Tartu Kutsehariduskeskus Erkki Mägi ATP08 INTERNET Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................................2 Mis on internet?.......................................................................................................................................3 Interneti struktuur....................................................................................................................................4 Interneti ajalugu.......................................................................................................................................7 Interneti teenused......................................
kool nimi INTERNET Referaat Juhendaja: -- koht 2014 Sisukord Ajalugu....................................................................................................................................................3 Mis on internet?.......................................................................................................................................4 Struktuur..................................................................................................................................................5 Teenused..................................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................
Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel IP aadresside täisklassid IP aadresse klassi aadresse klass võrgumask IP aadresruum võrke võrgus kokku 0.0.0.0 - 256^3 = 16 128 x 256^3 = 2 A 255.0.0.0 128
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku
koos vastava tarkvaraga), mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara. Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite
Kõik tükid nummerdatakse Edastatakse IP- protokollile Igale tükile lisatakse sihtkoha IP-aadress IP-paketid edastatakse võrku Erinevad paketid võivad olla saadetud Internet erinevaid teid mööda IP-paketid võetakse vastu Edastatakse TCP-protokollile Erinevaid teid mööda saabunud paketid sorteeritakse Info korjatakse kokku tervikuks Tervist!
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski
asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Laivõrk (WAN - Wide Area Network) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk.. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks Ethernet – (10 Mb/s) Fast Ethernet - (100 Mb/s) Gigabit Ethernet - (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 802.11 g –54 Mb/s; 802.11 a/b 11 Mb/s; 802.11 n - 400 Mb/s Mobiilne internet: GPRS - 64 kb/s EDGE - 256 kb/s 3G – 1 Mb/s 3,5G - 5 Mb/s 4 G - 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? • Media Access Control (MAC) - aadress on võrgukaardi unikaalne identifikaator. MAC aadress koosneb 48 bitist ja seda väljendatakse tavaliselt kuusteistkümmendsüsteemi arvuna. • IP aadress - on antud võrgus oleva lõppseadme unikaalne identifikaator.
erinevalt ning ei suutnud omavahel kommunikeeruda ega ühenduda. Tollal oli see kahjuks paratamatu - vaevalt hakkas keegi, kelle ülesanne oli mõnikümmend arvuti võrgu abil kokku ühendada, mõtlema sellele, et tulevikus on võrku vaja lisada uusi arvuteid ning võib- olla liituda ka teiste taoliste võrkudega. Nii tekkisid tänini pruugitavad BITNET, Minitel, DecNet, ja FidoNet, aga ka ARPANet ehk praeguse Interneti eelkäija. Alles viimastel aastatel on Internet hakanud ülejäänud võrke tasapisi välja suretama või endaga liitma. Teise suure tõuke arvutivõrkude arengule andis personaalarvutite teke ja plahvatuslik levik 80tel aastatel. Kuna ühel suurarvutil oli reeglina palju kasutajaid, siis sai suurt hulka andmeid ja programme hoida selle arvuti ketastel, mis rahuldas ka enamikke tarbijaid. Väga harva tekkis olukord, kus andmeid oli vaja siirdada lisaks veel kusagilt mujalt. Kui
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Andres Nurk Intranet,extranet, internet, WAN, LAN Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1. Intranet.......................................................................................................................3 1.1Intraneti ehitus......................................................................................
kontrollid installatsiooni programm nimekirjas olevate valitud pakettide sõltuvusi. 9. Mis on linux conf? Utiliit, millega saab configureerida linuxi kasutajate õigusi ja juurkaustasid jpm. 10. Mis on net conf? Utiliit, millega saab kontrollida DNS ühilduvust. 11. Mis on protocol? TCP/IP protokoll on tegelikult protokollide komplekt, mis vastab OSI mudelile ja millel põhineb enamus tänapäevastest võrkudest, kaasaarvatud Ethernet ja Internet. TCP/IP protokoll on kihiline ning võimaldab paindlikku infovahetust erinevate masinatega, pakkudes samas lihtsat ja arusaadavat süsteemi programmeerijatele ja isegi tavakasutajatele, kellel tuleb protokolli kasutada kahe arvuti omavahelise suhtluse võimaldamiseks. 12. Kirjelda, mis on kernel? Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 13. Millest koosneb kernel?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..................................................
alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Liigitused? Well Unix, Linux, BSD, Windows (rohkem ei meenu ja ei ole vast vaja kah) Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda
Nagu loodeti 3G'st, nii võib 4G tegelikkuses luua globaalse võrgu, mida saab kasutada ükskõik kus nii maa peal kui maa kohal NTT DoCoMo eksperimentaalne 4G võrk kasutab allalingi jaoks VSF-OFCDM (Variable Spreading Factor Orthogonal Frequency and Code Division Multiplexing) tehnoloogiat ja üleslingi jaoks VSF-CDMA (Variable Spreading Factor Code Division Multiple Access) tehnoloogiat. Võrgukihi protokollid Ipv4 IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. Ipv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. Kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolliväljatöötamiseks. IPv6 IP-protokolli versioon 6. Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel olevat IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside
Professional. Viimane on mõeldud kontoritöötajale ning sellel on täiendavad turbe- ja haldusvõimalused. Näiteks saab XP Pro ühendada domeenipõhisesse arvutivõrku, aga XP Home'i ei saa. XP Pro võimaldab kaugtööd ning toetab Intel'i hüper-hargtöötlust. On olemas ka Windows XP 64-bitine versioon. UNIX populaarne ajajaotusega multitegum-operatsioonisüsteem, mille töötas välja Bell Labs 1970-ndate alguses. Esialgu oli UNIX mõeldud kasutamiseks programmeerijatele ja kuigi ta on aastatega edasi arenenud, on UNIX ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. Graafiliste kasutajaliideste nagu MOTIF lisamine on asja siiski parandanud. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud operatsioonisüsteeme, mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile, millel on olemas C-keele kompilaator*. Praegu on kasutusel kaks peamist UNIX'i versiooni System V ja BSD4.x (x=0, 1, 2 või 3).
isiku tuvastamine ja krediitkaardiarveldused. Seda kasutatakse ka maksuliste kiirteede pealesõiduväravais. RF (Radio Frequency) Raadiosagedus. Raadiosagedusteks nimetatakse elektromagnetiliste võnkumiste sagedusi 3 Hz kuni 300 GHz. Eesliide "raadio" (lad.k. radius - kiir) tähendab, et sellistel sagedustel võnkuvad vooluahelad kiirgavad raadiolaineid. Alalisvool ehk nullsagedusega elektrivool raadiolaineid ei tekita ja sagedusi üle 300 GHz nimetatakse juba optilisteks sagedusteks. TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID: Ethernet - Kohtvõrgu standard IEEE 802.3, mida esmakordselt kirjeldati 1976. a. ja mis on praeguseks saanud üldkehtivaks. Andmed jagatakse pakettideks, mille ülekanne toimub CSMA/CD algoritmi kasutades ilma pakettide omavaheliste põrgeteta, kuni nad saabuvad sihtkohta. Igal ajamomendil iga sõlm kas saadab andmeid või võtab neid vastu. Etherneti ribalaius on ligikaudu 10 Mbit/s, kuid andmeedastus kõvaketas -
paigaldamisel? uute pakettide paigaldamisel kontrollida, kas vajalikud ette, et saada ühendus õige serverprotsessiga? Kliendi ip ja teenuse eelduspaketid on paigaldatud ja kas lisatav pakett ei satu konflikti mõne pordi number. olemasolevaga 6. Kirjutage käsud kaitsekoodide seadmiseks kataloogile 3.Nimetage väljad millest koosnevad faili etc/passwd read Unix var/data/new ja seal sisalduvatele failidele, nii et oleks täidetud süsteemides? kõik järgnevad tingimused kasutajanimi:parooliräsi:uid:gid:täisnimi:kodukataloog:shell Kataloogi omanik saab kataloogi faile lisada ja eemaldada, kataloogi 4
a. IP-aadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi
UDP- Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. IP- Reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis. ICMP- Internet Control Message Protocol. Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. Teostab ruutimise abifunktsioone. ARP- Address Resolution Protocol. Protokoll mis koosneb päringust ja vastusest.(Ip adressi päring) IGMP- Internet Group Management Protocol. Multicast. Pordid- Loogilise ühenduse lõpp-punkt TCP/IP ja UDP võrkudes
0 tuli välja 1981.aastal. Kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses tehti MS-DOS-le juurde graafiline kasutajaliides MS Windows. 1995. aasta augustikuus tuli müügile Microsoft Windows 95, mis on iseseisev operatsiooni-süsteem. Ta ei nõua, et arvutis oleks enne käivitatud MS- DOS, aga ta võimaldab enamasti kasutada ka MS-DOS-i programme ja MS Windows 3.x programme. PC tüüpi arvutitel kasutatakse ka teisi operatsioonisüsteeme, näiteks IBM OS/2, Solaris, SCO UNIX, Linux, Microsoft Windows NT. Operatsioonisüsteemi valik sõltub arvuti riistvara tüübist ja ka sellest, millise töö jaoks arvutit kasutatakse. Apple firma arvutitel jookseb näiteks Macintosh System. Et vältida konflikte riistvara ja tarkvara vahel, müüakse enamasti arvuti koos operatsioonisüsteemi OEM-versiooniga (Original Equipment Manufacturer). Operatsioonisüsteemi valikust sõltub edasine rakendusprogrammide valik, sest iga programm on kirjutatud töötamiseks kindlas keskkonnas
-Tabelarvutusprogrammid -Mänguprogrammid -Graafikatöötlusprogrammid -Majndustarkvara -Audio ja videoprogrammid(loomine,redigeerimine,kasutamine) ehk multimeedia. -Seadmete juhtimiseks vajalikud programmid. Arvutivõrk On teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid ,mis võimaldab nendevahelist andmevahetust. Kohtvõrguks-Nimetatakse sellist arvutivõrku, mis asub füüsiliselt piiratus alal ning mille võrguteenused on mõeldud kasutamiseks sama võrgu kliendil. Tehniliselt on Internet laivõrk. (ingl.WAN-Widse Area Network)-koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseksühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine,raadiosidet,valgustuskaablit Kohtvõrk ühendamisest internetti tulevad turvaprobleemid.Mõlemad vajavad kaitset. Kohtvõrku ja selle kasutajat tuleb kaitsta võimalike väljast sisse tulevate rünnakute eest. Kohtvõrku tuleb kaitsta seestpoolt tulevate selle sama kohtvõrgu ja tema kasutajate vastu suunatud rünnakute eest.
kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu. 128 MB on piisav, kui korraga avatud seansse on vaid üks
teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt
Internet see on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku. Protokolliks ehk keeleks, mille abil arvutid suhtlevad omavahel, on TCP/IP. WWW ehk veeb · 1993. aastal formuleeriti hüpertekstikeele (HTML-i) esimene versioon ja arvutivõrkude kogum, kus seda kasutama hakati, sai WWW (veebi) nime. · Töötati välja esimesed internetilehitsejad ehk veebisirvijad (brauserid). · Tänapäeval on sõnad internet ja veeb muutunud sünonüümideks, kuigi tegelikult ei tähenda nad päris ühte ja sama. · Tänane Internet pakub peale veebi ka palju muid teenuseid. Tuntuim on elektrooniline postivahetus (e-mail), mis võeti kasutusele juba koos esimeste arvutivõrkude loomisega 60-ndatel aastatel. Serverid · Lisaks tavaarvutitele, millega suhtleb inimene, on olemas veel serverid. · Server on arvuti, mille eesmärk on vastata ja teenindada teistest arvutitest tulevaid soove ehk päringuid.
Häädemeeste Keskkool Arvutivõrgud. Elektronpost. Internet. Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Sisukord Lokaalvõrk (LAN) ja laivõrk (WAN). Arvutivõrgu kasutamise eelised ja ohud.....................................................................................................3 Elektronpost
K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz. 1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal niipalju, et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000. aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. Duron on Eestis praegu üks populaarseim protsessor, sest ta on võrreldes kõigi teiste protsessoritaga palju odavam. Protsessoreid eristab üksteisest: · käskude hulk, mida protsessor suudab täita; · bittide arv, mida üks käsk korraga töötleb e. protsessori sisendsõna pikkus; · protsessori kella kiirus e. taktsagedus (1MHz = 1 miljon elementaarkäsku sekundis) 2.2 Sisendseadmed Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Sisendseadmed muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele
REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.....................................................
wonder how to connect several computers. Traffic was going to be bursty, meaning that there will be intervals of activity followed by a period of inactivity ie sending a message and then waiting for a response or contemplating the received response. Thus three groups of researchers, unaware of each others’ research, began inventing packet switching as an alternative to circuit switching. This pretty much laid down groundwork for nowadays Internet. In 67(I think?) the overall plan for ARPAnet was published, the first packet-switched computer network and the ancestor of today’s Internet. By 72 ARPAnet had grown from four to fifteen nodes and the first host-to-host protocol was completed. Since the latter was created, it was possible to begin developing applications. 1972-80 The initial ARPAnet was a solitary, closed network. To communicate with a host one had to be physically connected to another ARPAnet IMP
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5
järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969
Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide - aeg, mis kulub paketi liikumiseks mööda sidekanalit. t= R/l ==== t- aeg, mis kulub bittide saatmiseks liini, R- ribalaius, l- liini pikkus /// i= l *a/R ====== i- liikluse intensiivsus, a- keskmine pakettide saabumise aeg 11. ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU ==> Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. See tehnoloogia võimaldas andmepakettidel jõuda sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
