See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline p...
Mitmehäälse laulu liigid Esimesed näited mitmehäälsest kirku laulust on pärit 10.saj. üks teada olev mitmehäälne kirkulaul: 1. Organum-saatehääl(t)e kaasalaulmine gr. Koraalile 1.1. Paralleelorganum 1.2. Vaba organum Motett tekkis 13.saj. iga hääl motettis laulis erinevat teksti, erinevas keeles. Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad nim. Ploüfooniaks Missad Missa on jumala teenistuse põhivorm, mille toiminguid hakkati 4.-5. Saj. Saatma lauldega Missad osad jagunevad: · Adinaarium( muutumatud teksit, mis on kohustuslikud igal jumala teenistusel) · Propriumiks( need on muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri tähtpäevadele) Missade sõnade tekstid 1. Kyrie eleison (palvelaul) 2. Gloria in excelsis Deo (kiidulaul) 3. Credo in unum deum (usutunnistus) 4. Sanctus/benedictus (kiidulaul) püha, kiidetud olgu 5
mängida oskas (orel. klavessiin, klavikord), nii et ükski kaasaegne temaga v& otilde;istelda ei suutnud ega julgenudki. Armastas ka viiulit. Kirjutas Chaconne (vana hispaania tants pidevalt korduva teemaga), mis kuulu viiulisüiti. Palju on loonud ka Concerto Grosso'sid (nt. Kuus Brandenburgi kontserti). Seoses klaveri kasutu selevõtuga kirjutas Bach "Hästi Tempereeritud Klaver"-i 2 osa (á 24 prelüüdi ja fuugat). Kooriteosed on enamasti piiblitekstile- kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras kirikumuusikale esitatud range id nõudeid ja sai tihti etteheidete osaliseks, et missad ja passioonid on "ooperlikud". LOOMING: "Johannese passioon" "Matteuse passioon" "h-moll missa" ILMALIKEST TEOSTEST: "Kohvikantaat" "Külakantaat" Forte ja p iano ilmuvad tema teostes üleminekuta. Meeleolu ei muutu kogu teose või osa vältel. Muusika majesteetlikku voogu toetab kindlalt enamasti ühtlases rütmis liikuv bass. Bach ei käinud kordagi välismaal. Suri pimedana.
Giovanni Palestrina Giovanni Palestrina 1525 -1594 Sündis Rooma lähedal Palestrinas, nime sai selle linna järgi. Ema oli väga noor ning isa vana. Lapsepõlves laulis kirikukooris ja hiljem Roomas. 19a. algab tema organisti ja koorijuhi töö. 1551.a.saab ta töökoha Vatikani (Itaalias, Rooma keskel). 10 a. hiljem saab temast paavsti ikslik ihuhelilooja. Ta on loonud ka üle 100 ilmaliku armulaulu (madrigali). Põhiosa moodustavad missad (üle 100), motette 250, kirjutas polüfoonilises (kaanon) helikeeles. Mõnikord olid laulud 36 häälsed. Tema koorimuusikat loetakse maailma kauneimaks (võrreldakse maalikunstnikega). "Every lover is a war" - iga armastaja on sõdalane - (poistekoor, saatega, väga kõrge kajaga) "Ja, ja , ma armastan sind" (poistekoor, tugev, väga lähedalt mitmehäälne, laul, saade, laul), "Kui põnev" (kõrge poistekoor vahemäng, kõrge ülistus, poistekoor...),
Tartu Karlova Gümnaasium Raiko Raalik 9a kl. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA
maneerlikum väljenduslaad. Iseloomulik mõiste musica reservata. Zanriteks madrigal, motett, ricercar, carzone, foccata, fantasia. Adrian Willaert tähtsaim helilooja, kes lõi ülikeerulist muusikat, lõi Veneetsias koolkonna. Töötas Markuse kirikus, kus oli kaks koorirõdu ning ka kaks orelit. Pani aluse 3 mitmekooritehnikale, hakkas kasutama erinevate pillide koosseise. Alus iseseisvale instrumentaalmuusikale! Andrea (motetid, missad, oreli- ja ansamblimuusika) ja Giovanni Gabrieli (paljukooriline tseremoniaalmuusika) olid Willaert'i õpilased, nad kuulusid Veneetsia koolkonda. V põlvkond: jõuline, värvirohke, isikupärane väljendus, polüfoonia lihtsam. Ekspressiivne, dramaatiline muusika Zanritest ilmalikud laulud, missad, motetid, sansonetid, villanella. Orlandus Lassus oli suurim meister, ta tõsteti aadliseisusse ning temast tehti Kuldkannuse rüütel
Schubert Romantism. Austria. Tegutses veel õukonna konviktis, mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord seisis ka dirigendi puldis. Kolm aastat abiõpetajana koolis. Soololaulud ning programmilise muusika, lühipalad. Sümfooniad, kõige suurem laulude looja. Klaverisaated. Kammermuusika lühipalad, tsüklilised teosed. Ooperid, missad vähemtuntud. Üle 600 laulu. ,,Luigelaul" Schumann Romantism. Saksmaa. Õppis õigusteadust. 7aastaselt tegi teoseid. Klaveriõpingud. Töötas ajalehes kümme aastat. Soololaulud, klaverimuusika. Klaveriteosed ja vokaalmuusika. 4 Sümfooniat. Vähem tuntud on kammermuusika ja ooper. 4 sümfooniat. ,,Karneval" Liszt Romantist. Ungari, saksakeelt kõnelev piirkond. Väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Programmiline muusika, monotematism,
Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, tsellokontserdid (2), keelpillikvartetid (83), klaveritriod (32), ja jätab alumise, põhihääle varju. Uudse paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana. Ta on küll loonud pedagoogina ning klahvinstrumentide häälestajana; teatri jaoks klaverisonaadid (62), ooperid (24), missad (12), oratooriumid (4).; joonena on ülemine hääl ka elavalt üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust muusikat ei loonud; rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50- pani aluse klassitsistlikule struktuurile); Mozart (tema isa oli oma
Mis hääleliigile Händel oma loomingu kirjutas?-kontratenorile(kastraatlauljatele) Mis stiili arendas Bach täiuseni?- Polüfooniat. Bach on tuntud organist. Mis on passioon?-Oratoorium Kristuse kannatustest.Bachi tähtsaim töökoht on kantor ehk organist. Bachi lemmikzanrid: missad ja passioonid.Bachi tuntuim oreliteos: Toccata d-moll Passiooni ja ooperi erinevus: passioonis pole lavalist tegevust, ooperis on. Bachi ilmalik teos: Kohvikantaat. Missa ja oratooriumi erinevus: missa osad on kogu aeg samad. Oratoorium-koorile, solistile või sümf.orkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel sisul põhinev heliteos. Mis allikatele toetub Bachi vokaalmuusika?- Saksa kirikumuusika, lutheri koraalid. Kellel on Anna Mag. noodiv? Naisele
Ferenc Liszt(1811.1886) Oli üks väljapaistvaim pionist helilooja, pedagoog, dirigent ja muusika bublitsist. Sündis Ungaris Saksa keelt kõnelevas piirkonnas, Ei õppinud korralikult ungari keel ära. Isa oli harrastusmuusik. Pionisti võimed avaldusid väga varakult 9aastaselt esines publiku ees. Ungari aadlikud olid nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis. Komposisatsiooni õppejõuks oli Salieri. Oma õpingute ajal kohtus ta Beethoveniga. Hiljem õppis Pariisis eraviisiliselt teooriat ja komposisatsiooni. 1827a. Isa suri ja ebaõnnestunud armusuhe vallandas temas sügava kriisi. Ta eraldus sõpradest tuttabatest ja süvenes religioonsesse müstikasse. 1830 hakkas tegelema muusikalise enesetäiendamisega. Üheks kõrghetkes tema elus sai kohtumine viiuli virtuoosi Paganiniga. 1832 armus ja põgenes Itaaliasse. Kooselus krafinnaga sündis kolm last ja ühest lapsest sai Wagneri naine. 1842 aastast töötas Liszt Weimari õukonna kapellmeistrina. Ta muutis We...
villanella, balletto, madrigal, frottola. Mille poolest erines oratoorium ooperis? - oratooriumi puhul on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Kus tekkis renessanss? - Madalmaades. Orlando di Lazzo kirjutas kirikumuusikat Palestrina tema looming oli vaimulik Lutheri koraalid ld. Keelsed liturgiad asendati emakeelsete tekstidega. Inglise kuningas Henry VIII kirjutas ka ise muusikat Silmapaistvamad Inglismaa heliloojad: Taverne, Tallis, Byrd (missad, motetid) Millal tekkis orkester, millal muutus selle mõiste? - Orkestri esialgne tähendus muutus 16. sajandil. Sellest ajast alates hakkas orkester tähistama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Concerto grosso solistide grupile mõeldud teos. Corelli suurim meister.
1756-1791 Mozarti muusikaline anne avaldus varakult. 5-aastaselt komponeeris oma esimesed klaveripalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. 1764 kirjutas oma esimesed kolm sümfooniat ja 10-aastaselt esimese ooperi. 1967. aastal asus Mozart koos perega elama Viini, kus kirjutas oma esimese piduliku missa ja OB. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. 70.ndatel aastatel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid, kirikusonaadid), ta lõi ka sümfooniaid mis olid jõulise ja dramaatilise iseloomuga. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose. Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Kirjutas neid palju.
Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad olla muusikas jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta
FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Schubert sündis Viini lähistel Liehtenthalis moraavia-sileesia perekonnas 12. lapsena. 1812 suri ema,lapsi jäi kasvatama range kooliõpetajast isa. Kodus õppis viiuli-,klaveri-,vioolamängu. 1808-1813 õppis Franz Viini õukonnalauljate koolis(konviktis) -juhataja Antonio Salieri. Laulis õukonnakapellis,õppis kompositsiooni Salieri juures. Eeskujudeks tollel ajal Haydn,Mozart,Beethoven. Kooli lõpetades töötas isa koolis algklasside õpetajana 3 aastat,seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Schubert komponeeris impulsiivselt,kiiresti, ilma parandusteta ning ilma klaverita,kuna tal seda ei olnud. 1815-1816 olid helilooja loomingus väga viljakad. Valmisid- 2. ja 3. sümfoonia viis ooperit kaks missat 146 laulu jne. (traagiline,ainus armastus) Schubert elas äärmiselt vaeselt (öömaja erinevate sõprade juures),komponeeris palavikuliselt päevad läbi. Schubertiaadid-koosviibimised koos...
teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavst katris keisriga tülli minna ja ei andnud luba, seetõttu pidi kuningas Inglismaal reformatsiooni alustama. Ladinakeelsed missad asendati inglise keelsetega. Alles jäi katoliku kiriku liturgias aga õpetus muutus. Vastureformatsioon tehti, et võidelda reformatsiooni vastu, sellel oli kaks suunda: katoliku kiriku otsene vastutegevus (seostus inkvisitsiooni tugevnemisega) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine (taastamaks kiriku kõikumalöödud ühtsust), milles oli oluline roll jesuiitide ordul Igantius Loyola- jesuiitide baski päritolu aadlik, kellel oli üleinimlik tahtejõud, terav
· Heliloojate looming muutus keeruliseks · Mõistusepärane · Kadus side tekstiga · Esikoht: motett ja missa III põlvkond · Renessanssi muusika muutus täiuslikuks · Lähtuti kuulatavusest · Oluline on harmoonia ja tekkis lihtne akordika · Tunded!!!! · Josquin Desprez o Leiutas nooditrüki o Missad 'nd stuff trükiti juba tema eluajal o Matemaatiline kiri+kõrgrenes.vorm+tundelisus · IV põlvkond o Muusika muutus isikupäraseks o Maneerlik ja peenutsev o 16. saj IIpool musica reservata privaat · V põlvkond o Itaallased o Jõuline o Värvikas o Isikupärane o Orlandus Lassus 2000 teost
Tuntud sünfooniad on veel Tosso, Orpheus. Uudselt kõlavad ka kaks kooriga sünfooniat (faust, dante). Klaverimuusika tipus klaveritsükklid (armuunelmad, rännuaastad (1, 2, 3)). Lisandub hulk ungari teemalisi klaveripalasid: etüüde ja teisi väikevorme. Omaette väärtus on 400 klaveritranskripti. Need on tõlgendused/üleskirjutused teiste heliloojate teostest klaverile. Vokaalmuusika teosed (beethoveni kantaat), mõned oratooriumid, missad ja vokaalsünfoolilised on teisejärgulised. 20 ungarimeelsust toonitavat ungari rapsoodiat (eri teemadele rajatud virtuoosne instrumentaalteos) Tal oli igaks aaastapäevaks eri lips.
Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik, kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel. Renessansi iseloomustavad : kaubanduse ja manufaktuuride areng, inimene sai elutelje keskpunktiks, ilmaliku sisuga kunsti areng, teaduse avastused, uus ühiskonnakiht kodanlus, eeskujuks antiikkunst, jõudsalt kasvavad ja arenevad linnad. Tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ka esimese ilmaliku muusika suurteos OOPER loodi renessanssiajastul. Tuntumateks heliloojadeks olid Lasso ja Palestrina. Kasutatud materjal : 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanssmuusika 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Muusika_ajalugu
ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus) *Ulrich Zwingl - usupuhastaja šveitsis, armulaud oli vaid sümboolseks mälestustoiminguks *Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske Prantsusmaal - hugenotid, Inglismaal - puritaanid, šotimaal - presbüterlased Henry VIII - rajas anglikaani kiriku sp, et saada kiriku peaks. Anglikaani kirikus oli kuningas pea, tema määras kõrgemad vaimulikud. “Kelle võim, selle usk” - valitseja otsustas usu
esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees 8-aastasena esimene sümfoonia 12 aastasena esimene ooper "Teeseldud lihtsameelsus" Pariis, London, Viin, Itaalia 1763-1773 Reisimine- Kohtumine kuulsate muusikutega(Johann Christian Bach) Ei tulnud ühtegi head tööpakkumist ega tellimust, kulus vaid palju raha Haigused ja ära jäänud lapsepõlv nõrk tervis ja varane surm 1770. aastatel komponeeris suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid) Stiilimurrang loomingus ("tormi ja tungi liikumine") Huvitus barokk-muusikast; samuti Haydni muusikast 1780. aastate keskel kontsertegevus Viinis kõige tihedam ja heliloojamaine kõrgeim. Hinnatud klaverivirtuoosina Sel ajal parimad klaverisonaadid ja klaverikontserdid. Keskendus ooperile ("Teatridirektor"; "Figaro pulm") Kuulsus haripunktis, kuid ei saavutanud Viinis ametlikku tunnustust (näit. ei võetud Viini Helikunstnike
Minu garderoobist paistavad erksad ja kirevad värvid. Domineerivad kindlasti minu ema pärandatud riided. Ma ei kanna väga suuri ja uhkeid kleite, vaid hoopiski tuunikataolisi, mis on lihtsa lõikega. Kannan palju ehteid sinna hulka kuuluvad ka vööd. Parfüüme ma ei kasuta, kuid hea lõhna saamiseks riputan vööle lilli. Ma külastan pea iga päev kirikut, kus toimuvad missad. Seal kuulan igal teenistusel missa ordinaariumi, kuid vahest saab kuulata ka missa proopriumi, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele. Teenistusel esitavatele lugudele on iseloomulikuks gregooriuse laul. Mõnikord esitatakse ka motette. Mulle meeldivad motetid rohkem, kuna need on mitmehäälsed ning segunenud gregooriuse lauluga.
See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud
Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast. Händeli oopereid esitatakse tänapäeval harva, sest meespeaosad olid kirjutatud kastraatidele ning ümberseatult baritonile või metsosopranile kaotavad nad muusikaliselt. 14. Nim. Bachi jaHändeli 2 sarnast ja 4 erinevat joont. Mõlemad sündisid samal aastal (1685) Saksamaal, mõlemad jäid pimedaks. Bach sai kuulsaks peale surma, Händel juba eluajal. Bach kirjutas kirikumuusikat (missad, passioonid), Händel lavamuusikat (ooperid, oratooriumid), Bach elas terve elu Saksamaal, Händel rändas palju, Bach oli kinnine, Händel elavaloomuline.
8-aastaselt mõjutas tema loominugt enim Johann Christian Bach. Suure osa enda vaimulikest teostest komponeeris ta Salzburgis. Isiklik elu(Tunnustus teatud ringkondade poolt, Konflikid ülemustega, Vabakunstniku eluga toimetulek)-Iseseisev vabakunstniku elu oli keeruline, müüs ühel õhtul kirjutatud noodid kohe maha ja teenis head raha, aga ei osanud ikka ringi käia vaid laristas. LOOMING: Vokaalmuusika (žanrid ja näited )-ooperid(“Figaro pulm”), missad, Instrumentaalmuusika (žanrid ja näited)-Klaverikontsert, flöödikontsert, sümfooniad(41), orkestriserenaadid, Uuendused muusikas a), b), c), d)harjumatu harmoonia Muusika üldiseloomustus-enamik teoseid Duur-helilaadis Huvitavaid fakte-Fenomenaalne mälu ja absoluutne kuulmine-ehk oskab ära öelda, et mis noot. Erakordne mälu, Rooma paavst pani ta proovile, andes suvalise loo ja Mozart pani nootidel kõik kirja, peale ühte korda kuulamist. Keelte peal oli andekas.
See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst, kus taustal puudusid muusikainstrumendid ning esitajad olid mehed. Esialgu oli väga harjumatu kuulata lugu, kuid sellega harjus ruttu ning tegelikult on tegemist väga omapärase ja huvitava asjaga. Lisaks tekkisid ka missad, mille toiminguid hakati 4.-5. sajandil lauludega saatma. Kuna puudus noodikiri, mis tekkis samuti keskajal, levis Gregoriuse laul sajandeid suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites, kus vaimulikud hakkasid selle abil kirja panema liturgilisi tekste. Noodimärkideks olid neumad. Kuna üles kirjutati vaid liturgilist muusikat, siis ilmalikust muusikast keskajal on palju vähem informatsiooni. 11. sajandi lõpul sai Provence'is alguse rüütlilaul. Selle peamised liigid on
psühhologiseerimine”. Saatanast tekkis uus pilt. Ta pole enam ainult mingi hall kurjuse eminents, kellega punti sidumine tähendas mingit ohtu väljaspoolt. Teda mõistetakse nüüd, kõigi humanistlike reeglite järgi kui individuumi, kui revolutsioonilist arhetüüpi kosmilise nö despootia vastu. 3 Saatanakummardajad 17s. Prantsusmaal, oletatavasti Ludwig IV valitsuse ajal, toimuvad kristlike riituste sarnased esimesed “Mustad Missad”. Kuidas seletada seda nö tagasikäiku. Mustad Missad on katoliku kiriku missade karikatuur, mis pole ka otseselt religioossed, vaid on seotud mingi profaanse kasuga. Koketeerimine tabuteemadega, nagu Marquis de Sade seda tegi, on väga inimlik. Ratsionalistlik Valgustusaeg on hea aeg teaduste arenguks, samas inimeste emotsionaalsed vajadusi ei rahuldata. Hiljem kirjutab Anton Szandor LaVey, et inimene vajab rituaale, fantaasiat et völutud olla ja et psyhhiaatria on
katedraali juures ( seal ta ka suri ) Looming · kokku säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu · iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm · muusika väga isikupärane, emotsionaalne, vaba ning uudne · nn "nootide valitseja" st, et tema valitses noote mitte noodid ei valitsenud teda · üks kuulsamaid motette on "Ave Maria... virgo serena" · sümmeetriline ja ideaalselt tasakaalustatud vorm · peenetundelisus · missad suhtelistel konservatiivses laadis, kasutatud enamasti mõnda ilmalikku laulu cantus firmus' ena · motettides väljendab end vabalt ja uudselt, andes eeskuju kogu 16. sajandile · ilmalike laulude seas paar itaaliakeelset loomingut · kirjutas frottoladest ( varjusurmas ja rahvalikus laadis) paar vaimukat näidet · kasutab ka kompositsioonilaadi, kus on loobutud keerukast polüfooniast mis on asendatud akordiaga (nt "Mille regretz") Stiilimuutus kahe põlvkonna ja kahe ajastu
riigiusuks. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, Saksamaal Luther, samal ajal. Võrdlus: *Sveitsis ja Saksamaal võisid vaimulikud abielluda, jagati armulaual veini ka ilmalikele. *Lutheri arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli arvates oli see sümboolne toiming. *Inglismaal ja Prantsusmaal suleti kloostreid. *Paavsti võim nõrgenes nii Inglismaal kui ka saksamaal, missad muutusid rahvakeelseteks. *Inglismaal algatas reformatsiooni valitseja, Saksamaal rahvas. *Saksamaal oli suunatud usuasjadesse, Inglismaal poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse anglikaani kirikule Madlamaade ususõjad: *1566 üle kogu maa ulatuslik pildirüüste, *1581 moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, *17saj alguseks saavutasid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu.
Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane, emotsionaalne, tähtis on tekst; zanrid: missa, motett, ilmalik laul, (leina)ood Adrian Willart 4. põlvkond; paneb aluse Veneetsia muusikakoolkonnale, pani aluse mitme
Quijote La Manchast" William Shaksepeare (1564-1616) "Romeo ja Julia", "Hamlet", "Kuningas Lear" ja "Othello" Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades. Populaarsemaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal Renessanssiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontserdimuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Giovanni Gabrieli Jubilate Deo Selle perioodi maalikunsti ja skulptuuri iseloomustabloodustunde tugenemine ja realistiku looduslähedase käsitlusviisi võidulepääs. Maalikunstis rakendatakse kõiki perspektiive ja anatoomia seadusi ning tähtsale kohale tõuseb portree ja skulptuur on jälle eraldi kunstiharu. Kuigi suur osa oli usulise sisuga tulid moodi
gregoriuse koraal. Tekkis uus laul motett- See oli polüfoonia aluseks. Polüfoonia lihtsaim laul on kaanon. Renessanss See sai alguse 14 sajand. Kõrgperioodiks oli 16-17 sajand. Laulud jumalavallatud, rõõmsad ,ülistati naisi. Uuslaululiik oli madrigal. Tekkis itaalias 16 sajand oli 4-5 häälne . Tekkisid vaimulikud hümnid. Martin Luther, kes oli kirikumuusika edendaja soovis,et rahvas laulaks kirikus ja oma maa keeles. Tekkis duur ja moll. Põhipillid olid lauto ja orel. Zanrid olid missad- vaimulik teos , mitmeosaline suurvorm. Reekviem- teos surnute mälestamiseks, passion- kristuse kannatuslugu, ooper- lavaline suurvorm , kus lauldakse , ballett- lavaline suurvorm, kus tantsitakse Polüfoonilises muusikas kasutati: kontrapunkti- häälte vastand , pikka nooti , väljendamine hakkab 1h Helilooja Orlandus Lassus (IT ) Flandrea ( It. München) Giovanni per Luigi da palestina( Palestina) Barrokk Tõlkes tähendab ebakorrapärast . Sai alguse Itaaliast
Vaja oli paavsti luba, mida too ei andnud. Seega ei jäänud kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ning alustada Inglismaal reformatsiooni. 1534. aastal kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglise kirik lahkus Rooma alluvusest. ** Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kuninga valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus siiski katoliku kiriku omaga. Missad asendati ladinakeelsetest inglisekeelsete vastu. · Millal toimus Prantsusmaal pärtliöö ja milles see seisnes? Pärtliöö toimus 24. augustil 1572. aastal. See korraldati katolikklaste poolt, et hävitada oma poliitilised vastased ja vabastada kuningas Charles IX hugenottide mõju alt. Kogu maal langes kabges kuni 10 000 hugenotti. Pärtliöö tagajärjel ususõjad ägenesid. Peale seda oli Prantsusmaa lõhestatum kui kunagi varem.
kujunesid välja klassikaline sümfoonia ja keelpillikvartett ning klassikalise sümfooniaorkestri koosseis Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid, oratooriume( ,,Loomine" ja ,,Aastaajad") Wolfgang Amadeus Mozart(Austria) tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna On kirjutanud üle kuuesaja teose:ooperid(,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt") sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne. Ludwig van Beethoven(Saksamaa) pianist, viimane helilooja klassitsismiajastul ja esimene romantik. Tema ideedes on olulisel kohal vabadusearmastus, veendumus õigluse võidus ning tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Ta viis haripunkti sümfoonia ning täiustas sonaadivormi. Tema lomingusse kuuluvad sümfooniad, klaverisonaadid, kontserdid, avamängud, ooper ,,Fidelio", missad, oratoorium ,,Kristus Õlimäel" jm. Kunstnikud
vaimulikke teoseid. W.A.Mozart (1756-1791): · Sündis Salzburgis, esimene kontsert 5aastaselt, õpetaja ja eeskuju isa, põdes raskeid nakkushaigusi, organist Salzburgis, hiljem vabakutselisena Viinis, tutvus Haydniga, kellele pühendas esimese keelpillikvarteti ·U 50 sümfooniat, 27 kontserdit klaverile, viiulile, flöödile, kvartette keelpillidele, sonaate klaverile ja viilule, ooperid, missad, arvatakse, et kirjutas üle 600 teose. · ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv", ,,Titus" Ludving van Beethoven (1770-1827): · Sündis Bornis, esimene muusikaline haridus isalt, esimene kontsert 7aastaselt, õukonna klavessiini mängija, 4a töötas Viinis vabakutselisena, elu tippteosed romantismi ajastul, kõrvakuulmise kaotas, ebaõnnestunud isiklikud suhted.
Pillide püüti anda inimhääle kõla. Renessanssiajastu lemmikpillideks kujunesid orel ja lauto. Otsiti pillikõla, mis meenutaks inimhääle laulvust ja seda suutis kõige tundeküllasemalt tekitada viiul. Kuulsad pillimeistrid Anarud ha Stradivarid oskasid selle pilli vormida täiuslikuks. Renessanssiajastu hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama ka kontsertmuusikana. Tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ka esimese ilmaliku muusika suurteos OOPER loodi renessanssiajastul. Esimene renessanssiajastu ooper esietendus 1597 Firenzes ja ooperite loomisel olid eeskujuks vanakreeka tragöödiad, mille ainestik oli võetud kreeka mütoloogiast. Tuntumateks heliloojadeks olid Lasso ja Palestrina. O. Lasso lõi muusikat kõikides tollaegsetes zanrites, oli väga julge ilmalike viiside rakendamisel vaimulikku muusikasse ja kõlavärvide kasutamisel. G
Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides. · Puudub barokkile omane toretsemine ja sära. · Ülekaalus vaimulik looming. · Viis lõpule polüfoonilise stiili kujunemise, andis tugeva tõuke ka homofoonilisele. · Viljeles kõiki omaaegseid zanre (v.a ooper) · Säilinud ~1000 teost. 7. BACHI LOOMING- 1)Klaveriteoste tsüklid (48 perlüüdi ja fuugat ) , 2)6 concerto grossot 3)kantaadid ~200 4) 5 passiooni 5) 6 oratooriumi 6)Missad 7)Orkestrisüidid 8)Koori-ja soololaulud 8. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA- 1)loomingu põhijoon HEROISM. 2)Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema Largo-aariad, mis üles ehitatud ühe ainsa pika meloodia kaarega.Säilinud 100 teost. 9. HÄNDELI LOOMING- 1)Oratooriumid(30) 2)Ooperid(45) 3)Concerto grossod (18) 10. KLASSITSISM KUNSTIS sai alguse 18.sai teise poolel, 19.sai alguses. Arhitektuuri omapärased jooned: lihtsus,rangus,reeglipärasus ja suurejoonelisus
rütmist. Tähtsaimaks sai laulev meloodia. Kõige esinduslikum zanr oli jätkuvalt missa. Motett muutus lihtsamaks. Tekkis polüfoonia kõige lihtsam näide ehk kaanon. Sellest ajast teame me heliloojat nimega Jacobus non Papa. Orlando di Lasso-Peetakse madalmaade viimaseks esindajaks. Tema rahvus on tekitanud palju küsimusi, sest ta sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal. Oma loomingus ühendas parimad jooned saksa, itaalia ning prantsuse muusikast. On kirjutanud vaimulikku muusikat (missad,passioonid). Noorusajast on pärit ka umbes 450 ilmalikku laulu, hiljem pöördus vaimuliku muusika poole.Hilisrenessanss-Giovanni Pierluigi Da Palestrina sündis väikeses Itaalia asulas nagu Palestrina. Sündis 1525 või 1526. Paljud tema perekonnaliikmed surid ja pärast seda astus kiriku rüppe. Ta oli valmis oma elu kirikule pühendama. Hiljem abiellus siiski uuesti. Pidevalt olid tal intriigid kirikuga. Kõige kummalisem oli see, et kirik oli tema tööandjaks.
Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid"). Miks on J. S. Bach tähtis helilooja? : Suurt tähtsust tema kunsti puhul etendas seos protestantidega. Ta rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50-aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud ilmalikust muusikast. Ta eiras kirikumuusikale esitatud rangeid nõudeid ja sai tihti etteheidete osaliseks, et missad ja passioonid on "ooperlikud". Bach oli esimene, kes viis praktiliselt läbi tempereeritud süsteemi, mis on jäänud muusikalise mõtlemise aluseks tänapäevani. J. S. Bachi kogumikul "Hästitempereeritud klaver" oli täiesti selge didaktiline eesmärk - tutvustada mängijaid kõigi 24 mazoorse ja minoorse helistikuga. Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrumentide häälestajana.
helikõrgusega üksikhelisid), kuna noodijooni veel ei tuntud. Tänapäeval kasutatakse gregooriuse laulu klassikalises muusikas missas. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (Püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Tänapäeva pop-muusikas on gregoorius gregorian. Seda veab rahvusvaheline meeskond, mille müstilin kõla ja kaunis mitmehäälne laul on leidnud kõlapinna terves Euroopas.
Vaatamata tema suurele süitide kogusele on ta arendanud täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerlisemat liiki ehk fuugat. Tema kirjutatud orelifuugad:"Hästi tempereeritud klaver" 1 ja 2 ja "Fuugakunst" on saanud kuulsateks. Bach oli ka suur koorikomponist. Ta laulis ise sopranihäält mis teda muidugi kaasa aitas tema kooriteste kirjutamises. Kooriteosed olid kirjutatud enamasti piiblitekstidele.(kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid) Toll ajal kirikumuusikal esitati rangeid nõudeid mida Bach aegajalt eiras kirjutades lugusid mis kuuluvad praegusekskontsertsaali. Bachi populaarsemad kooriteosed on Missa h-moll, Johannese passioon ja Matteuse passioon. Ilmalikest kooriteostest on tundumad kaks kooriteost : kohvikantaat ja Külakantaat. Vaatamata oma suurele oskusele polnud ta populaarne ning kuulsaks sai ta alles 100 aastat pärast oma surma
ebakorrapärased vormid rahutud rütmifiguurid harjumatu meloodia 13.väga originaalne muusikaline käekiri. 14."lahkumissümfoonia", "üllatussümfoonia" W.A.Mozart 1. Noor helilooja 2. Geniaalne improviseerija 3. Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse 4. Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem 5. Kaasaegsed arvasid tema loomingust: liiga julge ja järskude kontrastidega, palju kaunistusi 6. üle 20 ooperi 7. reekviem 8. missad itaalia ooperi mõjutusega 9. 'Haaremirööv', 'Figaro Pulm' ,'Don Juan' ,'Võluflööt' 10.Instrumentaalmuusika: 27 klaverikontserti ,41 sümfooniat L. van Beethoven 1. Borni linnas sündis 2. Vanaisa ja isa olid muusikud 3. Tõeline õpetaja C.G.Neefe 4. Viini 1. Periood : õpetajaks Haydn, kuulmisvaegus 5. Viini 2. Periood : „Kristus Õlimäel“, „Fidelio“ 6. Viini 3. Periood: loominguline kriis, „Kaugele armsamale“, 1818. Kurt
ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. 4. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast. Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) 5. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada
keskaja heliloojatest) käekäigust möödus kogu ta elu kodukohas ja hiljem Roomas. Lapsepõlves laulis ta kirikukooris. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana, mis oli kõrge ametlik aunimetus. Palestrina on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult täiuslikuks varase, nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult madalmaade kuulsate meistrite teoseid, õppis neilt, kuid püüdis oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust.Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.
Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad. Toob uue zanri lied e. laulu .oluline klaverimuusika looja.. Laulude mõju ka instrumentaalteostele. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal
Firenze toomkiriku organist. Kõrgrenessanss 15 saj Keskuseks Burgandia, uus kõlaideaal (terts ja sekst) kirikumuusika tähtis jälle, ilmalik polüfooniline laul jätkuvalt populaarne. tekkis kaanon, võeti kasutusele Bass(4 häält), tekkis a capella John Dunstable – olulisim helilooja, korrastas kooskõla, dissoneerivaid kõlasid ei olnd palju enam. Guillaume Dufay- madalmaade uue stiili aluse panijaks Põhilised žanrid: missad, ilmalik polüf. laul, motettid Johannes Ockeghem – 15 saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaades. *kaanon hakkas domineerima, väljapaistev õpetaja. Josquin Desprez- helilooja *tekst muutub arusaamatuks polüfoonia keerukuse tõttu *uudsed motettid Orlando Lassus – euroopa imetletuim muusik *Kasutas palju dissoneerivaid intervalle *taheti kirikust välja visata Hilisrenessanss/ reformatsioon Gregoriuse laulu asemel tekkis Luteri koraal – terve kogudus hakkas laulma
Bach arendas täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerulisema liigi - fuuga. Kuulsaks on saanud tema orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaver" I ja II ning " Fuugakunst". On kirjutanud ka orkestriteoseid, kuulsaim nendest on concerto grosso "Brandenburgi kontserdid", mis koosneb kuusest concerto grossost. VOKAALMUUSIKA Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: · Johannese passioon, · Matteuse passioon ja · Missa h-moll Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: · Kohvikantaat · Külakantaat Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks.
rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paavst/kirikuõpetaja/preester peavad epistli ja lauldakse kirikukoraali Credo in unum Deum. Kolmas osa on armulaua lituria, lauldakse 1. Sanctus Benedictusn 2.Agnus Dei qui tollis peccata mundi. 4. osa lõpuosa.
14- aastaselt võeti Mozart Itaalia reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ja rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1773. tuli Salzburgi vürst-peapiiskop Hieronymus Colloredo, kes oli raske iseloomuga (“valgustatud despoot”) ega võimaldanud enam reisida, tekkisid vastuolulised suhted. Noor helilooja pidi alluma õukonna reglemendile. Kuid sel aastakümnel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest, milleks olid missad ja motetid. Toimus ka stiilimurrang loomingus („tormi ja tungi liikumine“), tulid välja dramaatilisemad jooned, jõulised karakterid ja isikupärasem väljenduslaad. Vaatamata keelule reisida, tegi Wolfgang seda siiski. 1777. aastal konflikt süveneb veelgi, muusik reisis koos emaga Mannheimi, kus oli suurepärane muusikaelu, ta soovis seal tööd leida, kuid kahjuks teda ei palgatud. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime
Inglismaal Henry VIII ei pooldanud esialgu reformatsiooni, kuid hiljem soovides paavstilt nõusolekut lahutuseks ja uueks abieluks õuedaam Anne Boleyniga pidi ta reformatsiooniga nõustuma. 1534. aastal kuulutas parlament kuninga kirikupeaks ning Inglismaa kirik lahkus paavsti alluvusest. Kujunes välja eraldi anglikaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes katoliku kiriku liturgiaga, kuid õpetus oli protestantlik. Inglise kirikutes missad peeti inglise keeles. Reformatsiooni esilekerkimisega Sveitsis ja Saksamaal hakkasid sarnased sündmused toimuma ka Prantsusmaal. Ühiskond oli valmis suurteks usulisteks muudatusteks, kuid siiski algas suurte takistuste ja vihase vastupanuga. Reformatsiooni suurimateks edendajateks võib pidada Jacques Lefevre ja Loius de Berquini. Toimusid rasked Prantsusmaa ususõjad, mis algasid 1562. aastal Vassy veresaunaga ning lõppesid alles 1598
piiskopiga. Põhjusteks olid madal palk ja see, et teda koheldi nagu lihtsat teenrit. Olukord lõppes sellega, et Mozart kolis Viini elama. Viinis teenis ta raha vabakunstnikuna ja oli väga edukas. Viinis leidis ta ka endale naise. Muusikalised eeskujud ja J.C.Bach, J.S.Bach, G.F.Händel mõjutajad (lk 302, 305, 306, 310) Looming (zanrid ja vokaalmuusika: Enamasti pühalik muusika, mitmed missad nagu näited) Missa Brevis nr. 1, Missa Brevis nr. 9, Varblase missa Instrumentaalmuusika: Nii klaverile, viiulile kui ka teistele keelpillidele, erinevad kontserdid, sonettid (nt 35. Sümfoonia, 36. Sümfoonia) Loomingu · pani kõik enda teosed omapäraselt kõlama üldiseloomustus · geniaalne komponeerimisoskus Huvitavaid fakte · esimene missa 12-aastaselt
annaabi.ee 
