Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu unistuste perekond ja selle seotus...". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
perega, unistuste, külalised, turva, seotus, sammuti, liikuda, tube, külla, ajama, hotell, niiöelda, tunnet, koguaeg, kartma, mingite, varaste, kuuleb, kodule, turvasüsteem, pikast, aiast, jõulud, jõuluvana, ootamine, jaanipäeva, omamine, tulema, unistada, ühtsed, varakult, pereleinimese elus kõige tähtsam, see mõjutab olulisel määral inimese elukeskkonda, õpetab kohustusi ja ka õigusi ning annab tugeva lükke inimese tuleviku suunas. Juba ajaloost võime saada infot perekonna moodustumise kohta, kui mees hankis oma lähedastele toitu ning ka kaitses neid. Vanaajaga võrreldes on toimunud perekonnaelus palju muutusi. Samas pole tänapäeval palju infot muistse pere kohta, aga võime oletada, et tänapäeva perekonnad on siiski erinevad võrreldes vana aja perega. Perekond arenes välja juba väga kaugel minevikus, kui mees ja naine elasid koos suures rühmas, kasvatati lapsi ning püüti teineteist kaitsta ja toita. Vanaajal kujunesid välja pikemaajalised paarisuhted. Erinevates maades on perekonnad olnud aegade jooksul väga erinevad. Näiteks on olnud rohkelt aegu, kus naistel puuduvad täielikult igasugused õigused ning pidid alluma ainult oma mehele. Mehed olid aga võimukad ja võisid korraga pidada mitut naist
unistada, armastada, kes võtaks minu ümbert kinni, öeldes sõnu, mida oleks lausa raske kirjeldada, kui uskumatult need laused mind õnnelikuks teevad ja need tõelised tunded. Minu perekonnas saaksid lapsed kasvada täis õnnelikkuses, rõõmus mida me neile pakkuda suudame. Aidata nad elus nii kaugele, kui kord nad ise lahkuvad pesast. Valmis olema iseseisvad ning ise looma endale tulevikus soovitud perekond. Meie oleme juba siis vanad, ootame lapselapsi külla, tehes neile rõõmu ja vanaema söögid lapse kõhud nii maitsvatest toitudest täis et lausa armastavad meid külastada. Elu on paratamatult üks suur teadmatus. Elu on lühike, mille pikkust me ette arvata ei oska. Elu lühiduse tõttu on just armastus, perekonna loomine oluline, et oleks keegi kes meid mäletaks. Perekond ei ole ainult kaaslane, lapsed, sinna alla kuuluvad parimad sõbrad, kellest saab ise hakanud perekond meie ellu. Tänapäeval kiire elutempo tõttu jääb meie
Samuti võib juurelda selle üle, kui vanemad on lahku läinud nagu minu perekonnas, kas perekond on siis veel perekond. Kas seda saab enam võtta nagu tervikut? Ma arvan, et kindlasti saab. Lihtsalt ei harjuta enam nägema ema ja isa koos, vaid kui eraldi inimesi. Samuti võib sel puhul tekkida küsimus: mida teevad üksikvanematega perekondade lapsed? Perekond jääb ikka pereks, ollakse siis ainult kahekesi või on tegemist hoopis suure perega. Kindlasti perekonna üheks funktsiooniks võib pidada seda, et harjuksid suhtlema nii naissoost kui ka meessoost isikutega. Meis kõigis on ju olemas need naiselikud ja mehelikud pooled, olenemata, mis soost isikuga tegemist on. Olen tähele pannud, et poistel, kellel on üksikvanemaks ainult ema, on loomu poolest natuke naiselikumad ning tüdrukute puhul vastupidi seetõttu on oluline, et peres oleksid laste jaoks olemas nii ema kui ka isa.
tegeliku käitumist õppida. Nad töötavad koos probleeme lahendades ja edastavad oma oskused järeltulevatele põlvkondadele. Kolm olulist pereväärtuste elementi on: 1. Ühtekuuluvus perekonnas tuleks ühtekuuluvust mõista kui tunnet, et sa oled armastatud ja kuulud sellesse gruppi ja sa kasvad seal üles. Ehkki lähedusel on oma oluline osa pereväärtustes, siiski peaks olema tasakaal sagedasel koosolemisel ja omaette olemisel. Liiga palju koos perega olles jääb välja arenemata oma individuaalsus. Pahatihti vanemad ei mõista seda ja üritavad lapsi hoida võimalikult enese lähedal, samas lämmatades nende iseseisvuspüüded. Siiski, üks väheseid asju, mis peret kokku seob - ongi lähedus oma perega ja ühiselt veedetud aeg. 2.Paindlikkus perekonnas peab olema mingisugune struktuur, et see ei muutuks kaootiliseks koosluseks ja ebaturvaliseks paigaks. Samas peab peres olema piisavat
Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, eluväärtused, saavutused ja mida tahan saavutada. Enne kui hakkan enda südant lahkama, räägin ma mõne lausega , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Reimo, olen 17 aastane ja elan sellises armsas kohas nagu Haljala. Olen elanud siin terve oma elu. Ma elan oma perega elumajas. Mul on vanemad, koer, kass kui ka oma aed. Ma olen käinud Haljala lasteaias ja hetkel õpin Haljala Gümnaasiumi 10. klassis. Olen lõpetanud Rajaotsa muusikakooli, õppides seal djembet, samuti olen õppinud ka kitarri. Kuid suur austus on mul lauatennise vastu, mida olen mänginud vahelduva eduga 8 aastat, Rakvere Spordikoolis. Selline ongi minu elu üldjoontes. Pealtnäha täiesti hariliku noore inimese elu. Kuid nüüd oleks ilmselt aeg mattuda enese analüüsi.
Kuressaare Ametikool ,,Minu unistuste naine" Eliis Sirp MT22 2009 Kindlasti on kõik mehed sellest mõelnud, et milline peaks olema nende unistuste naine. Kas olema ainult toeks hetkel mil kaaslane teda väga vajab või ka igapäevaselt? Soov lapsi saada ja neid koos kasvatada? Unistuste naine peab kindlasti oskama kodu hoida ja seda hinnata. Nii ma küsingi endalt: ,,Milline peaks olema minu unistuste naine, kui ma oleks mees?" Minu jaoks on üks tähtsamaid asju abielu ja läbisaamine ämma ja äiaga. Kuidas mõjutavad peod suhet? Minu naine peaks mind julgustama, olema minu kõrval kui ma teda vajan ja toetama igal hetkel. Naine ei tohiks alahinnata enda meest, sest sellest tekivad tülid ja lahkuminekud. Ei saa ju elada kellegagi koos nii kui teine ainult alahindab ja mõnitab, see teeb kurvaks ja inimene ei tea enam mis on õige ja mis vale
Töötatakse veel kaubanduskeskustes (on sorteerijad ja pakkijad) või liinitöölistena suurtes ettevõtetes. On ehitajaid, kaevetöölisi ja autojuhte. Tundub, et rohkem on eriala õppimisega vaeva näinud naised. 9 Kõik vilistlased kirjutavad oma ankeetides, et nad on hästi kohanenud ja tulevad eluga toime. Pidevalt õpitakse juurde, tehakse tööd, reisitakse. Anneli näiteks võttis perega jõulud vastu Floridas. Kõik külastavad perega Eestit nii sageli, kui see ajaliselt võimaldab. 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid Enamusel meie mujal elavatel vilistlastel on pered. Enamusel neist on elukaaslasteks teisest rahvusest inimene. Vaatamata sellele püütakse alles hoida eestlust. Otsisin välja need ütlemised, kus väärtustatakse keelt ja kultuuri. Meie vilistlaste lapsed oskavad või saavad aru eesti keelest vaatamata sellele, et keelekeskkond on teine
Must Surm Esimene Päev Tere! Minu nimi on Sandra Loik. Minu venna nimi on Sander Loik. Me oleme kaksikud ja üksteisele väga armsad. Me ei ole mitte kunagi lahus, tülisid meil ei ole! Ka meie ema ja isa on väga head, saame päris palju asju, kuna meie pere on väga rikas ;) Oleme vennaga 7.aastased ja läheme homme esimest korda kooli !Olen rõõmus kuid ka väga elevil! ;) Teine Päev Ongi hommik! jooksen alla joon oma kakao ära ja pakin vajalikud asjad kotti, ning teen issile- emmele musi. Sõidame koos vennaga kooli poole, et mitte hiljaks jääda võtsime me oma rattad. Jõuame kooli ette. Kool on suur ja ilus ning korras. Aed on lilli täis ja seal on ka kena väike mänguplats. Just sellest ma unistasingi. Jookseme siis garderoobi ja ütlen oma vennale tzau! Kurb, et me samas klassis ei käi, ma tean küll, et me peaks aga tema käib 1b ja mina 1 a vot nii ;( Minu õpetaja on väga lahke, kõik on ime tore mulle meeldib kool!!!
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
kõikides eluvaldkondades tegelikkuses on meil mitu treppi, mille tippu me tahame jõuda. Siin tuleb võrdselt, nüüd aga räägib leida kompromiss erinevate esmärkide vahel. Panna paika prioriteedid. prioriteetidest. Ilmselgelt oleks tore, kui saaksime olla edukad tööl, veeta palju aega koos Ilmselt tahab autor öelda, et eesmärke on palju ja peame perega, hoolitseda enda eest nii vaimselt kui füüsiliselt. Kahjuks on meid ise tegema õige valiku, kuid vaid üks ja kõigil meil on sama palju tunde ööpäevas. Seega peame end jällegi jääb puudulikuks seos jagama ning prioriteetidest tulenevalt me seda ka teeme. teemaga, jääb vastamata küsimus, miks on tähtis Eesmärgid ainuüksi ei tee meid õnnelikuks. Nende nimel tuleb eesmärke PÜSTITADA. vaeva näha, neid tuleb saavutada
Võibolla on lapsed ainsad, kes suudavad teha tähtpäevadest enamat, kui ainult söömis- ja joomispeod. Pere traditsioone hakatakse pidama vajalikuks just siis, kui perre sünnivad lapsed. Suurtemasse peredesse sööbivad traditsioonid justkui iseenesest. Tähistamist vajavad siiski ju kõik sünnipäevad ja muid pühi tähistatakse sel juhul siis suurejooneliselt. Palju traditsioone tähendab siis ka seda, et terve perega kokku saadakse . Tihtilugu need kujunevad suursugusteks, mida kõik pereliikmed ootavad. Erinevatel inimestel võivad olla ka erinevad peretraditsioonid. Näiteks usklikud pered, käivad pühapäevitiiti kirikus, loevad söögipalveid ja muid palveid. Samas osad inimesed võivad olla ka pärit lihtsast perest, kus ka pere traditsioonid on lihtsad. Peretraditsioonideks võib ju ka nimetada seda, kui vanemad võtavad aja maha, näiteks suvel ja
Armastus on seotud perekonna ja lastega. Perekonna ja laste ülalpidamiseks on vaja head töökohta ja raha. Head suhted teiste inimestega teevad meid õnnelikuks. Et eesmärgid on omavahel tihedalt seotud, annab ka selle, et tegelikkuses on meil mitu treppi, mille tippu me tahame jõuda. Siin tuleb leida kompromiss erinevate esmärkide vahel. Panna paika prioriteedid. Ilmselgelt oleks tore, kui saaksime olla edukad tööl, veeta palju aega koos perega, hoolitseda enda eest nii vaimselt kui füüsiliselt. Kahjuks on meid vaid üks ja kõigil meil on sama palju tunde ööpäevas. Seega peame end jagama ning prioriteetidest tulenevalt me seda ka teeme. Eesmärgid ainuüksi ei tee meid õnnelikuks. Nende nimel tuleb vaeva näha, neid tuleb saavutada. Ükskõik, mis eesmärke tahame saavutada, ei tule see iseenesest. Peaaegu alati peame me selleks midagi ohverdama, olgu selleks kas selleks on siis aeg, suhted või raha.
hästi läbi, saavutan eesmärke. Ma tahan, et minu lapsed oleksid samasugused. Vahet ei ole kui arenenud siis tehnika, ühiskond ning võimalused on. Ma tahan, et mu lastel poleks mitte millestki puudus, kuid nad peavad kõik asjad ise välja teenima. Selles suhtes, et kui nad tahavad endale midagi väga saada, siinkohal ei pea silmas elementaarseid asju, siis tuleks selle nimel ka pingutada. Hetke plaanid on küll jääda oma perega linna elama, kuid kindlasti, ise täieliku maalapsena, tahan, et ka minu lapsed oskaksid metsas lõket teha ning teeksid vahet puuliikidel, kuna eeldan, et 30 aastapärast on Eestis veel killukesi puutumata loodust. Minu enda lapsepõlv möödus metsade vahel. Käisin igal sügisel isaga metsas seenel ning kevadeti sinililli korjamas ning see on asendamatu mälestus minu lapsepõlvest. Teen kõik, et ka minu lapsed tunneksid mõnu loodusest ning oskaksid seda hinnata,
6. Klasside õpilasi karistatakse peamiselt 38% arvuti keeluga, 30% võetakse ära taskuraha, 20% võetakse ära telefon, 10% vastanutest ei karitatagi ja 8% õpilastest määratakse koduarest. Selgelt on näha, et nooremaid õpilasi karistatakse rohkem, kui vanemaid õpilasi. 14 6. Kui tihti veedate aega koos vanematega 6. klassi õpilastest 48 % ehk 8 vastas, et tavaliselt käivad nad küll väljas aga õhtuti on kodus koos perega, 20 % ehk 4 vastanutes aga on vanematega koos väga harva, 19 % ehk 3 õpilastest vastas, et nädalavahetustel on nad koos perega ja 13 % ehk 2 õpilast vastas, et on vanematega koos kogu aeg. 10. klassi õpilastest 52 % ehk 11 õpilast vastas, et vanematega koos on nad harva, 25 % ehk 6 õpilast vastas, et nad käivad väljas aga õhtuti on koos vanematega, 18 % ehk 4 õpilast ütles, et nädalavahetustel on nad koos vanematega ja 5% ehk 1 õpilast vastanutes ütles, et on
Järsku ollakse nägema hakatud oma rahakoti tõelist seisu, mis peegeldub väga hästi minu arvates näiteks kaubanduses müüdavate toodete etikettidelt. Asi on ikka nii hull juba, et vorstist enam naljalt liha ei leiagi. Laste saamise soovid on jäänud tahaplaanile ja asendunud pangalaenude pärast välisriikides tööd rügavate kodanikega. Just toimetulek on hetkeolukorra märgusõna- toimetulek kohustustega, pangalaenudega, perega, iseendaga. Paralleeli peredes toimuvaga võib tõmmata siinkohal Euroopa Liidus hetkel toimuvaga. 2 Euroopa- mis edasi? Sinnamaani, kui liidu siseselt oli kõik (vähemalt näiliselt) ilus ja tore, ei osanud keegi (liikmesriik) näha euroliiduga liitumise kõrvalmõjusid ja iseennast kõrvaltvaataja rollis selles liidus
Peamiselt käin seal suvevaheajal, sest siis on palju huvitavaid tegevusi. Saan kokku oma vanade sõpradega, kes pole mind veel ära unustanud. Lisaks veedame mõnusalt aega ka maakodus Kiisal. Mandril olles käime ka sugulasi vaatamas, sest neid just eriti tihti ei näe. Peamiselt saavad sugulased kokku ainult pidupäevadel. Ka aastavahetusel meeldib mulle Tallinans käia, sest siis saan palju kingitusi ja näen võimsat ilutulestikku. Vahest tuleb vanaema ka meile Saaremaale külla. Siin on tal hea puhata linna kärast ja nautida kaunist Saaremaa loodust. Nii me viimegi teda alati näiteks Karujärve äärde. Veel pakub talle meeldejäävaid elamusi Kuressaare loss. Ka minu vanemad kostitavad vanaema parimate roogadega. Isa paneb varakult valmis suitsuahju, et valmistada maitsvat suitsulesta. Lest on vanaema lemmikkala ja seda sööb ta isuga. Ema aga askeldab köögis ja juba on õue tunda maitsavt koogilõhna
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Karin Kikkas 12.c 2009 2 Sisukord: Mis on jätkusuutlik areng?............................................................................................................... 4 Jätkusuutlikkuse probleemid Eestis..................................................................................................4 Jätkusuutliku arengu küsimus globaalsel tasemel............................................................................ 6 Kasutatud kirjandus:.........................................................................................................................8 3 Mis on jätkusuutlik areng? "Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on konseptsioon, mis on kui arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, sead
tunduvalt raskem tõestada, sest seal üritab igaüks silma paista ja tõestada oma kaaslasele kui tubli ja eriline ta on. Kui tihti on laps see, kes otsustab, kas ta tahab minna mingisse huvialaringi või uude kooli? Paraku enamuses on otsustajateks lapsevanemad, kes elavad laste peal välja enda tegemata jäänud unistusi ja soove. Näide: Panin lapse muusikakallakuga kooli, tal tundus selle peale annet olevat, samas oli see minu täitumatute unistuste nimistus olnud asi. Kas ma tunnen end süüdi, et surusin oma tahet peale? Ei, mu tütar õppis mängima akordionit ja laulma. Tänase päevani lööb ta kaasa asutuse segakooris ja on sellest väga vaimustuses. Tol hetkel oli vaja last veidi suunata, sest ise ei olnud ta oma valikutes ja soovides veel kindlameelne. Missugused hariduslikud tegurid mõjutavad lapse loovust? (K.Uusikylä) Näide: Minu tütar sai sisse Tartu „eliitkooli“(Trefneri gümn.), täiseti endastmõistetav oli sealt
seas nagu katk, millest puutumatuks jäid vaid teisiti mõtlejad ning materiaalsusele immuunsed mõned loomeinimesed ning muutuva elu kirevusest väsinud vanem generatsioon. Kahjuks me ei ole superkangelased, mis veel tänaseks on saavutamata, isegi surma edasi lükkamine on tõenäolisem. Seega ei suuda üldiselt inimene olla edukas igal alal. Kodu, perekond, lastega suhtlemine, kõik see kannatab materiaalse heaolu saavutamise tagajärjel. Emadel ja isadel ei ole enam nii palju aega veeta perega nädalalõppe, pühasid, paljud vanemad käivad tööl välismaal ja näevad oma lapsi harvem kui perearsti. Mingi hetkeni see ei olnud ehk nii tuntav ühiskonnas, et pereväärtused hakkavad kaduma või et liigne vabadus võiks meile kuidagi vastupidiselt mõjuda. Mis saab aga puuriloomaga, keda korraga välja lastakse? Ta läheb ju täiesti pööraseks, endale isegi viga teha. Materiaalse katku ja vabaduse
aitaksid ennetada noorte probleeme, nagu koolikohustuse eiramist ja muid sellega kaasnevaid muresid. Koolisisesed suhted jagunevad järgmiselt on õpilaste omavahelised, õpetaja ja õpilaste või õpetajate omavahelised suhted. Koolivälised suhted on aga koostöö korraldamine kohaliku omavalitsusorganitega, lastekaitse, politsei jne erinevate asutustega. Siia kuulub kindlasti ka perega suhtlemine. Koolis on sotsiaalpedagoog tugiisikuks/psühholoogiks/nõustajaks õpilastele, kuid sageli ka lapsevanematele ja õpetajatele. Nagu eelpool mainitud võib kooli sotsiaalpedagoogi amet olla psühholoogiaga väga tihedalt seotud. Õpilased ning nende vanemad käivad sageli psühholoogilist abi ja tuge saamas just sotsiaalpedagoogi käest, mis võib tuleneda vajadusest pöörduda pedagoogi poole oma isiklike muredega
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Koolieeliku maailm on väga võike, seetõttu on iga inimene ja iga asi selles väga tähtis. Kui selles maailmas tehakse suuremaid muudatusi (kolimine, lapsehoiu korraldus) või kaob üks vanem, võib väike laps kogeda neid samme väga heitlikena ning selle tulemusena ärevaks muutuda. Mõned lahkuminekud muudavad kohe lapse elu kõiki aspekte, kuid isegi siis, kui aset leiab vaid paar muudatust, peame oma silmad lahti hoidma emotsionaalsete tagajärgede suhtes, mida lapsed võivad üle elada. Lapsi nende tunnete eest kaitsta ei ole võimalik- isegi, kui seda saaksime, ei tuleks meil seda teha. Elu tõusudest ja mõõnadest üle saamine on viis , kuidas õpime elu endaga toime tulema. Senikaua, kui toetame lapsi ja anname neile teada, et nende tunded, ükskõik, mida nad ka ei kogeks, on normaalsed, saavad nad asjast üle ja tulevad olukorrast välja tugevamate ja kogenenumatena. SOS- Lapsed ei pane oma tundeid sõnadesse- nad väljendavad neid oma teguses. Igas käitumisviisis on
Ideaalses abielus on kindlasti ka järelkasvu :D 17-aastane tüdruk: Mina kujutan ideaalset abielu ette sellisena, kus mees ja naine üksteist usaldavad, austavad, on rasketel hetkedel üksteisele toeks, üks pool ei sea enda soove ja vajadusi kõrgemale kohale 19-aastane tüdruk : Minu arust tähendab ideaalne abielu üksteise usaldust,armastust ja teineteisega arvestamist. Abiellu kuuluvad kindlasti ka lapsed ja ühine kodu. Samuti veedetakse terve perega koos aega:) 21-aastane tüdruk : ideaalne abielu on see, kui mees ja naine on võrdsed. kui mees ei alahinda naist(ja vastupidi), kui mõlemal on võrdsed õigused ja võrdne sõnaõigus. kui üks austab teist. samas peab mõlemal olema aeg ja ruum, milles orienteeruda. aaga üheks tähtsamaks asjaks abielus peaksin ma austust. ja selle austuse all mõtlen ma ühtlasi ka seda, et kui peaks tekkima
Millisena kujutan oma tulevast perekonda? Kõiki meid ootab ees tulevik, kahtlemata nii see on. Nii mind kui ka kõiki teisi. Millisena ma siis kujutan oma tulevast perekonda ? Kui palju lapsi mul olema hakkab? Kui suurt maja ma endale tahan? Need ja paljud muud küsimused käivad mul ikka aegajalt peast läbi. Perekond ja kodu on minu jaoks !! väga tähtis. Ma olen ülesse kasvanud väga toredas, kuid pisikeses perekonnas. Mu ema ja isa on mulle palju õpetanud, ma ootan põnevusega, et kõiki neid tarkusi oma lastega jagada. Ainukene mõnesmõttes kurb asi on see, et mul pole õdesid ega vendi. Niisiis mu unistus oleks vähemalt kaks last. Kõige paremal juhul ennem poissi ja siis tüdrukut. Ma tahaksin kasvatada oma lapsi niiviisi, et kui nad suureks kasvaksid, oleksid nad valmis astuma laia maailma ja oskaksid enda eest seista. Täpselt nii, nagu minu vanemad mind kasvatanud on. Ma olen isegi väga perekeskne inimene ning laste saamine tulevikus oleks minu ja
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Peresaade 13.01.2009 Kellelt: Oili Tänav 11B kaugõpe Selles pereelu saates räägitakse sellest, et kas laps on oma kodu peegel.Arutatakse selle üle,et kas head lapsed tulevad heast perest,kas lapsevanemaks olemist peaks õppima,kas tänapäeva lapsed on halvemini kasvatatud.Igale küsimusele oli erinevaid arvamusi.Arvamusele, et kas heast kodust tulevad head lapsed oldi üldiselt ühelmeelel.Minu arvamus on enamjaolt sama aga nagu igal pool on ka siin kindlasti erandeid. Laste kasvatamisel on väga tähtis osa eeskujul kelleks võivad olla vanemad, õed,vennad,vanavanemad või siis mõni lihtsalt tuttav. Kodus kujunevad maailmavaade, moraal, iseloom ja huvide alused. Kodus kus on palju armastust,hoolimistja eneseohverdamist kasvavad tublid lapsed.Lapse kasvamisel ja kasvatamisel on suur vahe.Lapse kasvatamine algab juba imikueas või siis lausa enne sündi juba. Laps kes elab armastavas, hoolivas,teineteisest lugupidavas perekonnas on kindlasti
Arutlus Geograafia tunnis vaadatud filmi “Asjade lugu” mõte oli väga tõsine ja päevakohane, kuigi film ise oli üles ehitatud pigem lõbusalt. Filmi põhiideeks oli minu arvates inimesi mõtlema panna asjade üle, millega igapäevaselt kokku puutume. Näiteks selle üle, et kust tulevad asjad, mida me ostame ning miks me ostame ja kuhu nad peale meie kasutamist lähevad, kui me oleme need ära visanud. See räägib, kuidas meie tarbimisharjumused mõjutavad maailma, kuidas me kasutame oma maavarasid ning milliseid mürkkaineid tekitab see tohutu tootmine millega tänapäeval tegeletakse. Filmist tuleb hästi välja ka seos nende asjade üle. Kõik meie ümber toimuv on tegelikult omavahel seotud. Suur osa meie riigi juhtimisel ja elu korraldamisel on valitusel. Mis on meie jaoks valitsuse ülesanded ja kuidas saaksime me ise valitsuse käitumist ja otsuseid mõjutada? Ma arvan, et valitsus põhiülesandeks on oma rahva eest hoolt kanda.
Oleme kasutanud ka õppenõustamiskeskusest spetsialistide abi. Keeruliseks teebki selle olukorra just see, et koostöö lapsevanematega üldse ei suju. Nii ema kui ka lapse isa hoiavad eemale, tõrjuvad klassijuhataja püüdlusi kokkulepetele jõudmiseks, ei tule kokkulepitud kohtumistele. Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja. Siinkohal ei saa lapsevanem aru, et ta tegelikult teeb oma lapse elu raskemaks
peale, mitte kellegi teise. Me võime öelda, et inimesed, kes on valinud sotsiaaltöö peavad ka olema kivist südamega, sest me näeme palju halba, mis siin maailmas tegelikult toimub, see kõik võib olla nii valus kui ta on, aga välja oma valu tööl näidata ei tohi. Veel tahaksin ma oma essees rääkida ühest saatest, Kodutunne, kui ma seda saadet neljapäeval vaatasin siis ma tõesti läksin endast välja. Ma mõtlesin omaette, kuidas saab üks sotsiaaltöötaja nii käituda perega, kelle elul ei olnud midagi viga. Saate teema põhines sellel, kuidas üks Tudulinna sotsiaaltöötaja võttis emalt ära tema kaks väiksemat last ja ülejäänud kuus võisid koju jääda. Sotsiaaltöötaja pani lapsed lastekodusse, kus kõneleti ainult vene keelt, kuigi lapsed olid eestlased. Sotsiaaltöötaja ei lubanud emal enam oma lapsi näha. Ema oli oma lastest eemal ligi viis kuud, ma võin ainult ette kujutada, mida see ema see aeg tunda võis
Tõeline paharett, aga millegipärast keegi ei karista, kui ta pahandust teeb. Õnnelik hing. Minule Präänik ei meeldi. Ta mängib alati mu sabaga kui ma söön. Kõige hullem on see, et ta ei jäta isegi urinat kuuldes mängimist järele. Naudin hetke, mil Präänik magab. See on kõige rahulikum aeg üldse. Murriga olen väiksest saati hästi läbi saanud. Võib-olla seepärast, et ta on kõige rumalam koer maamunal. Murri on kolm korda auto alla jäänud, aga ikka ronib tee peale neid taga ajama. Minule piisas esimesestki korrast. Koeral on must lokkis karv ja ta pidavat olema pooleldi puudel. Arukas oleks vist jutustada ka meie kodust. Elame kõik pisikeses pruunide aknaraamide ja vihmaveetorudega kollases majas. Õue peal on tiik, veesilma ümber lillepeenrad. Tiigis elutseb tohutult palju kalu. Nämm.... . Maja ümber on kõrge punane aed. Mul on hea meel, et see aed nii kõrge on, sest meie naaber omab samuti koera, aga see koer pole pooltki nii sõbralik ja rumal kui Murri
Kui mina oleksin juht! Kui mina oleksin juht, see lause on sama nagu kui mina oleksin miljonär. See oleks nagu nii kättesaamatu kui samas ka nii kättesaadav. Arvan, et kui ma oleks paar kuud tagasi kirjutanud samal teemal esseed siis oleksin kirjutanud kindlasti, et olen range ja nõudlik, kuna olen viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegeliku
ESSEE " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Marianne Vetemäe ÄJ-1-P-e-tar TARTU 2009 " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Alustaks siis sellest, et esiteks see on väga hea teema arutuseks. Mina arvan, et sellised asjad nagu majanduskriis ei sünni üleöö ja oli vaja juba enne selleks valmistuda ja mõelda erinevate võimaluste, ettepanekute jne peale. Samuti minu meelest algas see majanduskriis USA pärast, kuid ma ei süüdista nüüd kedagi, sest lihtne on süü kellegi kaela visata. Ameerikas, kus kukkus kokku kinnisvaraturg, mis põhjustas hüp
huvitab üks asi. LAURA: Me ütlesime ju, et tulime hääletades ja jäime tee peale. OSVALD: Aga täpsemalt? LAURA: Pidime sõitma minu sõbranna sünnipäevale, Roland ei tahtnud autoga sõita, et siis ei saa napsu võtta ja hakkasime häälega tulema, nagu vanasti, tudengipõlves, tundus väga romantiline. Kolmanda autoga saime siiani, aga siis juht avastas, et tal olid kõik load ja muud dokumendid koju jäänud ja keeras otsa ringi. Siis ootasime paar tundi ja tegelikult mina hakkasin ajama, et hakkame seda väikest teed pidi minema, kuskile ikka jõuame. OSVALD: Sobib. See sobib. LAURA: Mis asju te ajate! See hakkab lõpuks ära tüütama. OSVALD: Sa oled vapustav naine, Ma kartsin, et sa ei ole nii vapustav, aga sa oled vapustav. Mul on sinuga suured plaanid. Mulle meeldib sinu juures kõik. Ma olen olnud abielus ja olen elanud mõnes mõttes kirevat elu, aga ma ei ole tundnud inimest, naist, kelle juures mulle kõik nii väga meeldiks. Aga ma olen rahulik
annaabi.ee 
