lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teavitas sellest maailma + Blokeeris Kuubat mere pealt *USA ähvardas rünnata kui NSVL rakette ära ei vii Lahendus/tagajärjed: *NSVL nõustus raketid Kuubalt ära viima *USA pidi Türgist raketid ära viima ja ei tohtinud Kuubat rünnata VIETNAMI SÕDA(1964-1975) Riiklikud osapooled- USA(Demokraatia) & Lõuna Vietnam(mittedemokraatlik) Kommunistlikud riigid- Põhja-Vietnam, NSVL, HIINA RV Mitteriiklikud osapooled- Vietkongid(Lõuna-Vietnami kommunistlik vastuliikumine) Põhjused: *Kommunismi levikk Lõuna-Vietnami *Põhja-Vietnami vietkongidele *USA eesmärk takistada Kagu-Aasias kommunismi levikut Kulg Tagajärjed USA sekkus algul maa-,mere- ja P-Vietnam tungis L-Vietnami ning õhuväega, kuid andis 1968 L-Vietnamile ühendas need 2 ala 1eks sõdimise üle
Töödeldud tooteid müüvad suhteliselt vähesed talud, ehkki selles suhtes on arengupotentsiaali. Suhteliselt suurt osa mahepõllumajandussaadustest ei müüda mahepõllumajandussaadustena (näiteks suurtele piimakombinaatidele, kus see tavalise piimaga segatakse) või müüakse ilma mahepõllumajandussildita (isegi kui talu on sertifitseeritud ja omab õigust silti kasutada). Talupidajate koolitust on enamasti korraldanud mitteriiklikud organisatsioonid (Eesti Biodünaamika Ühing, Kagu-Eesti Bios, Ökotehnoloogia Keskus, Räpina Vabahariduse Ühendus) ja seda koolitust on väga vaja. Et Eestis on ainult kolm akrediteeritud mahepõllumajanduskonsultanti, on vaja koolitada juurde mahepõllumajandusele spetsialiseerunud konsultante ja tutvustada mahepõllumajanduse üldpõhimõtteid ka tavalistele talukonsultantidele. Vähe on asjakohaseid infomaterjale, seni on avaldanud ainult mõned brosüürid.
Riigiidentiteet:sidusus, püsivus, keskkonnataju-piljarilaud vs komplekssus Riigivõimu suhestumine avarama ja kohalikuma võimuga, mitmetasandiline valitsemine FAKTID: Maailmas etkel u 200 riiki Hetkel u 8000 keelt, millest u 700 põhikeelt Impeeriumid, suured ja väikesed riigid, tugevad, nõrgad ja ebaõnnestunud riigid. Riikide ühendused ja lepingud: ÜRO ajajärgu kasv Mitteriiklikud ühendused(INGO) vs GONGO... RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Ühinenud rahvaste organisatsioon: maailma riikide keskühendus ÜRO ALLÜHENDUSED(UNESCO, ILO, UNICEF, FAO jt) Eraldi: Punane Rist Regionaalsed liidud(NATO, EN, OSCE, Araabia Liiga, ASEAN, Aafrika liit jt) Riikide lepingusüsteemid OECD, G8, G48, IMF, WB, WTO, GATT Hargmaised ettevõtted(UNCTAD) Vabaühingud: Greenpeace, ATTAC, al-Qaida
..[T]terror pole midagi muud kui kohene, karm ja paindumatu õigluse kehtestamine ja seega on ta vooruse ilming; see pole niivõrd omaette põhimõte, kuivõrd demokraatia üldise põhimõtte rakendamise tulemus meie maa koheste vajaduste teenistusse1 Seega käsitles Robespierre terrorit kui õigluse ilmingut ja nägi selle rakendamist lausa demokraatia ilminguna(!) . Massitapmised Vendées, hirmuvalitsemine Prantsusmaal 1793 Üksikisikud, mitmesugused mitteriiklikud organisatsioonid ja isikute grupid on samuti kasutanud vägivalda, et oma vaenlasi hirmutada ja oma tahte alla painutada. Juudi seelotid panid toime oma vastaste salamõrvu võitluses Rooma impeeriumi vastu, assassiinid tapsid ristisõdijaid, Guy Hawkes'il oleks peaaegu õnnestunud Briti parlamendi õhkimine 1605. a ning anarhistid on läinud ajalukku tippametnike ja riigipeade atentaatidega. Tõenäoliselt kõige
Mahepõllumajandustootjate Liit. Töödeldud tooteid müüvad suhteliselt vähesed talud, ehkki selles suhtes on arengupotentsiaali. Suhteliselt suurt osa mahepõllumajandussaadustest ei müüda mahepõllumajandussaadustena (näiteks suurtele piimakombinaatidele, kus see tavalise piimaga segatakse) või müüakse ilma mahepõllumajandussildita (isegi kui talu on sertifitseeritud ja omab õigust silti kasutada). Talupidajate koolitust on enamasti korraldanud mitteriiklikud organisatsioonid (Eesti Biodünaamika Ühing, Kagu-Eesti Bios, Ökotehnoloogia Keskus, Räpina Vabahariduse Ühendus) ja seda koolitust on väga vaja. Et Eestis on ainult kolm akrediteeritud mahepõllumajanduskonsultanti, on vaja koolitada juurde mahepõllumajandusele spetsialiseerunud konsultante ja tutvustada mahepõllumajanduse üldpõhimõtteid ka tavalistele talukonsultantidele. Vähe on asjakohaseid infomaterjale, seni on avaldanud ainult mõned brosüürid.
jõutakse õiguse põhimõttel kokku leppida. o Kohtu pretsedent, isegi, kui see pole kohustuslik, siis seda de facto järgitakse. o ÜRO peaassamblee otsused on soovituslikud, riigid ei pea neid järgima. o Kust võib veel tulla rahvusvahelisi tavasid/norme, mis kuuluvad järgimisele? Rahvusvahelise õiguse subjektid võivad olla: riigid, organisatsioonid, Organisatsioonid, mis loovad rahvusvahelisi tavasid- ÜRO otsused, (ÜRO on) riikide vaheline organisatsioon; mitteriiklikud organisatsioonid (greenpeace, rahvusvaheline olümpia komitee (ROK), punane rist RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUHE RIIGIÕIGUSEGA Rahvusavaheline õigus on kohustuslik riikidele. Riik on kohustatud rahvusvahelise õiguse norme järgima, riigid aitavad neid luua ja nad on ka kohustatud neid norme rakendama oma õigussüsteemides- läbi valitsuse, läbi põhiseadusliku õigussüsteemi. Rahvusvaheline õigus ei asenda riikide õigust. EL õigus ei ole rahvusvaheline õigus.
Mahepõllumajandustootjate Liit. Töödeldud tooteid müüvad suhteliselt vähesed talud, ehkki selles suhtes on arengupotentsiaali. Suhteliselt suurt osa mahepõllumajandussaadustest ei müüda mahepõllumajandussaadustena (näiteks suurtele piimakombinaatidele, kus see tavalise piimaga segatakse) või müüakse ilma mahepõllumajandussildita (isegi kui talu on sertifitseeritud ja omab õigust silti kasutada). Talupidajate koolitust on enamasti korraldanud mitteriiklikud organisatsioonid (Eesti Biodünaamika Ühing, Kagu-Eesti Bios, Ökotehnoloogia Keskus, Räpina Vabahariduse Ühendus) ja seda koolitust on väga vaja. Et Eestis on ainult kolm akrediteeritud mahepõllumajanduskonsultanti, on vaja koolitada juurde mahepõllumajandusele spetsialiseerunud konsultante ja tutvustada mahepõllumajanduse üldpõhimõtteid ka tavalistele talukonsultantidele. Vähe on asjakohaseid infomaterjale, seni on avaldanud ainult mõned brosüürid.
ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel. 1 Vallal ja linnal on võrdne õiguslik staatus mõlemad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. See tähendab, et igal KOV-l on iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Eestis kehtib ühetasandiline omavalitsussüsteem. Vallad ja linnad on avaliku halduse esmane tasand. Kohalikul omavalitsusel võib olla kahte liiki kohustusi: riiklikud ja mitteriiklikud; kohustusi saab panna seaduse või kokkuleppega (riikliku kohustuse panemine kokkuleppega peab toimuma seaduse alusel). 2 Omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud valla või linna volikogu arvamust ära kuulamata. Volikogul on õigus antud omavalitsusüksuse territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.3
Sissejuhatus Rahvusvahelistesse suhetesse: kordamine eksamiks 4. jaanuar 2010. a. 22:19 Rahvusvahelised suhted on kõik suhted, mis toimuvad nii riigiüleste organisatsioonide/institutsioonide, 1) Rahvusvahelised organisatsioonid 2) Mitteriiklikud organisatsioonid (ROKK) 3) Äriettevõtted - rahvusülesed korporatsioonid (transnational) 4) Kirikud (nt. katoliku kirik, õigeusukirik, protestantlikud) 5) Moraal, eetika kui ka riikide vahel (Milline on nende rahvusvaheline poliitika ning mis positsiooni nad teistega võrreldes omavad) Sund + - Domineerimine Stabiilsus, kord Represseerimine
jaotuvad ühiskonnas ebaõiglaselt - välismõjud 33. Majanduse riiklik reguleerimine Ehk majanduspoliitika teostamine õiguslike vahenditega. Reguleerimise 3 astet: 1) Spetsiaalne valitsemisvorm, mis tähendab konkreetset reeglikogumit, millega kaasneb järelvalve 2) Reguleerimine kui valitsuse tegevus üleüldiselt, näiteks maksustamine ja subsideerimine 3) Kõik sotsiaalse kontrolli mehhanismid, ka mitteriiklikud protsessid Reguleerimise suunad. 1) Majanduslik regul - sekkumine ressursside jaotamise otsustesse 2) Sotsiaalne regul - ettevõtete regul sotsiaalse õigluse eesmärgil 3) Administratiivne regul - maksude kogumine, tulude ümberjaotus, eelarve reguleerimine, tervishoid, varimajanduse kontroll Reguleerimise instrumendid - maksud, subsiidiumid, piirangud tootmisele ja tarbimisele madalate sotsiaalsete kuludega, kokkulepped, nõustamise kokkulepped,
mujalt käske o Sisene + juriidiline – Siseriiklik suveräänsus o Sisene + empiiriline – Vastastikkuse sõltuvuse suveräänsus Suveräänsuse puudumine o Läbikukkunud riigid: riigid, kellel puudub empiiriline (positiivne) pool, ei suuda kaitsta enda piire o De facto riigid- tunnustamise puudumine, nendega ei taheta suhelda, toimivad siiski riikidena o Mitteriiklikud tegutsejad Soovivad saavutada suveräänsust Setsessionism – Kataloonia, Baskimaa, Šotimaa Rahvad ilma riigita – kurdid Välispoliitika Peab mõjuma üle piiride Lahendama probleeme mis on riikidevahelised Erinevused riigiti o Demokraatiad: parlamentaarne, presidentaalne o Autokraatiad Riikide eesmärgid (Holsti) Julgeolek Heaolu
RIIKIDE JÄRJEPIDAVUS Riigil võib olla õigusi ja kohustusi. Geograafiliste punktide/tunnuste puhul ei ole riikidel valikut. ..................... RIIKIDEVAHELISED RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID WTO loodi 1944. a ÜRO ÜROst võib igal ajal lahkuda, on vabatahtlik organisatsioon. OPEC kindlustada õiglaseid kõrgemaid naftahindu. Maailma Postiliit MITTERIIKLIKUD ORGANISATSIOONID NGO Mõnikord on neil tunnustatud juriidiline staatus. Ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, on erandeid (Rahvusvahelise Punase Risti Komitee). RAHVUSVAHELISED FIRMAD Rahvusvaheline süsteem on huvitatud nendest suurfirmadest. FÜÜSILISED ISIKUD RÕ subjektid (füüsilised isikud): 1) inimõiguste valdkond 2) kriminaalõigus Igal riigil õigus määrata, kes on tema kodanikud. Ei ole kohustust anda kodakondsust kõikidele rahvastele. Kodakondsus
jõutakse õiguse põhimõttel kokku leppida. o Kohtu pretsedent, isegi, kui see pole kohustuslik, siis seda de facto järgitakse. o ÜRO peaassamblee otsused on soovituslikud, riigid ei pea neid järgima. o Kust võib veel tulla rahvusvahelisi tavasid/norme, mis kuuluvad järgimisele? Rahvusvahelise õiguse subjektid võivad olla: riigid, organisatsioonid, Organisatsioonid, mis loovad rahvusvahelisi tavasid- ÜRO otsused, (ÜRO on) riikide vaheline organisatsioon; mitteriiklikud organisatsioonid (greenpeace, rahvusvaheline olümpia komitee (ROK), punane rist RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUHE RIIGIÕIGUSEGA Rahvusavaheline õigus on kohustuslik riikidele. Riik on kohustatud rahvusvahelise õiguse norme järgima, riigid aitavad neid luua ja nad on ka kohustatud neid norme rakendama oma õigussüsteemides- läbi valitsuse, läbi põhiseadusliku õigussüsteemi. Rahvusvaheline õigus ei asenda riikide õigust. EL õigus ei ole rahvusvaheline õigus.
laiema tähenduse andmisega ja selle kommunikatsiooniga (prosocial marketing) 3 ettevõtte turunduskommunikatsiooni osaks on teavitada laiemat avalikkust ettevõtte pühendumisest vastutustundlikule (nt sotsiaalne, keskkondlik) tootmisele (societal marketing) (French, Blair-Stevens, McVey, Merrit.2010) Kui heategevuslikud ühendused - kolmas sektor st mitteriiklikud organisatsioonid ja mittetulundusühingud jmt - ning ettevõtted leiavad võimaluse teha koostööd ning siduda kommertseesmärgid ning sotsiaalsed eesmärgid, siis see võib märgatavat kasu tuua kõigile osapooltele sh ühiskond tervikuna. • Heategevusega tegelev osapool saab end reklaamida, sellele võib lisanduda ka rahaline tulu vastavalt partnerlusleppe ärilistele aspektidele, • Müüja saab kasu sellest, et äriettevõtet nähakse heategevust raha ja
5. Põgenemine läände. Teie kokkupuuted selle nähtusega. 4. Sõjajärgsed aastad, Stalini aeg (1945-53) 1. Nn sõjajärgne ülesehitustöö, sh kollektiviseerimine, küüditamine. 2. Milliseid tundeid tekitas teine vene okupatsioon (heameel rahu üle või lootusetuse tunne EV kadumise tõttu)? 3. Elamuehitus. Milliseks hindate oma pere korteriolusid jms? 4. Kas ja kuidas puudutas Teid või teie perekonda küüditamine? 5. Riiklikud ja mitteriiklikud pühad ja nende tähistamine. Kuidas suhtuti uutesse riigipühadesse, 29 milliseks kujunes nende tähistamine? Ateistlik kasvatustöö. Milline roll oli kiriklikel pühadel ja tähtpäevadel jm kiriklikel kombetalitlustel (ristimine, laulatus, matus)? 6. Kuidas iseloomustaksite sõna- ja isikuvabadust ja turvatunnet sel perioodil? 7
- Juriidiline -> võime teistega suhelda, astuda rahvusvahelistesse lepingutesse jne - Vestfaali -> klassikaline ülemvõimuga territoorium; keegi väline EI ANNA korraldusi Suveräänsuse puudumine ● Läbikukkunud riigid - Jacksoni kvaasi-riigid -> puudub empiiriline pool, ei suuda piire kaitsta, vägivalla monopol puudub/puudulik ● De facto riigid -> puudub väline juriidiline väline suveräänsus, pole tunnustatud teiste riikide poolt ● Mitteriiklikud tegutsejad - Setsessionism -> eraldumine mingist riigist, luues ise suveräänse üksuse - Rahvad ilma riigita, nt kurdid, uiguurid Välispoliitika ● “Otsustajate poolt omaks võetud üldiste põhimõtete kogum suhetes välismaailmaga” Nicholson ● Erinevused riigiti? - Demokraatiad ** Parlamentaarne ** Presidentaalne - Autokraatiad “Iga lumehelves on erisugune, aga samas väga sarnane teise lumehelbega.” Johannes Kepler
ebarealistlik (st et eesmärgid pole praegu kättesaadavate vahenditega saavutatavad) ja mis on täielikult väljaspool elluviija mõjusfääri. Eesmärgid ja vahendid peavad kindlasti olema seotud konkreetsete võimalustega ning poliitika lõpliku elluviimise eest vastutaja võimupiirkonna ja tegevusalaga. Eespool selgitatud tähenduses võivad tänapäeval poliitikaga tegeleda (Raudjärv, 1995, lk 25) riiklikud institutsioonid; mitteriiklikud institutsioonid; ettevõtted, firmad, organisatsioonid; huvirühmad; üksikisikud. Poliitikaga tegelemisel tuleb eesmärgipäraste vahenditega (üldjuhul nn poliitiliste vahenditega, abinõudega) püüda olukorda mõjutada ja muudatusi teha. Vahemärkusena võiks siiski öelda, et termin "poliitiline vahend" on kindlasti võrdlemisi veniv mõiste. Ka sõda on ju lihtsalt poliitika jätkamine teiste vahenditega. Poliitiliseks vahendiks
arvestamise õigsuse üle kontrolli. 4. MAKSUSTAMINE PÕHIMÕTTED, ALUSED e. BAASID 1) Eksistentsi printsiip kui midagi on olemas, tuleb selle pealt ka maksu maksta olemasolu, haldamine, valdamine. (maamaks, kinnisvara-, paadi-, isiku-, mootorsõidukimaks). Kinnisvata-, paadi-, isiku- ja loomapidamismaksu meil ei ole! 2) Kirgede printsiip mis on seotud inimese edevuse ja tarbimisvajadusega (karusnahkade, alkoholi- ja tubakaaktsiis ning hasartmängumaks, mitteriiklikud loteriide tulumaks, kütuseaktsiis, loomapidamismaks). Meil ei ole karusnahkade aktsiisi ja mitteriiklikuid loteriide tulumaksu. 3) Õnneliku juhuse printsiip mitteriiklike lotovõitude tulumaks, kinke- ja pärandimaks (Eestis ei eksisteeri). 4) Tubliduse printsiip seotud riskijulguse ja majandusliku aktiivsusega samuti põhinevad tublidusel ja edukusel (tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks).
Govermental Organisation), vahel eristatakse selliseid majandusorganisatsioone, mis on loodud riikide poolt BIGO (Business…), nt OPEC riikidesisesed org-id on leidnud, et võiks koostööd teha, tuntuim nimetus INGO (International NON-governmental Organisation), nt ROK; valitsustevälised/mitteriiklikud org-id; erivorm BINGO (Business International Non-governmental Organisation), nt Royal Dutch Shell (mitme maa kapital on kokku pandud hargmaise korporatsiooni loomiseks) üksikisikud, kes pole koondunud mingisugusesse org-i, nende nimetamiseks kasut. lühendit TRANGO (Transnational Non- governmental Organisation). trans-liidet on kasutatud indiviidide
säilinud enam ühtegi eriarhiivi. Lisaks hakkas Rahvusarhiiv jõuliselt tegelema teaduse ja publitseerimisega, tänaseks on see Rahvusarhiivi üheks elementaarsemaks ülesandeks. Väga lühikese ajaga suudeti reorganiseerida üldhariduskoolide ajaloo õpetamine ja koostada uued ajalooõpikud. Eesti oli Läti ja Leeduga võrreldes tunduvalt edukam. Kaasaja uurimiskeskused: Akadeemilised: ülikoolid, rahvusarhiivid, instituudid ja uurimiskeskused, teised asutused. Mitteriiklikud keskused ja institutsioonid: Mittetulundusühing S-keskus (andis välja koguteost „Sõja ja rahu vahel“, mis käsitles Eesti ajalugu 1939-1956), Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus (KRES) (eesmärgiks Okupatsioonide muuseumi rajamine Eestisse; ilmunud mitu olulist teatmikku Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost), Mälu Instituut (enne: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon – IKUES), muud keskused.
Liigitamine lähtuvalt tekkepõhjustest: Originaarsed (algne): riigid; loovad end ise. Sekundaarsed (tuletatud): rv organisats. Liigitamine lähtuvalt suhetest teiste subjektidega: Üldised: omavad rv-st õigusvõimet suhetes kõigi teiste rv-se õ-se subjektidega. Partikulaarsed: … vaid suhetes teatud rv õ-se subjektidega. Liigitamine lähtuvalt organisats vormist: Riiklikud (valitsustevahelised) Mitteriiklikud rv õ-se subjektid. Riik kui rv õ-se subjekt Klassikalise rv-se õ-se periood oli riikide valitsemise aeg. Subjektsus kõige laiemalt ja kauem tunn. Rv-sed organisats kui rv-se õ-se subjektid Euroopa Kontsert (1815) rv-se org eelkäija. Rahvasteliidu loomisega (1919) saavut org rv-se staatuse. Tunnustatud ka supranatsionaalse org eksistents. Need on org, mida isel kõrge integratsiooni tase ja mis mõj tavalisest rohkem liikmesriikide suveräänsust, nt Euroopa Ühendus.
õiguse rikkumisega või sundida teist poolt õigust järgima omapoolse õiguse rikkumisega) ❏ Tänases maailmas võivad ka väikestel eksimustel olla tõsised poliitilised või õiguslikud tagajärjed, sh tänu meediale ❏ Humanitaarõiguse järgimisega on enamasti kõik hästi. Probleemid tekivad siis , kui konflitki teiseks osapooleks on mitteriiklikud toimijad, nt igasugused organiseeritud relvastatud rühmad, kes kas pole teadlikud nendest reeglitest või ei soovi neid järgida. !KESKSED PÕHIMÕTTED: ❏ Sõjaline vajadus: - õigus kasutada jõudu, mis oma iseloomu ja ulatuse tõttu on vajalik õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks (see jõud, mida kasutatakse peab olema vajalik õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks. Õiguspärane sõjaline
a. standardimis- metroloogia- ja akrediteerimistegevuste suunamiseks ja koordineerimiseks Rahandusministeeriumi valitsemisalas riiklik asutus Eesti Vabariigi Standardiamet (EVS). Algas üleminekuperiood, mille käigus valmistati ette standardimise siirdumist läänemaailmas kehtivatele demokraatlikele alustele. Kuna Eesti oli võtnud kursi EL-ga ühinemisele ning kõik EL liikmesriikide standardiorganisatsioonid peavad olema mitteriiklikud, ei olnud enam võimalik standardimist endises vormis jätkata. Seetõttu nägid 1999.a. jõustunud tehnilise normi ja standardi seadus ning mõõteseaduse muutmise seadus ette Standardiameti likvideerimise ning tema funktsioonide (akrediteerimine, legaalmetroloogia, standardimine) üleandmise vastavalt Eesti Akrediteerimiskeskuse, Tehnilise Järelvalve Inspektsiooni ning Eesti Standardikeskuse pädevusse (joonis 15). Eesti Standardikeskus alustas tööd 1. aprillil 2000.a.
tähenduse andmisega ja selle kommunikatsiooniga (prosocial marketing) 3 ettevõtte turunduskommunikatsiooni osaks on teavitada laiemat avalikkust ettevõtte pühendumisest vastutustundlikule (nt sotsiaalne, keskkondlik) tootmisele (societal marketing) (French, Blair-Stevens, McVey, Merrit.2010) Kui heategevuslikud ühendused - kolmas sektor st mitteriiklikud organisatsioonid ja mittetulundusühingud jmt - ning ettevõtted leiavad võimaluse teha koostööd ning siduda kommertseesmärgid ning sotsiaalsed eesmärgid, siis see võib märgatavat kasu tuua kõigile osapooltele sh ühiskond tervikuna. · Heategevusega tegelev osapool saab end reklaamida, sellele võib lisanduda ka rahaline tulu vastavalt partnerlusleppe ärilistele aspektidele, · Müüja saab kasu sellest, et äriettevõtet nähakse heategevust raha ja reklaamiga
(tootmisotsus; “püsside ja või vahekord”); 2) Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? (tootmisfaktorite – tööjõud, maa, kapital jne – vahekord; “tehnika valik”); 3) Kes saab sellest toodangust kasu? (jaotusotsus). Ühiskonnas on põhimõtteliselt olemas järgmised majanduslikud institutsioonid: 1) maja- pidamised; 2) valitsus; 3) ettevõtted; 4) töö(tajate) organisatsioonid (Labour organisations); 5) mitteriiklikud organisatsioonid; 6) turud. Ühiskonnas kehtivad üldjuhul järgmised reeglid: 1) seadused; 2) organisatsioonidesisesed reeglid; 3) protseduurid; 4) kombed, kultuur, traditsioonid. Ühiskonnal on olemas järgmised majanduslikud ressursid: 1) naturaalsed (looduslikud) varad; 2) toodetud varad; 3) inimkapital. Majanduspoliitika esmane ülesanne on leida võimalikult suur kooskõla üksikhuvide vahel
on valitsuskomisjoni õigustes Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud Eesti Spordi Nõukogu. SPORDIORGANISATSIOONID Vabatahtlik ja organiseerunud spordiorganisatsioon Eestis on üles ehitatud spor- diklubidele ja spordiliitudele, mis enamikus on mittetulundusühingud. Kuigi Eestis nimetatakse inimeste vaba tahte alusel asutatud organisatsioone eri- nevalt: kodanike ühendused, mittetulundusühingud, kolmanda sektori ühendu- sed, kasumitaotluseta ühendused, valitsusvälised organisatsioonid, mitteriiklikud organisatsioonid, on mõttekas edaspidi kasutada siiski nimetust mittetulundus- ühingud, mis on ka taoliste ühenduste õiguslik koondnimetus. Mittetulundusühingute asutamise, registreerimise ja tegevuse sätestab Spordiliikumisele mittetulundusühingute seadus. on omane püra- miidjas struktuur,
kehtestatud õigust ning ka kohtupraktikat ja käibetava. Üldlevinud ja tuntud seisukoha järgi muutuvad tavad ja kombed tavaõiguseks, kui need nö tugevnevad tavaõiguseks. Seejuures tuleb silmas pidada, et tava õiguslik mõju on oluliselt kitsendatud, sest tava ei muuda seadust. Kirjutatud õiguse asemele räägitakse kehtestatud õigusest, milleks Eesti õiguses on peamisteks allikateks seadused ja määrused. Neile lisanduvad mitteriiklikud õigusaktid: kohalike omavalitsuste määrused ning eraõiguslike ühenduste põhikirjad ja põhimäärused. Viimatinimetatud põhikirju käsitletakse siiski õigusaktina vaid juhul, kui ühendusele on antud õiguse kehtestamise pädevus seadusega. Põhiseadus Seadused Määrused Mitteriiklike ühenduste (kohalikud omavalitsused, ülikolid, äriühingud, mittetulundusühingud jms) õigusaktid. Ka rahvusvahelise õiguse asetuse osas Eesti õigusnormide hierharhias on eriarvamusi.
annaabi.ee 
