Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MÕISTEKAART NÄIDENDI "TARTUFFE" KOHTA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
orgon, orgoni, tartuffe, majas, abielluma, nimele, mõistekaart, laisk, teenima, omakasupüüdlik, laseb, petis, ükskõikne, jäärapäine, naiivne, sunnib, tütart, viskasTartuffe ehk petis Molière Komöödia viies vaatuses Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Esimene vaatus 1. Proua Pernelle`l on halb tuju ja ta tahab majast lahkuda. Ta vaidleb teistega, kes seal ruumis on. Tema ütleb, et Tartuffe on jumala poolt saadetud, et teisi harida. Teised aga ütlevad, et ta on mittekeegi, kelle iga sõna ei tohiks kullana võtta. Nad ei taha Tartuffe talla-alused olla kogu aeg. Proua Pernelle arust ei ole hea, kui alatasa pidutsetakse ja naerdakse. Naabrid hakkavad nii halvasti mõtlema. Teised aga arvavad naabri koha pealt seda, et ta on lihtsalt nii üksik ja peab teisi laimama (laimab meeleheitest). 2. Cleante ja Dorine räägivad omavahel, et ka Proua poeg on Tartuffe meelevallas kõik, mis too teeb on imetlusväärne, ta on prohvet (Orgoni jaoks jumal ja pihiisa). 3. Saabus Orgon. 4
Tartuffe ehk petis Moliere Tegelased: Proua Pernelle  ema Orgon  Elmire mees Elmire  Orgoni naine Damis  poeg Mariane  tütar Valere  Mariane peika Cleante  Elmire vend Tartuffe  vagatseja Dorine  Toaneitsi Härra Loyal  kohtuteener Politseiametnik Filipote  Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen) Damis määrib oma üde Valere'le pähe, tahab ise valere'i õde (IV stseen)
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm.
Raina Rahnel 10e 03.05.2009 Kirjandus I tööleht nr 4. Moliere ,,Tartuffe" 1. Raamat räägib, kuidas heausklik isand võtab enda juurde elama usumehena esineva petise. Kogu Orgoni pere on Tartuffe vastu, sest nad kõik kahtlustavad Tartuffe vagadust. Orgoni pere üritab kõigest väest Orgonile selgeks teha, et Tartuffe näol on tegemist petisega, kuid too on nii pimestatud Tartuffe vagadusest, et ta ei näe seda ja ei taha uskuda. Ta oli isegi nõus ütlema lahti oma pojast ja anda oma tütar Tartuffele. Loo lõpus siiski selgub, et Tartuffe ihkas ainult Orgoni naist ja vara ja avanevad ka Orgoni silmad, teada saades, milline on tema pühakust mees, keda ta kui vennana oma majas pidas. 2. Romaani peamiseks probleemiks oli tuua ilmsiks, milline tõeline pale peitub näiliselt usuvaga mehel
ning pakub vabastava naeru kaudu meelelahutust. Konfliktid on kergekaalulisemad kui draamas või tragöödias ning lahenevad üldjoontes õnnelikult. SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Tartuffe · 5-vaatluseline värssnäidend, mille tegevus toimub ühes ja samas korteris ühe õhtu jooksul. · Tegevus toimub Pariisis 17. sajandil. · Eripäraks on see et Tartuffe, kui peategelane ei tule lavale esiestes vaatlustes. · Deux ex machina-jumala masin. Olukord kuis sekkuvad välised jõud Tartuffe on mees , kelle jõukas ja usklik kaupmees Orgon nn korjab üles kirikust, kus Tartuff talle sila jääb kui väga õilis ja heatahtlik mees, kellel lihtsalt ei ole elus vedanud. Tegelikult on Tartuffe plaan lihtsalt Orgonile küljealla saada, et tema naisele külge ajada ja endale võim saada
ka Charles. Mehe armastus oli niivõrd suur, et ta suutis andestada Emmale kõik, kuid ilma temata ei suutnud enam elada. Ma arvan, et armastades peab hoidma oma silmad lahti. Kõik näiline ei pruugi olla tegelikkus ning seetõttu peavad ka armunud säilitama kaine mõistuse. Armastus võib teha inimesed pimedaks, kuid võib ka avada silmad. Kui usutakse pimesi kedagi, siis just armastatu sõnad võivad inimese silmad avada. Moliere'i näidendi ,,Tartuffe" tegelane Orgon usub Tartuffe'i juttu ning ei lase kellelgi temast halba rääkida. Orgon ei näe, et Tartuffe ainult petab teda. Mees ei võta kuulda mitte kellegi sõnu, sest usaldab Tartuffe'i täielikult. Alles siis, kui Tartuffe soovib mehe naist Elmire'i võrgutada ning Orgon naiselt ka selle kohta kinnituse saab, avanevad Orgoni silmad. Ta mõistab, et Tartuffe on osav pettur ning soovib ainult tema raha. Armastus oma naise vastu sunnib Orgoni maapeale tulema ning mõistma tegelikkust.
Juba ilmumise ajal ei jätnud see külmaks ühtki mõtlevat inimest Prantsusmaal. Ka praegu on "Tartuffe" paljudes seltskondades niivõrd teatud näidend, et on lausa võimatu leida kedagi, kes sellest komöödiast vähemasti kuulnud ei oleks. Teos on säilitanud samaväärse kõlajõu nagu "Hamlet", "Don Quijote" või "Faust", samuti on kõik need tegelased pälvinud au saada üldnimeks. Näidend toob nii hästi välja, kuidas persoon ennast usust pimestada laseb. Tartuffe on oskuslik karakter, kes tuuakse lavale alles kolmandas vaatuses, muidu räägitakse temast vaid kaudselt. See on väga hea, loob väga hea ettekujutuse inimesest, kelle ümber kogu sündmustik lahti harutub. Mees on lausa uskumatu oskusega perepea ümber sõrme keeranud, näidates välja vaid oma vagadust ja jumalakartlikkust, paljastamata oma pahelisi külgi. Seesuguseid inimesi on ka tänapäeval üllatavalt palju, kahjuks on veel rohkemgi Orgoni tüüpi tegelasi
2. Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi Lektüürikontroll Vali üks teema kummastki teosest 1. Swift, Liliputtide maal ÂGulliveri aheldamine ja toitmine, Gulliveri läbiotsimine ja ülekuulamine, riigialamate köiel tantsimine, üle kepi hüppamine, roomamine ja lindid, 9 Liliputtide maa ja Blefuscu iidse vaenu pôhjus, Tramecksan ja Slameksan ning kingakontsad 2. Moliere, Tartuffe  Orgone, Elmire ja Tartuffe; Orgone, Damis ja Tartuffe; Orgone, Mariane, Valere ja Tartuffe Teatrikirjand ? Konspekti metoodika 1. avarus, selgus, ülevaatlikkus 2. skeemid, tabelid, tulbad 3. värvid, jooned, nooled 4. lühendid, lakoonilisus, oma märgid *kôigepealt loe ja tutvu *teistkordsel lugemisel konspekteeri Moliere  Jean Baptiste Poquelin (1622 Â1673) ôpiku pôhjal konspekti koostamine vastavalt konspekti nôuetele tugisônad 1
Suveöö unenägu. Komöödias armastab Hermia Lysanderit, neiu isale aga meeldib Demetrius. Isa palub tütre abiellumiseks viimasega luba Ateena hertsogilt. Need 2 noormest on sarnased ning oma vanuselt, seisuselt ja väärikuselt igati võrdsed. Ühe on valinud välja armastus ja teise vanemate tahe. Võidab esimene. Kogu näidend räägib armastuse tujukusest, õigustest. Armastus saavutab võidu võlumetsas, kus valitsevad Oberon ja Titania. Tartuffe. Peategelane Tartuffe on leidnud peavarju Orgoni juures. Ta võidab peremehe ja tema ema poolehoiu. Teised majaelanikud näevad Tartuffis aga petist ning ei salli teda. Orgon tahab oma tütart T-le naiseks anda ning lõpetada kihluse Valere´iga. Teenija Dorine avastab aga, et T on armunud maja perenaisesse. T ei jää ootama talle ülesseatud lõksu,vaid langeb iseenda seatud püünisesse, kuhu ta tegelikult püüab meelitada Elvire´i. Esimesel korral pääseb ta terve nahaga
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos  suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos  suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Tuli välja, et reeglid on renessansi vaimule vastu näidustatud, sest need piiravad liikumist, hoogu, välistavad amatöristi  nagu loodusele tõmmata korsett ümber. Tema näidendites võidab alati andekam, täisväärtuslikum tegelane. Lope järgi võib saatuse enda kasuks keerata. ,,Koer heintel" originaalis ,,Aedniku koer"  selle näidendi tegevus toimub Itaalias Napolis, seal elab lesk krahvinna Diana. Tema majas töötab sekretärina noor kaunis noormees Theodoro, kes ei ole kahjuks aadli päritolu. Ükskord krahvinna avastab, et temas on tärkanud kahtlased tunded Theodoro vastu  hetkel, kui Theodoro flirdib teenijannaga, Dianal põletab rinnust, järeldab, et on ise armund mehesse. Seisus ei luba aga tal noormeest armastada. Ainus, mida ta teha saab, on piinata Theodorot. Pealkiri sellest, et endale ta noormehel läheneda ei lase, aga teistele ka läheneda ei lase
10. pilet  Dante Elas 1265- 1321. Ta sündis Firenzes rikka kaupmehe pojana. Alguses pooldas ta paavsti, kuid hiljem vahetas poolt ja hakkas keisri toetajaks. Seeläbi sattus ta poliitilisse ebasoosingusse ja pagendati. Ta suri Rovennas. ,,Uus elu" koosneb 31 luuletusest, mis on kirjutatud uues stiilis (hingeline, platooniline armastus jne .. ). Luuletused on kirjutatud Beatricele, tema isa tuttava sõber, kellesse ta armus, kuid kes pidi teise mehega abielluma. Luuletustel on proosatekstilised seletused. Tema traktaadid on ,,Pidusöök", mis räägib moraali normidest. ,,Rahvakeelest" seletab, kuidas muuta itaalia keelt, et seda saaks kasutada igas valdkonnas (luule, teadus, suhtlemine .. ). ,,Monarhia" ülistab keisrit. Tema tuntuim teos on ,,Jumalik komöödia". Ise pani ta sellele lihtsalt ,,Komöödia" nimeks, kuid Boccacio nimetas selle ümber. Selle kirjutamist alustas ta Firenzes ja lõpetas alles enne surma Rovennas. See on
Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt. Järgmisel hommikul läheb Raskolnikov Porfiriga kohtuma jaoskonda. Too kädistab niisama ja räägib igasuguse pulaga koos ka otseselt seda kuidas lõpuks Raskolnikov ise oma süüga sisse kukub ja kuidas tema, Porfiri, on siis seal teda vangi panemas. Raskolnikov läheb aina vihasemaks, kuni on end peaegu reetmas. Tuleb üks kahest mõrva ajal samas majas töötanud maalritest, Nikolai (teine neist on end juba võimalike süüdistuste hirmus üritanud üles puua), ja tunnistab end süüdi. Raskolnikov läheb kergendatult koju ja kavatseb hakata minema matuste puhul peetavale õhtusöögile, lootes seal Sonjat näha, kui saabub seesama vanamees kes teda ennist mõrvariks oli kutsunud. Ta oli tegelikult üks neist kes oli teda näinud vanamuti maja ees verest jauramas ja käinud Porfirile kaebamas. Istus Raskolnikovi kiusamise ajal
=Kriemhild ja Brunhild lähevad tülli =Siegfrid rääkis oma naisele saladuse, et tema veetis Brunhildiga pulmaöö =Brunhild vannub kättemaksu, kasutab vasall Hageni abi =Hagen uurib välja, et Siegfridil on abaluu haavatav, tapab ta reeturlikult jahi ajal selja tagant =Hagen röövib nibelungide aarde Kriemhildilt ja peidab selle Reini jõe põhja Teine osa, Kriemhildi kättemaks =Kriemhild peab abielluma Attilaga =Gunther, Hagen jt. Kutsutakse külla =Kriemhild ässitab mehi, burgundlased ja hunnid lähevad tülli =Paljud tapetakse, Hagenit piinatakse, aga ta ei avalda nibelungide aarde asukohta =Viimaks tapetakse Kriemhild, sest tema oli kõige taga Wagner tegi neljaosalise teose ,,Nibelungide sõrmus" =Hitlerile meeldis =Tema sõjaplaanide nimed olid sealt 2. Hamlet ja Ophelia
väljapaistvamaid esindajaid. Ta kirjutas erakordselt palju ning enamus tema kirjateostest on tuntud kõikidele eestlastele. Näidendeid kirjutas ta kokku ainult kolm, kuid need on püsinud teatrite repertuaaris tänapäevani ja ei ole ühtki põhjust miks need peaksid sealt kaduma, kuna näidendid on humoorikad ja kellele ei meeldiks huumor. Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid teinud seda luuletuste abiga mis on enda nimele kandnud, kuid tegelikult on need kirjutatud hoopiski teiste luuletajate poolt (Sander: ,, Pühendasin oma tulevasele siis virgasti sonette ja kantsonette, kuid need, vennas, need raiped olid laenatud...") ning siis, kui Matilde ehk siis tema naine sunnib teda kirjutama romaani ei oska ta kusagilt alustada, kuna tal puudub kirja kunsti anne ja ametilt on ta hoopiski insener. Olles nii suures hädas kutsub ta appi oma vana
Sonja oli Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, kuid teenis raha prostituudina, et aidata oma vaesusesuses elavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle tõttu kaotas ta oma eneseväärikuse. Ta luges Piiblit, sest see lohutas teda ning andis talle veel lootust, et kõik hea pole veel maailmast kadunud. Pjotr Petrovitsh Luzin oli Raskolnikovi õe peigmees, 45 aastane, tumeda põskhabemega ja vaevalt halli sisaldavad juuksed. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. Dunja ehk Avdotja oli Raskolnikovi õde. Ta oli kena, pikk, sale, tugev ja enesekindel. Näopoolest sarnanes ta vennaga, ta juuksed olid tumeruuged, pisut heledamad kui vennal, silmad peaaegu mustad, ta oli khvatu, kuid säras värskusest ja tervisest. Pulheeria Aleksandrovna oli Raskolnikovi ja Dunja ema, ta juuksed hakkasid juba halliks minema ja hõrenema, väikesed kiiretaolised kortsud ilmusid silmade ümber, põsed
Kirjandusteose analüüs 13.01.2008 Don Juan Moliere 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab se
Raskolnikov jätab ametlikult mõlemad sugulased maha, tundes et suhtlemist jätkates teeks neile ainult veel rohkem haiget ja palub Razumihhinil nende eest hoolitseda. Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt.Rodja kohtub Porfiriga,on end peaaegu reetmas, Tuleb üks kahest mõrva ajal samas majas töötanud maalritest, Nikolai (teine neist on end juba võimalike süüdistuste hirmus üritanud üles puua), ja tunnistab end süüdi. Rodja loodab matuste õhtusöögil Sonjat näha, saabub seesama vanamees kes teda ennist mõrvariks oli kutsunud, ta kuulis Nikolai tunnistust ja vabandas.Matused on läbikukkunud, suurejoonelisusest pole midagi välja tulnud, laud on kontvõõraid ja asotsiaale täis. Katerina Ivanovna üritab päästa oma kujuteldavat kõrget päritolu ja uhkustab
punaseid põski ega huuli jne... Ka see suurendab sallimatust tema vastu ning seda talle ka koguaeg öeldakse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutatakse tema kallal ka vaimset vägivalda. Ühel päeval kui John talle jälle kallale tuleb, julgeb Jane lõpuks vastu hakata ja end kaitsta. Muidugi kui teenijad tulevad, räägib John, et Jane tuli talle ise kallale ning tema tädi laseb ta karistuseks panna punasesse tuppa. Seda tuba kardab Jane kõige enam, kuna majas räägitakse, et seal kummitab tema onu vaim. Kui ta punases toas on, anub ta oma tädi , et see ta välja laseks, kuid asjata. Lõpuks kaotab ta hirmust teadvuse. Seejärel saab ta lõpuks rahu  ta puhkab paar päeva voodis ja Bessy hoolitseb tema eest. Arst, härra Lloyd, räägib temaga kaastundlikult ja soovitab Jane'il kuhugi kaugele kooli minna (seal oleks ta internaadis). Seda soovitab ta ka mrs Reedile. Möödub kaks kuud, kuni asjakorraldused tehtud saavad. Seejärel
,,Lolita" Vladimir Nabakov Vladimir Nabakovi novell on vangla memuaar. Mille kirjutas mees nimega Humbert Humbert kes kirjeldab oma kirge noorte laste vastu, keda ta nimetas nümfettideks. Raamatu algul räägib ta oma endisest elust enne kohtumist Lolitaga ehk Dolores Hazega. Ta räägib kuidas ta tekkis himu nümfettide vastu. Ta armastas ühte tüdrukut lapsepõlves, kes aga suri ning ta ei saanud sellest üle. Igal pool kus ta ka ei käinud ja väikesi lapsi nägi imetles ta neid, ta vaatas ainult aga ta ei teinud neile kunagi midagi. Humbert Humbert oli vahepeal ka abielus naisega Valeria, kes pettis teda vene immigrandiga. Humbert lahkus ta juurest ja läks Ramsdale linna, kus ta tahab kirjutada. Ta läheb vaatama tuba lese Charlotte Haze juurde, kuhu ta algul ei soovi jääda kuni ta näeb ta tütart Dolorest. Lolita päevitab just õues. Ja Humbert on lummatud. Ta on nõ
Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt. Järgmisel hommikul läheb Raskolnikov Porfiriga kohtuma jaoskonda. Too kädistab niisama ja räägib igasuguse pulaga koos ka otseselt seda kuidas lõpuks Raskolnikov ise oma süüga sisse kukub ja kuidas tema, Porfiri, on siis seal teda vangi panemas. Raskolnikov läheb aina vihasemaks, kuni on end peaegu reetmas. Tuleb üks kahest mõrva ajal samas majas töötanud maalritest, Nikolai (teine neist on end juba võimalike süüdistuste hirmus üritanud üles puua), ja tunnistab end süüdi. Raskolnikov läheb kergendatult koju ja kavatseb hakata minema matuste puhul peetavale õhtusöögile, lootes seal Sonjat näha, kui saabub seesama vanamees kes teda ennist mõrvariks oli kutsunud. Ta oli tegelikult üks neist kes oli teda näinud vanamuti maja ees verest jauramas ja käinud Porfirile kaebamas. Istus Raskolnikovi kiusamise ajal
1. L. Tolstoi romaan ,,Anna Karenina" räägib põhiliselt ühe naise, Anna, elust kaasates paljusid teisi teemasid, mida filmis ja etenduses toodi minimaalselt välja. Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma mehe, Aleksei Karenini nimele kuna mees ei anna talle lahutust nii, et nende ühine poeg jääks Anna hooldada. Anna on põlatud oma endiste kõrgklassi sõbrannade ja tuttavate poolt. Kõik, mis talle jääb on Vronski armastus, milles ta lõpuks ka kahtlema hakkab. Oma raske olukorra ja ühiskonna halvakspanu tõttu Anna murdub ja hüppab rongi alla. 2. Anna Karenina on südamlik ja korralik naine, kes armastab väga oma poega ja Vronskit
Vronski osaleb ratsavõistlusel, kus oleks napilt võitnud, kuid kukkus. Kukkus nii õnnetult, et suri tema hobune. Võistluse ajal läheb Anna peast täitsa hulluks ning ei suuda enam afääri varjata. Koju sõites, tõllas tunnistab ta Kareninile, et tal on Vronskiga suhe ning ta armastab teda. Karenin ei taha lahutada ning tahab jätta välispidiselt mulje, nagu oleksid nad ikkagi paar. Ainukeseks tingimuseks oli see, et Karenin ei tahtnud Vronskit enda majas näha. Anna kolib maamajja ning Vronski külastab teda väga tihti. Kahjuks näeb Aleksei Vronskit enda majas ning lõpuks nõustub lahutusega. Anna läheb Peterburgi, kus ta vend proovib panna teda lahutuse suhtes ümber mõtlema. Karenin saab Annalt kirja, kus räägib Anna, et ta on suremas ning palub andestust. Karenin läheb peterburgi. Anna oli väga nõrk, kuid suutis ilmale tuua tütre. Karenin annab Annale andeks ning jätab lahutuse Anna otsustada. Ta pakub ennast
Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Naturalism Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Kirjanikud Theodore Dreiser Émile Zola Eduard Vilde Ernst Peterson-Särgava 2. Millest räägivad järgmised teosed ,,Ilias" Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast
sellest väljagi ja pakub don Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja, et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi. Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss rännumehele selgeks teha, et don Jose on ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu väga hästi, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud
Ta palus vürstil endale sõbraks olla; teatas talle, et tahab kodust paljude asjade tõttu põgeneda ja on vürsti oma abimeheks valinud; rääkis pikalt Ippolitist; põhiliselt tahtis ta rääkida aga Nastasja Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda 1 Aglajat vürstiga abielluma. Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna, kes oli tulnud tütart otsima ja pidas nüüd maha tõsise vestluse vürstiga, kus ta tegi teatavaks kõik oma seisukohad ja püüdis teada saada, miks noored olid salaja kohtunud.
Nikolajevits oli end ennem reisi kehvalt varustanud. 2. Vürst Nikolajevits läks kindral Jepantsinile külla, kelle naine oli kauge sugulane Vürst Nikolajevitsile. Ta rääkis ennem Jepantsinile jutule minemist teenritega juttu. Teenrid kahtlustasid et ta on tulnud raha küsima. 3. Kindral võttis ta viisakalt vastu. Nad rääkisid üksteisega natuke aega , ja lõpuks sai Vürst tööd kirjanikuna kantseleis ja üüriliseks ühes majas. Ka kindraliproua palus teda oma jutule. 4. Samal ajal aga üks kindrali tütartest pidi abielluma rikka mõisnikuga. Kuid kardeti et Nastasja  üks suursugune daam, sekkub nende pulma vahele , kuna ta põlgas seda rikast mõisnikku, sest see olevat tema lapsepõlve ära rikkunud. Kuid nad tegid temaga lepingu ja maksid talle suuri raha summasid , et ta ennast tagasi hoiaks ja proovisid teda ennast veel kellegagi abielluma panna. Nastasjal oli aga mingi oma plaan. 5.
Surnud naise noor õde Mari tuleb appi ja nad abielluvad. Mari kingib Tõnule 3. Lapse. Muutunud mõisnik Kremer, nüüd laostunud, tal pole järetulijaid, pole tulevikku.Mäeküla mõis on piimamõis, olulisim mees piimamees, töötleb ja müüb. Kõige kõrgemal hierarhia postil.Kremer tahab ka saada piimameheks.Kui Kremer näeb Prillupi naist Mari, kutsub Prillupi enda juurde ja pakub talle lepingut hakata piimameheks, kui Mari mõisa teenima tuleb, lepingus aga ka väikeses kirjas lõik, et Maril on ka naise kohustused. Prillupil dilemma, sunnib Mari siiski minema mõisa teenima, isegi kui Mari tõrgub, sest Prillup tahab oma unistusi täide viia. Kremer läheb nõia juurde, et teada, kuidas Mari mõjutada. Prillup ikka sunnib Marit nii kaua, kuni ta lähebki ja Prillup saab piimamehe koha endale. Piimamehe koht pole aga lust ja lillepidu-raske töö, raske müüa saadusi
V-Pierre läheb Andrei Bolkonski juurde õhtust sööma. Bolkonski kurdab, et pole oma abieluga rahul ja soovib, et ta polekski abielus. Pierre ei mõista sõpra. Andrei veenab Pierrei mitte enam minema Kuragini juurde jooma. Pierre lubab algul, kuid koduteel mõtleb ümber ja läheb ikka. Toimub jooming. Veetakse kihla, kas Dolohhov suudab juua ära pudeli rummi istudes aknalaual ilma kinni hoidmata (õnnestub). VI-XIV Moskvas Rostovite majas tähistatakse Ema ja tütre Natalja nimepäeva. Krahv kutsub kõiki sõbralikult lõunale. Ema on juba külaliste vastuvõtmisest väsinud. Siiski võtab ta vastu viimase külalise, kellega räägitakse viimase aja kuuldustest: krahv Bzuhhovi raske haigus ja tema vallaspoja Pierre laamendamine Peterburis, kust viimane selle eest välja saadeti. Toas tekib piinlik vaikus ja äkki tormavad tuppa mänguhoos maja lapsed ja noorukid. See murrab piinliku vaikuse ja külalised kiidavad lapsi.
Anna Karenina Raamat alguses on Anna Karenina vend Stepan Arkadjevits Oblonski, kes elab Moskvas, oma naisele petmisega (endise guvernandiga) vahele jäänud. Naine on väga vihane ja tahab lahutust, mis oli tol ajal veel suhteliselt harv nähtus. ( korralik naine ei olnud lahutatud). Stepan( Stiiva) kutsus asjade silumiseks oma õe Anna naise Dollyga rääkima. Saabudes kohtub Anna esimest korda Vronskiga. Nad näevad pealt enesetappu raudteejaamas. Anna suudab abielu päästa. Dolly õde Kitty kurameerib kahe mehega. Üks on tema lapsepõlve tuttav Konstantin Dmitrijevits Levin, kes on natuke kummaline ja kohmakas. Teine on Vronski, kes on meelitav sõjaväelane. Levin teeb Kittyle (kellesse ta juba ammu armunud on) abieluettepaneku. Kitty annab Levinile Vronski pärast korvi, sest ta on kindel, et abiellub temaga. Levin naaseb haavunult oma maamõisa, kus ta elab. Kitty ja Anna tutvuvad ja nendest saavad head sõbrannad. Ühel ballil kohtuvad taas Anna ja Vronski. Vronski armub koh
Louvre'is esietendub ,,Naiste kool". Pensionit 3000 liivrit aastas. 1664 mol perre sünnib poeg. Tema ristiisaks saab Louis XIV, ristiemaks kuninga vennanaine. Tellkitakse Mol Vers suvepidustusteks stsenaarium ,,Võlusaate rõõmud". Mol saab valmis ühe väga kuulsa näidendi ,,Tartuffe". Sellele ei anta luba teatrisse minna. Tart on kiriku kõrge vaimulik, kes elab pere juures, õgard, joodik, liiderdaja, ajab ligi. Tart tähendab silmakirjateenrit. Majaperenaine kirjutab asjad tema nimele. T pannakse lõpuks kinni. 1665 valmis tal kuulus ,,Don Juan". De Molina ümbertöötlus.. seda mängitakse 15 korda. Kuningas kaitsed, kuulutab moliere'i näitetrupi isiklikuks. 6000 liivrit. ,,Armastus arstina" ,,Ihnus" ,,Misantroop"  inimeste vihkaja. Esinäitleja, juht, esikirjanik. Põeb tuberkoloosi. 68 on võidelnud tart.. eest, see saab lavale. Levivad kuuldused ta surmast. ,,Ebahaige" 4. etendusel tabab verejooks ..kuskilt.. 17.02 sureb, 21
annaabi.ee 
