Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi. (0)

1 Hindamata
Punktid
TTÜ keemiainstituut
Anorgaanilise keemia õppetool
YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus
Laboratoorne töö nr.
5
Töö pealkiri:
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu
Järgi.
Õpperühm:
Töö teostaja :
Õppejõud:
Töö teostatud:
Protokoll esitatud:
Protokoll arvestatud:

Töö eesmärk


Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal ning selle põhjal metalli massi määramine.

Töövahendid


Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter , filterpaber , termomeeter , baromeeter, hügromeeter .

Kasutatavad ained


10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium).

Töö käik


  • Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega.
  • Katse ettevalmistus - Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas.
  • Katse - Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number). Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku.
  • Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada.
  • Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt. Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt.
  • Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada , et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada .
  • Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. NB! Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu.

    Katseandmed


    Tuletatud väärused:

    Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs


    1) Arvutan reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu normaaltingimustel, kasutades valemit:
    2) Reaktsioonivõrrandit aluseks võttes arvutan katses reageerinud metallitüki mass kasutades võrdust:
    Leian suhtelise vea:

    Kokkuvõte


    Pärast katse läbiviimist ning andmete analüüsi sain vastuseks , et magneesiumitüki mass on 5,82 mg. Tegelik mass oli 6,3 mg, järelikult suhteline viga on 7,62 %. See on alla 10 %, järelikult katse on arvestatav. Täpsema tulemuse saamiseks peaks katseseadme hermeetilisust parandama ning kordama katset veel mitu korda, sest metallitüki ümber pandud filterpaber võib katsetulemust muuta.
  • Vasakule Paremale
    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi #1 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi #2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi #3 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi #4 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi #5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu Järgi #6
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-02-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gabriela96 Õppematerjali autor
    Laboritöö nr 5

    Sarnased õppematerjalid

    Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 5
    6
    docx

    Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 5

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu 5 Järgi. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal ning selle põhjal metalli massi määramine. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter,

    Keemia ja materjaliõpetus
    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
    4
    doc

    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu 5 järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll 7. nov. 07 21. nov. 07 arvestatud: 1. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). 3. Töövahendid

    Keemia
    Protokoll 5
    3
    doc

    Protokoll 5

    Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Nimi, rühm, matrikli nr. Õppejõud: Aeg: Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldan katseklaasi ja pesen ning loputan selle hoolikalt destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi

    Keemia ja materjaliõpetus
    Gaasiliste ainete mahu mõõtmine-gaaside segud ja gaasi osarõhk-arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal
    4
    docx

    Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.

    Laboratoorne töö nr 5 1. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatud töövahendid 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium), seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik  Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega.  Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel.  Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar

    Keemia ja materjaliõpetus
    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu
    0
    docx

    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu

    TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 27.10.2011 10.11.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained ja töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1. Katseseadeldis (vt joonist 5.1) koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist (a), mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga (b), milles

    Keemia ja materjaliõpetus
    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
    3
    docx

    Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi

    Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osa rõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · 10%-ne soolhappelahus; · 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium); · seade gaasi mahu mõõtmiseks; · mõõtesilinder (25cm3); · lehter; · filterpaber; · termomeeter; · baromeeter; · hügromeeter. Töö käik. 1. Eemaldada katseklaas ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. 2

    Keemia ja materjaliõpetus
    CO2 molaarmassi ja metalli massi määramine
    4
    docx

    CO2 molaarmassi ja metalli massi määramine

    Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks

    Keemia alused
    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    14
    docx

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks

    Keemia alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun