with(PD.KU, sqrt(sum((h-h.nsld)^2)/(length(h)-2))) curve(1.3+(x/(Mnsld.1$coefficients[1]+Mnsld.1$coefficients[2]*x))^3, from=0, to=35, col="red",add=T,lwd=2,lty=2) rect(19,1,30,6,border=2,lty=2,col=0) ac1 <- round(Mnsld.1$coefficients,3) valem1 <- substitute(h==1.3+(frac(d, b0+b1*d))^3, list(b0=ac1[1],b1=ac1[2])) text(20,4,valem1,pos=4) s1 = round(with(PD.KU, sqrt(sum((h-h.nsld)^2)/(length(h)-2))),2) subr1 = substitute(s[e]==s1,list(s1=s1)) text(20,2,subr1,pos=4) # mittelineaarne Mnsld.2<-nls(h~1.3+(d_k/(a+b*d_k))^3, PD.KU, start=list(a=1,b=0.4)) summary(Mnsld.2) curve(1.3+(x/(coefficients(summary(Mnsld.2))[1]+coefficients(summary(Mnsld.2))[2]*x))^3, from=0, to=35, col=3,add=T,lwd=2) rect(22,7,33,12,border=3,col=0) ac2 <- round(coefficients(summary(Mnsld.2))[1:2],3) valem2 <- substitute(h==1.3+(frac(d, b0+b1*d))^3, list(b0=ac2[1],b1=ac2[2])) text(23,10,valem2,pos=4) s2 = round(summary(Mnsld.2)$sigma,2) subr2 = substitute(s[e]==s2,list(s2=s2))
docstxt/14585580422453.txt
realisatsiooni valik ........................................................................................................ 14 Osaliselt kaetud sümbolitega testimine..................................................................... 14 2 Ülesanne 1 Ülesande püstitus On antud mittelineaarne dünaamiline diskreetaja süsteem. Mittelineaarne funktsioon on tundmatu. On mõõdetavad ainult selle süsteemi sisend ja väljund. Süsteem on identifitseeritav ja juhitav vahemikus y [- 1; 1] . Sünteesida regulaator antud süsteemi juhtimiseks ja tõestada eksperimentaalselt juhtimissüsteemi töövõimekust. Juhtimissüsteem peab olema adaptiivne ning väljatöötatud lahenduste töövõimelisust tuleb kontrollida ka objekti mittelineaarsel mudelil ja häiringute olukorras. Lahenduskäik Sisend- ja väljund katseandmete tekitamine
.. 100 A. Kui tekib mingi pingeimpulss, siis varistori takistus väheneb ning ta juhib liigpinge tarbijast mööda. 36 Fototakisti Fototakisti ehk LDR (Light Dependent Resistor) takisti takistus kahaneb valguse toimel. Fototakistit kasutatakse näiteks valguse juhtimise seadmetes, näiteks hämaralüliti juhtimisskeemis. Hämaruse saabumisel releega jadamisi ühendatud fototakisti takistus suureneb, vool väheneb, lülitus- relee ennistub ning lülitab valguse sisse. 2.2 Mittelineaarne vooluahel Elektriahelat, milles on kas või üks mittelineaarne osa (takisti, element), nimetatakse mittelineaarseks. Kuna mittelineaarelemendi takistus pole konstantne, siis ei saa niisugust elementi sisaldavat ahelat arvutada Ohmi seaduse järgi. Kui elemendi (või elementide) pinge-voolu tunnusjoon(ed) on teada, võib kasutada näiteks graafilist meetodit. 2.2.1 Mittelineaarelementide jadaühendus Vaatleme kahe jadamisi ühendatud mittelineaarse
Tavapärasest etteantavast seadesuurusest erineb etalonmudel sellepoolest, et näitab lisaks ka käitumise soovitud tulemuseni jõudmiseks. Adaptiivse süsteemi puhul vaatab regulaator etalonmudeli väljundit. Etalonmudeli väljund muutub ajas, seadesuurus ei muutu. Selleks, et süsteem oleks lihtsalt häälestatav, peab etalonmudel olema võimalikult lihtne. Samas ka piisavalt keeruline, kirjeldamaks süsteemi vajalikul keerukustasemel. Juhitav mittelineaarne süsteem on kirjeldatav mudeliga Etalonmudel : am valikust sõltub süsteemi kiirus (mida väiksem, seda kiirem). Hm (S) = bm / S-am Häälestatav regulaator: Simulinkis koefitsendid; g, g1, g2 on vastava k kaalukoefitsendid. Mida suurem g, seda kiiremini regulaator reageerib. Praktikum 1_2: Identifitseerimisega adaptiivsüsteemid Teises osas tegelesime identifitseerimisega adaptiivsüsteemidega Regulaatori süntees arvutatakse juhitava süsteemi mudelist. H(S) = k*S / S + a.
Mittenihutatuks nimetatakse PH, matemaatilist ootust, mis on võrdne hinnatavale parameetrile igal valimi mahul. Põhikogumi mittenihutatud hinnanguks on valimi keskmine. Nihutatuks nimetatakse PH, mille matemaatiline ootus ei ole võrdne hinnatava parameetriga. 35. Matemaatilise ootuse intervallhinnang PDF Intervallhinnanguks nimetatakse hinnangut, mis määratletakse kahe arvuga intervalli otstega, mis katavad hinnatava parameetri. 51. Lineaarne korrelatsioon. Mittelineaarne korrelatsioon. Tasemeline korrelatsioon Kui mõlemad regressiooni liinid X sõltuvalt Y ja Y sõltuvalt X on sirged, siis korrelatsiooni nimetatakse lineaarseks. Mõõdetakse tunnuste korrelatsiooni tase põhikogumis. Korrelatsiooni koefitsient: Mittelineaarne: Kui regressiooni joon on kõverjoon, siis on mittelineaarne korrelatsioon. Tasemeline: Objektid A ja B on kvalitatiivsete tunnustega. Kvalitatiivsed tunnused on halvasti mõõdetavad, kuid need võib seada taseme järgi
röntgenikiirgusel. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist. Peale reaalsede laseride on ultraviolettkiirguse laserallikat mis põhineb laseri pikema lainepikkusega ja ühe või mitme mittelineaarne kristallid mittelineaarne sagedusmuundamise. Näiteks lainepikkus 355 nm võib genereerida sageduse kolmekordistada väljund 1064 nm ja 266 nm valgus saadakse kahe järgneva sagedusega doublerse, mille tulemusena neljakordistavad laseri sagedust. Sest äärmuslik ultraviolettkiirguse piirkonnas on allikaid, mis põhineb kõrge harmooniline põlvkonda. UV
KEEMILISED VOOLU ELEMENDID. Kuivelemendid on ühe kortsed Akumulaatorid korduv kasutatavad (sisaldavat hapet) PINGEJAGUR. Skeem?Pingejagur on lihtne lineaarne elektriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest.Kõige lihtsam näide pingejagurist kasutab kahte jadaühenduses takistit . Seda kasutatakse tihti võrdluspinge tekitamiseks või kõrgema signaali jagamiseks mõõtmise otstarbel. Paraleel ühenduse korral peab akude pinge olema võrdne. Korrapärane ioonide liikumine Kircovi 1 seadus, nii palju kui tuleb sisse läheb ka välja ja omiseadus kogu ahela kohta valem I=E/(R+Ro) R=ro x (l x s) MITTELINEAARNE ALALIS VOOLU AHELAD Termo takisti on kui temperatuur väheneb siis takistus väheneb. ELEKTROMAGNETISM Magnetil on pöhja ja löunapoolus. Elektrijuhtme ümber on magnetväli kui tast vool läbi lastakse väli on ümar. Kui elektri vool muudab suunda siis muudab ka magnet väli suunda, väli voolu suhtes päri päeva. POOLI MAGNETVÄLI Ühe suguse vool...
kaugusel paiknevate süsi- või metallelektroodide vahel. Kasutatakse võimsates valgustites (kinolambid), metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Sädelahendus õhk muutub väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks. Näiteks on välk, auto süüteküünla elektroodide vahel. Termoemissioon ja termoelektrilised nähtused Väljumispotentsiaal ja väljumistöö. Termoemissioon ja selle mittelineaarne volt- ampertunnusjoon. Termoelektrilised nähtused. Rakendusi: elektronlambid (diood, triood), fotoelement, fotokordisti, termopaar-termomeeter. Elektrivool pooljuhtides Voolukandjate liigid pooljuhtides; pn-siirde mittelineaarne volt-ampertunnusjoon. Rakendusi: pooljuht-diood, transistor, valgusdiood, dioodlaser. Elektrivool gaasides Sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus. Ionisatsiooniprotsessid ja juhtivuse teke gaasides. Gaaslahenduse kui mitteoomilise juhi mittelineaarne volt-ampertunnusjoon
"Proua Dalloway" Clarissa iseloomustus: Clarissal on väga sügav isiksus, kogu teose vältel ta võitleb oma sisemise ja välimise elu vahel. Sisemine elu kujutab tema mõtte- ja tundemaailma, välimine reaalsust- seda, kuidas teised teda näevad. Tema elu iseloomustavad elamine kõrgseltskonnas, pidevad peod, kallid riided. Eraelu tal ei ole, ta hoiab oma emotsioonid kõik endas kinni, et mitte paista seltskonnas nõrgana. On hetki, mil Clarissa kahtleb oma abielu õigsuses Peter Walsh'iga, aga samas allutades end oma tunnele- abielludes Richardiga, oleks ta riskinud oma positsiooniga kõrgseltskonnas. Need ja paljud teised probleemid viivad Clarissa oma tunnete piirile- enesetapu lähedale. Lõpuks ta leiab endas siiski piisavalt jõudu, et edasi jätkata. Raamatu ülesehitus: Kogu raamat on üles ehitatud ühe päeva kujutamisele kahe peategelase (Clarissa ja Septimus) elus. Kuigi nad kohtuvad põgusalt kogu teose jooksul, on nende mõttemaailm- teost ...
Seega mahtuvustakistus toob esile voolu kõrgemad harmoonilised ning moonutab voolukõvera kuju. 4) Võimsused Moonutusvõimsus: Vahelduvvoolu mittelineaarsed vooluringid 1) Mittelineaarsed elemendid 2) Ferromagnetilise südamikuga vektordiagramm 3) Aseskeemid – jada ja rööp 4) Ferroresonantsi erinevus lineaarse resonantsi ees. Kuidas tekib jadaühel ja kuidas rööpühenduse resonants. Võrreldes konstantsete parameetritega vooluringi resonantsiolukorda, omab mittelineaarne vooluring resonantsil järgmisi erinevusi: 1) resonantsi olukorda on võimalik saavutada toitepinge muutmisega, 2) ühe ja sama toitepinge korral võib vooluringis esineda kolm erinevat voolu väärtust Resonants jadaühendusel tekib siis kui: Resonants rööpühendusel tekib siis kui: Vooluringi tööolukorrad, Siirdeprotsessid 1) Kommutatsiooni seadused Defineerime kaks kommutatsiooni seadust:
2. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad Kui graafik, mis näitab ahela (lülituse) väljundparameetri sõltuvust sisendparameetrist, on sirgjooneline, siis on tegemist lineaarse ahelaga (lülitusega). vatupidisel juhul on tegemist mittelineaarse e. ebalineaarse ahelaga (lülitusega). Lineaarses ahelas pinge ja voolu vahelist sõltuvust kirjeldavaks funktsiooniks on võrdeline sõltuvus. Sama kehtib ka ahela v. lülituse üksikute komponentide kohta. Kui kasvõi üks lülituse komponentidest on mittelineaarne, siis on mittelineaarne kogu ahel. Mittelineaarne ahel on selline elektriahel, mille pinge-voolu tunnusjoonel on vähemalt üks lõik, kus voolutugevus ei ole võrdelises sõltuvuses pingest. Enamik lülitusi on mittelineaarsed, kuna nad on koostatud komponentidest, mis rangelt võttes on mittelineaarsed. a b Joonis 5.1. Lineaarse (a) ja mittelineaarse (b) takistuse pinge-voolu tunnusjooned Joonis 5.2
tajurit potentsiomeetertajuriks. Takistustajuri aktiivtakistus on liuguri asendi . funktsioon R= x=Rx x kus x on liuguri kaugus tema äärmisest asendist ning Rx potentsiomeetri ühe pikkusühiku takistus. Potensiomeeterlülitus(skeem) . Potentsiomeetertajuri tunnusjoon R = f (x) on sirge ainult tühijooksul kui koormustakistus Rk _ _.Kõigil muudel juhtumitel on tunnusjoon mittelineaarne, kusjuures oluliselt mittelineaarseks muutub tunnusjoon juhul kui R0 > Rk Termotakistid?-Termotakisti on takisti, mille takistus sõltub temperatuurist. Termotakisteid on kahte tüüpi: 1)termistor, mille takistus temperatuuri tõusmisel väheneb, st on negatiivse takistuse temperatuuriteguriga. 2)posistor, mille takistus temperatuuri tõusmisel kasvab, st on positiivse takistuse temperatuuri teguriga. termotakisteid kasutatakse elekrtoonikas soojuse mõõtmiseks ja
2.2.) kus: a = l/lmax. Tegelik staatiline karakteristik näeb välja nagu joonisel 0.2.6.i, ja seda põhjusel, et 4/27 jklng3.sxw liuguri libisemisel ühelt traadikeermelt teisele, muutub takistus astmeliselt. Praktikas on see astmelisus küllalt väikene ja karakteristik loetakse lineaarseks nagu joonisel 0.2.6.h. Reostaatskeemi staatiline karakteristik on mittelineaarne (joonis 0.2.6.j), potentsiomeeter skeemi staatiline karakteristik samuti üldjuhul mittelineaarne, kuid võttes koormustakistuse tunduvalt suuremaks, kui takistusanduri kogutakistus R, võib lugeda staatilise karakteristiku lineaarseks (joonis 0.2.6.k). Kuna lineaarne staatiline karakteristik on andurite ( ja üldse automaatsüsteemide elementide) puhul soovitav, siis takistusandurid reeglina lülitatakse potentsiomeeter skeemis.
tajurite poolt- termistoridena. 7.mis kannavad elektrivoolu n-tüüpi ja p-tüüpi pooljuhtides?omajuhtivusega juhis kannavad voolu nii elektronid kui ka augud, n-pooljuhis-peam.elektronid, p-pooljuhis peam.augud. 8.millel põhineb fototakistite toime?Fototakistite toime põhineb kahe elektroodiga pooljuhtfotoelemendil, mille elektrijuhtivus sõltub seadisele langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. F-te omadused sõltuvad temp.neil on suur eritundlikus ja ajakonstant, mittelineaarne valguskarakteristika ja kõrge müratase. 9.mis on doonor ja akseptor pooljuhid? Too 2 näidet.Elektrone loovutav lisand on doonor. Kui pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem kui põhiaine aatomeil, saame valdavalt aukjuhtivusega pooljuhi. Vastav lisand on akseptor(omsatab põhiaine naaberaatomilt elektroni, jättes selle elektronkattesse augu, mis siirdub soojusliikumise toimel valentsitsooni. 1.kuidas tekib või neeldub valguskiirgus ergastatud aatomites
Homogeensed – ei sisalda vabaliikmeid y’=cy + x2 – I järku lineaarne mittehomogeenne dy + P ( x ) y=Q ( x) y’’ + w2y = 0 II järku lineaarne homogeenne dx y’’ – xy’ + y = 0 II järku lineaarne homogeenne y’ = y2 + 1 I järku mittelineaarne homogeenne Q ( x ) e∫ P ( x ) dx dx +C Eraldatud muutujatega DV: M(x)dx + N(y)dy
Tööpõhimõte: isoleeralusele on kantud takistuskeha, mille otstesse on ühendatud klemmid. Mööda takistuskeha liigutatakse liuguri kontakte, mistõttu muutub klemmidevaheline takistus. Takistuskeha materjaliks grafiit, takistustraat, kermet. Seadetakistid – kasutatakse elektroonikaseadmete häälestamiseks. Paiknevad seadme sisemuses. Tööpõhimõte sama mis potentsiomeetril Tingmärk Pontentsiomeeter Varistor – mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale rakendatud pingest. Pinge suurenemisel takistus väheneb. Takistusmaterjaliks ränikarbiid ja tsinkoksiid. Varistori toime tuleneb pinge suurenemisel tekkivast kristallidevahelisest läbilöögist. Kasutatakse induktiivahelates ülevõngete takistamiseks. Samuti toiteseadmete kaitseahelates. Termistor – mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus sõltub teda ümbritseva keskkonna temperatuurist. Termistorid jagunevad: 1
,.,.,.,.,., " " " Kvaliteet I Paindlikkus , I ...
Kaks dioodi on jadamisi. Esimesel dioodil on pinge 0.4 V ja teisel on pinge 0.8V. Kui vool läbi esimese dioodi on 0.5 A, millega võrdub siis vool (A) läbi teise dioodi? 0.5 A 11. Milline on kõige enam levinud dioodide kasutusala? Lülitamine, alaldi 12. Mis liiki seade on varaktor? Diod lisa mahtuvusega 13. Kas Zeneri dioodi läbilöögipinge kasvab, kui vool kasvab? ei 14. Mis liiki seade on Zeneri diood? Mitte linearne diod mis töötab läbilöögirezimis 15. Mis on varistor? Varistor on mittelineaarne pingesõltuv takistus 16. Miks on Schottky dioodid palju kiiremad kui alaldusdioodid? Tema konstruktsioonis on rohkem metalli 17. Milliseid optoelektroonilisi seadmeid teie teate? led 18. Mis vahe on fotodioodide ja aladidioodide vahel? 19. Mida tähendab negatiivne takistus? 20. Kuis leiavad Schottky dioodid laialdast kasutamist? Arvuti 21. Kes lahendas türistori konstruktsiooni probleemi? MOLL 22. Millisest tuleneb sõna "türistor"? Uks 23. Kus ehitati esimene türistor? GE 24
vahenditega piirata igat regul.kordinaati. Allutatud regul.süsteemis kasut.ka sümmeetrilise optimumi kriteerimumit. Koordinaatidele allutatud regul.skeeme kasut.laialdaselt alalisv.ajamites. 26. Alalisv.ajami ,,vooluallikas-mootor" suletud juht.süsteem- Kiiruse tag.side- ahel on koostatud nii et ventiil hakkab voolu läbi laskma alles siis kui tahhogen. emj.ületab kiiruse etteandesign.mis juhtub kiirust ületaval kiirusel. Kiiruse järgi tag.side mittelineaarne isel.põhjustab meh.karakt. diagrammil kahe tsooni tekkimise. Karakt.jäikus 2-tsoonis on määratud el.ajami kogu võim.teguriga. Kiiruse kasvades hakkab vähenema pinge ja võrdeliselt temaga hakkab vähe- nema ka M.ergutusvool ning M.poolt arendatav moment. 27. Asünkr.ajami ,,türistorpingeregul-mootor"suletud juht.süsteem-Kui pinge suureneb, türistoride juht.nurk väheneb ja vastupidi. Rootoriahelas on lisatak.mis võimaldab vähendada kiiruse regul
Analoogelektroonika 1.Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv v...
Kirjeldav statistika - teeme järeldusi valimi piires. (sagedustabel-kui palju? kui suur osa?) Valim - uuritavad isikud/objektid. Vastajad Üldkogum - need kelle kohta tehakse järeldused. Valim peavad olema esinduslik (need proportsioonid, mis on üldkogus, peavad kehtima ka valimi korral), piisavalt suure inimeste hulgaga, igal üldkogu liikmel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Objektid - uuritavad (rida) Tunnus - objektide omadus, nt mitu korda päevas sa sööd? küsimus (veerg) Väärtus - tulemus, vastus küsimusele.(lahtrites) N - objektide arv Kas väärtused on järjestatavad? Kas vahemikud on võrdsed? Nimitunnus - väärtused ei ole järjestatavad.Nt elukoht, lemmiktoit, Järjestustunnus - väärtused on üheselt järjestatavad, vahemikud ei ole võrdsed. Nt haridustase Intervalltunnus e arvtunnus - alati üheselt järjestatav ja vahemikud on võrdsed.Nt vanus, pikkus, kaal, kehamassi index, sissetulek. Sobib Pearsoni korrelatsiooni kordaja Binaarse...
Laser (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. alalislaserid välklaserid (impulsslaser) neodüümlaser tahkislaser rubiinlaser kristall-laser gaaslaser argoon-laser heelium-neoon laser krüptoonlaser süsinikdioksiidlaser eksimeerlaser vedeliklaserid värvlaser pooljuhtlaser (dioodlaser) kemolaserid Tänapäeval kasutatakse sadu erinevaid lasereid. Laserivalgus suudab edastada telefonikõnesid, mängida CD-delt maha muusikat ning lugeda infot arvutite CD- ROM-idelt. Lasereid kasutatakse ka kirurgias. Laserskalpelli abi on võimalik opereerida äärmiselt ...
Need on generaatoriklemmid, mille puhul tuleb jälgida, et need jääksid toiteallika poole. 27. Miks dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest? Dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest - dioodi takistus voolule päripinge korral on väike, vastupinge korral aga suur. 28. Kuidas käitub diood, mis on lülitatud vahelduvpingele? Diood, mis on lülitatud vahelduvpingele alandab pinget ning laseb läbi ainult positiivsed impulsid. 29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon? Diood on mittelineaarne element, mille takistus sõltub temale rakendatud pinge polaarsusest ja suurusest. 30. Miks türistori võib nimetada ka juhitavaks dioodiks? Türistor on kolme pn-siirdega pooljuhtseadis, millel on kolm elektroodi: anood, katood ja tüürelektrood. Selle pingevoolu tunnusjoon on muudetav tüürsignaali toimel, mistõttu saab türistori päripingel avada tüürelektroodi läbiva vooluimpulsiga.
Strateegiline planeerimine ja analüütilised meetodid. 1969 Peter F. Drucker "The Age of Discontinuity" Lineaarsete arengute katkevus, ootamatud sündmused, vajadus innovatsioonidele 1980 Michael Porter "Competitive Strategy: Techniques for Analyzing Industries and Competitors" Kululiidri, fokuseerimise ja diferentseerimise strateegiad, viie konkurentsijõu analüüsimeetod 1975 (1982) Kenichi Ohmae "The Mind of Strategist" Strateegia on irratsionaalne ja mittelineaarne. 1994 Gary Hameli ja C. K. Prahaladi "Competing for the Future" Strat. on õppimise ja avastamise protsessi tulemus 1994 Henry Minzberg "The Rise and Fall of Strategic Planning" Strateegia on süntees. Strat. väljatöötamiseks on vaja loovust ja intuitsiooni Strateegilise juhtimise koolkonnad 1. Disain 6. Õppimine 2. Planeerimine 7. Võim 3. Positsioneerimine 8. Kultuur 4. Ettevõtluse 9. Keskkond 5. Kognitiivne 10.Konfiguratsioon
Rastergraafika (raster graphics) Raalgraafika, mille puhul pilt koosneb ridade ja veergudena paiknevate pikslite massiivist. Vektorgraafika (vector graphics) kuva esitatakse vektorkogumina; graafilise teabe esitus objektihulgana. Rastergraafika pildi põhiparameetrid Resolutsioon/tihedus/eraldusvõime Resolutsiooni mõõtmise ühikuks on punktide arv tolli ehk dpi, dots per inch. Mida suurem on resolutsioon, seda kvaliteetsem pilt. Samas aga suureneb resolutsiooni tõustes pildifaili suurus. Resolutsiooni vaadeldakse tavaliselt skaneerimise ja printimise juures. Suurus pikslite arvuna Pildi suurus ekraanipikslite arvuna. Tavaliselt esitatakse see parameeter pildi küljepikkuste korrutisena, s.t kui pildi ühe külje pikkus on 80 pikselit ja teise külje pikkus 600 pikselit, siis suurus pikselite arvuna on 800x600. Värvisügavus Näitab seda, mittu bitti graafikamälu on vajalik ühe pikseli värvi kirjeldamiseks. · 1 bit-2 värvi · 2bit-4...
Neid jaotatakse vastavalt tööreziimidele: 1) Staatilised karakteristikud kirjeldavad staatilisi reziime ja näitavad kuidas sõltub väljundsignaal sisendsignaalist staatilises süsteemis. Neid võib ette anda võrrandi abil, tabeli abil, graafikute abil. a) XV=K* XS XV=C* XS2 b) XS 0 2 3 4 XV 0 4 6 8 c) Mittelineaarne Piiratud lineaarsusega AB lineaarne osa Järsult mittelineaarne Kui elemendil on lineaarne karakteristik siis nimetatakse seda lineaarseks elemendiks. Kui automaatika süsteem koosneb ainult lineaarsetest elementidest, siis on see süsteem lineaarne süsteem. Lineaarse süsteemi jaoks on välja töötatud arvutusmeetodid ja neid on küllaltki lihtne arvutada. Kui süsteemis on kasvõi üks mittelineaarne element, siis sellist süsteemi nimetatakse mittelineaarseks süsteemiks. Nende arvutus on raskendatud, selleks kasutatakse graafilisi
Neid jaotatakse vastavalt tööreziimidele: 1) Staatilised karakteristikud kirjeldavad staatilisi reziime ja näitavad kuidas sõltub väljundsignaal sisendsignaalist staatilises süsteemis. Neid võib ette anda võrrandi abil, tabeli abil, graafikute abil. a) XV=K* XS XV=C* XS2 b) XS 0 2 3 4 XV 0 4 6 8 c) Mittelineaarne Piiratud lineaarsusega AB lineaarne osa Järsult mittelineaarne Kui elemendil on lineaarne karakteristik siis nimetatakse seda lineaarseks elemendiks. Kui automaatika süsteem koosneb ainult lineaarsetest elementidest, siis on see süsteem lineaarne süsteem. Lineaarse süsteemi jaoks on välja töötatud arvutusmeetodid ja neid on küllaltki lihtne arvutada. Kui süsteemis on kasvõi üks mittelineaarne element, siis sellist süsteemi nimetatakse mittelineaarseks süsteemiks. Nende arvutus on raskendatud, selleks kasutatakse graafilisi
kasutamise eeldused. Mudel 2: y = 0 + 1x1 + 2x12 erinevad, st kas sõltuvus on lineaarne või Nende eelduste kehtimist tuleb kontrollida! mittelineaarne? Selleks on mitmesugused testid. Nullhüpotees ja sisukas hüpotees Statistiline kriteerium ja teststatistik · Nullhüpotees: miski võrdub millegagi (erinevus on null) kogumi keskväärtus = 0 kogumi A keskväärtus = kogumi B keskväärtus · Otsustamiseks vajaliku statistilise kriteeriumi
kõige tuntum; minimeeritakse hälvete ruutude summat (residuals): ui = yi - y^i · lineaarne mudel: harilik vähimruutude meetod OLS (Ordinary Least Vähimruutude meetod: regressioonmudeli parameetrite hinnangud Squares); leitakse nii, et jääkide ruutude summa on minimaalne. · mittelineaarne mudel: mittelineaarne vähimruutude meetod NLS n (Nonlinear Least Squares); · teatud juhtudel üldistatud vähimruutude meetod GLS (Generalized ui =1 2
seoseid, lähenemisviise ja tervikut 3. Kuula teiste lugusid sama teema kohta. Uuri, milliseid vigu on nad teinud ja küsi, kuidas nad oma vigu on parandanud. 4. Tee oma järeldused ja kokkuvõtted sellest, mida saad teistelt õppida 5. Seosta kuuldu oma olukorraga, probleemiga ning analüüsi teistelt õpitut seoses oma kogemustega 6. Tee selge plaan ja kujutle elavalt, kuidas käituksid edaspidi samalaadsetes olukordades Tervikust lähtumise teooria: mittelineaarne, põimunud ja tegevusele suunatud protsess · Mõtle tootele, teenusele, protsessile organisatsioonis, mis peaks olema efektiivsem, kasumlikum, huvitavam, parem ning sõnasta see ümber: soovin leida uue tee, selleks et ... · Rända kujutlustes aega ja olukorda, kui mõtled loovalt ... Kes sa oled, kuidas mõtled ja toimid ... Kujutle, et oled sihi saavutanud. · Kujutle, et oled saavutanud oma eesmärgi: vaata seda nagu filmilinti ja kujutle, kuidas
1ks, väärtustub ka funktsioon ise 1ks. Loogikafunktsioonide täielikud süsteemid. Baasid Baas: minimaalne täielik loogikafunktsioonide süsteem Loogikafunktsioonide täielik süsteem: loogikafunktsioonide süsteem, mille abil on võimalik kujutada suvalise keerukusega loogikafunktsiooni Täielikkuse kriteerium: loogika funktsioonide süsteem on täielik, kui ta sisaldab vähemalt ühte igast järgnevast funktsioonist: 0 mittesäilitav, 1 mittesäilitav, mittepööratav, mittemonotoonne, mittelineaarne **** Graafid Graaf: objektidevaheliste seoste joonismudel, mis koosneb tippudest ja kaartest. Orienteerimata graaf: kõik kaared suunamata, neid tähistatakse harilike joontega Orienteeritud graaf: kõik kaared suunatud, neid tähistatakse nooltega Ahel: tee orienteerimata graafis Alamgraaf: graaf on mingi graafi alamgraaf, kui ta on selle graafi mingi taandatud graafi jääkgraaf Baas: selline minimaalne tippude osahulk, kus selle osahulga tippudest leidub tee selle graafi
Me ei vaata kontsentratsiooni vaid faasiruumi s.o. iga üksikut osakest liikumises. Jääs on osakesed kristalliliselt fikseeritud, vees on osakeste liikumisvõimalused suuremad, võimalikke olekuid rohkem ning ning nende jaotus on juhuslikum. Matemaatiliste mudelite klassifitseerimine Pidev diskreetne Lineaarne mittelineaarne Deterministlik stohhastiline Staatiline - dünaamiline Statsionaarne mudel kirjeldab süsteemi, kus süsteemi oleku (seisundi) parameetrid ei muutu, dünaamiline mudel aga süsteemi, kus oleku parameetrid muutuvad. statsionaarne dünaamiline Vaatleme tünnis olevat vett, kui süsteemi, mille oleku parameetriks on veetase (H) Sisse- ja Sisse- ja väljavool on väljavool on
2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagutatud segu. Pooljuht materjalid, traattakistused aga enamasti konstaan või nikroon TAKISTITE TUNNUSJOONED
1 dt 100 AH ( u (t ) - 25a 2 2 gH ) ( ) y (t ) = k1 u (t ) - k 2 y (t ) , kus k1 ja k 2 on konstandid: 1 k1 = =1 k 2 = 25a 2 2 gH 0,4 100 AH Seega kirjeldab süsteemi mittelineaarne diferentsiaalvõrrand: dy = u (t ) - 0,4 y (t ) mittelineaarse süsteemi mudel dt 68 Mittelineaarset süsteemi saab analüüsida tasakaalupunktides punktides, kus siirdeprotsess dy stabiliseerub. Antud juhul = 0. See tähendab, et antud konstantse sisendi u 0 (sisendvoo) dt
vordlemisi keeruline modelleerida. Moned sellised protsessid kulgetombejoud; maavarinad, maalihked voi vulkaanipursked; (nahtused): Vaga muutlikud hudrometeoroloogilised tingimused; merel liikuvad laevad. Avamerel on peamised lained tuulelained Eelmisest tulenevalt veetaseme korgseisude, tormilainetuse, (aga ka laevade poolt tekitatud lained). Muud lained on upwellingute esinemise, sette transpordi jne. mittelineaarne margatavad pohiliselt ainult rannikupiirkondades. Otsese tuule iseloom; Soolase vee sissevool Laanemerre; moju all tekkivad lained on sundvonkumised, peale tuule moju Segunemistingimused; Jaa esinemine; Okosusteemi kaitumine lakkamist on tegemist veepinna vabavonkumistega (nimetatakse (vetikate oitsengud jne). Laanemere kaitseks on loodud ummiklaineks). Ohureostus laevadelt. Laevadelt tuleva
aeglaselt muutuvaks alalisvooluks või pingeks. Muundamiseks kasutatakse peamiselt alaldeid või soojuslike süsteeme. Alaldiga mõõteriistad. Vahelduvvoolu alaldamiseks kasutatakse selliste mõõteriistade puhul poolperiood- või täisperioodalaldeid. Termoelektriliste mõõteriistade põhilised eelised on • piisavalt suur mõõtetäpsus laias sagedusdiapasoonis • võimalus mõõta mittesiinuselisi signaale. Puudusteks on • väike ülekoormatavus, • suur omatarve, • mittelineaarne skaala. Elektromagnetilised mõõteriistad Elektromagnetilistes mõõteriistades läbib mõõdetav vool liikumatu mähise, tekitades sellega magnetvälja. Selle tulemusena hakkab pehmest ferromagnetilisest materjalist südamikule mõjuma jõud, kutsudes esile selle liikumise, mille suurus sõltub mõõdetava voolu suurusest. Elektromagnetilise mõõteriista põhielemendid Liikuv ferromagnetiline südamik kinnitatakse ekstsentriliselt osutiga ühisele teljele.
Laseri abil on võimalik teha isegi neljakandilisi auke. Erinevalt teistest lõiketööriistadest pole laserit vaja teritada ning võimas kiir ei jäta räsitud servasid enga liigselt sulanud metalli tükikesi. Tänapäeval on raske leida füüsikaharu, mille arendamises sel või teisel kombel ei osaleks laserid või vähemasti nendega seotud ideed. Laserite tulekuda astus vana klassikaline, justkui ammu lõplikult valmis teadusharu optika uude ajastusse, sündis mittelineaarne optika. Lasereid kasutatakse veel ka sellistes õppeainetes nagu seda on keemia ja bioloogia. [,,Laserid" lk.12-13 ; Füüsika õpik lk. 90-91] Laserist meelelahutaja Üks väheseid võimalusi laserkiirt oma silmaga näha avaneb inimestel suurte muusikaürituste puhul. Pliiatsijämedused mitmevärvilised valguskiirte kimbud sähvivaid kontsertidel muusikaga ühes taktis kõrgel pealtvaatajate peade kohal.( joon.5 ) Vaatemängud, kus kasutatakse lasereid, on alati hoolikalt läbi mõeldud
(nt tuletõrje automaatne signalisatsioon + sprinklersüsteem) Automatiseeritud juhtimine. Osaline seadme automatiseerimine on selline, kus reguleerimisobjekt mõni üksik protsess on automatiseeritud. Seadme kompleksne (ka poolautomaatne) automatiseerimine on selline, kus ainult käivitamine ja seiskamine ja reziimide muutmine toimub käsitsi, kõik ülejäänud protsessid on automatiseeritud. 4.Automaatsüsteemide elementide karakteristikud. Staatiline karakteristik. Lineaarne ja mittelineaarne karakteristik. Elemendi ülekandetegur või võimendustegur. Anduri tundlikkus. Väljundsignaali sõltuvuse graafiline kujutamine sisendsignaalist püsiväärtusel nimetatakse staatiliseks karakteristikuks. a) Lineaarne karakteristik b) Mitte lineaarne karakteristik c) Elemendi ebatundlikuse
eemaldamise puhul vajadus abiviida järele; viidad peaks jooksma tagurpidi, et saaks ka elemente eemaldada algusest). 8. Puu. Üldine puu. Kahendpuu. Järjestatud ja järjestamata puu. Puuga seotud mõisted. Puude ülesmärkimine sulgavaldisena ja Dewey kümnendesitusena. Puu läbimise järjekorrad (pre-, post- ja inorder). Puu realiseerimine arvutis. Puu – Mittelineaarne andmestruktuur; üks või mitu tippu; teistest erinev tipp ehk juur; teised tipud jagunevad alampuudeks. Üldine puu – mittelineaarne andmestruktuur, mis koosneb tippudest & kaartest. Andmed paigutatakse tippudesse. Kahendpuu – igal tipul max. kaks alampuud; range vahe vasak- ja parempoolsel alampuul. Järjestatud puu – ühe tipu järglaste järjestus on oluline; räägitakse esimesest, teisest, kolmandast pojast.
x x & Safrn ] q x pj x p q p 2 2 Sj,o ] ij i 1 i 1 i 1 Fyf,k = s2afrn / s2jcn > s2jcn ] Sjcn / p (q-1), s2afrn ] Safrn / (p-1) 52. Regressioonanalüüs y = +x+; y a^1 b^1 x 53. Lineaarne korrelatsioon. Mittelineaarne korrelatsioon. Tasemeline korrelatsioon rxy xi x y i y n x y yx = Ax2 + Bx + C. Kaks taset andmeid. Spearman taseme korrelatsiooni koefitsient 6 d i2 B 1 n3 3 54. Paari regressiooni arvutamine vähimruutude meetodil. Meetodi hälbed x'i = xj - x; y'i = yj - y, b = x'i y'i / (x'i)2; x'i y'i = xi yi - n x y; (x'i)2 = (xi)2 - n x2. Dispersioon s2b= s2 / (x'i)2; s2a=
Suhteline pikenemine punktis Muutuv N u C - u B du = lim = = u (x ) Muutuv A l BC 0 x C - x B dx x Mittelineaarne u Joonis 9.5 Tõmbe ja surve (pikke) põhivõrrand: = u (punkti siirde tuletis võrdub tema suhtelise joondeformatsiooniga) · punkti siirde Varda punkti 1 N
põlvkondadeks 7. Iseloomustage I põlvkonna biokütuseid etanooli ja metanooli. Toodetakse suhkruroost, suhkrupeedist suhkrute otsesel kaaritamisel alkoholiks; puidust, viljast, kartulist 8. Miks enamus mootorikütuseks mõeldud etanoolist ja metanoolist Euroopas töödeldakse ümber etüül-tert-butüüleetriks ja metüül-tert-butüüleetriks? nad on vähem lenduvad kuid oktaaniarv on siiski kõrge 9. Mis on kütusesegude mittelineaarne ehk mitteaditiivne käitumine? Millised kütustesegud nii käituvad? Kas see nähtus tekitab probleeme? a)Nende segude aururohud ei ole summeeruvad kahe kutuseosana. b)Etanool- bensiin segud. c)See pohjustab probleeme segude hoiustamisel ja ka kutuse kasutamisel. 10. Nimeta naftakütuste segusid etanooliga ja autonoomseid etanooli kütuseid ottomootorite ja diiselmootorite jaoks. E85, E36, E52 11. Kas on kasutusel segud vettsisaldava etanooliga? Mis mootorites
• Plaanivahetus olgu nähtamatu. • Monteeritavus Telgjas järjepidevus — ühe ja sama sündmuse kaht järjestikust momenti Liikumispõhine järjepidevus — esimeses plaanis omistatakse liikumisele; määratletakse suund ja kiirus Teopõhine järjepidavus Pilgupõhine järjepidavus — esimeses plaanis miski, mis osutab Algselt lõigati filmilinti käsitsi: • Lineaarne — mehaaniline montaaž, kõik tuleb teha järjest, parandada pole võimalik • Mittelineaarne — tänapäeval kasutusel, montaažitööd saab hiljem parandada Taustatekst ja tsitaat on kaks eri helikeskkonda: • Kestvus → tähelepanuvõime → 40 sec • Signaal → taust → kaja • Kaja on raske eemaldada, kerge lisada ———————————————————- Visuaalne narratiiv: Narratiiv — suhestumine (luuakse seoste kimp) Narratus — jutustamine Narratiiv on kultuuriline artefakt:
Sest eri kihid ei saa vabalt paisuda ega kahaneda. Takistus on ees. Laminaadid väsivad nagu metalgi. Pidev mikrokahjustumine ja selle toimel lõpuks purunemine. Kui koormus(temperatuur + niiskus) langeb maatriksile siis pole väsimus nii oluliselt mõjutatud kui see langeb kiule. Klaaskiu lineaarne väsimustugevus 100 000 tsükli kanti. Süsinik 1 000 000 tsükli kanti. See tähendab et peale seda algab mittelineaarne väsimus deformatsioon ja deforamtsioon kiireneb oluliselt. Aramiidkiud väsib juba neljakohalise arvu tüsklite korral. 7
klemmide pingega. [ J/C ] Lühisvool on vool, kus välisahela takistus läheneb nullile. Vooluallika sisetakistuseks nim. takistuse dimensiooniga suurust, mis arvuliselt võrdub elektromotoorjõu ja lühisvoolu tugevuse suhtega. I= R+r [vaata | 2. Seos pinge ja voolu vahel lineaarses ja mittelineaarses ahelas. muuda] Lineaarne ahel. Ohmi seadus. Mittelineaarne ahel. Diferentsiaalne ja integraalne takistus. Lineaarne ahel. Lineaarne ahel on selline vooluahel, kus vool on võrdeline rakendatud pingega. i=g*v kus g on juhtivus. Lineaarse ahela takistus ei tohi muutuda ( R = const) Ohmi seadus. Vool juhtmes on võrdeline pingega juhtme otstel. Võrdeteguriks on juhtivus: I=g*v Sellele järeldusele tuli saksa füüsik Georg Simon Ohm (1787-1854) oma katsete tulemusena, kui ta 1826
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1. püsitakistiteks, mille taskistus on kindla suurusega ja lubatud ta...
· 0 A elastsed deformatsioonid ja lineaarne sõltuvus koormuse F ja deformatsiooni l vahel (kehtib Hooke'i seadus): Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus · AB elastsed deformatsioonid, kuid mittelineaarne sõltuvus koormuse F ja deformatsiooni l vahel, esmased plastsed deformatsioonid; Ülemine elastsuspiir ReH ehk, pinge (punkt B), mille ületamisel algab materjali voolamine Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge (punkt B),
1. Mis on staat anal, võrdl staat anal, dünaamiline anal, mis on eesmärgiks? *Staatilises e. tasakaaalu analüüsis on valitud muutujate väärtused sellised, et süsteemi seisund säilub (s.t. puudub tendents muutuda). Tasakaal ei ole tingimata ideaalne seis. Osaline turutasakaal (lineaarne & mittelineaarne mudel), üldine turutasakaal. *Võrdlevstaatiline analüüs tegeleb erinevate tasakaalu seisundite võrldemisega (vastab erinevate parameetrite ja välimuutujate komplektidele). Kui mingi parameeter või välimuutuja muutub, läheb süsteem tasakaalust välja, siis võrreldakse uut ja vana. VSA on kvalitatiivne või kvantitatiivne. Peaülesanne leida sisemuutujate muudumäärad sõltuvalt parameetri või välimuutuja muutudst.
pinge. See tagsiside on negatiivne, sest ta toimib inventeerivas sisendis. Kuna Op mitte inventeerivale sisendile, siis tekkib positiivne tagasiside. Lülituses on ka teine võimendi püüab alati omandada olekut, kus sisendite vaheline pinge on 0 ja kuna tagasiside ahel, mis on negatiivne tagasiside ja mis on mittelineaarne LC-generaatorid : inventeerival võimendil on mitteinventeeriv sisend maandatud, siis tekkib inventeerivas LC-generaator kujutab endast võimendus astet, mille koormuseks kollektor ahelas on sisendis virtuaalne maa, see tähendab selle sisendi pinge maa suhtes on peaaegu 0. võnkering. Lisaks sellele on selles võimendus astmes tekkitatud positiivne tagasiside.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
