklikku, kunstnikud, 1527, 1593, juur, puuvilju, renessanss, puupuhkpillid, pommer, dulcian, fagott, krummhorn, muusika, vaskpuhkpillid, trompet, tromboonimiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub teksti rütmist, rütmipilt lihtsustub. meloodia: Lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev. Liigendus seotud inimese hingamisega. 3.ARS NOVA Mõiste: ars nova (lad. k ,uus kunst`) muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380. Tähistas vastandlikkust varasemale muusikale. Muutused: · Hakati märkima üles loomingu autorit · Hakati komponeerima missa ordinaariumiosi, ilmusid esimesed anonümsed ordinaariumitsüklid. Guillaume de Machaut Esimene muusikaliselt tervikuna loodud missatsükkel · Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett . Loodi peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette. · Ilmus mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid: ballaad, rondeau ja virelai.
teised said jätkata 14.saj arenes jõudsalt muusikateooria, rütmiõpetus muutus keeruliseks ! Ars Nova heliteosed olid 3- ja 4-häälsed monetid ja olid muutunud ilmalikuks. Ars Nova ajajärgule pani aluse Phillipe de Vitry, kelle muusikateoreetiline traktaat “Ars Nova” andis ajastule nime ! 14.saj mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõstmine kirikulaulude kõrvale. Chanson - lihvitud vormiga, prantsuse keelne, mitmehäälne ilmalik laul Guillaume de Machaut (Ars Nova helilooja) - I tervik missatsükkel “Notre - Dame’i Missa” UUED ŽANRID 15. JA 16. SAJ 15. saj tõusis esile kirikumuusika (missad, kiriklikud motetid ja hümnid) Kõige esinduslikumaks žanriks kujunes missa ordinaarium Kujunes leinamissa e reekviem Motetis kadus mitmehäälsus Motett žanr muutus taas ka vaimulikuks Väga populaarseks muutus ilmalik polüfooniline laul (selle lihtsaim vorm oli kaanon)
Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Loodushääli jäljendatakse läbi muusika. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia 16.saj hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng (enne mängisid pillid sama meloodiat mida lauldi, hakkas eralduma toimus suurpillide areng) keskpunkt madalmaades KUNSTIS Kirikuarhidektuuris eelistati kuppelehitisi (keskajal kõrged jumalalähedased) Kujutavad kunstis tõusis esiplaanile huvi looduse ja inimese vastu, avastati perspektiiv Taas julgeti kujutati alasti inimkeha Skulptuur vabanes arhidektuuri teenistusest- sai omaette liigiks Nt: Kõrgrenesanss – Rooma Peetri kirik
- tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ars nova muusikastiil Prantsusmaal 14. sajandil · Vastandati vanale muusikapõlvkonnale · Peetakse kas osaks keskaja muusikast või renessansi esimeseks etapiks · Toimusid muutused kunstmuusika zanrites - missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut - motett sai esinduslikemaks zanriks, liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse. 14. saj peamiselt pidumotetid nt kroonimise puhuks. Musica reservata. - mitmehäälne ilmalik laul ilmus ning sai heliloojate loomingus valdavaks. Üks peamisi lauluvorme ballaad.
3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont uus kõlaideaal) Uue kõlaideaali aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Tugevnes muusika seos tekstiga. Hakati seostama teost ja autorit. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Ars Novale pani aluse Vitry oma muusikaajaloo suurteosega. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5. Philippe de Vitry (1291-1361) Muusikateoreetiline traktaat Ars Nova. Selle järgi sai ajastu oma nime. Kehtestas muusikalise kompositsiooni teoreetilised alused
saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehäälne laulumuusika Piirkond euroopas renessansiajastu arenguga itaalia, madalmaad(holland, belgia, Põhja-prantsusmaa) 14 saj muusika-ars nova: Ars nova-,,uus kunst". 1320-1380 a. prantsusmaa muusikastiili kohta. (14.saj) Ars nova silmapaistvam helilooja- Philippe de vitry(1291-1361), guillaume de machaut(umb.1300-1377) Itaalia muusika 14. Saj: Trecento-itaalia kultuur 14.saj.(300 it.keeles).sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalk seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Suurkuju pime m uusik Francesco Landino. Heliloojad kirjutasid põhiliselt madrigale(tähtsaim itaalia lauluvorm, mis tekkis 14.saj. enamasti kahehäälsed, teemaks karjuseidüllid ja armastus. Madrigali keerukamaks vormiks on caccia(=kaanon), milles 3häälena kasutati tavaliselt instrumente)
RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut.
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it
Renessanss-taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj. a-capella-ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil
VARARENESSANSS ( Botticelli, Venuse sünd. ) KÕRGRENESSANSS ( Correggio abielu ) Ars nova Tähistatakse Prantsusmaal ajavahemikku 1320-1380. Terminit Ars nova kasutasid muusikateoreetikud vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale (Ars antiqua). Varasem looming oli valdavalt anonüümne (-13.saj). 14. saj tekib autori ja tema loomingu vahel väga isiklik side. Ars nova ajastul toimub oluline muudatus kunstmuusika zanrites. 1. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei). Ilmusid esimesed anonüümsed ordinaariumitsüklid. Ajastu tähtsaimaid teoseid on esimene muusikalise tervikuna loodud missatsükkel, autoriks Guillame de Machaut. 2. Motett sai kõige esinduslikumaks zanriks. Motetid näitasid oma keerukusega ajastu kompositsioonitehnikat. Kirjutati poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotette: kuninga kroonimine vms.. 3
Mõiste võtsid kasutuse 1320-1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat varasemale. Ajalooliselt eelnenut nimetasid nad ars antiqua. Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt: kiriku ja riigivalitsemise kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Motett rändas 15.sajandil kirikusse tagasi ja sai esinduszanriks. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse laulu zanrid ballade, rondeau ja virelai 5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja (lk. 80 ja 83) Kirjutas oletatavasti 1322-23 muusikateoreetilise traktaadi "Ars nova", mille järgi sai nimetuse kogu ajastu. Teda
Mõiste võtsid kasutuse 1320- 1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat varasemale. Ajalooliselt eelnenut nimetasid nad ars antiqua. Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt: kiriku ja riigivalitsemise kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt terviklikud missatsüklid. Ajastu esinduszanriks sai 3-4-häälne motett. Kirikumuusika kõrvale ilmusid mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu zanrid ballade, rondeau ja virelai. Arenes muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 5. Philippe de Vitry (1291-1361) muusikateoreetiline traktaat > ajastu nimi; uue notatsioonisüsteemi leiutaja.
gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal teenistusel ja on seotud igapäevase liturgiaga. 1)Kyrie-Issand, halasta 2)Gloria-Au olgu jumalale kõrges 3)Credo-Mina usun ainsasse Jumalasse 4)Sanctus/Benedictus-Püha/kiidetud olgu 5)Agnus Dei -Jumala Tall Proopriumis on laulud, mis lähtusid kirikukalendri tähtpäevadest ja seetõttu vahelduvad iga päev Noodikirja kujunemine Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Liturgia vajas ühtset lauluviisi
SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsiteerimine- laulja laulab siin pikki proosatekste
Millised muutused toimusid inimeste Milline oli Itaalia helilooja Goivanni maailmavaates 14.saj? Pierluigi da Palestrina elu ja looming? Keskpunktiks ei olnud enam Jumal, vaid Paestrina muusikat iseloomustab kõigi inimkeskne elutunnetus. Tekkis humanism. vahendite äärmine tasakaalustatus ja Kunstis ilmnesid ilmalikkuse süvenemise korrastatus, ent oma ajastu taustal mõjus tentensid. Irooniline hoiak kirikusse. looming võrdlemisi konservatiivselt.
See oli uue põlvkonna muusikastiil. · Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. · Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltskonnalaulud tõusid kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. 3. 14. Sajandist hakati teost ja autorit juba valdavalt seostama. Need muutusid olulisemaks. 4. Silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) esimesi heliloojaid kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ta kuulus ka samuti vaimulike kõrgkihi hulka. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus zanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. 5
muusikat tunneme lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli suures osas suuline. Zanrid: · Gregooriuse laul Sai nime Rooma paavst Gregorius I järgi, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. See on iseloomulik laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid, müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. Kuulsaim on prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul"
Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond, tegutsemisaeg, eeskujud Kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja- Prantsusmaa 15.-16. sajandil Aluseks võeti: ·Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika) ·inglise muusika uudsed kooskõlad (tertsilised) nüüdseks pidid dissonantsid nagu sekund ja septim olema ette valmistatud ja lahendatud ·Itaalia laulev meloodia Tähtsamad zanrid ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal. ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Motett kaotas 15
kirjandus sõjaretkest. William Shakespeare Wolfgang von Goethe, 12-saj. rüütliromaanid Friedrich von Schiller Rutebeuf, Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Romaani stiil Leonardo da Vinci Maalikunstis ajalooline, Maalikunstnik Jacques tasapinnalised reljeefid, Michelangelo mütoloogiline temaatika Louis David, skulptor mille sisuks legendid Raffael Portreezanr. Valguse Antonio Canova pühakutest ja piibli- Huvi looduse ja inimese varju kontrast. Eeskujuks võeti antiik- sündmused. Ruumides vastu, domineeris tasa- El Greco kunsti ilunormid rahu,
Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist). Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni) Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale. Võeti kasutusele uued pillid: näiteks keelpillidest täiuslik lauto ning vioola da gambad (jalgade vahel mängitav keelpill). Tänapäevase pillikeelega võrreldes mahedam, samuti suurem kui viiul. klahvpillidest orel, klavikord (4-nurkne)ning klavessiin (tiivakujuline, tihtipeale mitme manuaaliga). Ansamblipillid olid puhkpillid, kõige rohkem kasutati plokkflööte, samuti oli arenenud topelthuulikuga pillide valik (NT: Salmeist arenenud pommer, mis oli oboe otsene eelkäija).
Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria, früügia, lüüdia Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli) g) ühendkunst ehk …( muusika+poeesia+tants) h) pantomiim - balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada - keelt, meelt ja ravida haigusi. j) pillid - Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon 2. Selgita keskaja kristlikku ja ilmalikku muusikat iseloomustavaid nähtusi: gregoriuse koraal - Gregoriuse koraal – diatoonilistel helilaadidel põhinev 1- häälne, saateta, ladinakeelsele proosatekstile loodud katoliku kiriku laul. Ambrosiuse hümnid - jumala/ pühaku auks lauldud laulud (piiskop
sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. D)reekviem- mitmehäälne+osaline kooriteos surnute mälestamiseks, katol kiriku leinamissa. Algab sõnadega: ”Requiem aeternam”(igavest rahu…).Koor, solistid, pillid. E)renessansiaegsed tantsud- Tuntumad tolle ajastu tantsud olid: branle (braanl) , pavaana (pavaan), galliard(galjard), estampii, saltarello jt. F)süit- esimene instrumentidele loodud muusikavorm, millespavana+galjard= 2 teineteisele järgnevat tantsu, süit vajas orkestreeringut ehk igale pillile eraldi ettenähtud noodijoonist. Igale pillile olid ette kirjutatud tabulatuur- noodikiri ( noote asendavad numbrid või tähed)
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia
Raffaello Santi : iseloomustab harmoonia, täiuslikkus, ideaalistlik.. Teosed : Sixtuse Madonna. Tizian: tuntumad teosed : Urbino Venus Giorgione: maalis esimese aktimaali. Tuntumad teosed : Äike . 14. sajandi muusika Prantsusmaal . ARS NOVA ( uus kunst) Mensuraalnotatsioon ( menusra- mõõt) - täpsetele matemaatilistele suhetele tugivnen rütmisüsteem, võimaldab väga keerukaid rütme ja taktimõõte. 14 sajandi kõige keerukam zanr oli motett. Motett on sündinud 13 saj. organumist, iseloomulik mitu häält, igas hääles erinev tekst. 13. sajand visatakse motett kirikust välja ja see saab Prantsuse seltskonnalauluks- on mitme häälne polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul. ( 15 saj kuni tänapäevani on motett mitmehäälne vaimulik laul) . Guillaume de Machaut (~1300 1377) prantsuse ars nova juhtiv helilooja. 14. sajandi itaalia muusika trecento Terecento muusika on Kesk- ka Põhja-Itaalia linnades, enamasti
oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. 2.2.1. ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia ballata it muus ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. madrigal madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga! caccia it muus 2häälne kaanon 14.-16. saj Itaalias it. k `jaht', tavaliselt kolmehäälne, kus rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaht elavalt
muusiklise kompositsiooni teoreetilised alused. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4- häälsed motetid. Need mitme ja ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütmika. Motette loodi sageli poliitiliselt oluliste sündmuste, näiteks kroonimispidustuste puhul. Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut me täna ka kõige enam tunneme, oli Guillaume de Machaut (u 1300- 1377). Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel “La messe de Nostre Dame”. Väga haritud mehena kuulus Machaut vaimulike kõrgkihi hulka, oma sajandi ühe suurema luuletajana lõi ta aga peamiselt ilmalikke luuletekste ja komponeeris neile ka palju muusikat. Machaut on üks esimesi heliloojaid, kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusikažanritest tähtsamaks
14. 16. sajand renessanss Virge Joamets 13. sajand keskaja tipp Kristlik kirik on veel väga ühtne Gootika Rüütlilaulu õitseng NotreDame'i koolkonna organum (Perotinus), uued zanrid kirikumuusikas, eriti motett = kirikumuusika kõige moodsam muusika. Modaalrütmika. Uued, uusajale omased jooned hakkavad Euroopa arenenumate maade elus ja kunstiloomingus tekkima 14. sajandist. Esmalt Itaalias ja Prantsusmaal. 14. 16. sajand renessanss renaissance, rinascita taassünd. Antiiksete väärtuste taassünd. Eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust keskajast vaheajast, mis eraldab antiiki kaasajast.
dubleerimine; heterofoonia suvaline muusika on seotud tekstiga ja lähtub selle rütmist; lihtne ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s; meloodiat toetav mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint meloodia, liigendus on seotud inimese hingamisega; loomulikkus harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm zANRID Gregooriuse koraal (sellele põhinesid sel Motett (1-keelne, 1 tekst) madrigal (14. saj II-III h laul Süit (eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade Instrumentaalzanrid: sonaat (3-4 pilli; 3-osaline), keelpillikvartett ajal kõik zanrid); vaimulikud zanrid karjuseidüllist; 16 saj kõrgharitlaste koos musitseerimise vorm tsükkel), kontsert (orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti), (2 viiulit, vioola, tsello; 4-osaline); instrumentaalkontsert; (3-osal)
saj-st: orel. Vaimulikus muusikas: gregooriuse koraal, organum, Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu autori 5. 13. saj iseseisev roll (missa). Muusikahariduse keskusteks kloostrid; noodikirja sünd. mungad. Ilmalikus muusikas: fiidel, rebekk, harf, liturgiline draama, motett, liturgiline missa. persoon anonüümne; esimesed nimepidi tuntud Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas. Ilmalikeks muusikuteks eri soost rüütlilaulikud. põikflööt, trompet, käsitrumm, Ilmalikus muusikas: rüütlilaul, instrumentaalne autorid: Leoninus, Perotinus.
vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned Uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja loob teose hääled korraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama ja tekib imitatsiooniline polüfoonia. Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Ars nova Aastatel 1320–1380 Prantsusmaal viljeletud muusikastiil, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale
Keskajal üks levunumaid vaimuliku luule vorme oli sekvents, tuntumaiks on saanud 20 stoofi pikkune surnumissa sekvents Dies irae (looja Thomas). Laulutüübid võib jagada 3ks: 1. silbiline stiil-igale silbile vastab 1 noot 2. rühmaline stiil-silbile vastab 1-4 nooti 3. kaunistatud stiil Kristlik kirikulaul on seotud 2 liiki liturgiaga: 1. tunnipalvus ehk officium-peetakse 8 korda päevas, peamiselt kloostrites. 2. Missa-igapäevane jumalateenistus. Missa korduvaid osi nim. ordinaariumiks, muutuvaid osi propriumiks. Päeva teenistuste korraldus: Matutinum-enne koitu Laudes(kiitus)-päikesetõusul Prima-1. päevatunnil Teria-3. päevatunnil MISSA Sexta-6. päevatunnil Nona-9. päevatunnil Vesper-päikses loojangul Completorium-öö tulekul Missa ülesehitus Kyrie Eleison-ainuke kreeka keeles Gloria –au olgu jumalale kõrges Credo-Nikaia usutunnistus Sanctus/benedictus-püha, püha, püha on meie jumala Agnus Dei-Kristus jumala tall
Madalmaade vokaalpolüfoonia Piirkond, tegutsemisaeg, eeskujud Kunagine Burgundia hertsogiriik praegune Holland, Belgia ja Põhja-Prantsusmaa 15.-16. sajandil Aluseks võeti: ·Ars Nova ratsionaalne komponeerimismeetod (isorütmika) ·inglise muusika uudsed kooskõlad (tertsilised) nüüdseks pidid dissonantsid nagu sekund ja septim olema ette valmistatud ja lahendatud ·Itaalia laulev meloodia Tähtsamad zanrid ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal. ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse
Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned * Uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja loob teose hääled korraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama ja tekib imitatsiooniline polüfoonia. * Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. * Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Ars nova Aastatel 13201380 Prantsusmaal viljeletud muusikastiil, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale
annaabi.ee 
