Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõistatused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõistatused, viivika, seitse, hommikul, sureb, lukk, ahvid, parit, banaan, hammustab, kuusk, hiiriPimesikk, nüüd tule siia, kõiki meid sa kinni püüa! Mis mu nimi, mõista sa, seo siis minu silmad ka! (R. Eespere, M. Vikat, M. Klaas. Laulik 1.2. kl. Tallinn: Koolibri 1993. Lk 121) "Kop ja plaks" Kop-kop jalaga, Plaks-plaks kätega, La-la laulan ma. Natukene tantsin ka! (I. Joandi, N. Lunjova) Liisusalm "Teen ise!" Ma seon ise kingapaelad, panen ise salli kaela. Selle järel hop, On mul seljas jopp! Inglise lastelaul "Hommikul". Eestikeelne tekst E. Ait 1. Hommikul käsi pesen nii, pesen nii, pesen nii. Hommikul käsi pesen nii, uut päeva rõõmsalt algan. 26 Õpetajaraamat 2. Hommikul nägu pesen nii... 3. Hommikul hambaid harjan nii... 4. Hommikul juukseid kammin nii... 5. Hommikul putru söön ma nii... (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 60) 11.6. Minu sõbrad A. Kumpas "Mina plaksutan" 1. Mina plaksutan, mina plaksutan,
etnograafiliste lahendobjektide endi kadumist igapäevasest olmest. Kui ei tunta enam vokki, margapuud, lähkrit, ahjuroopi, atra, äket ega linatööriistu, ei tehta kodus leiba ega võid, ei kedrata, koota kangast ega parandata jalatseid, ei peeta toitu ja kehakatteid andvaid koduloomi, ei võidelda alatasa täide ja kirpudega jne., siis kaovad paratamatult ka nende riistade, tööde ja loomadega seotud mõistatused. Keerdküsimus jt. naljale tuginevad perifeersed vormid seevastu on küll taandunud peamiselt laste traditsiooni, kuid see traditsioon ise on pulbitsevalt elujõuline ja intensiivne. Võib siis öelda, et mõistatuszanri endisest keskmest on praeguseks saanud kiduv perifeeria ja endisest perifeeriast lopsakalt õilmitsev kese. 2 Mõistatusjutud Mõistatuste varasem minevik üldse on tihedalt seotud jutuliste (narratiivsete) kontekstidega.
laulis talu taga. Munast tulid kenad pojad, tillu-tibikesed. Liiri, liiri, leijaa, liiri, liiri, leijaa! laulsid pisikesed. Siis läks lahti laulupidu, laulis kogu pesa: Liiri, liiri, leijaa, liiri, liiri, leijaa! nii et rõkkas kesa. Kägu On vaevalt päike tõusmas seal üle kuusiku, kui kägu juba laulmas: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Pilv taevaserval tukub, tuul puhkab hommikul, kuid käokene kukub: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Poiss karja välja ajab, lä'eb üle nõlvaku, seal kuuseladvast kajab: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Vist ennustada püüad head mulle, linnusuu, et nõnda kaua hüüad: ,,Kuk-ku! Kuk-ku!" Linavästrik Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik. Ei tal ole püsi. Keksib, kargleb õueaial,
mida teha Lugege lastele rahulikel hetkedel salme ette ja ergutage neid oma näppe ja varbaid loendama, mida võib teha ka toredate salmide saatel. Mõista, mis on üks Mõista, mis on üks: üks ma ise. Mõista, mis on kaks: kaks silma kassil peas. Mõista, mis on kolm: kolm jalga vokil all. Mõista, mis on neli: neli nisa lehmal all. Mõista, mis on viis: viis sõrme mehel käes. Mõista, mis on kuus: kuus naela hobuserauas. Mõista, mis on seitse: seitse tähte taevasõelal. Mõista, mis on kaheksa: kaheksa kana karjas. Mõista, mis on üheksa: üheksa hobust meie õues. Mõista, mis on kümme: kümme kella me kirikus Mugandatult allikatest: Laanvee, Ervin 2002 "lasteriimid ja harjutused hommikuringis" "Eesti rahvalaulud III" 1972 Kala püüdis väikeveli Üks, kaks, kolm, neli, kala püüdis väikeveli. Viis, kuus, seitse, kala vette heitis. Miks sa kala vette lasid? Näpust ta mul kinni asis, väike näpp mul valu sai, puhu peale, ole pai.
TÖÖLEHT 1. MINA Töölehed 45aastastele SIIN ON LAPSED. SEE ON POISS. SEE ON TÜDRUK. KÄSI KÄED JALG JALAD SILM SILMAD KÕRV KÕRVAD NINA SUU PEA MINA OLEN POISS. MINA OLEN TÜDRUK. MINA TANTSIN. MINA LAULAN. MINUL ON HEA TUJU. MINUL ON ILUS NINA. SEE ON ILUS LILL. TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Töölehed 45aastastele VÄRV VÄRVID KOLLANE KOLLASED PUNANE PUNASED PRUUN PRUUNID LEHT LEHED SEEN SEENED LIND LINNUD SEE ON SIIL. SEE ON LIND. ON SÜGIS. PÄIKE PAISTAB. ÕUES ON SOE. MIS VÄRVI ON LEHT? SEE LEHT ON KOLLANE. SEE LEHT ON PUNANE. KUS ON SEENED? SEENED ON KORVIS. TÖÖLEHT 3. LOOMAD Töölehed 45aastastele KARU KARUD REBANE REBASED HUNT HUNDID JÄNES JÄNESED SIIL
Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill...........
mäele. Ei viitsinud koguaeg üles mäkke minna ja Tripp leiutas mingi kummi asja. Igatahes see kumm andis neile sellise hoo, et sõitsid pika pika maa maja. Lõpuks jõudsid tehasesse, kus tööline ütles targad sõnad. ELUS TULEB MÕNDAGI ETTE; MIDA EI OSKA: Lähete kooli, õpite targaks siis oskate, terve suur maailm on teie ees lahti. Aga meie ei tea,kas nad läksid kooli või mitte. Vägev vähk ja täitmatu naine Mees ja naine läinud hommikul vara heinamaale, teinud noore lõunani tööd, naine mehele too jõest mõni vähk või kalake. Mees tantsis naise pilli järgi. tõmbas jõest labakinda suuruse vähi välja, too rääkis ja palus elu eest. vähk andis kübara täie kalu ja mees lasi vähi vabaks. naine rõõmus ja armastav (ei tea vähist midagi). Möödus nädal, naine tahtis lihaleemnt ja sealiha. mõne päeva pärast hanepraadi ja magusat kooki. naine sai teada vähist, kes täidab soove. emandariided. mõis ja proua nimi
Suvisest päevasest energiatarbest kasutatakse talvel vaid 1/100 (hämmastav kokkuhoidlikus). Siili organism vajab talvel vett ja seda põletatakse samuti rasvast. Soolestik peab talvel töötama, et lämmastik organismist välja viia ehk siis ,,kakitakse talvepesasse". Uurijad kinnitavad, et siil ärkab vaheajaga umbes korra nädalas, et soojendada organismi vastavalt muutunud ilmastikule. Taliuinaku ajal ollakse tegutsemisvõimetud ja ei reageerita isegi häirimise korral. Palju siile sureb taliuinakut tehes. 7 Pulmad ja pereelu Siilid saavutavad suguküpsuse ühe aasta vanuselt. Kevadel kui nad taliuinakust virguvad kõhnadena ja näljastena, siis peab kõvasti sööma, sest varsti on vaja hakata pilmi pidama. Pulmad on nagu pulmad ikka: isased püüavad emaste vastu olla kenad, kuid omavahel siiski ärplevad, tülitsevad ja kaklevad
,,Meie aasta Siberis" Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaar läksid koos laste- Andrese ja Kristjaninga Siberisse elama. Arbo hakkas tegema filmi vissarionlaste elust ja lastest, kuidas neid ühiskonnas vormitakse ja milline on nende maailm. Lapsedon selle reisi algul 2-aastased ning reis algas 2012.a. Kevadel. Tuuli luges internetist Vissarionlaste kohta nii palju kui infot oli, et saada mingi ettekujutus ees ootavast elust. Asuti asju pakkimaja reis läks lahti rongiga, mis kestis viis päeva. Lapsed naudivadreisi, mis läbis 6 tuhat kilomeetrit. Nad asusid elama Guljajevka külla, Mira 9. Nende ettekujutus elektrita, masinateta ja rahata ökokülast ei vastanud tõele. Elekter oli kasutusel. Mobiilid levivad, poes müüakse toitu, sõidavad traktorid, vinguvad kreisaed, kihutab buss. Ökoküla? Maja on must ja tarvis palju koristada. Esimene öö oli kõige hirmsam, keegi ei maga, õudsalt haiseb. Tuuli teeb suurpuhastuse ja võib täitsa ela
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
katavad. 15. Kui rukkioras põllul jüripäevaks varese ära varjas, arvati, et tuleb hea rukkisaak. 16. Kui vares lendab õue ja hakkab kraaksuma, küsitakse: ,,Kui sa tead head, lehvita tiibu, kui tead halba, noki varbaid, ja kui sa midagi ei tea, siis lenda ära". Varesega seotud vanasõnu: 1. Kui vares enne küünlapäeva pesa teeb, läheb lumi enne maarjapäeva ära. 2. Vares viib maarjapäeva hommikul esimese pesapalgi kohale. 3. Varest öeldakse maarjapäeval oma lapsi ristivat. 4. Kui vares kolm korda vaagub, siis tuleb kevad. 5. Kui vares viis sõna kisendab, siis tulevat sooja. Inimest võrreldakse varesega 1. Valge vares eriline, imelik, torkab teiste hulgas silma. 2. Seisab nagu lastud vares sorgus, norgus, kühmus, õnnetu. 3. Kraaksub nagu vares räägib ärritunult kõva ebameeldiva käriseva häälega. 4
müristab 5. Seisavas vees on madu 6. Tõnisepäeva peetakse tõbede pärast, madisepäeva madude pärast 7. Uis sööb, muld mäendab, sööb madu, ei mäletse, imeb tõuku, ei ilutse 1. Ei aiasiga tea, mis õuesiale tarvis on 2. Lase aiasiga õue, lahjaks jääb varsti 3. Vanast ütelnu üts vana emmissiga peremehele, kes tedä tapma hakanu, et "Las mu seitse aastat sigineda, sis ärge enämp väist tuppe pistä" 4. Esmaspäevase töö sööb siga ära 9 5. Hiidlase nali, saarlase vili, Viljandi vigurid ja Pärnu sigarid -- kel on loeteldud omadused, see on tubli mees 6. Igamees oma seltsiga 7. Ihnusnui ja nuumsiga on pääle surma kasulikud 8
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Maria Kozlova LÕE-1 Nädala õppekava: 28.09.2009.-02.10.2009.a. (04.okt. on loomakaitsepäev) Nädala teema: Loomad Nädala eesmärgid: laps eristab mitut looma liiki; nimetab igast liigist vähemalt 2 looma; teab kus vastav loom elab; viib kokku looma ja tema häälitsuse; teab et loomadega peab olema ettevaatlik ja neid ei tohi lüüa ega õrritada. Laste vanus: 4-5 a. Ainete maht: kuulamine ja kõnelemine ×3; vaatlemine ja uurimine ×1; lugemine ja kirjutamine ×1; võrdlemine ja arvutamine ×1; kunstiõpetus ×3; liikumisõpetus ×2; muusikaõpetus ×2; Kokku 13. Esmaspäev: koduloomad Teisipäev: maakoduloomad Kolmapäev: metsloomad Neljapäev: loomaaed Reede: kokkuvõte üldteemast Esmaspäev-koduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Teab vähemalt kolme kodulooma. Teab mis häält vastav loom teeb. Teab et loomadega tuleb olla ettevaatlik. Istume ringis vaibal. Hakkan esitama last
Karl Ristikivi ^Tuli ja Raud ^ I peatükk 1885 (1-2 ptk. vahel on 14 aastat., Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus( Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. )kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi
Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus 300-500 kg kõrgus 1,90m habe lõualotis keev vesi isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved 5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved 10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema Põdra levik taigavööndis põhjas tundrani/metsatundrani lõunas stepini/kõrbeni eristatakse 8-9 ala
käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Lõuna-Eestis levis XIX sajandi II poolel linakasvandus. Samal ajal alustati Eestis laiemalt ka kartuli kasvatamist, mis aitas teha lõpu suurtele näljahädadele. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 4 Sügistööde algust tähistas rukkilõikus, milleks kasutati sirpe. Muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule hakkidena kuivama. Hiljem veeti viljavihud koju ja pandi rehetuppa partele kuivama. Mõne aja möödudes alustati rehepeksuga. See oli väga
pastapliiats silma. See oli täpselt seal kus teisedki asjad - ma lihtsalt ei saanud seda märkamata jätta. Kuidas ma seda esimesel korral ei näinud ? (Kaur, 16.aastane) 2. Üks noormees sattus ööbima Tartu Rakvere tee peale jäävasse hotelli, mis kirikust oli ümber ehitatud. Ta nägi enne magama minekut nurgas üht veidrat varju ning ei teinud sellest välja ja heitis magama. Öösel nägi ta unes Kristuse ristilöömist(seoses keskkonnaga) ning hommikul avastas ta enda peopesadest kaks haava. (Martin, 24.aastane) 3. Noor neiu kuuleb pidevalt, et keegi ütleb tema nime. Majas ringis vaadates märkab ta, aga et on üksi kodus ning keegi ei saanud tema nime öelda. Igavusest mõtlevad inimesed tõesti totrusi välja, kuid selliseid asju on natukene raske välja mõelda.(Karin, 13.aastane) 4. Ühel tüdrukul on selline seletamatu nähtus, et kui ta magama jääb, siis on tal kas
Istutakse kolde ees pirrutule ümber ja aetakse vaikselt juttu." Jüri Parijõe raamatus "Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte" on 24 muinasjuttu. Lood pajatavad sellest, kuidas vanasti Eestimaal elati, töötati ja mida inimesed uskusid ja kartsid, kuidas nad suhtusid loodusesse ja said läbi metsloomade ja lindudega. "Puuvaras ja Metshaldjas", "Kaevust saadud õnn", "Näkk sulaseks", "Ussikuningas", "Rahakatel", "Imekivi", "Seitse venda ja seitse õde", "Pöialpoiss". Kui isa kinkis raamatuid Illustreerinud E. Maisaar Raamat sisaldab jutukesi ja meenutusi lapsepõlvest. Kui isa kinkis raamatuid jutuke räägib sellest, kuidas lapsed ootasid isa linnast tagasi, sest ta tõi neile alati raamatuid. Annale meeldisid ilusad ja haledad raamatud, aga Juhanile seiklusraamatud. Vahest valmistasid nad ka ise teepakipaberist raamatuid.
Tallinna 21. Kool LINNUD JA LOOMAD Tunnitöö Autor: Mia Sool 8C Juhendaja: Natalia Samoilenko Tallinn 2015 Sisukord Linnud..................................................................................................................................................3 Kodukakk........................................................................................................................................3 Piilpart.............................................................................................................................................4 Kassikakk........................................................................................................................................5 Hakk................................................................................................................................................5 Metsvint......................
Kui hulluks lähen , võtan sinu küll kaasa ! Vabal ajal olen normaalne, aga vaba aega mul kahjuks ei ole. Ma ei käitu sinu pilli järgi, kuna sinu pill on häälest ära I rock , you suck. It's end of the story Mitu korda ma pean vett tõmbama, et sa ära kaoksid ? Hommikul ärgates leidsin padja pealt kirja."Kallis ... sõitsin ära, sinu katus." Kõigepealt saa lutt suust ja siis tule minuga mölisema! Kõik mis ei tapa, teeb vigaseks. Ma olen vormis. Ümmargune on ka vorm. Enne minuga kohtumist ei uskunud keegi, et põrgu on olemas. Põrka pannile pelmeen!
35. Vanaema ei päevita enam topless, sest tema topid on natukene lotendama hakanud(6a) 36. Vanaema on selline tädike, kellel enam hambaid pole ja kellel on paksud kintsud. Ta paneb need ööseks öökapi peale (6a) 37. Kana muneb mune, siga muneb vorste (5a) 38. Koduloomad on need, kes roomavad seinte sees (7a) 39. Need lehmad kes rohkem ringi jooksevad ja udarat raputavad, teevad jogurtit (5a) 40. Kui keegi ära sureb, siis riputatakse vardasse pool lippu (4a) 41. Põlvekeder on kauss, mis on põlve all, et kui peaks vesi põlve tulema (5a) 42. Kui teed silmad lahti ja kõik on must, siis oled teadvuseta (7a) 43. Keha lõpeb kingadega (5a) 44. Vanemad inimesed lapsi ei saa. nende munasarjad on otsa lõppenud ja mehel on lisaks veel proteesiprobleemid (9a) 45. Armastus on siis , kui näed kedagi aga tunned seda kõhus (5a) 46. Viljastamishetkel sulab isa emaga kokku (6a) 47
..................................................................... 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed............................................................. 25 6. Mängud...................................................................................... 33 7. Luuletused, jutud, vanasõnad, mõistatused............................................. 36 8. Teemaga seonduvad meisterdused....................................................... 60 9. Lisad (tantsud, laulud, pildimaterjal, CD)............................................... 62 10. Kasutatud ja täiendav materjal.......................................................... SISSEJUHATUS Muistsed eestlased kujutasid ette, et pööripäeval päike (päev) pöörab end. Päike on kolm päeva oma pesas
Nagu muud vanasõnad, on needki üksused mingite seaduspärasuste vormistused, sisaldavad mõtte- ja kõlakujundeid (eriti alliteratsiooni), mistõttu neid võib lugeda vanasõnade eriliigiks. Tuntumad neist on järgmised: Kui tõnisepäeval (17. I) ~ küünlapäeval (2. II) ~ seitsmevennapäeval (10. VII) on niipaljugi sajuvahet ~ päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis tuleb kuiv suvi ~ jõuab ikka heina ära teha ~ ...; Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab veel seitse nädalat; Kui küünlapäeval (2. II) saab härg räästa alt juua (st. on sula), siis maarjapäeval (25. III) ei saa kukkki (st. on külm); Mart (10. XI) matab, Kadri (25. XI) katab, Andres (30. XI) harutab, Nigul (6. XII) needib... 12 · Didaktilised monoloogid, mis moodustavad vanasõnade, loodushäälendite ja monoloogiliste lühijuttude lõikeala. Siin jagavad mitmesugused kodu- ja metsloomad, putukad, aga ka elutud asjad
Täiskurnas on 4...6 muna. Munad on valged, kirjatud tumepruunide täppidega. 18Salu-lehelind Phylloscopus trochilus Salu-lehelind kuulub väikseimate lindude hulka meie looduses. Salu-lehelind on ka üks kõige agaramaid lauljaid. Raugematu hooga laulab ta nii südasuve lämmatavas kuumuses kui ka vihmas ja tormis, peatudes või liikudes mõnel kõrgemal põõsaoksal. Harva laulab ta ka lennul ühelt põõsalt teisele. Hommikul hakkab tema laulu kuulduma juba varakult enne päikesetõusu ja õhtul lakkab see alles peale päikese loojumist. Salu-lehelinnu laul on õrn meloodiline vilerida, langeva lõpuga, kaudselt metsvindi laulu meenutav, kuid palju mahedam. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud alates salu-lehtmetsadest, puisniitudest ja parkidest ning lõpetades paekuusikutega, kehvade rabamännikutega ja männivõsadega liivikutes. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga
väikse sabajupi ning põgeneb. Hiljem kasvab selle asemele uus saba. Kõrbesisalikud teevad oma vaenlastega samamoodi. Ega nad suurt erinegi oma parasvöötme sugulastest. Kõrbesisalikel on vaid kaitsevärvus maastikule vastav. Väga paljudel kõrbesisalikel on okkaline nahk või võime selle värvust muuta. Sisalikud on meistrid põgenemises. Osad neist kasutavad selleks väledaid jalgu. Osad aga lihtsalt upuvad liivasse. Habeagaam Austraalia kõrbetes elav habeagaam muudab oma naha värvi. Hommikul on see tumedam, et soojust koguda, päeva peale aga muutub kahvatumaks. Kiskjate vastu pakub talle kaitset okkaline nahk. Nad tegutsevad varahommikul ja õhtuhämaruses. Päevaks ronivad põõsaste otsa, kus on jahedam. Nad söövad mitmekesist toitu, sealhulgas putukaid, linnumune, imetajate vastsündinud poegi ja kastemärgi taimi. Kraeagaam Austraalia poolkõrbetes elav kraeagaam ajab laiali kaela ümbritseva krae, et näida suurem ning vaenlasi minema peletada
lõhkirebimiseks. Elavad pingviinikolooniate läheduses. Talve veedavad lõunapooluse meredel, et kevadel Antarktikasse naasta. Antarktika termatoom on kala, kes elab merevee külmumuspunkti lähedasel temperatuuril( 1, 9 kraadi C). Ta veri sisaldab antifriisi ja seetõttu ei külmu. Termatoom elab merepõhja läheduses ja toitub väiksematest kaladest ja loomsetest jäänustest, ka hülge väljaheidetest. Kui veetemperatuur tõuseb 10 kraadi siis ta sureb. Polaaralal elavad loomad sõltuvad merest ja polaarmered on rikkad planktonist. Antarktikas on elutingimused karmimad kui Arktikas. Randtiir kasvatab pojad üles Arktikas ja lendab siis maailma teise otsa Antarktikasse uuesti suve nautima. Kormoran on lind , kes ajab vee all ujudes kalu taga. Tormilind läheb vaid pesitsusajaks maale ja pritsib vaenlast maost pärit õlise vedelikuga. Pimedus , pakane, lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Külmakõrbe
Lugu: Elas koos abikaasaga, kes oli rätsep ja joodik. Mehe halvad elukombed hakkasid tallegi külge ja nad mõlemad leidsid sarnase otsa, kuigi üks varem ja teine hiljem. Perekond: mees Alfred Pääsuke; Surmapõhjus: Uppus sügisel maanteekraavi. 4.9. Helmuth Liiv Sünnikoht: Harala Olemus: filosoofiline: "voolamisfilosoofia"; pidas ennast tavaliseks; Filosoofia: Kõik voolab: sisse ja välja, peale ja alla, kõrvale, kahele poole. Kõik voolab ruumis ja ajas, päeval ja öösel, hommikul, õhtul ja keskpäeval, sügisel ja kevadel. Ka inimesed voolavad. Arvas, et ruum hoiab teda koos. Inimestel ei saanud olla selgroogu, sest kuidas nad muidu voolata oleks saanud. Lugu: Ta elas pisikeses kambrikeses. Elu oli täiesti tavaline. Hukkus puid raiudes. Surmapõhjus: Ühel märtsihommikul kukkus talle Tsirgusilma metsas puu kaela ja purustas selgroo. 4.10. Herbert Rannamees 7 Sünnikoht: Harala Amet: Sõdur idapataljonis
2. Türgis Türki Türgist Türgile 3. koju kodust kodus kodult 4. sest ja mis aga 5. avada avatud kinni suletud 6. inimest inimesi inimesed inimesega 7. hommikul hommikuni hommikuks õhtul 8. kinost kinno kinol kinos 9. tänavas tänavalt õuest tänavale 10. vanematele vanematega vanemad vanemaid Teine osa. Lugege teksti. Valige teksti all olevate sõnade hulgast lünkadesse ( 11-20) sobivad sõnad ja kirjutage lünka sõna ees olev täht
seedimata toidujäänused välja tiheda kämbuna, mida nimetatakse räppetombuks. Kakkude räppetombud on just nagu teatmikud selle kohta, mida lind on söönud. Poegade kasvatamine Erinevalt teistest lindudest alustavad kakulised haudumist otsekohe pärast esimese muna munemist. See tähendab, et pojad kooruvad järjestikku, paaripäevaste vahedega. Kõige vanem poeg on ühtlasi ka kõige suurem ja noorim kõige väiksem. Kui toitu napib, sureb tavaliselt kõige noorem poeg, vanimal säilivad aga head väljavaated ellu jääda. Kui pojad oleksid ühevanused, võiks toidupuudus saatuslikuks saada kogu pesakonnale. Pesa maa all Koopakakk elab rohtlates , kus puid ei kasva. Ta pesitseb maa-alustes urgudes, mida kaevab kas ise oma küüniste ja nokaga või võtab üle rohtlahaukurite vana pesa. Koopakakud on aktiivsed nii päeval kui ka öösel
nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligidale, et vahekorda klaarida. Võrdsed pullid ristavad ka sarvi. Omavahel mõõtu võttes võivad loomad sarvipidi kinni jääda ja selle tagajärjel hukkuda. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate 1 vigastusteta. Peale konkurentidega tegelemist pöörab pull tähelepanu lehmale. Isasloom liigub emaslooma läheduses ning ootab lehma indlemise algust. Pull võib viljastada kuni seitse lehma. Haaremeid põdral ei teki. Pull viibib lehmaga koos enamasti 10–14 päeva. Kui põdralehm jääb esimesel indlemisel viljastamata, siis indleb ta uuesti umbes kolme nädala pärast. Korduv indlemine suurendab pullide vähesuse korral viljastamise tõenäosust. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi, et isasloomad neid kergemini üles leiaks.Tiinus kestab 227–235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni
. Mõtleb , et räägib temaga aga ei. Nad saavad Jettega kokku. Reede, 10-ndal juunil,õhtul Tartust tuli uus doktor Timot vaatama, mitte tema vaimuhaigust arutama vaid Timol oli probleeme sügeliste või millegiga. Eeva tahtis aga Jakopile midagi ütelda. Lõunasöögi ajal ei maininud ta Jakopile midagi. Söögilauas Dr. Faehlmanniga üksi jäädes proovis Jakob teada saada tema arvamust Timo vaimse tervise kohta aga kahjuks ei saanud. Jätkab 10 aasata taguste asjadega. 19.mai hommikul ärkas ta varakult. Ta kuulis all Timot Schuberti klaveripala mängimas. Ta oli allaminemas kui nägi, et saalis oli kindral ja maja ümbritsesid valurid. Eeva tutvustas talle kindralkuberner markii Paulucci. Keiser olevat ta isiklikult saatnud. Tegu oli Timo kinnivõtmisega. Terve mõis otsiti läbi ning sel ajal istusid Timo ja Eeva all suures saalis. Timot süüdistatti keisrile hullu sisuga kirjade saatmises. Keiser
on vaigupisar, mis saja tuhande aasta eest nõrgus tohutus laanes tohutust tüvest. Vaigupisar, millele laskus läbipaistvate tiibadega kärbes, millele ta kinni jäi ja millesse ta mattus nagu kollasest klaasist kirstu. Tohutu laanega koos vajus see merre ja sai merevaiguks, kuni mina, sinine meretuul, täna hommikul puhusin selle kaldaliivale päikese kätte. Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad päikese käes helerohelisel männikasvul. 9 Edasimineja Jaan Kross Kanarbikuvarred haaravad sul säärtest peaaegu et valusasti nagu su klutiea koerarakats ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Männioksad kaapavad su järele
annaabi.ee 
