vastavalt etteantud sammule. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul (kraan avatud). Katseandmed Atmosfäärirõhk Patm= 770 mm Hg Keemistem h, paur, Katse nr. peratuur T, K 1/ T ln paur mm Hg mm Hg t, °C 1. 32 0C 305 K 0,00328 635 mmHg 135 mmHg 4,9053 2. 45,5 0C 318,5 K 0,00314 538 mmHg 232 mmHg 5,4467 3. 55 0C 328 K 0,00305 443 mmHg 327 mmHg 5,7900 4. 62,5 0C 335,5 K 0,00298 342 mmHg 428 mmHg 6,0591 5. 68,5 0C 341,5 K 0,00293 243 mmHg 527 mmHg 6,2672 6. 74 0C 347 K 0,00267 142 mmHg 628 mmHg 6,4425 7
• Aldosteroo n • ANP • ADH Rennke and Denker. Renal pathophysiology: The Essentials, 4th Ed, Neeru ehitus Efektiivne filtratsioonirõhk (Pef) Pef = P-π Esmasuriin Aferentne arteriool 13 mmHg 25 mmHg 48 mmHg 48-13-25 = 10 mmHg Onkootne rõhk 48-13-35 = 0 mmHg 35 mmHg Eferentne arteriool Glomerulaarfiltratsiooni kujunemine GFR = Pef x Kf x F • Pef - Efektiivne filtratsioonirõhk (= vererõhk)
hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 7) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu. Katseandmed P=101,9 kPa=101900 Pa=760 mmHg T =21,5 ℃=294,7 K RH =48,6 HCl =10 g M Mg=24,3 mol V 1=15,3 cm3 V 2=21,2 cm 3 Tuletatud väärused: V 3=V 2−V 1=5,9 cm3 PH o =19,8 mmHg 2 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Arvutan reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu normaaltingimustel, kasutades valemit: V 0= ( ( Püld − P H O− 2 PH O + RH 2
tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Pleura välimine leste liigub negatiivse rõhu tõttu väljapoole ja pleuraõõne ruumala suureneb. Seega aga muutub rõhk rindkereõõnes veelgi negatiivsemaks (väljahingamisfaasis on rõhk 2...- 4 mmHg, sissehingamise alguses 6...-8 mmHg). Selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole s.o. pleuraõõne suunas ja kopsusisene ruumala suureneb, rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE. Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: A.Vahtramäe 2011 2 Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel
Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katses leiti magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele... Püld = PH2 + PH2O , millest PH2 = Püld PH2O Püld = 101600Pa - X mmHg 101325Pa - 760 mmHg X= 762,1 mmHg *Püld gaasisegu rõhk süsteemis(büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel. *PH2O= 21,1 mmHg PH2= 762,1 mmHg 21,1 mmHg = 741 mmHg ... tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: V0= (Püld PH2O)*V*T0 / P0*T Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist: 23oC=21,1mmHg V0=741*7,8*273,15 / 760*(273,15+23) V0=1578752,37 / 225074 = 7,0 Eemaldati katseklaas ja pesti ning loputati see hoolikalt destilleeritud veega. Büretid sätiti
vähendada pärgarteri sulgumisel tekkiva nekroosi suurust. Ägeda MI diagnoos põhineb kliinilistel, elektrokardiograafilistel (EKG), biokeemilistel ja patoloogilstel tunnustel. Hüpertensioon. Kõrgvererõhutõbi. Arteriaalne hüpertensioon Hypertensio arterialis, Morbus hypertonicus (ld.k). Arterial hypertension (ingl.k). Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab piiri - süstoolne 140 ja diastoolne üle 90 mmHg. Vererõhuväärtuste klassifikatsioon: Optimaalne < 120 < 80 mmHg Normaalne 120129 8084 mmHg Kõrgenormaalne 130139 8589 mmHg I astme hüpertensioon (kerge) 140159 9099 mmHg II astme hüpertensioon (mõõdukas) 160179 100109 mmHg III astme hüpertensioon (raske) 180 110 mmHg Isoleeritud süstoolne hüpertensioon 140 < 90 mmHg Südamepuudulikkus
Teistes veresoontes pole gaasivhaetus võimalik. Gaasivahetus toimub selles osalevate gaaside osarõhkude erinevuste tõttu. Vastav gaas liigub kõrgemalt rõhul madalama suunas. Atmosfääri õhk mis siseneb kopsudesse, sisaldab N, O ja vähesel määral CO2. 0,01% on Co2-te puhtas õhus. Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 40 mmHg. PO 100 mmHg... selle tõttu liigub hapnik verre, veri muutub arteriaalseks ja seal on tema osarõhk ka juba 100 mm Hg. Co2 osarõhk kopsukapillaaride venoosses veres on 46 mm Hg, alveoolses 40 mm Hg. Osarõhkude diferents. Arteriaalses veres on osarõhk 40, mm HG. Venoosses veres on co2 osarõhk 46 mmhg ja hapnikul 40. Pärast gaasivahetust arteriaalses veres hapnik 100 ja co2 40
kõrguse elavhõbedasamba rõhuga normaaltingimustel; 1 atm = 101325 Pa. Tehniline atmosfäär (tähis at) on rõhk, mille tekitab jõud 1 kgf 1 cm2 suurusele pinnale; 1 at = 98 066,5 Pa. Baar (kreeka sõnast baros 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu- ja pingeühik. 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa. Baari võib väljendada ka kui rõhku miljon düüni ruutsentimeetrile (106 dyn/cm2). Meteoroloogias kasutatakse tavaliselt millibaari (1 mbar = 100 Pa = 0,1 kPa). 1 torr = 1 mmHg = 133.3 Pa 1psi =0,069 bar Elavhõbedasamba kõrgus – mmHg – 1 mmHg = 133,322387415 Pa 0 °C juures = 133,322387415 N/m2 0 °C juures = 133,322387415 kg·cm−1·s−2 at 0 °C Pieso – Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisestpolarisatsioonist, s
isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks. ·I astme hüpertensioon (kerge) organmuutusi ei esine 140159 9099 mmHg II astme hüpertensioon (mõõdukas) vähemalt ühes organis on muutused160179 ·100109 mmHg ·III astme hüpertensioon (raske) organmuutuste tulemusena esinevad kliinilised Ihaigustunnused ja tüsistused 180 110 mmHg Isoleeritud süstoolne hüpertensioon 140 < 90 mmHg TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID ·Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele. Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk. Vererõhk sõltub
täitumisfaas 1. Pinguldusfaas Vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AV- klappide sulgumise. Kuna esialgu on suletud veel poolkuuklapid, pingutub vatsakeste muskulatuur ja tekitab järsu rõhutõusu. Vatsakesed muutuvad kerakujuliseks ja sellega seoses muutub vatsakestelihaskiudude pikkus. Pinguldusfaas südame vasakus vatsakeses kestab 60 msek. 2. Väljutusfaas Kui rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest. Rõhk vatsakestes tõuseb veelgi kuni jõuab maksimumini 130 mmHg ning hakkab siis enne süstoli lõppemist langema. Väljutusfaasi vältel paiskab vatsake aorti ~70 ml verd (löögimaht!), umbes 60 ml jääb aga vatsakesse jääkmahuna. Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu. 3. Lõõgastusfaas Nii nagu süstol, nii algab ka diastol lühikese 50 msek faasiga, kus kõik klapid on veel suletud
Ül. 1.2 (2) pa=B+pman=>pman=pa-B t=0C pman= 6,88bar- 0,590bar= pa=6,88 bar =6,29bar= 6,29*105Pa= B=0,590 bar =6,41kgf/cm2= 4720 mmHg= =64100 mmH20= 91,2 lbf/in2 pman=? Ül. 1.3 (2) pa=4 kPa pa=B+pman=>pman=pa-B B=764 mmHg pman= 6,88bar- 0,590bar= 6,29bar= 6,29*105Pa= pman=? 6,41kgf/cm2= 4720 mmHg= 64100 mmH20= 91,2 lbf/in2 Ül. 1.12 V1=0,35m3 p1V1=p2V2 => V2=p1V1/p2 p1=0,5MPa p2=0,8MPa V2= 0,5MPa*0,35m3/ 0,8MPa= T=const =0,22m3 V2=? V: Maht kasvab 0,122m3-ni. Ül. 1.23 M1=800kg/h pV=MRT V=d2*v/4 (1) M2=M1*24 t=400C=> =>T=673K V0=M2/0 (suitsugaasi ruumala normaaltingimustel) T0=293K p0*V0/T0=pV/T => V=p0*V0*T/(T0*p) (2) p=1,1bar (1,2)=> d2*v/4= p0*V0*T/(T0*p)
Koletsüstoomia 42 aastaselt Hüsterektoomia, 49 aastaselt AVR näidud: 2. jaanuar: 150/92 31. jaanuar: 156/94 (ordineeritud tab. Enap-HL, 10 mg/12,5 mg 2 x die 3 28. veebruar: 140/90 4 HÜPERTOONIATÕVE STAADIUM Hüpertensiooni all mõistetakse vererõhu püsivat kõrgenemist täiskasvanud inimestel mõõdetuna kahel või enamal korral istuvas asendis: süstoolne vererõhk 140 mmHg ja/või diastoolne vererõhk 90 mmHg (Chobanian 2003: 1206). Vererõhu väärtus üle 140/90 mmHg oli varasemalt kinnitatud arteriaalse hüpertensiooni piirväärtus (WHO 1999: 151). Hüpertensioon jaguneb nelja staadiumisse: 1. staadium kerge, kus süstoolne vererõhk on 140-159 mmHg ja diastoolne 90-99 mmHg; 2. staadium mõõdukas, kus süstoolne vererõhk on 160-179 mmHg ja diastoolne 100-109 mmHg; 3
Alajäseme kriitiline krooniline isheemia Ettekanne aines Veresoonte kirurgia Jaak Timberg Tartu, 2010 Alajäseme kriitiline krooniline isheemia Üle kahe nädala kestnud rahuolekuvalu, mis eeldab korrapärast valuravi või haavand või lokaalne nekroosikolle ja vererõhk hüppeliigese piirkonnas < 50 mmHg või suurvarba piirkonnas <30 mmHg. Alajäseme isheemia Fontaine klassifikatsioon : I - sümptomiteta II - klaudikatsioon III - rahuolekuvalu IV - Koekahjustus: alajäseme kriitiline krooniline a. Isheemiline haavand isheemia b. Lokaalne nekroosikolle Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Jrk nr. Keemistemp T, 1/T h, p aur=P-h lg paur t, oC K mmHg 1 48,5 321,5 0,00311 622 138 2,139879 2 51,5 324,5 0,003082 593 167 2,222716 3 58,5 331,5 0,003017 543 217 2,33646 4 65 338 0,002959 495 265 2,423246
Eraldunud vesiniku mat - V = V - V = 6,1cm³ Õhurõhk P=101000Pa Temperatuur - t°=21+273=294K Küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t° - P(ho)=18,7mmHg (tabelist) Õhu relatiivne niiskus RH=55% 1) Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel. Küllastatud veeauru rõhk PH2O tuleb valida tabelist 1. Tabel 1. Küllastatud veeauru rõhud erinevatel temperatuuridel t, P H2 O t, P H2 O t, PH 2 C ,mmHg C ,mmHg C O ,mmHg -10 2,05 17 14,5 24 22,4 -5 3,01 18 15,5 25 23,8 0 4,58 19 16,5 26 25,2 5 6,60 20 17,5 27 26,7 10 9,2 21 18,7 28 28,4 15 12,8 22 19,8 29 30,1 16 13,6 23 21,1 30 31,9 (ü - ( - 100 ))
Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, kuna ebapiisavast südamelihase põletik põletik i kontrollmehhanism >90 mmHg iseloomustab sümptomid, pärgarterid on vereringest kahjustus, mis
1. Esmase uriini teke toimub filtratsiooni teel, kusjuures veri filtreerub päsmakeste veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente (punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C) 25=70-(30+15) A vere rõhk päsmakese veresoontes (inimesel on see u 70mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk alla 60 mmHg. Glomeerul veresoonte päsmake ja Bowmani kapsel kokku B vereplasma valkude rõhk e onkootne rõhk (normaalselt u 25-30 mmHg) - neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 30 mmHg C vedeliku rõhk kihnuõõnes e hüdrostaatiline rõhk (normaalselt u 15 mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk üle 15 mmHg. Kui filtratsiooni rühk langeb alla 15 mmHg, siis uriini teke lakkab. Filtratsioon ei ole võimalik (nt. kui vererõhk langeb väga madalale)
Tabel 3. Peale tööd Taastumine 1' 2' 3' 4' 5' RR max 160 150 145 140 140 135 RR min 20 35 45 60 60 65 Maksimaalne arteriaalne vererõhk rahuolekus 110-130 mmHg Minimaalne arteriaalne vererõhk rahuolekus 60-80 mmHg Pulsirõhk rahuolekus 40-70 mmHg Järeldused: RR min langes füüsilise töö tulemusena väga madalale, sest suutlikkuseni pingutatud lihasesse liikus maksimaalselt laienenud veresoonte tõttu palju verd. Mida rohkem on laienenud veresooned, seda väiksem on vastupanu ning rõhk on madalam.. Tegu on täiesti normaalse tulemusega, kuna tegu on sportliku inimesega. Katsealuse
athletes. Ventilatory Threshold Exercise Intensity and Blood Lactate Accumulation Ventilation (VE) Variable Rest Hard exercise Alveolar ventilation (l/min) 4.2 140 Tidal volume (l) 0.5 3 Breathing rate 12 55 (per min) Expired ventilation (l/min) 6 180 O2 consumption (ml/kg/min) 3.5 85 Alveolar PO2 (mmHg) 100 120 Arterial PO2 (mmHg) 97 90 (A-a)PO2 diff. (mmHg) 2-10 30 Mixed venous PO2 (mmHg) 46 20 Arterial PCO2 (mmHg) 40 25-32 Arterial pH 7.4 7.2-7.3 Pulmonary blood flow (l/min) 5 30 Lung capillary blood volume 70 250 (ml) Mean red blood cell transit 0
Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul (mis antud korral oli 762 mmHg). KATSEANDMED h, t, C T, K 1/T mmHg P(aur)=P-h lnp(aur) 27 300,15 0,003332 650 112 4,718499 42,5 315,65 0,003168 561 201 5,303305 51,5 324,55 0,003081 477 285 5,652489 58 331 0,003021 401 361 5,888878 63,5 336,5 0,002972 324 438 6,082219 67,5 340,5 0,002937 243 519 6,251904
h - elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks umbes 20 mm Hg võrra. Selleks et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse küttespiraali pinget. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja temperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur 10 - 20 erineval rõhul. Viimane lugem tehakse atmosfäärirõhul.(1001 hPa=750,8 mmHg) Valemid Paur = P - h x 2 y - x y x A= n x 2 - ( x ) 2 nx y - x y B= nx 2 - ( x ) 2 Katsetulemused Järjekorra Keemistemperatuur T, 1/ T h, Paur =P-h ln paur nr. t,°C K mm Hg 1. 24,9 297,9 0,00335 7 650 100,8 4,613138 2. 36,8 309,8 0,00322
Fikseerin õhurõhu ja temperatuuri laboris. Arvutan reaktsioonivõrrandi põhjal eraldunud vesiniku mahu (V2-V1) järgi katseks antud metallitüki massi. Vesiniku mahu viin normaaltingimustele. Katsetulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 8,91cm3 Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 18,32 m3 Eraldunud vesiniku maht V = |V2-V1= 9,41cm3 Õhurõhk P = 743,4 mmHg Temperatuur tº = 21ºC = 294,15 K Veeauru osarõhk temperatuuril tº pH2O = 18,7 mmHg Püld = 762,06 mmHg = 101600 Pa Arvutan vesiniku osarõhu temperatuuril tº PH 2 = 762,06-18,7=743,4 mmHg = 99111,85 Pa Arvutan vesiniku ruumala normaaltingimustel PH 2 V T o Vo = Po T V o = 99111,85*9,41*273,15 / 101325*294,15 = 8,55cm3 Leian metalli massi reaktsioonivõrrandi abil
Liigutatakse büretid üles-alla nii, et nivood mõlemad büretis on silma järgi ühes tasapinnas ja loetakse samalt büretilt uus nivoo näit (V2). Fikseeritakse õhurõhk ja temperatuur laboris. Katseandmed vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 14,4 ml vee nivoo pärast reaktsiooni V2 = 7,75 ml eraldunud vesiniku maht V = |V2-V1| = 6,65 ml õhurõhk P = 100400 Pa = 753,06 mmHg temperatuur t° = 294,15 K p H 2O = veeauru osarõhk temperatuuril t° 18,7 mmHg Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan vesiniku mahu normaaltingimustel ( Püld - pH 2O ) V T 0 (753, 06mmHg - 18, 7 mmHg ) 6, 65ml 273,15K V =0 0 = =
kapillaaride ja rakkude vahel kudedes. Nende vahele jääb gaaside transport (ühendavaks lüliks). 1. Gaaside vahetus kopsualveoolide ja vere vahel gaasivahetus kopsualveoolide ja vere vahel toimub gaaside osarõhkude erinevuse tõttu. Osarõhkudest räägitakse siis, kui tegemist on gaasiseguga. Alveoolis on kolme gaasisegu (so. Hapnik, CO 2, ja lämmastik(gaasivahetusest osa ei võta, ta veres ei lahustu ja kudedesse ei lähe)). Hapniku osarõhk(PO2) on 100 mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Venoosses kopsukapillaaris on PO2 40 mmHg ja PCO 2 on 46 mmHg. Äravoolavas kapillaaris arteriaalses veres PO 2 on 100mmHg ja PCO2 on 40 mmHg. Arteriaalne veri liigub kudedesse. Kudedes on hapniku osarõhk madal. CO2 osarõhk on 46 mmHg ja arteriaalses veres oli esialgu 40 mmHg. Ja co2 liigub kõrgemalt madalama suunas. Veri muutub venoosseks. Hapniku transport arteriaalses veres toimub erütrotsüütides sisalduva hemoglobiini kaudu
Kõigeolulisem on D-antigeen, kui see esineb on vesi reesuspositiivne(Rh) HINGAMINE Kopsude ventillatsioonil viiakse iga hingetõmbega teatud hulk atmosfääriõhku kopsudesse ja tuuakse välja sama või ligikaudu võrdne kogus kopsudes olevast gaasisegust. Spirograafia- kopsude ventsillastsioonil osalevate gaasiruumalade registreerimine ajafunktsioonina, saadud kõver on spirogramm. Organismi poolt vastuvõetud O2 ja äraantud CO2 hulkasid väljendatakse STPD tingimustel, s.o 0 C ja 760 mmHg rõhu juures ning gaasisegu veeauruga ei sisalda. Avatud süsteemiga spirograafid mõõdavad mõõtusid tav õhu liikumise mahtkiiruse järgi. Hingamisel esineva õhu liikumise mahtkiiruse e õhuvoolu registreerimine ajafunktsioonina on pneumotahhohraafia, saadud kõver on pneumotatahhogramm. Vitaalkapsiteet e eluline mahtuvus on suurim, pärast maksimaalset sissehingamist väljahingatud, või pärast maksimaalset väljahingamist sissehinatud õhu ruumala.
Jrk. paur, y= t, °C T, K x = 1/T x·y x2 nr mmHg logpaur 1 26,5 299,65 105 2,021 0,0033 0,0067 1,1137E-05 2 42,5 315,65 205 2,312 0,0032 0,0073 1,0037E-05 3 53 326,15 305 2,484 0,0031 0,0076 9,4008E-06 4 61 334,15 405 2,607 0,0030 0,0078 8,9561E-06
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ülesanne 1 Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m 3 . Antud: X= 3400 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast) h=3,4 m =13600 kg/m 3 elavhõbeda tihedus g= 9,81 m/s 2 raskuskiirendus p=? (Pa, bar, MPa) rõhk Lahendus: p=h g (N/m 2 ) Rõhu mõõtühikuna on kasutusel paskal. 1 Pa= 1 N/m 2 1 bar = 10 5 Pa 1MPa=10 6 Pa p=3,4 13600 9,81=453614,4 Pa = 4,5 10 5 Pa = 4,5 bar = 0,45 MPa Vastus: Rõhk 3400 mmHg on 453614,4 Pa; 4,5 bar ja 0,45 MPa.
võib lugeda võrdseks nulliga. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv ning vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutub see suurima väärtuse. Sellist väärtust nimetatakse maksimaalseks e süstoolseks vererõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist alaneb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse e diastoolse vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest." (Kingisepp 2006: 64). Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja -mahu langus ning perifeersete veresoonte
temperatures is given in Table 1 2. Calculate the volume of a gas under normal conditions using the combined gas law V 0= ( ( P all- P H O - 2 2 100 )) P H O + RH × V ×T 0 P0 ×T 17,5 mmHg × 45,8 VH = ( ( 760 mmHg- 17,5 mmHg- 100 ))× 8,15 cm × 273,2 K =7,566 cm =7,566 × 10 3 3 -3 dm3 2
P-rõhk Molekulmass Mr= m/n , kus m- mass (g) n- moolide arv (mol) Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 7,29 mg magneesiumi metallitükk. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katseandmed: Püld- 102 400 Pa mmg- 7,29 mg V1= 23 ml V2= 15,3 ml T= 295,15 K T°= 273,15 K Mr= 24,3 - magneesiumi molekulmass (ühikuta suurus) pH2O- 19,8 mmHg Eraldunud vesiniku maht: V= |V2-V1|= |15,3-23|= 7,7 ml= 0,0077 dl Leian veeauru osarõhu temperatuuril t°: 101 325 Pa - 760 mmHg x Pa - 19,8 mmHg x= 101 325 Pa · 19,8 mmHg/760 mmHg2639,78 Pa Vesiniku maht normaaltingimustel: (102 400 Pa-19,8 Pa) · 0,0077 dl· 273,15 K V°= ------------------------------------ 0,007 dm3/mol 101 325 Pa · 295,15 K V° 0,007 dm3/mol
Valgub veri veenidest. (0,38 s) III faas: üldine paus, mille vältel südamelihas puhkab. (0,1 s) Löögisagedus mitu lööki minutis süda teeb. (u. 70) Löögimaht kui palju verd pumpab süda ühe löögiga vereringesse (70 ml) Minutimaht kui palju verd pumpab süda ühes minutis. Löögisagedus x löögimaht = minutimaht Vererõhk. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Süstoolne: kui veri pumbatakse aorti. (110-115 mmHg) Diastoolne: kui südamelihas lõtvub. (80-90 mmHg) Vereringed. Suur e. kehavereringe Väike e. kopsuvereringe Algab vasakust vatsakesest, lõpeb Algab paremast vatsakesest, lõpeb paremas kojas. vasakus kojas. Annab kehasse ära toitained ja hapniku. Annab kopsudesse ära jääkained ja süsihappegaasi.
Clapeyroni võrrand Clapeyroni võrrand on gaasi olekuvõrrand, kus muutuvad gaasi rõhk p(Pa), temperatuur T(K) ja ruumala V(m3), kui gaasi mass ei muutu: m=const. Normaaltingimustel 0C=273K, normaalrõhul 760 mmHg, s.o. 101 325 Pa, võtab gaasi 1 mool ruumala 22,4 liitrit ehk 0,0224 m3 (mool, tähis mol). Seega suurus pV/T on 8,31 J/ (mol . K). Seda nim. universaalseks gaasikonstandiks ja tähistatakse R-iga: R=8,31 J/( mol . K) Kui on suvaline kogus gaasi, siis tuleb leida, mitu mooli on gaasi. Selleks gaasi mass m(kg) jagatakse antud gaasi moolmassiga (kg/mol). Võrrandi lõplik kuju: pV=m/ . RT kus m/ - moolide arv gaasis
http://whqlibdoc.who.int/publications/2010/9789241563888_eng.pdf ja kursuse materjale. Lisaks kirjutage, milline oleks lubatava(te)st meetodi(te)st saadav lisakasu, mõju elukvaliteedile? Kirjutage oma vastus võimalikult lühidalt ja täpselt. 23-aastane naine, rasedusi pole olnud. Alates 16. eluaastast põeb epilepsiat ning tarvitab raviks lamotrigiini. Ravi foonil pole epilepsia kompenseeritud ja esinevad teadvusekaotusega krambihood 2-3 korda kuus. Ei suitseta, KMI 19, RR 110/60 mmHg. Vajab rasestumisvastast vahendit, sünnitada kindlasti ei soovi. Patsiendil esinevad vererohked menstruatsioonid. Küsida täpsustavalt: Menstruatsiooni tsükli kirjeldus: millal algas menarche, kui pikk tsükkel, kui kaua kestab verejooks, kas on valulik, kas tsükkel on regulaarne, kas esineb muid vaevusi (kõhuvalu, peavalu, jõuetus)? Seksuaalelu: Kas on alustanud seksuaaleluga? Kas on olemas kindel partner või pigem juhupartnerid? Mida on eelnevalt kasutanud? Vajalikud uuringud:
Automaatne vererõhu mõõtmine Vererõhk Vererõhk on rõhk, mille all veri asetseb soonestikus ja mille varal ta "surub" veresoone seinale. Verevoolu põhjustab rõhu langus soonestikus. Vererõhust rääkides eristatakse: ¤ süstoolset vererõhku (maksimaalne vererõhk 100120 mmHg) ¤ diastoolset vererõhku (minimaalne vererõhk 6080 mmHg) ¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid jagunevad järgmiselt: · Otsese e. invasiivse mõõtmise meetod (arterisse viiakse rõhuanduriga ühendatud nõel või kanüül) · Kaudsed ehk mitteinvasiivsed mõõtmised (rõhu taset
Ettevaatust, äge reaktsioon! Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisatakse portsjon 10%-list soolhapet (valge tahke osa lahustub).Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20 ml).Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veega, 10%-lise NaOH lahusega, uuesti veega ja kuivatatakse vaavaba naatriumsulfaadiga. Solvendid eraldatakse lihtdestillatsioonil ja jääk destilleeritakse vaakumis, kogudes fraktsiooni 85 -90 /12 mmHg või 100-105 /30 mmHg. Oodatav saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. 1-fenüületanool Reaktiivid: etanool 25 ml NaBH4 1,22 g Atsetofenoon 12 g Aparatuur: 150 ml kolmekaelaline kolb, tilklhter, segur, termomeeter, lihtdestillatsiooni aparatuur, vaakumdestillatsiooni aparatuur. 150 ml kolvis lahustatakse 1,22 g NaBH4 25 ml etanoolis. Pideval segamisel lisatakse tilklehtrist 12 g atsetofenooni nii, et segu temperatuur ei ületaks 50. Vajadusel jahutatkse kolbi
- Vere joonkiirus (cm/sek) - Vere kesmine joonkiirus: Kui pikk on see aeg kui vereosake teeb täisringi veresoonkonnas - Rahulolekus 21sek- 23sek - Kehalisel tööl 15sek – 8sek VERERÕHK – rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas - Erinevates veresoonkonna osades erinev Jaguneb: Süstoolne e ülemine- (110 – 120mm Hg-elavhõbedasammast) Diastoolne e alumine Normväärtused: Normotooniline süstoolne vererõhk 100 – 139Hg Hüpotooniline alla 100 mmHg Hüpertooniline ple 139 mmHg Vererõhuravi eesmärk- on kaitsta olulisi organeid, et vältida neis püsivate kahjustuste teket. Vererõhk sõltub: Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) – mõjutab rohkem ülemist vereringet Vereringe perifeersest vastupanust (R) – mõjutab rohkem alumist vereringet P= Q x R Vanusest Emotsionaalsest seisundist Kehalise töö intensiivsusest NB
· Esnasuriinis on kõik mineraalsoolade ioonid, ka glükoos, aminohapped, uurea. · Ülejäänud osa, mis läbi ei lähe, lähevad viimasoonega tagasi vereringesse. · Esmasuriini ööpäevas tekib 150-180 L. 180:3L=60, (vereplasma kogu verest 3L) kogu vereplasma filtreerub ööpäevas 60 korda. · Selleks, et filtratsioon saaks toimuda, peab filtratsiooni rõhk olema teatud suurusega. Filtratsiooni rõhk F: F = A (B+C) F = 70-(25+15)=25 mmHG · A-vererõhk päsmakese veresoones (70 mmHg) · B-vere plasmavalkude rõhk ehk onkootne rõhk (25-30 mmHg) · C- vedeliku rõhk kihnu õõnes (15 mmHg) See on selleks, et uriin saaks tekkida, F=25 mmHg. Kui F langeb alla 20, on uriini teke häiritud, mingil määral veel tekib. Alla 15 lakkavad neerud töötamast. Väike on siis kui: · Kui vererõhk on päsmakeses (A) langenud alla 70, nt suurel verekaotusel tekib neerupuudulikkus, uriini ei saa enam tekkida
44,0 10. Leida süsinikdioksiidi molaarmass moolide arvu kaudu ja kasutades Clapeyroni võrrandit m∗Vm M= V° 0,52 g∗22,4 mol /dm ³ M= =40,9 g/mol 0,2846 dm ³ |40,9−44,0|∗100 Δ= =7,0 44,0 m mRT PV = RT =¿ M = M PV 0,52 g∗62400 mmHg∗cm³ / K∗mol∗295 K M= =40,9 g /mol 302 cm ³∗774,06 mmHg |40,9−44,0|∗100 Δ= =7,0 44,0 Järeldus CO2 molaarmassi võib leida: 1. Kasutades gaaside tiheduse valemit (M(CO2) = 40,6 g/mol) 2. Moolide arvu kaudu (M(CO2) = 40,9 g/mol) 3. Kasutades Clapeyroni võrrandit (M(CO2) = 40,9 g/mol) Katse ja arvutuste tulemusena sain süsinikdioksiidi molaarmassiks 40,6 g/mol
- Rääkimises näitan patsiendile, et tunnen huvi tema probleemide ja murede vastu. 2. Kuidas hindasite patsiendi terviseseisundit? 3. Mida veel tahaksite lisada enda ja/või patsiendi kohta? Tabel 1. Terviseseisundi hindamise skeem (Gordon) Hinnatavad tegurid Subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed Tervisetaju ja tervisejuhtimine Tunneb end hästi RR 168/91 mmHg, Toitumine ja ainevahetus Patsient sööb ise pehmet toitu. Hambaproteesid (ülemine Sööb, joob vähe, VARUSTADA VEEGA ja alumine) on olemas Erituselundite talitlus Tihti kõht kinni Viimane iste 03.02.2019 Aktiivsus ja kehaline liikumine Kehalise liigutuste häiritus. Patsiendil on mõlemad puusaliigesed proteesitud,
= P2 V1 Charles´i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V =const P V1 V = 2 T1 T2 8. Universaalne gaasikonstant, selle ühikud, lähtudes erinevatest mahu- ja rõhuühikutest- J R=8,314 (rõhk on Pa, mass kg ja maht m³) mol K atm R=0,082 mol K mmHg cm 3 R=62400 mol K 9. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogenne süsteem. 10. Lahusti mittevesilahuse korral aine, mida on lahuses rohkem ja /või mis ei muuda oma agregaatolekut. 11. Lahustunud aine komponent, mis pole lahusti. 12. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. 13. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse
= P2 V1 Charles´i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V =const P V1 V = 2 T1 T2 8. Universaalne gaasikonstant, selle ühikud, lähtudes erinevatest mahu- ja rõhuühikutest- J R=8,314 (rõhk on Pa, mass kg ja maht m³) mol K atm R=0,082 mol K mmHg cm 3 R=62400 mol K 9. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogenne süsteem. 10. Lahusti mittevesilahuse korral aine, mida on lahuses rohkem ja /või mis ei muuda oma agregaatolekut. 11. Lahustunud aine komponent, mis pole lahusti. 12. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. 13. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse
Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA Transporidteaduskond Õpperühm: TLI-31 Üliõpilane: Indrek Kaar Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2008 Ülesanne 1. Avaldage rõhk 250 mHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600kg/m³. Anuma põhjale mõjub vedeliku kaalust tingituna surve, mis on sõltuv vedeliku samba kõrgusest h anumas ja vedeliku tihedus Antud: p= 250 mmHg = 13600 kg/m3 1 mmHg = 133,322 Pa 1 bar =105 Pa 250mmHg · 133,322 = 33330,5 Pa 33330,5 : 105 = ,0333 bar 0,333 : 10 = 0,033 MPa Leida: p = Pa-s, bar, MPa Vastus: Rõhk paskalites 33330,5 Pa, baarides ,0,333 bar ja megapaskalites 0,033 MPa. Ülesanne 2. Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga 1000 kg. Milline peab
9. KLIIMA NÄITAJAD min - max maailmas Eestis Õhutemperatuur *veebruari ja juuli isoterm *absoluutne max +58ºC (Liibüas) *absoluutne min 89ºC (Antarktis) +36,6 ºC *aastane temp. amplituud 68ºC +34ºC (Oimjakon) 43 ºC sademete hulk 0,8 mm aastas (Tiilis) (kuus, aastas) 11684 mm (Hawai) Õhurõhk 684 mmHg, 760 mmHg, 808 ( M, N, K) mmHg Õhuniiskus (%) Päikesepaiste kestus 4300 tundi aastas (Sahara) (tundi aastas) Lumikate *paksus *päevade arv Tuule suund (tuulteroos) Tuule tugevus 416 km/h m/s, pallid, km/h (USA, Washungtoni mäed) *Õhutemperatuuri- ja õhuniiskuse vaheline seos *TUUL on Tuul on põhjustatud Tuule kiirus
Esitada tulemus juhendajale kontrollimiseks. Katsetulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 2,7 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 9,7 ml Eraldunud vesiniku maht V = | V2 V1 | = 7 ml = 0,007 l Gaasi rõhk büretis võrdub õhurõhuga kui vee nivood on samas tasapinnas Temperatuur t° = 22 = 295,15 K Temperatuur T0 = 273,15 K Vesiniku mahu normaaltingimustele viimiseks kasutada järgmist seost : V0 = (P üld - pH2O) * V * T0 / P0 * T pH2O = 19,8 * 0,3 = 5,94 19,8 5.94 = 13,86 mmHg Püld = 100,9 kPa = 100 900 Pa x = 100 900 * 750 / 100 000 = 756,75 mmHg V0 = (756,75-13,86) * 7 * 273,15 K / 760 mmHg * 295,15 K = 6,33 ml m (Mg) = 0,00633 * 24,3 / 22,4 dm3 /mol = 0,0068 g m (Mg) = 6,8 mg Esitada tulemus juhendajale kontrollimiseks. Korrektne tulemus : 6,6 mg Tallinna Tehnikaülikool 2011
arterioolidele. Veresoonte poolele jääb päsmakese vaskulaarne poolus, vastasküljelt aga algab neerutoruke, mille kaudu väljub glomerulaarfiltraat e. esmasuriin. Seda osa päsmakesest nimetatakse uriini- e. tubulaarseks pooluseks. Eriline on veresoonte läbimõõt päsmakeses nimelt on viimasoone läbimõõt vaid 1/5 toomasoone läbimõõdust Selline veresoonte diameetrite erinevus koos teiste mehhanismidega tagab päsmakese kapillaarides suhteliselt kõrge vererõhu 65 - 70 mmHg. See on vajalik püsivaks uriini tekkeks. Päsmakesed võivad paikneda neerukoores /kortikaalsed päsmakesed/ või koore sisemises piirkonnas säsi lähedal /jukstamedullaarsed päsmakesed/. Vastavalt sellel jaotatakse ka nefroneid kortikaalseteks ja jukstamedullaarseteks. Päsmakest ümbritseval kihnul on kaks lestet ja nende vahel on kihnuõõs. Kapillaarling koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist
infarkti, südamepuudulikkuse, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud perifeersete arterite ahenenemise kujunemine. (Appel jt 2006: 299) KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Kõrgvererõhktõbi on suurim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus. • Haigus tekib, kui vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja vererõhk on kestvalt tõusnud see tähendab, et süstoolne vererõhk on rohkem kui 140 mmHg ja diastoolne vererõhk kõrgem kui 90 mmHg. (Uuetoa jt 2015: 6). KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Uuringute (Framingham, ALLHAT) tulemusi analüüsides on selgunud, et hüpertensiooni esinemist võivad suurendada vanus üle 45 aastat, kõrgem vererõhu algväärtus, ülekaal, diabeet ja naissugu. (Jasjukevitš 2016: 45) MIKS ON OLULINE RAVIDA KÕRGVERERÕHETÕBE? • „Mida kõrgem vererõhk, seda kiirem on
sisalda suuri molekulaarseid verevalke – ambuliini ja globuliini (???). Esmasuriini tekib ööpäevas 160-180 liitrit. Lõplikku uriini tekib vaid keskmiselt 1,5 liitrit. Suur osa uriinist, mis torukeste süsteemi läheb, imendub seega tagasi. Selleks, et filtratsioon saaks toimuda, on vajalik teatud rõhk, mida kutsutakse filtratsioonirõhuks. Filtratsioonirõhu jaoks kehtib valem: F = A – (B+C) A – vererõhk päsmakeste vereoontes mmHg B – vereplasma valkude rõhk ehk onkootne rõhk = 30 mmHg C – vedeliku rõhk kihnuõõnes = 20 mmHg F - Filtratsioonirõhk peaks olema 20 mmHg (võib ka olla pisut väiksem või suurem, aga mitte oluliselt) Kui filtratsioonirõhk langeb madalale, siis kui A muutub võiksemaks ja B ning/või C suuremaks. Kõige tüüpilsemaks põhjuseks verekaotus või tugev veresoonte laienemine. Lõplikku uriini tekib umbes 1,5 liitrit. Ülejäänud imendub torukeste süteemis tagasi
Reaktsioonisegu jahutatakse ja valatakse keeduklaasi umbes 100 ml jäävee segusse. Ettevaatust, äge reaktsioon! Alumiiniumi aluseliste soolade lõhustamiseks lisatakse portsjon 10%-list soolhapet (valge tahke osa lahustub). Eraldatakse benseenikiht ja veekihti ekstraheeritakse kaks korda eetriga (2x20ml). Ühendatud benseeni ja eetriekstrakte pestakse veevaba naatriumsulfaadiga. Solvendid eraldatakse lihtdestillatsioonil ja jääk destilleeritakse vaakumis, kogudes fraktsiooni 85-90°C/12 mmHg või 100-105°C/30 mmHg. Oodatav saagis on ligikaudu 80% teoreetilisest. 1-FENÜÜLETANOOL Reaktiivid: etanool 25 ml NaBH4 1,22ml Atsetofenoon 12g Aparatuur: 150 ml kolmekaelaline kolb, tilklehter, segur, termomeeter, lihtdestillatsiooni aparatuur, vaakumadestillatsiooni aparatuur 150 ml kolvis lahustatakse 1,22 g NaBH4 25 ml etanoolis. Pideval segamisel lisatakse
Töö eesmärk Lahenduspingete määramine õhus ja tahkedielektriku pinnal mitmesuguse kujuga elektroodide puhul tööstusliku sagedusega pingel. Katseseadme põhimõtteskeem Joonis Põhimõtteskeemid lahenduspingete määramiseks tööstusliku sagedusega pingel: a) õhus ja b) tahkedielektriku pinnal. Mõõtetulemused Atmosfääri parameetrid: P(mmHg)= 755 tk(°C)= 18 tm(°C)= 17 = 1,00 k= 0,97 Normaaltingimused: P(mmHg)= 760 t(°C)= 20 3
tähtede tähendusi. . p = 1/3 m0 n v ² p gaasi rõhk (Pa) m0 1 molekuli mass (kg) n molekulide konstruktsioon (1/m³) v 1 molekuli keskmine kiirus (m/s) 13)Mkt põhivõrrandi abil selgita, millest sõltub rõhk ja milline see sõltuvus on? Mida suurem on molekulide kiirus, seda suurem on rõhk. Selleks tuleb temperatuuri tõsta. 14)Millised on rõhu ühikud? Nende omavaheline seos. at (atmosfäär) ; Pa (baskal) ; mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast) 1 at = 10 10 Pa = 760 mmHg 15)Mis on temperatuur, soojushuk? Temperatuur on keha soojuse aste. Soojushulk iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka. [ soojushulga tähis Q; ühik J (dzaul) või cal (kalor) ] 16)Mille alusel on saadud Celsiuse temperatuuriskaala põhipunktid, Ceilsiuse temperatuuri tähis ja ühik. 0ºC on saadud jää sulamistemperatuurist. 100ºC on saadud vee keemistemperatuurist.
annaabi.ee 
