Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut 
Keemia  osakond  
 
YKI0022 Laboritöö võtted 
 
 
Laboratoorne 
Töö pealkiri: 
töö nr. 
 
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi 
mahu järgi 
 
 
Õpperühm: 
Töö  teostaja
 
 
 
 
Õppejõud: 
Töö teostatud: 
Protokoll  esitatud: 
Protokoll arvestatud: 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Laboratoorne töö 2 
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi 
 
Eesmärk 
Gaasiliste  ainete  mahu  mõõtmine,  gaaside   segud   ja  gaasi  osarõhk,  arvutused  gaasidega 
reaktsioonivõrrandi põhjal. 
 
Kasutatavad ained 
10%-ne soolhappelahus, 5,0-10,0 mg metallitük( magneesium
 
Töövahendid 
Seade  gaasi  mahu  mõõtmiseks,  mõõtesilinder  (25cm³),   lehter ,  filterpaber,   termomeeter
baromeeter, hügomeeter 
 
Katse arvutused 
Katsetulemused
Vee nivoo büretti enne  reaktsioon  - V₁ = 13,7mL = 13,7 cm³ 
Vee nivoo peale reaktsiooni - V₂ = 7,6mL = 7,6 cm³ 
Eraldunud vesiniku mat - V₃ = ׀V₂ - V₁׀ = 6,1cm³ 
Õhurõhk – P=101000Pa 
Temperatuur - t°=21+273=294K 
Küllastatud veeauru rõhk temperatuuril t° - P(h₂o)=18,7mmHg (tabelist) 
Õhu relatiivne  niiskus – RH=55% 
 
1)  Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel. Küllastatud 
veeauru rõhk PH2O  tuleb valida tabelist 1. 
 
Tabel 1. Küllastatud veeauru rõhud erinevatel temperatuuridel 
  t◦, 

PH2
t◦, 
PH2
t◦, 
PH
C  ,mmHg 
◦C  ,mmHg 
◦C  O,mmHg 
-10  2,05 
17 
14,5 
24 
22,4 
-5 
3,01 
18 
15,5 
25 
23,8 

4,58 
19 
16,5 
26 
25,2 

6,60 
20 
17,5 
27 
26,7 
10  9,2 
21 
18,7 
28 
28,4 
15  12,8 
22 
19,8 
29 
30,1 
16  13,6 
23 
21,1 
30 
31,9 
𝑃ℎ₂𝑜 ∗ 𝑅𝐻
(𝑃ü𝑙𝑑 − (𝑃ℎ₂𝑜 −
100
)) ∗ 𝑉₃ ∗ 𝑇₀
𝑉₀ =
 
𝑃₀ ∗ 𝑇
 
101325𝑃𝑎 ∗ 18,7𝑚𝑚𝐻𝑔
𝑃ℎ₂𝑜 =
= 2493,13𝑃𝑎 
760𝑚𝑚𝐻𝑔
 
2493,13 ∗ 55
3
(101000 − (2493,13 −
100
)) ∗ 6,1 ∗ 10
∗ 273
𝑉₀ =
= 5,58 ∗ 10¯³𝑑𝑚³ 
101325 ∗ 294
 
 
 
 
 
2)  Reaktsioonivõrrandit  aluseks  võttes  arvutada  katses   reageerinud   metallitüki  mass. 
Magneesiumi molaarmass on 24,3 g/mol. 
 
M(Mg)= 24,3g/mol 
 
m=n*M 
 
𝑉₀
5,58 ∗ 10¯³
4
𝑛 =
= 2,49 ∗ 10
𝑚𝑜𝑙 𝑀𝑔 
22,4𝑑𝑚3/𝑚𝑜𝑙
22,4
 
m=2,49*10¯⁴ * 24,3 = 6,06*10¯³g = 6,1mg 
tegelik m(Mg) = 6,2mg 
 
 
Suhteline viga: 
׀𝑠𝑎𝑎𝑑𝑢𝑑 𝑚𝑀𝑔 − 𝑡𝑒𝑔𝑒𝑙𝑖𝑘 𝑚𝑀𝑔׀
∆𝑠, % =
∗ 100% 
𝑡𝑒𝑔𝑙𝑖𝑘 𝑚𝑀𝑔
 
׀6,1 − 6,2׀
∆𝑠, % =
∗ 100% = 1,6% 
6,2
 
Kokkuvõte 
Katse  ajal  metallitük  (Mg)  reageeris  soolhappega.  Tagajärjel  eraldas   vesinik ,  mis 
muutis  vee  nivoo  büretis.  Tänu  sellele  oli  võimalik  arvestada  eralduva  gaasi  mahu 
kasutades võrrandut praktikumijuhendist. 
Saadud  magneesiumi  mass  oli  tegeliku  massi  väga  lähedal.  Võiks  väita,  ei  katse  oli 
edukalt käidud. 
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi #1 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi #2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KseniaM Õppematerjali autor
Moolide arv
Daltoni seadus

Sarnased õppematerjalid

Keemia aluste Protokoll 1
18
docx

Keemia aluste Protokoll 1

Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuut 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm3/mol. Põhilised ideaalgaaside seadused Boyle'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const Gay ­ Lussac'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Kombineerides saab Seost 1.5 kasutatakse gaaside mahu viimiseks ühtedelt tingimustelt (rõhk P 1, temperatuur T1)

Keemia alused
Keemia aluste protokoll 1
7
docx

Keemia aluste protokoll 1

Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis standardtingimustel Vm = 22,4 = 22,7 dm³/mol

Keemia
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
6
docx

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

LABORATOORNE TÖÖ 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne: määrata metalli mass reaktsiooni eralduva gaasi mahu järgi. Töö eesmärk: mõõta gaasiliste ainete mahtu, tutvuda gaaside segude ja gaaside osarõhuga, arvutada reaktsioonivõrrandite põhjal. Sissejuhatus Gaas on aine, mille molekulid on pidevalt korrapäratus soojusliikumises. Tema molekulide vahelised kaugused on suured, mistõttu nende omavahelised jõud on väikesed ja üksteist eriti ei mõjuta, seepärast loetakse sellist gaasi ideaalgaasiks. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust

Keemia alused
Keemia praktikum nr1-Ideaalgaaside seadused
26
docx

Keemia praktikum nr1: Ideaalgaaside seadused

1. Sissejuhatus. Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 Vm  22,4dm 3 / mol mooli gaasi maht ehk molaarruumala , siis standardtingimustel 101235

Keemia alused
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
14
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Ideaalgaaside võrrandites tuleb kasutada temperatuuriühikuna kelvinit. Boyle'i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises

Keemia alused
Protokoll 5
3
doc

Protokoll 5

Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Nimi, rühm, matrikli nr. Õppejõud: Aeg: Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldan katseklaasi ja pesen ning loputan selle hoolikalt destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi

Keemia ja materjaliõpetus
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
8
odt

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1.Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2.Sissejuhatus Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ Ideaalgaas. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus

Keemia alused
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
4
doc

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu 5 järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll 7. nov. 07 21. nov. 07 arvestatud: 1. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). 3. Töövahendid

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun