Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Mitte jõus pole tõde, vaid tões on jõud"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jõus, olukordi, peitu, uskuma, ekslik, armee, sajandeid, loobuma, rahvad, pannud, korraldama, uskuda, afganistanis, vägivallaga, haruldane, avalikes, tugevusega, leidmata, poliitikud, ausad, elades, tahestahtmata, piisabTõde ei leia vägivallaga Elus tuleb tihti ette olukordi, kus peale jääb see, kes on tugevam. Minevikku tagasi vaadates leidub küllalt näiteid, kus eesmärgi saavutamiseks kasutatakse jõudu. Oma tahtmisi surutakse peale vägivallaga. Nii on ka tänapäeval- inimesed arvavad, et kui nad on tugevamad, on neil õigus. Paljud riigid sõdivad territooriumi ja võimu pärast. Eestlasedki mäletavad veel aega, mil kodumaa oli võõrvõimu all. Ahnusest ja võimuihast tekkinud konflikte ei suudetud rahumeelselt lahendada. NSV Liidu väed
Liis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi." Autor selgitab teoses seda, et elus pole vaja esitada iga asja kohta küsimusi, tuleb olla ükskõiksem. Inimesed ei tohiks karta keelatud vilju. Alati peab olema valmis millekski, mida ei tohiks eales ettegi kujutada. Need kes vastavad neile kõigile tingimustele, on raamatu lugemiseks valmis, ülejäänud on autori sõnul tähtsusetud-lihtsalt inimkond. Nietzsche seadi
52. Kui üks ei taha, siis kaks ei saa vaielda. 53. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. 54. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad. 55. Tõeline tsivilisatsioon on see, kus iga mees annab ka kõigile teistele needsamad õigused, mis ta enesele nõuab. 56. Üks küpsuse märke on võime tunda end mugavalt inimeste seas, kes on meist erinevad. 57. Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada. 58. Mitte vanne ei pane meest uskuma, vaid mees vannet. 59. Sõbrad võivad tulla ja minna, kuid vaenlased kogunevad. 60. Kuulsus pole surematus, samamoodi nagu inimesest jäänud jälg pole tema juuresolek. 61. Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. 62. Mida me saame kergelt, seda me ka hindame vähe. 63. Me oleme kõik võhikud, ainult erinevates valdkondades. 64. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. 65. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 66
teise vaadet, sest nad on kindlad, et nende tõde on see õige. Kuigi tegelikult võib mõlemail õigus olla. Külavanem Johannes arvab ühtemoodi, sest tema on elanud ühes ühiskonnas, Leemet aga teistmoodi, sest tema on elanud teises ühiskonnas. Arvamuste kokkupõrge. Sellepärast ei tohi meiegi hukka mõista näiteks inimesi, kes uskusid natsireziimi. Neile tehti lihtsalt ajupesu ning nad uskusid siiralt, et see ongi õige. Kui sulle sisendatakse piisavalt kaua midagi, siis sa hakkadki seda uskuma ja ei mõtlegi, et see võiks vale olla. 13. Tüüpiline eestlaste alaväärsuskompleks ,,Miks te neid kuulate?" küsisin mina. ,,Kuidas siis?" imestas Jaakop. ,,Nemad on ju võõralt maalt tulnud, nemad teavad paremini, kuidas maailma asjad on seatud. Nemad ikka peavad meid kamandama, mitte meie neid. Meie tulime ju alles äsja metsast välja mida meil neile õpetada on?" Tüüpiline eestlaslik alaväärsuskompleks tänu meie pikale orjapõlvele. Meile on juba
edendamisel. Aukartuselu ees nõuab peamiselt sedasama, mis armastuseetikagi.Ainult, et aukartus elu ees annab armastuskäsu õhjenduse ja nõuab kaastunnet kõikide elusolendite vastu. Veel peab märkima, et armastuseetika õpetab meile õiget suhtumist ainult teistesse, aga mitte iseendasse Armastuseetikas ei saa tuletada õiglusnõuet, üht eetilise isiksuse põhielementi. Tegelikult aga nõuab aukartus, millega me iseenda eksistentsi peamesuhtuma, meid alati iseendale truuks jääma - loobuma tesklusest, millest meil ühes või teises olukorras kasu võiks olla, mitte alla vanduma võitluses täiesti õiglaseks jäämise eest. Ainult aukartusel elu ees põhinev eetika on täielik. Ta on seda igas suhtes. Eetika, mis käsitleb ainult inimese suhtumist kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline. Juba hakatakse tunnistama, et aukartusel elu ees põhinev eetika, mis nõuab headust kõikide elusolendite vastu, vastab mõtleva inimes loomulikule tunnetusele.
Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad. Tõeline tsivilisatsioon on see, kus iga mees annab ka kõigile teistele needsamad õigused, mis ta enesele nõuab. Üks küpsuse märke on võime tunda end mugavalt inimeste seas, kes on meist erinevad. Kergem on oma põhimõtete eest võidelda kui nende järgi elada. Mitte vanne ei pane meest uskuma, vaid mees vannet. Sõbrad võivad tulla ja minna, kuid vaenlased kogunevad. Kuulsus pole surematus, samamoodi nagu inimesest jäänud jälg pole tema juuresolek. Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. Mida me saame kergelt, seda me ka hindame vähe. Me oleme kõik võhikud, ainult erinevates valdkondades. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist.
juurdepääsuks võimule struktuurijärgne positsioon. Seda nimetataksegi seaduslikuks võimuks. See kujutab endast ametlikku õigust kontrollida ja kasutada organisatsiooni ressursse (7). Võimupositsioonid kätkevad endas nii hirmul kui ka premeerimisel rajanevat võimu. Seaduslik võim on siiski laiem mõiste. Eriti tähendab see aga organisatsiooni liikmete poolt positsioonist tulenevate õiguste aktsepteerimist. Kui koolidirektorid, pangapresidendid või armee ohvitserid midagi räägivad (eeldades, et nende määrusi ning arvamusi võetakse vastavalt nende ametipositsioonile), siis õpetajad, tellerid või leitnandid tavaliselt kuuletuvad ja täidavad käsku (7). 1.1.5 Informatsioonil rajanev võim Neljas ametliku võimu allikas informatsioonil rajanev võim tuleneb juurdepääsust infole ja kontrollist selle üle. Inimesed organisatsioonis, kellel on teiste jaoks vajalikke andmeid või teadmisi, võivad muuta nad endast sõltuvaks
Leiab, et õnnetused ja hädad sunnivad inimesi välja mõtlema, et taevas on täiuslik riik. Mida vaesemad inimesed, seda rikkam taevariik ja vastupidi. Kõik mida inimene ideelisel pinnal usub olevat, on inimese omalooming. Inimeste põhiline olemus on kehaline olemus. Inimene on tema keha. Kehad ja aistingud on filosoofia eelduseks. Ta ei väida, et religioon ei paku inimesele õnnetunnet. Aga leiab, et kui inimesed lõpuks lõpetaksid uskumisse jumalasse, hakkaks nad uskuma endasse ja siis kaoks tõeline kurjus. Tõeline humanism, viib lõpuks armastava ideaalse ühiskonnani. Tema ideed võetakse Saksamaalt üle. Karl Marx (1818-1883) Rahvuselt juut, aga polnud judaist. Tema isa oli advokaat. Marx õppis ka alguses õigust, aga siis läks Berliini filo õppima. Hegeli filo elas seal veel, kuigi mees oli ise 5 aastat juba kutu. Võttis Hegeli idealismi ja pani materialismi keelde. Usub et on maailmal olemas suur plaan. Dialektik. Materialist
arvamustega, mis ei ole täiesti kindlad ja kaheldamatud, kui ilmselt vääratega, siis piisab kõikide arvamuste tagasilükkamiseks sellest, kui ma leian igas arvamuses mingi põhjuse kahelda. Ja seetõttu pole tarviski iga arvamust eraldi läbi vaadata, mis oleks lõputu töö; vaid kuna aluste õõnestamisel variseb iseenesest kokku kõik, mis nendele on rajatud, ründan ma kohe põhialuseid, millele tugines kõik see, mida ma kunagi uskuma jäin." (II;1643) Nende kahe lausega ütleb Descarte välja ilmselge tõe. Ükskõik mis valdkonnas piisab kogu süsteemi kokkukukkumiseks alustalade purustamisest, olgu selleks siis materiaalne maailm (vundamenti lõhkudes vajub maja kokku) või vaimne maailm ( võta inimeselt tema usk ja ta 6 kaotab kõik) Descartest oli väga julge samm hakata lammutama oma teadmiste ja uskumuste põhialuseid
saama o Seneca väidab, et filosoofia orjamine ongi vabadus. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus. Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, ta seisneb tegudes (mitte sõnades), ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime; ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) o Ma nõustun sellega, et mida rohkem inimesel on, seda rohkem ta hakkab tahtma
tegutsemise inimkonna hüvanguks. Nii otsustabki Jeesus jääda truuks oma missioonile, tegutseda kooskõlas Jumala tahtega ja õpetada inimesi. Piibel arendab edasi vana vastuolu, mis sai alguse Jumala ja Luciferi vahel enne maailma loomist, andes seda edasi veidi teisel viisil ja lihtinimesele kergemini mõistetavas kontekstis. Raamatute Raamatu mõjutusi leidub ka hilisemates kirjandusteostes. Piiblist inspireeritud autorid kujutasid Jeesuse katsumustega sarnaseid olukordi tihti ka tavainimeste elus. Sealgi on esiplaanil valik Saatana ja Jumala vahel ning küsimus, kas peategelane suudab jääda kindlaks oma seisukohtadele. Loomulikult polnud lihtsurelik tolleaegsete kirjanike jaoks Jumala pojaga võrreldav ja raamatukangelased ei suutnud ahvatlustele kuigi edukalt vastu seista. Eriti levinud oli selline kujutamisviis keskajal, mil Kurat esines keelatud lihalike naudingute võimendajana, tahtes vastu vaid inimese surematut hinge.
7 Tõde ja Õiguse rikkalikus ideestikus aitavad meil orienteeruda kirjaniku enda sõnavõtud ja näpunäited, mida ta oma südamelähedasema teose mõistmiseks on ohtramalt jaganud kui ühegi teise raamatu puhul. Kirjanik on püüdnud käsitleda neid põhilisi probleeme ja ideid, millega kõik inimesed ja kõik rahvad oma eluvõitluses paratamatult kokku puutuvad. Lühidalt kokkuvõttes, kirjutab A. H. Tammsaare, kujutab "Tõe ja Õiguse" esimene anne võitlust maaga, teine võitlust jumalaga, kolmas võitlust ühiskonnaga, neljas võitlust iseendaga ja oma eluõnnega ja viies alistumist ( resignatsiooni) . Sellele olulist kättenäitavale mõttekäigule on A. H. Tammsaare täienduseks lisanud: Kuna
150/627 Kui me näeme kedagi, kes teeb midagi väga hästi, siis me sisimas loodame, et ka meie teeme seda väga hästi. 151/63 Kui last koguaeg kiidetakse, rikutakse tema tulevikku. 152/77 Uudishimu on rahuldus, et pärast seda kõike kõigiga jagada. 153/628 Me jjahime kuulsust nii väga, et oleksime selle nimel kõike tegema. 252/821 Harjumus muudab meie tõestused elavaks. Me oleme harjunud midagi uskuma ja midagi tegema. Me enam ei mõtle sellele, vaid me teeme kohe. Kui vaim hakkab aru saama, kus on tõde, tuleb meil hakata teistmoodi end ümber harjutama. 253/183 Ilma mõistuseta pole midagi. 365/756 Mõtlemine on suursugusemaid ja samas ka naeruväärsemaid asju üldse. 366/48 Jumalat ei häiri mitte ükski suursugune lärm, kuid kui pisikene rääkimine või piuksatus tema kõrval on, siis ei suuda keegi enam selgelt mõelda
maailma ja elamise alus. Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset ja õpetab eluga hakkama saama o Seneca väidab, et orjates filosoofia saamegi vabaduse. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus. Filosoofia ei ole levinud oskustöö, see seisneb tegudes (mitte sõnades), vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu ja reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mida mitte. Ilma filosoofiata ei saa mitte keegi elada kindlalt; iga tund loob olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida. Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale ja saatusele kuuletuma- õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) o Nõustun sellega, et mida rohkem inimesel on, seda rohkem ta hakkab tahtma. Ainult hädavajalikuga leppiv inimene ei saagi mugavust hinnata, sest tal pole seda kunagi olnud
eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglas nõuab üldiste printsiipide olemasolu kirjanduses. Müüdižanris vormistatud tekstieripära on see, et üldistusaste peaks olema nii tugev, et see on inimeste jaoks tähendusrikas erinevatel aegadel; intensiivne, tundetihe, ühelt poolt realistlik ning teiselt fantaasiat kaasav kirjeldus. Kogu Tuglase novellikogu iseloomustab müüdilisus. Selle
sotsiaalne kuid, teisele osapoolele võib see tunduda aga täiesti vastuvõetamatu ja labane. Tihtipeale ei pruugi me aru saada, et oleme langenud mõne inimesega konflikti. Me ei suuda tajuda enese ja teise osapoole emotsioone ja kehakeelt mis viitavad aga pidevalt häirivusele, teiste ideede maha surumisele ehk suhtlus probleemile. Kindlasti on paljude suhte probleemide põhjuseks erinevate ajastute inimesed kes analüüsivad ja põhjendavad erinevaid olukordi erinevalt. Kultuuriliesd erinevused nagu usutunnistus, rass, klass, keel ja sugu võivad olla inimestele suurteks konflikti põhjustajateks, sest erinevates kultuurides mõistetakse liigutusi ja verbaalset väljendust erinevalt. Oma kursusetöös uurin ma mis see suhtlus ja suhte probleemid täpsemalt on. Uurin täpsemalt mis on konfliktide põhi tekkitajad, kuidas neid ära tunda ja kuidas antud suhtlemisprobleeme lahendada
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida
Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. Nt: 2+4=6 7. Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse kolme komponenti: Tõesuse tingimus ehk midagi teada, peab see juba nii olema/ olema juhtunud (keegi gripis ja ma tean et on haige). Uskumise tingimus ehk et teada pean ka uskuma/omaks võtma/ aktsepteerima (et teada et keegi on haige pean ma ka uskuma et ta on haige). Õigustatuse tingimus ehk uskumus/omaks võtmine peab olema õigustatud. 8. Traditsioonilse määratluse õigustatuse tingimus: uskumus mingist teadmisest peab olema õigustatud ehk ei tohi olla külajutt 9. Kriitika traditsioonilisele teadmiskäsitlusele: Eksami küsimuse täppi panemine, kuigi ise ei olnud kindel/ ei uskunud et see on õige vastus. Maja maha põlemisel ei taha seda uskuda, kuigi see on tõsi. 10
Rooma juristid allutasid nii inimese kui ka kõik teised loomad mingit vahet tegemata ühele ja samale loomuseadusele, sest nad pidasid selle mõistega silmas seadust, mille loodus on iseendale peale sundinud, mitte inimesele ette kirjutanud; või pigem isegi selle erilise tähenduse tõttu, mille nad omistasid sõnale seadus: näib, nagu pidanuks nad seda vaid nende üldiste suhete väljenduseks, mille loodus on kõigi elusolendite vahel nende ühise säilimise tagamiseks maksma pannud. Kuid uue aja inimeste arvates kehtib loomuseadus ainult mõistusega looma, see tähendab, inimese puhul, sest nende jaoks tähistab sõna seadus üksnes reeglit, mis on ette kirjutatud moraalsele, see tähendab, intelligentsele ja vabale olevusele, vaadelduna suhetes teiste olevustega. Ent igaüks määratleb seda seadust isemoodi ja kõik põhjendavad seda nii metafüüsiliste printsiipidega, et isegi meie seas leidub väga vähe inimesi, kes suudavad neid printsiipe mõista, rääkimata 3
Selgitage tema mõtet. Epikurose arvates pole põhjust jumalaid karta. Epikurose kohaselt on jumalad väljaspool meie maailma ülima õnne seisundis viibivad olendid, keda ei huvita maisesse ellu sekkumine. 22. Kas Epikurose arvates peaks igast kannatusest hoiduma ja iga naudingu poole püüdlema? Selgitage. Epikurose arvates ei peaks igast kannatusest hoiduma, sest kui kannatusele järgneb suurem nauding siis on see kannatus väärt läbielamist. Epikurose arvates ei peaks loobuma sellisest naudingust, millele järgneb suurem kannatus. 23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24
Selgitage tema mõtet. Epikurose arvates pole põhjust jumalaid karta. Epikurose kohaselt on jumalad väljaspool meie maailma ülima õnne seisundis viibivad olendid, keda ei huvita maisesse ellu sekkumine. 22. Kas Epikurose arvates peaks igast kannatusest hoiduma ja iga naudingu poole püüdlema? Selgitage. Epikurose arvates ei peaks igast kannatusest hoiduma, sest kui kannatusele järgneb suurem nauding siis on see kannatus väärt läbielamist. Epikurose arvates ei peaks loobuma sellisest naudingust, millele järgneb suurem kannatus. 23. Selgitage, kuidas viib skeptikute propageeritud otsustest hoidumine hingerahu ja häirimatuseni. Skeptikute idee seisnes selles, et mitte kunagi väita midagi asjade tegeliku olemuse kohta vaid väita ainult seda, mis neile tundus. Sellest tulenevalt ei ole alust väita, et miski tegelikult halb või hea oleks ja seega pole mingit vahet mis edaspidi juhtub, kuna kõik on ühteviisi neutraalne (ei hea ega halb). 24
MIKS? Teaduslik pilt toetub eksperimentaalsetele testidele ning tõendusmaterjalile. Ilmnev pilt põhineb eelarvamustelning meie ülesehitusest tingitud illusoorsetel arusaamadel. 2. Ilmnev pilt kujutab seda, mis on tõeliselt olemas, teaduslik pilt on illusoorne. MIKS? Ilmnev pilt põhineb (igapäevasel) kogemusel, mida peab vältimatult eeldama ka teaduslik pilt. Kui teaduslik ettekujutus maailmast satub vastuollu ilmneva pildiga, siis see ettekujutus on ekslik. Kui loobuda ilmnevast pildist, siis kaotab ka teaduslik pilt oma põhja. 3. Mõlemad pildid on õiged, ent üks (ilmnev pilt) taandubteisele (teaduslikule pildile). MIKS? Sest me saame taandada ilmneva pildi elemente teadusliku pildi elementidele (nt taandada lauad elementaarosakeste kooslustele) 4. Mõlemad pildid on õiged, ent nad pole võrreldavad (ning seega ei vastandu üksteisele). MIKS? Pildid on mõisteskeemid, mille vahendusel me mõtleme maailmast.
Ma tean, et Eha Ehatamm on minu perearst. Teadmine II? 26.Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse põhimõisteid. Tõesuse tingimus, e semantiline, e. objektiivne tingimus seisneb selles, et midagi teada, peab midagi tõesti nii ka olema. Et ma võiksin teada, et A. on haige, peab A kõigepealt tõesti haige olema. Uskumuse tingimus, e psühholoogiline, e subjektiivne tingimus seisneb selles, et ma võin küll midagi teada, aga ma pean sellesse ka uskuma. Et ma võiksin teada, et A on haige, pean ka uskuma, et A on haige. Õigustatuse tingimus seisneb selles, et usk peab olema õigustatud ehk peame uskuma õigetel alustel. Oletame, et ma usun, et A on haige ja et see on tõsi. Aga kui minult küsitakse, kust ma oma teadmise olen saanud, ütlen, et ma nägin und, kus tundmatu hääl ütles selgelt: A on haige, siis see ei saa olla , sest hääled unenäost või kuulujutt ei saa olla teadmise
· Arv 7 ideede maailm · poriloik meeleline maailm · kodanik A õiglane tegu meeleline maailm · 50 kruvi, mis ma poest ostsin meeleline maailm · õiglus ideede maailm Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, · mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. · mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. · mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida · inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. · inimene on kunagi lugenud või kuulnud. · inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, · milles on kehastunud ilu/kaunidus · milles ei ole inetust
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel �
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) · "Elu ilma p
väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet I. Berlin: ei empiirilised ega formaalsed! olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks a) Empiirilis-faktilised küsimused *Miks valiti Barack Obama USA presidendiks? *Vastuse väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade saame vaatluse teel. Vastuseid ei pruugi olla kerge leida, aga me teame kust neid otsida. olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. b) Formaalsed küsimused *Palju on 9245,66+56-7000, 05? *Matemaatikas, loogikas, . Mis uskumuste süsteem? *Uskumuste süsteemi määratlemise probleem. *Kelle grammatikas, heraldikas, males
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.21 Minevikus ei lähe alati nii nagu oleks tahtnud, et oleks läinud ja siis tahab inimene mäletada seda paremana, kui see oli, aga kahjuks ei aita ka see. · ,,... ja Inge mäletas teda veel kaheteistkümneaastase poisina nutvat teiste päris süütu kiusamise puhul. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.30 Taaskohtumised toovad meelde minevikus olnud olukordi. · ,,Mälestuste nauding ... ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.108 Mälestused võivad pakkuda ka naudingut. · ,,Ei olnud ka ühtki mälestust koolimajast, millest teati ainult niipalju, et see oli ilma korstnata nagu kõik talumajadki. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.113 Olevikus elanud inimesed ei teadnud koolimajas muud, kui et see nägi välja samasugune kui talumaja.
(3) Filosoofia ei ole laialtlevinud oskustöö, temas pole midagi hooplevaks ettenäitamiseks. Ta ei seisne sõnades, vaid tegudes. Mitte selleks pole ta, et päev lobisedes mööda saaks ja igavus kaugeneks; ta vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu, reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mis tegemata jätta, istub tüüri juures, juhtides laeva läbi ähvardavate voogude. Ilma temata ei saa mitte keegi elada kartmatult ja kindlalt; iga tund loob loendamatu hulga olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida tuleb temalt. (4) Mõni ütleb: "Mis kasu on mul filosoofiast, kui on saatus? Mis kasu on temast, kui jumal valitseb maailma? Mis kasu on temast, kui juhus käsutab? Sest seda, mis teoks peab saama, ei saa muuta, ja mitte midagi ei saa ette võtta ettenähtamatu ärahoidmiseks; jumal kas ennetab minu otsust ning määrab ära, mida pean tegema, või ei luba saatus minul üldse midagi otsustada." (5) Mis sellest õige ka oleks,
Nietzsche sõnade järgi on ,,immoralist" see, kes mõtleb temaga sarnaselt ning eitab kehtivat kristlikku moraali. Inimtüübi kahene eitus. Immoralist seisab kristlikust moraalist kõrgemal. 26. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadendi tunnus on see, et ta valib alati iseennast kahjustavad vahendid, kuigi ta on rahulik ning haritud. Isiksuselt pessimistlik, leplik ning kaastundlik. Nietzsche tunneb, et on dekadentse inimese vastand. Füüsiliselt terve, tundub ta siiski enamikule vaimuhaige. 28
edu saavutanud? Sartre põhjendab seda sellega, et inimene on oma tegude summa, inimene pole midagi muud kui rida ettevõtmisi, neid ettevõtmisi moodustavate suhete kogum. Seega on inimesel on tegude kaudu vastutav selle ees, kes ta on, kuna ta ehitab end justkui üles oma tegude kaudu. Leian aga, et see idee pole nende inimeste suhtes õiglane, kes objektiivsetel põhjustel pole edu saavutanud, kuna tihti on elus olukordi, kus teed küll enda arvates õigeid tegusid/otsuseid, kuid need ei osutu siiski edutoovaks. 13. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega, kuna pole ühtki vahendit, mis kindlustaks meile õiged otsused, seega ei tee seda ka moraaliteooriad. Mitmed moraaliteooriad võivad
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KONFLIKTID Referaat Juhendaja: K. Altermann Mõdriku 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elu paratamatu osa. Olenemata sellest, kas tüli on suur või väike, mõjutab see osalisi igal juhul, tekitades ärritumist ning sageli ka verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Palju oleneb konfliktisituatsioonis osalevate inimeste iseloomust, kultuurilisest taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne inimene, satun aeg-ajalt konf
annaabi.ee 
