Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molekulaarfüüsika alused (2)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on molekulmass tema tähis ja ühik?
  • Mis on mool tema tähis?
  • Mis on mikroparameetrid?
  • Millised on molekulaarkineetilise teooria põhialused?
  • Milline on ideaalse gaasi mudel?
  • Millest on tingitud gaasi rõhk nõu seinale?
  • Millest sõltub rõhk ja milline see sõltuvus on?
  • Millised on rõhu ühikud?
  • Mis on temperatuur soojushuk?
  • Mille alusel on saadud Kelvini skaala nullpunkt?
  • Mis on soojusülekanne?
FÜÜSIKA I KONTROLLTÖÖ (II KURSUS )
  • Mis on molekulmass , tema tähis ja ühik?
    Molekulmass on ühe molekuli mass. Tähis – m0 Ühik – 1 kg
  • Mis on mool , tema tähis?
    1 mool on ainehulk , milles on Avogadro arv molekule. Tähis – 1 mol
  • Ainehulga mõiste, tähis ja ühik?
    Ainehulk, näitab, mitu mooli on ainet. Tähis – υ(nüü) Ühik – 1 mol
  • Molaarmass , tähis, ühik ja seos molekulmassiga.
    Molaarmass on 1 mooli aine mass. Tähis – M Ühik – kg/mol
    Seos molekulmassiga: M = m0 ∙ NA
  • Molekulide konstruktsioon , tema definitsiooni valem ja ühik.
    Molekulide konstruktsioon näitab 1 m³ olevate molekulide arvu. Tähis – n Ühik – 1/m³
    n = N:V
  • Mis on mikroparameetrid ? Too näiteid nende kohta.
    Ikroparameetrid on molekuli iseloomustavad parameetrid .
    Näited: M – molaarmass; m - 1 molekuli mass; n – molekulide konstruktsioon jne...
  • Mikroparameetrite seos makropaameeritega; molekuli mass ja aine mass; ainehulk ja molaarmass; kontsentratsioon ja ruumala; molekuli mass ja tihedus.
  • Loetle olekuparameetrid , nende tähised ja vastavad ühikud.
    Olekuparameetrid: p – rõhk ; V – ruumala ; m – mass ; T – temperatuur
  • Millised on molekulaarkineetilise teooria põhialused?
    • Kõik ained koosnevad aineosakestest (molekulid; aatomid – aineosakesed)
    • Aineosakesed on pidevas korrapäratus liikumises.
    • Aineosakeste vahel on vastastikmõju.

  • Milline on ideaalse gaasi mudel?
    • Ideaalne gaas on selline gaas, mille molekulid on punktmassid (molekuli mõõtmed puuduvad).
    • Molekulide põrked vastu nõu seina on absoluutselt elastsed (põrkel kiirus ei muutu).
    • Molekulide vastastikmõju puudub (tähtsusetult väike).

  • Millest on tingitud gaasi rõhk nõu seinale?
    Gaasi rõhk on molekulide löökidest nõu seinale tingitud jõud pinnaühiku kohta.
  • Kirjuta molekulaarkineetilise teoria (mkt) põhivõrrand, selgita selles olevate tähtede tähendusi.
    . p = 1/3 ∙ m0 ∙ n ∙ v ²
    p – gaasi rõhk (Pa)
    m0 – 1 molekuli mass (kg)
    n – molekulide konstruktsioon (1/m³)
    v – 1 molekuli keskmine kiirus (m/s)
  • Mkt põhivõrrandi abil selgita, millest sõltub rõhk ja milline see sõltuvus on?
    Mida suurem on molekulide kiirus, seda suurem on rõhk.
    Selleks tuleb temperatuuri tõsta.
  • Millised on rõhu ühikud? Nende omavaheline seos.
    at (atmosfäär) ; Pa (baskal) ; mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast)
    1 at = 10 · 10 Pa = 760 mmHg
  • Mis on temperatuur, soojushuk?
    Temperatuur on keha soojuse aste.
    Soojushulk iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka.
    [ soojushulga tähis – Q; ühik – J (džaul) või cal ( kalor ) ]
  • Mille alusel on saadud Celsiuse temperatuuriskaala põhipunktid, Ceilsiuse temperatuuri tähis ja ühik.
    0ºC on saadud jää sulamistemperatuurist.
    100ºC on saadud vee keemistemperatuurist.
    Tähis – t Ühik – 1ºC
  • Mille alusel on saadud Kelvini skaala nullpunkt? Kelvini temperatuuri tähis, ühik ja seos Ceilsiuse temperatuuriga.
    0 K – absoluutne nulltemperatuur – sellest madalamat temperatuuri ei saa olla, sest kui molekulide kineetiline energia võrdub nulliha, siis seda enam vähendada ei ole võimalik.
  • Mis on soojusülekanne? Selle liigid. Selgita neid liike ja too näiteid.
    Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale.
  • Millised on gaasi iseloomustavate suuruste vahelised sõltuvused, mille avastasid
    Boylé, Mariotte ; Charles ; Gay – Lussac ?
    Kui rõhk on muutumatu, nimetatakse seda isobaarseks protsessiks .
    Kui ruumala on jääv, nimetatakse seda isokoorseks protsessiks.
    Kui protsessis püsib temperatuur muutumatuna, nimetatakse seda isotermseks protsessiks.
  • Ideaalse gaasi olekuvõrrand koos selgitusega.
    pV=m:M · RT
    p – gaasi rõhk (Pa)
    V – gaasi ruumala (m³)
    m – gaasi mass (kg)
    M – gaasikoguse molaarmass (kg/mol)
    T – temperatuur (K)
    R – universaalne gaasi konstant (R = 8,31 J/mol·K)
  • Selgita, milline on ideaalse gaasi võrrandis esinevate suuruste omavaheline seos.
    See seob omavahel makroparameetrid – p, V, T.
  • Gaasi rõhu ja molekuli keskmise kineetilise energia seos; rõhu ja absoluutse temperatuuri vaheline seos.
  • Molekulaarfüüsika alused #1 Molekulaarfüüsika alused #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 193 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anni Aste Õppematerjali autor
    Arvestustöö küsimused vastustega
    1)Mis on molekulmass, tema tähis ja ühik?
    2)Mis on mool, tema tähis?
    Ainehulga mõiste, tähis ja ühik?
    3)Molaarmass, tähis, ühik ja seos molekulmassiga.
    4)Molekulide konstruktsioon, tema definitsiooni valem ja ühik.
    5)Mis on mikroparameetrid? Too näiteid nende kohta.
    6)Mikroparameetrite seos makropaameeritega; molekuli mass ja aine mass; ainehulk ja molaarmass; kontsentratsioon ja ruumala; molekuli mass ja tihedus.
    7)Loetle olekuparameetrid, nende tähised ja vastavad ühikud.
    8)Millised on molekulaarkineetilise teooria põhialused?
    9)Milline on ideaalse gaasi mudel?
    10)Millest on tingitud gaasi rõhk nõu seinale?
    11)Kirjuta molekulaarkineetilise teoria (mkt) põhivõrrand, selgita selles olevate tähtede tähendusi.
    12)Mkt põhivõrrandi abil selgita, millest sõltub rõhk ja milline see sõltuvus on?
    13)Millised on rõhu ühikud? Nende omavaheline seos.
    14)Mis on temperatuur, soojushuk?
    15)Mille alusel on saadud Celsiuse temperatuuriskaala põhipunktid, Ceilsiuse temperatuuri tähis ja ühik.
    16)Mille alusel on saadud Kelvini skaala nullpunkt? Kelvini temperatuuri tähis, ühik ja seos Ceilsiuse temperatuuriga.
    17)Mis on soojusülekanne? Selle liigid. Selgita neid liike ja too näiteid.
    18)Millised on gaasi iseloomustavate suuruste vahelised sõltuvused, mille avastasid
    Boylé, Mariotte ; Charles ; Gay – Lussac?
    19)Ideaalse gaasi olekuvõrrand koos selgitusega.
    20)Selgita, milline on ideaalse gaasi võrrandis esinevate suuruste omavaheline seos.
    21)Gaasi rõhu ja molekuli keskmise kineetilise energia seos; rõhu ja absoluutse temperatuuri vaheline seos.

    Sarnased õppematerjalid

    Soojus õpetus
    5
    doc

    Soojus õpetus

    J Boltzmanni konstant: k = 1,38 10 -23 K 1 Avogadro arv (molekulide arv ühes moolis): N A = 6,02 10 23 mol Konstantide vaheline seos: R = k N A Soojusõpetus on füüsika osa, mis hõlmab molekulaarfüüsikat, termodünaamikat, aine ehituse aluseid ja faasisiirdeid. Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi, tuginedes kolmele eeldusele: a) kõik ained koosnevad molekulidest b) molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) molekulide vahel on vastastikmõju (tõmbe ja tõukejõud). Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameeter on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine olekut või omadusi (nt vedeliku ruumala, molekuli mass). Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse

    Füüsika
    Molekulaarfüüsika
    4
    docx

    Molekulaarfüüsika

    Kordamisküsimused kontrolltööks „Molekulaarfüüsika“ 1. Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks?  Kõik kehad koosnevad molekulidest  Molekulid on pidevas kaootilises liikumises  Kõikide kehade molekulid on seotud vastastikmõjuga  Ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel,(1)kus gaasimolekulid loetakse punktmassideks,(2)molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide vahel puudub vastastikmõju. 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused?  Aatommass – ühe aatomi mass aatommassiühikutes – ühik 1/12 süsiniku aatomi C12 massist  Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikustes – ühik  Molaarmass - ühe mooli aine mass

    Molekulaarfüüsika
    Füüsika konspekt 11kl
    5
    rtf

    Füüsika konspekt 11kl

    Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr 3. Ühtlaselt muutuv s

    Füüsika
    MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED
    18
    pdf

    MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED

    KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4

    Füüsika
    Molekulaarfüüsika
    4
    doc

    Molekulaarfüüsika

    Molekulaarfüüsika 1. Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? 1) Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) 2) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) – lakkamatu, korrapäratu liikumine 3) Kõik aineosakesed on omavahel vastastikmõjus Ideaalgaas – molekulide vahel puudub vastastikmõju 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass mrx– ühe aatomi mass (amü) Molekulmass Mr– ühe molekuli mass (amü) Molaarmass MX – ühe mooli mass (kg/mol) Ainehulk 1 mool –selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatom- või molekulmassiga (mol), tähis (nüü) Avogadro arv NA – ühes moolis sisalduv aatomite või molekulide arv (1/mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T)

    Molekulaarfüüsika
    MOLFYSS
    18
    pdf

    MOLFYSS

    KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele) 4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse gaasina. 4

    Kategoriseerimata
    Soojusfüüsika
    13
    doc

    Soojusfüüsika

    liiguvad ühes suunas, näiteks üles ja kivi kerkib iseenesest õhku, aga sellise protsessi tõenäosus on kaduvväike. Kõikides isoleeritud süsteemides kasvab korrapäratus ja sellega koos ka oleku tõenäosus. See viib aga entroopia kasvule. Entroopiat kasutatakse ka termodünaamika II seaduse sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. Seda võib matemaatiliselt kirjeldada järgmiselt: S 0. 4.2. Molekulaarfüüsika Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi tuginedes kolmele eeldusele: · kõik ained koosnevad molekulidest; · molekulid on pidevas kaootilises liikumises (soojusliikumises); · molekulide vahel on vastastikmõju. 4 Molekulaarfüüsikas kasutatakse mikroparameetrid, mis on füüsikalised suurused, mida saab kasutada aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks on näiteks molekuli

    Füüsika
    Soojusõpetus
    15
    doc

    Soojusõpetus

    Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) Osakesed mõjutavad üksteis

    Füüsika




    Kommentaarid (2)

    deodorajosephamaria profiilipilt
    17:41 10-05-2010
    rokio profiilipilt
    S D: klass ok
    23:17 12-05-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun