Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Modelleerimise Niisutuses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
drenaaz, vihm, põhjaveetase, veebilanss, maapinnast, torude, vahekaugus, vahepeal, aprillis, veekiht, tootlikus, stress, veebilansi, transpiratsioon, kartul, tonn, veereziim, sisestatud, tüsedus, põuane, lõpust, juhiti, pinnasest, maaülikool, metsandus, osakond, modelleerimine, arvutusgraafiline, mudeliga, swap, kihid, samade, olevas, õhutemperatuurligikaudseteks väärtusteks on saadud näiteks liival 15...25%, saviliival 10...15%, liisavil 7...10% ja savil 4...7%. Siin toodud väärtused lähevad mõnevõrra lahku tabeli 1.1 andmetest. Näiteks kui võtta savi keskmiseks poorsuseks (ehk täisveemahutavuseks) 55% (vt. tabel 1.1) ja keskmiseks väliveemahutavuseks 80% viimasest, peaks veeloovutustegur olema ülejäänud 20% väliveemahutavusest ehk 11% mulla mahust. 7)Liigniiskuse põhjused Liigniiskus tekib siis, kui mulla veebilanss on tugevasti positiivne. Liigniiskuse tekkepõhjused on otseselt seotud maa-ala veega toitumise viisiga. Selle põhjal võib eristada järgmisi liigniiskuse põhjusi: 1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine, 3) surveline põhjavesi, 4) pinnavee pealevalgumine, 5) sagedane üleujutus tulvavetega, 6) vee paisutamine veehoidlatega, 7) vett raskesti läbilaskvad mullad. Sagedasemad liigniiskuse põhjused on kõrge põhjaveeseis, pinnavee pealevalgumine ja vett raskesti
* Ehituse ajal taimestiku eemaldamine, * vee kogunemine kaevikutesse süvenditesse, ajutiste teede ja mullavallide taha. Seetõttu enamus veest infiltreerub. * Leke ajutistest torustikest, veereservuaaridest, puhastusseadmetest. 13. Liigniiskuse tunnused ja pahed. Välistunnused * taimede nõrk kasv * madal saak * niiskuslembesed umbrohud (tulikas, paiseleht, tarnad, varsakabi) * pinnase tumedam värvus * metsas väike juurdekasv * sfagnumsamblad * pinnavesi * kõrge põhjaveetase * pinnase nõrk kandevõime Mullaprofiilis avaldub liigniiskus mulla mineraalosa gleistumisena ja huumushorisondi toorhuumuslikkuses või gleistumises. Liigniiskuse avaldumisvormid on erinevad ajutiselt ja alaliselt liigniisketel muldadel ning pinna- ja põhjaveest põhjustatud liigniiskuse korral. Lühiaegselt liigniiskete muldade ja pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on huumuskiht tume ja sisaldab rohkem orgaanilist ainet kui parasniisketel muldadel.
rabataimestik liigivaene ja niiskuslembesed- Sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, pohl, küüvits, tupp-villpea, rabamurakas, palusammal jne. Rabamuld mineraalainete vaene, pH alla 3. Rabavesi sademetest, pruun ja mage, orgainete rikas, kõrge happesus. SOODE KASUTAMINE JA KAITSE. Soode kasutamine põllumajandusmaana, kuivendatakse drenaaziga, kasvatatakse mitmeaastaseid taimi. Ms ja SS annab pos mõju metsamaade kuivendamisel. Soid saab kasutusele võtta neid kuivendades, põhjaveetase tuleb alla viia. Soo on puhtavee reservuaar, annab rohkem hapnikku kui tarbib. MELIORATSIOON. Melioratsioon e maaparandus tegeleb viljelusmaa v metsamaa parandamisega kkk või majanduslikel põhjustel. METSAPARANDUSE OBJEKTID. Liigniisked turvasmullad. Turvasmullaks on turbalasundi bioloogiliselt aktiivne pindmine kiht, mis on läbi põimitud elusatest taimejuurtest ja on taimedele peamiseks toitebaasiks. Soomulla piires kõigub põhjaveetase, muutub niiskuse ja õhu sisaldus, siin
modelleerimine, kaartide kasutamine statistiline analüüs, 2. Eesti pinnaveevarud ja nende jaotumine. Eesti veevarud moodustuvad pinna- ja põhjaveest. Eestis on üle 7000 jõe ja 935 järve. Aastane pinnaveevaru on ligikaudu 7040 m3 inimese kohta. Enamik Eesti veekogusid (jõed, järved ja rannikumeri) on madalad ja tundlikud reostuse suhtes. Eesti põhjavesi lasub peamiselt viies veekihis, millest ülemine veekiht on suuremas osas Eestis ebapiisavalt kaitstud. Kogu põhjaveemaht maapõues on hinnanguliselt 2000 km 3. Eesti äravoolu maht ca 12 km2 aastas koos Narva jõe veeressurssidega, mis moodustab umbes 80% kogu äravoolust. 3. Veeringe ja veebilanss. Veebilansi elemendid. Veeringe on vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul.
Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Loe http://ael.physic.ut.ee/globe/Kasiraamat/ mulla peatükk Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C- horisonti. Tee joonis PROTSESSID MULDADES: sõltuvad sademete ja auramise vahekorrast * Kui sademed ületavad auramise on, siis on tegemist läbiuhtelise veereziimiga, mis tähendab, et
· Tahke vesi mullas esineva jääna. · Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub · Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. · Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule.
Õhuvoolude kirjeldamisel tuleb arvestada viite jõudu: 1) õhu horisontaalne liikumine. Tekib jõud (gradientjõud), mis paneb õhu liikuma, siht sama, suund kõrgema õhuvooluga alalt madalama poole. 2) maakera pöörlemise mõju tuule suunale. See on risti õhuosakeste liikumise sihile ja on põhjapoolkeral suunatud õhuosakese liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. 3) Hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas. Hõõrdejõud väheneb maapinnast kõrgemale tõustes. Teatud kõrgusel hõõrdumist maapinnaga enam ei toimu. 4) Raskusjõud: mõjub vertikaalselt, mõjub liikumisele ristisuunas. 5) tsentrifugaaljõud: tuleb arvestada kõverjooneliste õhuvoolude puhul, on eriti suur suurte kiirustega keeristuulte (trombid, vesipüksid) korral. Pilet nr 2. Päikesekiirgus ja spekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest.
. toitainete nappus, lämmastiku varud kasinad, kuigi lämmastikku on rabaturvastes rohkem kui mineraalmuldades on see enamik org ühendites ja taimedele raskesti omastatav. 5)METSAPARANDUSE OBJEKTID (LIIGNIISKED TURVAS JA MINERAALMULLAD, EKSTREEMSETE KASVUTINGIMUSTEGA MUUD ALAD) turvasmuld. Turvasmullaks on turbalasundi bioloogiliselt aktiivne pindmine kiht, mis on läbi põimitud elusatest taimejuurtest ja on taimedele peamiseks toitebaasiks. Soomulla piires kõigub põhjaveetase, muutub niiskuse ja õhu sisaldus, siin kulgevad kõige intensiivsemad biokeemilised protsessid ja mikroobide tegevus, mis põhjustavad org aine lagunemist. Turvasmuld on tekkinud maismaa soostumisel kamar- või leetmullast või veekogu kinnikasvamisel. Turvasmullad katavad Eestimaast 23,2%,need mullad on levinud kõikjalkuid eriti edela-,lääne- ja kirde-eestis. Põllu ja metsamajanduslikuks kasutamiseks vajavad soomullad enamasti kuivendamist. Madalsoomuldi on otstarbekohane kasutada
pinnasekihis on üle 30 cm läbimõõduga kive vähemalt 2% pinnase mahust), heinamaade kuivendamisel, väga suure rauasisaldusega pinnastes, kus Fe++ sisaldus põhjavees on üle 14 mg/l, aladel, kus paas on maapinnale lähemal kui 1 m; seal, kus suubla kõrge veetase ei võimalda kasutada drenaaži; kui kuivendusega taotletakse pinnavee kiiret ärajuhtimist. sobivate geoloogiliste tingimuste korral (näiteks õhuke turvas jämedal liival, kus kraavide vahekaugus kujuneb suureks) Kraavkuivendust kasutatakse ka põllul, kui ei ole muude kuivendusviiside kasutamine tehniliselt võimalik või majanduslikult põhjendatud. Selliselt on kuivendatud looduslikud rohumaad, jõgede lammid, kus poldrit pole rajatud. Drenaaži ehitamise ja filtermaterjalide kasutamisel hästilagunenud turbaga aladel tuleb arvestada, et need sood on tavaliselt veega küllastunud ja seetõttu nõrga kandevõimega.
· tehnogeensed mullad - karjäärid, puistangud 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik Kuivendusviisi all mõistetakse abinõusid ja võtteid, mille abil liigniiskus kuivendatavalt maalt kõrvaldatakse. Kuivendusviisid jagunevad: 1) hüdromelioratiivseteks ja 2) agromelioratiivseteks kuivendusviisideks. Esimesed on põhilised, teisi kasutatakse vaid põllumajandusmaadel täiendavate kuivendusvõtetena raske lõimisega muldadel. Peamised hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on kraavkuivendus, drenaaz, polderkuivendus, vertikaalkuivendus, kolmatsioon ja üleujutuse reguleerimine luhtadel. Enamikel juhtudel kasutatakse kaht esimest kuivendusviisi (kraav-ja drenaazkuivendust), mida sellepärast ka põhikuivendusviisideks nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid. Et viimastel metsakuivendusega enamasti otsest seost ei ole, ei leia nad edaspidi üksikasjalisemat käsitlemist. Nimetagem siinjuures vaid niipalju, et polderkuivendus tähendab liigvee kõrvaldamist tammidega
I. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt omastatav II. Tahke vesi mullas esineva jääna III. Veeaur- sisaldus väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis. Liikumine võib toimuda passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nim mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. V. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. On vaid osa taimede poolt raskesti omastav. VI. Vaba vesi
kiirusega mõni cm aastas. Hüdroloogiline tsükkel Mitte ükski organism ei saa elada ilma veeta. Kogu evolutsioon on arenenud nii, et kõik elav Maal on kohastunud tarbima vett. Hüdroloogiline tsükkel on veeringe Maa pindmiste sfääride (litosfäär, hüdrosfäär ja atmosfäär) vahel. Hydrologic cycle describes the continuous movement of water on, above and below the surface of the Earth. . Hüdrosfäär Hüdrosfäär on Maad ümbritsev veekiht. Sisaldab vett kolmes agregaatolekus. Kogumass on 1,4 x 1018 tonni. On ebaühtlane ja katkendlik hõlmab merepinnast umbes 11 km kuni +9 km. Hüdrosfääri osadeks on hionosfäär (lumi) ja krüosfäär (jää). Hydrosphere includes all the earth's water found in streams, lakes, the soil, groundwater, and in the air. , , , , , , , . Hüdroloogiline tsükkel On aineringetest lihtsaim, kuna vesi on ringes alati
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgnevate teadusharude ülesandek
Seal valitseb isotermiline olek st. temperatuur püsib -55 kuni -60 C° juures. Ulatub 30 km kõrguseni. - Stratosfäär Suurematel laiuskraadidel asub isosfääri, keskmistel ja väiksematel laiuskraadidel aga troposfääri kohal. Temperatuur tõuseb seal 3 C° km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Stratosfäär ulatub 50 km kõrguseni (kõrgemates kihtides ulatub temperatuur 0 C°-ni). - Stratopaus asub maapinnast 50-55 km kõrgusel - Mesosfäär temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus valitseb isotermiline olek - Termosfäär temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt kuni. Ulatub 2000- 3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda.
suuresti. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb on: a) lämmstik 78% b) hapnik 21% c) argoon 0,93% d) süsinikdioksiid 0,03% Ülejäänud gaase esineb imevähe. Täiesti puhast ja kuiva õhku looduses ei esine ning lisaks nimetatud gaasidele on ~4% veeauru kuid selle osatähtsus muutub nii ööpäeva ja aastate jooksul. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Väga hõre õhkkond ulatub maapinnast tuhandete km-te kõrguseni. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000-12000 km. Selleks on aluse andnud hämariku nähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Ligi 99% atmosfääri massist asub kihis, mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: KT - Troposfäär - ulatub keskmiselt 11km kõrgusele. Polaarpiirkondades laskub troposfääri ülemine piir madalamale (8km)
aerosoone puhta ja kuiva õhukoostis on maapinna läheduses kogumaakeral pea et ühesugune. Seevastu veeauru ja aerosoonide sisaldus õhus erineb piidkondlikult suuresti. Tähtsamad gaasid millesti puhas ja kui õhk koosneb on lämmastik 7-8% hapnik 21% süsinikdioksiid 0,05% Ning lisaks nimetatud gaasidele on õhus 4% veearu. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind. Ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Väga hõre õhkkond ulatub maapinnast 1000 kilomeetrite kõrgusele. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200km. Õhk paikneb maa atmosfääris ebaühtlaselt-ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis, mis ulatub maapinnast kuni 30-35km kõrgusele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: 1. Tropossfäär- Ulatub keskmiselt 11km kõrguseni.polaar piirkondades laskub troposfääri ülemine piir madalamale (kuni 8 km).Ekvaatori aladel aga tõuseb kuni 18 km kõrguseni
silindriline proovikeha. Kambri seinad on tavaliselt läbipaistvad, et jälgida proovikeha deformeerumist ja purunemist koormamisel. Kambri kaant läbib varras, mille kaudu saab proovikeha koormata vertikaaljõuga ja mõõta selle pikkuse muutumist. Kambrit täitva vedeliku kaudu tekitatakse horisontaalsurve pinnaseproovile. Pinnasest vee väljavoolu võimaldamiseks kaetakse pinnaseproovi otsad vett läbilaskvate plaatidega, mille tagant kulgevad kraanidega varustatud torud. Torude kaudu saab vajadusel mõõta poorivee rõhku. Kambrisse asetatav proovikeha ümbritsetakse õhukese kummikilega eristamaks teda kambrit täitvast vedelikust. Täiuslikumad seadmed võimaldavad mõõta proovi horisontaaldeformatsiooni, mahu muutust, poorivee survet proovi keskel ja muuta automaatselt vastavalt kavandatud programmile horisontaal- ja vertikaalsurvet. Kolmtelgse surve seadme skeem
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinim
viljub paremini kui pügatud hekk. Harvendamisel lõigake välja kõik 45 aasta vanused oksad (Sander, 2010). Kuna lumimari annab palju juurevõsusid, tuleb need regulaarselt välja lõigata, et takistada põõsa metsistumist (Calmia Istikuäri OÜ). Lumimarjale sobib ka nn. osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10 cm kõrguselt maapinnast (Kärner ja KO). Paljundamine Lumimarja on kerge paljundada, seeme idaneb üsna hästi. Nagu paljusid teisi kuslapuuliste sugukonna taimi, saab ka teda lihtsalt paljundada pistokste ja juuni lõpus tehtud haljaspistikutega. Peale selle annab lumimari palju juurevõsusid, viljakamal pinnasel kasvab omapäi jäetud 16 lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks. Lumimarjaliigid ristuvad
arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 4. Puittaimede soojanõudlus ja äärmustemperatuuridest põhjustatud kahjustused puudel. Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on 2º C. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema, kui temperatuur on vaevalt üle 0º C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel. Enamikul puuliikidel hakkavad seemned idanema aga +5º C juures ja maksimaalne idanemistemperatuur on umbes 35º C. Seemnete idanemine oleneb oluliselt temperatuurist. Optimaalsel temperatuuril
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
märtsil. Nädalaste vahedega tegin seda erinevatel katselappidel kuni 4.maini. Selle ajavahemiku sisse sattus ka üks lumesaju periood (15.märts), kui väetamine jäi ära. Katse näitas, et pealtväetis on hästitalvitunud taliviljadele hädavajalik. Kui väetamata variandis andis talirukis 'Vambo' vaid 3500 kg/ha teri, siis 200 kg ammooniumnitraadi mõjul suurenes saak 1790...2170 kg/ha võrra ehk 56...62%. Märtsis antud lämmastikväetise efektiivsus ei jäänud alla aprillis (teises pooles) antule. Katses kasutati ka eespooltoodust suuremaid lämmastikukoguseid. Nende mõjul talirukis lamandus seda enam, mida hiljem väetati. Mõnevõrra aitas lamandumist ära hoida kõrrekõvendajaga pritsimine. Talirukkile pean soovitavaks anda siiski lämmastikku vaid 50...70 kg/ha ja talinisule 90...120 kg/ha. Kui kasutati orgaanilisi väetisi, siis tuleks talivilju väetada soovitatud väiksemate normidega.
· mineraalväetised · vagude sisseajamine Mahapanek · muld peaks harimissügavuses olema soojenenud +7-+10 kraadini · kergetel muldadel mai algus, rasketel mai lõpus (toominga õitsemisest pihlaka õitsemiseni) · sobiv kasvutihedus hektaril: 60-70000 taime/ha -seemnekartuli kasvatamisel 40-45000 taime/ha - toidukartuli kasvatamisel ~35000 taime/ha - toiduainetetööstusele kasvatamisel (friid jms.) · vaovahe tavaliselt 70 cm · mugulate vahekaugus vaos - ~25 cm (4-5 mugulat m kohta) · seemnenorm - keskm. 3 t/ha (2 - 4 t/ha) · mugulad peaksid saama kaetud vähemalt 5-7cm mullakihiga, vao kõrgus ~25 cm Kasvuaegne hooldamine 1 Rullimine -kuiv kevad-hiline mahapanek - kerge muld Vaheltharimine-5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles · I vaheltharimisega hilinemisel umbrohtumus suureneb 10-45% · edasised muldamised teha agregaadis äketega · äestamine lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused
I. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt omastatav II. Tahke vesi mullas esineva jääna III. Veeaur- sisaldus väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis. Liikumine võib toimuda passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nim mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. V. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. On vaid osa taimede poolt raskesti omastav. VI. Vaba vesi
Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana. Keskkonnale- Vee-elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine. 28. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist; 2) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus; 3) Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas, kui sademed ületavad infiltreerumisvõime; 4) Sademete ruumiline jaotus. Tugevad sademed alamjooksul teevad kohe hüdrograafile järsu muutuse, ülemjooksu sademed tingivad puhverdamise tõttu lauge hilineva hüdrograafi kasvu. Veedefitsiidi võimalikud põhjused:
(tolm- ja peenliivad) paksusega 1...8 m. Järgneb jääjärveliste savipinnaste kompleks paksusega kuni 11 m. Selle ülaosa moodustavad voolava konsistentsiga liivsavija savi, allosas levivad ebamäärase lasuvuse ja üleminekulistepiiridega voolava kuni plastse konsistentsiga saviliiv ja liivsavi. Savipinnaste kompleksi paksus on suurim Harku järve piirkonnas. Liustikujõeline liiva-kruusa kompleks algab 4...17 m sügavusel maapinnast. Selle ülemise osa moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad erineva koostisega liustiku ja liustikujõe setted. 3.3.3 Põhjavesi Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9...10 m sügavusele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest
allelopaatiline mõju. Sibula mahapanemisel oleks vaheaeg paar-kolm aastat. Porru, peasalat, lehtsalat, redis taluvad küllalt hästi taaskülvi. Tomat, kõrvits, porgand, seller, apteegitill, petersell piisab üheaastasest vahekultuurist. Kapsad, spinat, punapeet, hernes 3 aastat vahekultuure. Oale piisab aastast-paarist. Kapsale võib nuuter sisse lüüa (kui panna järgmisel aastal uuesti samale kohale kapsas kasvama ja vahepeal on haigusetekitaja sisse tulnud). Sõnnikut hästi kasutavad: lillkapsas, seller, porrulauk, rabarber, kõrvits, kartul, peakapsas, rooskapsas, kurk, spargel, mädarõigas 1. kartul + sõnnik 2. sibul, porrulauk, kõrvits, suvekõrvits 3. hernes, uba 4. kapsa liigid, redis 5. porgand, peet, pastinaak Salat vahekultuurina st. ühel väljal (ühes külvikorras) ei pea olema üks ja sama kultuur!
Keemilise ühendi eluiga sõltub reaktsioonidest ja sadenemisest. Mõningad ained võivad lahustuda näiteks pilvede ja udu tilkvees või vihmapiiskades (määravaks saab õhuniiskus) ja seejärel maha sadada (näiteks happevihmana) või muutuda mõneks teiseks aineks, reageerides juba õhus olevate ühenditega (Maasikmets 2004: 11). Väga ohtlikud ja sageli ka pikaajalised saasteainete kontsentratsioonid võivad tekkida temperatuuri inversiooni tingimustes. Tavaliselt õhutemperatuur maapinnast kõrgemale tõusmisel langeb, siis inversiooni korral tekib aga alumistest õhukihtidest soojem vahekiht (inversioonikiht), mis takistab õhumassi ühtlast segunemist ja sealhulgas ka saasteainete hajumist troposfääri ülemistesse osadesse. Inversioonikiht on tavaliselt 100- 300 meetri paksune ja võib alumistest kihtidest olla kuni kümme kraadi ja enam soojem. Taolist inversioonnähtust võib kõige tavalisemalt esineda, näiteks selgetel tuulevaiksetel öödel
maapinnast planeetidevaheliseks ruumiks *Tegemist on atmosfääri üleminekukihiga Termosfäär *Atmosfääri ülakiht, mis ulatub kuni 500 km kaugusele maapinnast *Termosfääris toimub gaasimolekulide ja aatomite (põhiliselt hapnik) intensiivne vastasmõju päikesekiirgusega, mis tõstab termosfääri temperatuuri kuni 1400 0C (sisuliselt tegemist plasmaga) *Nimetatakse ka ionosfääriks Mesosfäär *Atmosfääri kiht vahemikus 50 90 km maapinnast *Mesosfääris temperatuur langeb kuni -100 0C *Enamus atmosfääri tunginud võõrkehasid (meteoore) "põlevad" (aurustuvad) ära just mesosfääris, mistõttu mesosfääris leidub proportsionaalselt palju rauda ja niklit *Puudub osoon ja veeaur *Mesopaus eraldab mesosfääri termosfäärist Stratosfäär *Atmosfääri kiht vahemikus 1750 km *Osoonikiht on põhiliselt vahemikus 20-30 km *Stratosfääris ei esine temperatuurilist kihistumist ja konvektsiooni
Osa metsale langevaid sademeid peetakse kinni puuvõrades, kust osa veest aurub tagasi atmosfääri. Võrades kinni peetud sademete hulk on seda suurem, mida suurem on lehtede ja okste pind. Kinnipeetav sademete hulk sõltub nii puuliigist, puistu tihedusest, kui ka puistu vanusest. 15 Võradesse jääv sademete hulk oleneb ka saju intensiivsusest: mida tugevam on vihm, seda vähem jääb sellest võradesse. Nõrk uduvihm võib peaaegu täielikult võradesse pidama jääda. Keskmiselt peavad puuliigid võrades sademeid kinni järgmiselt (küpsed keskmise liitusega puistud): kask 10%, mänd 20-25% ja kuusk isegi 40-60%. Mets avaldab tugevat mõju lumikatte tüsedusele ja lume sulamisele. Reeglina koguneb kevadeks lund (ümberarvestatuna veeks) metsata alale rohkem kui metsa, hõredasse metsa rohkem kui tihedasse, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa (osa
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
värv).Vesi surub õhu mullapooridest välja. AT-Toorhuumuslikhorisont,kus kuhjuvad org.ained,tekib liigniiskuse tagajärjel.Omadustelt huumushorisondi ja org.turba vahepeal. O-Koosneb eri lagunemis järgus olevatest variosadest. T-turvas,mis on vee ja org.aine rikas tuhavaene soomulla horisont. - Mulla veereziim 1
murdumisohus ploomioksad. Tugeva kasvuga võrseid tuleks pitseerimisega hargnema sundida juuni või juuli alguses. Maapinna lähedalt, okste mitmekordne hargnemine tuleb puude taastumisvõimele kasuks, sest sellisel juhul jääb lumekatte alla hargnenud oksastik, millel on suurem arv pungi. Parim aeg puude lõikamiseks on kevad ning seda tuleks teha varakult enne pungade paisumist, sest see vähendab haiguste levikut. Üksikuid suuri oksi on parem harvendada juuli alguses. Kui lõigata aprillis või mais, võib puul areneda kummivoolus. Vilju kandvale ploomipuule tehakse ainult igakevadist sanitaarlõikust ja pikkade üheaastaste okste kärpimist. Noorendamine Ploomipuude noorendamist läheb Mandri – Eestis harva vaja. Sellega on sarnane aga nende lõikamine pärast talvekahjustusi, mida tuleb sageli teha. Meie kliimas on ploomipuud palju ebastabiilsemad kui õunapuud. Samuti on ploomipuud väga talveõrnad.
annaabi.ee 
