Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

MÕISTED - sarnased materjalid

territoorium, igusakt, identiteet, vest, tabu, iguse, kompromiss, hiselu, igluse, riigiteataja, tete, liikluseeskiri, maap, igused, rahvastik, ukrainlased, territoriaalvesi, piiritletud, ulude, tapmine, enamusotsus, hineb, nulltolerants, rasside, moraal, ukogude, konstitutsioon, lastekaitse, eluvaldkondade, suulised, rgeima, gravitatsioon, vaheldumine
thumbnail
5
doc

Mõisted

Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia ­ valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja ­ jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak ­ väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik ­ inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk ­ riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing ­ mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on �

Ühiskonnaõpetus
646 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põhimõisted

SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine ­ riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika ­ tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia ­ väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass ­ inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ­ ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta ­ välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia ­ üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid ­ inimene, kellel pole mitte ühegi riigi k

Ühiskonnaõpetus
87 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Õigusteadus

õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe); 5) kui ühtegi muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste mõtiskluste ning kaalutluste alusel (õiguslik motivatsioon) ja personaalse õigusteadvuse mõjul ühe kahest normist ning välistab nüüd ja järgnevalt alatiseks teise - kollisiooni jääva normi ( J.Liventaal). 24. 1. Riigi territoorium Territoorium ­ ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni). Riigipiir ümbritseb reeglina riigi kontrolli all olevat ala, piir ulatub teoreetiliselt maapõues maakera keskpunktini, õhuruumis avakosmoseni. Riigipiir on tähistus, millega nii dokumentaalselt (ofitsiaalne kaart, piirilepingud) kui ka looduses märgitakse

Õiguse alused
52 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis · Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke · Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus · Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. RIIGI PÕHITUNNUSED · Territoorium · Rahvas Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ?

Ühiskonnaõpetus
690 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON ­ liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) ­ tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON ­ riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konfödseratsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON ­ liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) ­ tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON ­ riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektiivsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pluralistlik ühiskond

* pluralism ­ ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ­ ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ­ ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus ­ sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants ­ täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus ­ demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul

Ühiskonnaõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ühiskond - inimeste kooselu vorm

ja kommetes. Tava ­ ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist teatud olukorras. Moraalinorm ­ eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik ­ toimib vaid siis, kui seadused on avalikud. Riik ­ sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Põhitunnused: rahvastik, territoorium, iseseisev avalik võim. Riigi territoorium ­ maaala, mis allub riigi võimule. Rahvastik ­ moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutuselt elavad inimesed. Kodakondsus ­ rahvastiku poliitilise tõlgendamise alus. (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta inimesed) Avalik võim ­ eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt toestama võimu oma territooriumil. Riigi valitsemisasutuste spetsiifilised jooned: 1) Riigivõimu otsus on kohustuslik kõikidele isikutele riigi territooriumil 2) Riigil on

Ühiskonnaõpetus
204 allalaadimist
thumbnail
15
doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

b. Erasektor: kommivabrik ,,Kalev", Prisma 3) Avalikud poliitikad: a. Hariduspoliitika b. Eluasemepoliitika c. Sotsiaalpoliitika d. Keskkonnakaitsepoliitika 4) Definitsioonid a. mittepoliitiline, poliitikast hoiduv -> apoliitiline b. ühiskonna valdkond, kõlblus ja käitumisnormid-> moraal c. ühiskonna kõrgkiht, paremik -> eliit d. selle tunnused on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim -> riik e. ühiskonna osa, mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orienteeritud tegevusi -> mittetulundussektor ehk kolmas sektor f. teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More) - > utoopia g. ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus h. tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus i

Ühiskonnaõpetus
181 allalaadimist
thumbnail
64
pptx

ÜHISKONNAÕPETUS

- rikastab ühiskonda - teeb ühiskonna huvitavaks - tekitab ka probleeme ja konflikte - kuidas arvestada erinevate huvidega? "Erinevus rikastab" kampaania Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Seekordse kampaania puhul on kõige olulisem sõnum, et inimese identiteet koosneb paljudest erinevatest osadest ning teistel inimestel on võimalik ennast mõnega neist samastada, tunda ühtekuuluvust. Rahvuse ja riigi identiteet Ühine ajalugu Ühine keel Kultuur Sarnased põhiväärtused Sümbolid Vaimne ühtekuuluvus Rahvariided Tolerants ... tähendab sallivust erinevate rühmade käitumise- ja suhtumisviisidesse. Kuid tolerantsusel on piir, sest kõigega ei saa leppida.

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riik ­ organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik ­ seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks inimene ei valitse teise üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet. Korrariik. Korra aluseks on õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb.

Ühiskonnaõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ühiskonna eksami õppimine .

!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik ­ universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium ­ maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas ­ riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus ­ inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia ­ võim on päritav

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Abso

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Praegu on maailmas 194 riiki, millest kõige viimasena saavutas iseseisvuse Montenegro (2006. a). Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus ­ laps pärib vanemate 3 kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased.

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet ­ samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste hulk kujundab valitseva arvamuse, mis kultuuriti on märkimisväärselt erinev. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. ­ sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Nüüdisühiskond

Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Riigi tunnused: o Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu ­ suveräänne. 6 o riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad o riik omab kontrolli kindla territooriumi üle o riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Riigil on 3 põhitunnust: o Territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum, ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. o Rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist mingi riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest.

Ühiskonnaõpetus
193 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ühiskonna eksami kordamine

Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- mi

Ühiskond
32 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Euroopa Liit

I EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused (Nugent) Sisemised: Hoida terase tootmist kontrolli all. kellel teras, see on sõjaliselt võimekam. Ruhr'i piirkond Saksamaal. Terase abil sai hoida kontrolli all tervet Saksamaad. Saksamaa oli nõus, sest see oli viis, kuidas ta saaks enda mainet taastada. Saksamaa poliitiline ambitsioon Berliini blokaad Välised: Rahvasteliidu näide - esimene suurejooneline rahvusvaheline organisatsioon. Sõjaline kogemus aitas luua ÜRO, mis jällegi tekitas huvi uute rahvusvahelistele organisatsioonidele ja riikidevahelisele koostööle. Loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ning Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD). Väljatoodud organisatsioonid hakkasid mõjutama majandust, kuid koostöö takistuseks peeti kinnist turgu. NSV liidu ja USA vastukaaluks - eraldi riigid ei suudaks konkureerida nende turuga. Trumani doktr

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mõisted ühiskonnaõpetuses

Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia ­ valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja ­ jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk ­ riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing ­ mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada rii

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Seadused, eesti riik, riigi õigused.

 Pluralism - Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas.  Pluralistlik ühiskond - On ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jne.  Idenditeet - Ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne.  tolerantsus - Sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes.  Nulltolerants - Täisleppimatus, sallimatus.  Kompromiss - Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järeleandmiste teel.  Konsensus - Üksmeelne kokkulepe, mis saavutatakse pikkade läbirääkimiste teel.  Enamtolerantsus - Huvide arvestamise viis, mida pooldab hääletusel enamus.  Riik - Territoriaalne ühendus, mida iseloomustavad territoorium (maaala), rahvas ja iseseisev võim (suveräänne)

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Riik ja erinevad organid

Riigi tunnused: 1) Riik on alati seotud võimu teostamisega, riigi võim on ülimuslik ja sõltumatu. 2) Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidega ning need on kõigile kohustuslikud. 3) Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. 4) Riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise üle. Riigi elemendid: Riiki iseloomustavad 1933. aasta Montevideo konventsiooni kohaselt järgmised elemendid: 1) territoorium - maa-ala, millel toimib riigi võim. Kõik sellel maa-alal asuvad isikud on allutatud riiklikule võimule. Peale selle kuuluvad territooriumisse territoriaalveed (akvatoorium, maapõu, maa kohal olev õhuruum ja mis jääb riigi piiridesse, riigilipu all sõitvad laevad, rahvusvahelistes vetes, sõjalaevad ka võõrsadamates, gaasitrassid rahvusvahelistes vetes, territoriaalvees kuulub kalapüügiõigus ja loodusvarade kasutamises õigus kaldariigile.) Merepiiri kaugus kaldast või saaret,

Riigiõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ühiskond, poliitika

 Teabe eest vastutab väljaandja.  Võimu ja ametnike tegevus on avalik ja läbipaistev.  Kasutada tohib teiste riikide massiteavekanaleid.  Valitsuse ja poliitika kritiseerimine on lubatud. 5. Millised on huvide tasakaalustamise meetodid ? Seleta neid. -Huvide tasakaalustamise meetodid :  Enamusotsustus – Demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab enamus.  Kompromiss – Ühe või mitme osapoole järeleanmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele.  Konsensus – Üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. 6. Mis on tsensuur, millistes riikides seda kasutatakse ja mis eesmärkidel ? -Tsensuur on riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eeklontroll trükiste, tele- ja radiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine. Kasutatakse diktatuuririikides, et teostada järelvalvet. 7. Inimühiskonna kujunemine ja areng.

Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Ühiskonna riigieksam 2008

RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS tarbetute tulede kustutamine korteris; kooliminek jalgsi või jalgrattaga ... RIIK PÕHITUNNUSED 2) Territoorium Õpilase vastus peab sisaldama näidet. 3) Avalik võim 4. Töösuhted ja seadus 4 p 1. Milliseid õigusrikkumisi pani toime tööandja? Nimeta kaks. 2 p Ei sõlminud kirjalikku töölepingut ­ rikkus töölepingu seadust

Ühiskonnaõpetus
740 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Riigivormid Riigikorralduse vormid: FÖDERATSIOON ­ liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) ­ tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON ­ riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

· Ainuõigus koguda makse ja määrata nende kasutamist · Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks · Otsused on kohustuslikud kõigile territooriumil asuvatele isikutele · Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu · Riigivõimul on 1 keskpunkt Riik peab kindlustama ja arendama korda, mis parasjagu kehtib ning kaitsma oma huve teiste riikide eest. Riigi 3 põhitunnust on RAHVAS, TERRITOORIUM JA SÕLTUMATU RIIGIVÕIM. Demokraatliku riigi ülesanded: · Tagada inimeste elu, vabaduse ja omandi kaitse · Kaitsta riigi suveräänsust · Osutada teenuseid (haridus, tervishoid, ühistransport, kultuur) · Arendada teede- ja sidevõrke · Kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet · Esindada riiki rahvusvahelises suhtemises Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Konspekt kontrolltööks

· Kirjutamata on need mis ei ole kirja pandud. Reeglite rikkumise puhul kannab isik karistust. 7. 1. Riiki samastatakse nagu maa ja ühiskond. Seda sõna kasutatakse igapäevaelus. 2. Riik ­ on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Klassikalise rigiõpetuse järgi on riigil kolm põhitunnust: rahvastik, territoorium ja iseseisev avalki võim. 8. Riigil on kolm tunnust territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon · Territoorium on maa-ala, mis allub riigi võimule · Rahvas ajutiselt või alaliselt elavad inimesed · AVO eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil 9. 1. Riigivõimu otsus kohustuslik kõikidele, kes elavad sellel territooriumil. 2. Annab välja seadusi

Ühiskonnaõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ühiskonnaõpetuse mõisted

sotsiaalne struktuur ­ rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive ­ rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus ­ ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel; integratsioon ­ rahva ühtsus; tööjõud ­ tööealised ja ­ võimelised inimesed; sotsiaalne kihistus ­ peegeldab hierarhiat ehk paremusjärjestust; pluralism ­ huvide mitmekesisus; rahvuse identiteet ­ riigi elanike vaimne ühtekuuluvus; tolerantsus ­ sallivus üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis-ja suhtumisviiside suhtes; demokraatliku poliitika põhimõtted - *tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides *sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled *lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemsut; õigusnormid ­ kirjalikud normid, mis on kohustuslikud kõigile; tava ­

Ühiskonnaõpetus
109 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain

Riigiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eksamiks kordamine.

ÜHISKOND Demograafia--rahvastikuteadus, uurib rahva koosseisu ja liikumist. Iive- rahvaarvu muutumine ,mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest. Negatiivne iive-rahvaarv väheneb. Positiivne iive- rahvaarv tõuseb. Rahvus- inimeste ajalooliselt väljakujunenud ühtekuuluvus vorm, mille aluseks on ühtne territoorium. Integratsioon- riikide või rahvastikugruppide lähenemine, milles aluseks on ühised eesmärgid väärtused ja arusaamad. Leibkond-ühise eelarvega koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased ,tavaliselt perekond. Ülalpeetav- inimene kes on väljaspool tööiga või töövõimetu, nt laps, vanur ,puudega isik. Tööjõud-ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed ja töötud. Sotsiaalne struktuur-rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus- rahvastiku hierarhiline järjestus ressursid jagamise alusel. Pluralism -e. mitmekesisus ­mitmesuguste ideede, arvamustega ja orga

Ühiskonnaõpetus
51 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Inimene ja Ühiskond (Eksamiks kordamine)

I ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS Teemad · Ühiskonnaelu valdkonnad · Ühiskonna sotsiaalne struktuur · Varanduslik kihistumine · Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1.

Ühiskond
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

9.klassi ühiskonnaõpetuse mõisted

Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- välja kujunenud po

Ühiskonnaõpetus
84 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ühiskonnaõpetuse 9-da klassi kokkuvõte

Etniline ­ rahvuslik , rahvusesse puutuv Identiteet ­ enda samastamine nt. rahvusega ühiste joontega, tunne, et kuulud just selle rahva hulka Multikultuursus - inimene võtab omaks paljude teiste rahvaste kultuuri Globaliseerumine ­ riikide ja rahvaste järjest tihenev koostöö üle maailma Ühiskondlikud väärtused ­ need, mis ühiskonnas on omaks võetud ­ moraal, tavad, kombed Riik ja valitsemine. RIIK on kindlate piiridega, oma elanikkonna ja riigivõimu e. avaliku võimuga territoorium. Riigi tunnused ongi territoorium, elenikkond ja avalik võim. Eesti on parlamentaarne demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandjaks on RAHVAS. Parlamentaarne riigikord ­ parlamendi suur osakaal riigis kuna ta: 1) töötab ja annab välja seadusi 2) valib presidendi 3) nimetab ametisse peaministri ja seejärel kogu valitsuse 4) kinnitab riigieelarve jpm. Presidentaalne riigikord on selline, kus presidendil on riigis tähtis roll kuna ta on nii riigipea kui

Ühiskonnaõpetus
152 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun